Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

võla

KIRJELDAV OSA

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus TsMS § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale isiklikult allkirja vastu kätte

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Finants AS ja kostja XX.XX.XXXX laenulepingu nr. XXX, mille alusel väljastati kostjale laen 5607 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama ning intressi ja haldustasu maksma vastavalt kokkulepitud maksegraafikule. Kostja ei täitnud oma kohustusi kohaselt. Coop Finants AS saatis 7. aprillil 2017 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei tasunud võlgnevust täiendava tähtaja jooksul. Coop Finants AS ütles 28. aprillil 2017 kostjaga sõlmitud laenulepingu üles. Kostja tasus Coop Finants AS-le põhiosa katteks 312 eurot 73 senti, so maksegraafiku esimesed viis osamakset maksetähtpäevaga 20. juuli 2016 - 20. november 2016. Kostjal tekkis põhiosa võlgnevus alates 6. osamaksest, so 20. detsembrist 2016. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostja põhivõlg 5294 eurot 27 senti (5607 - 312,73). Kostja tegi perioodil 15. mai 2018 - 29. august 2019 hagejale makseid 1600 eurot. Hageja arvestas selle põhiosa katteks. Kostja põhiosa võlgnevus on 3694 eurot 27 senti (5294,27-1600). Intressimäär oli lepingu järgi 19,90% aastas. Kostja kohustus tasuma intressi lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjal on intressivõlgnevus alates 20. novembri 2020 osamaksest kuni laenulepingu ülesütlemiseni 523 eurot 52 senti (20. novembri 2016 osamakse 91 eurot 69 senti, 20. detsembri 2016 osamakse 87 eurot 80 senti, 20. jaanuari 2017 osamakse 89 eurot 69 senti, 20. veebruari 2017 osamakse 88 eurot 68 senti, 20. märtsi 2017 osamakse 79 eurot 18 senti ja 20. aprilli 2017 osamakse 86 eurot 48 senti). Kostja oli laenulepingu järgi kohustatud tasuma lepingu haldamise tasu. Lepingu haldamise tasu on laenuandmete kohaselt 90 senti kuus. Laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 20. jaanuari 2017 kuni 20. aprilli 2017 laenu haldamise tasud. Hageja võib laenulepingu ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 402 lg 1, § 416 lg 1 ja 3, § 195 lg 2, 5 ja § 108 lg 1 alusel nõuda kostjalt põhivõla tasumist summas 3694 eurot 27 senti, intressi tasumist 523 eurot 52 senti ja lepingu haldamise tasu maksmist summas 3 eurot 60 senti (4 * 0,90). Hagi tuleb selles osas rahuldada. Hageja ei saa nimetatud sätete alusel nõuda lepingu haldamise tasu suuremas summas kui 3 eurot ja 60 senti, kuna hagiavalduse kohaselt on kostjal tasumata 20. jaanuari 2017, 20. veebruari 2017, 20. märtsi 2017 ja 20. aprilli 2017 osamaksete laenu haldamise tasud, so neli, mitte kuus osamakset. Hageja lepingu haldamise tasu nõue tuleb laenulepingu ja VÕS § 108 lg 1 alusel jätta rahuldamata ulatuses, milles see ületab 3 eurot ja 60 senti. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Riigikohus on leidnud, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14. jaanuari 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Hagiavalduse kohaselt arvestab hageja viivist laenulepingus kokku lepitud viivitusintressi aastases määras, so 19,90% aastas, kogu põhivõla summalt 3694 eurolt 27 sendilt alates kostja poolt viimati laekunud makse tegemisele järgnevast päevast, so 30. augustist 2019, kuni hagi esitamiseni 17. märtsil 2021 summas 1137 eurot 99 senti. Viivis põhivõla summalt 3694 eurolt 27 sendilt määras 19,90% aastas on ajavahemiku 30. august 2019 kuni 17. märts 2021 kokku 1137 eurot 99 senti. Hageja viivise nõue tuleb laenulepingu ja VÕS § 113 lg 1 alusel nimetatud ajavahemiku eest seega rahuldada. Hageja palub hagiavalduses esitatud nõudes mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise ka alates 18. märtsist 2021 kuni põhinõude summas 3694 euro 27 sendi täitmiseni

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palus hagiavalduse tekstis jooksva viivise väljamõistmist määras 19,90% aastas. Kohus juhtis hageja tähelepanu sellele, et hageja poolt hagi nõudes esitatud viivise määr erineb hageja poolt hagiavalduse tekstis välja toodud viivise määrast. Hageja ei muutnud kohtu selgitustele vaatamata hagiavalduses esitatud nõuet ja jäi oma nõudes selle juurde, et hageja taotleb viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus leiab, et kohus ei pea hagejat korduvalt paluma, et hageja täpsustaks enda segaseid väiteid. Piisab, kui seda on üks kord tehtud. Kohus saab sel juhul lähtuda hageja poolt hagiavalduses esitatud nõudest. Kohus peab TsMS §-st 439 tulenevalt lähtuma otsuse tegemisel hagiavalduses esitatud nõude piiridest ega tohi teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kuna hageja esitas kostja vastu nõude, milles hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 18. märtsist 2021 kuni põhinõude summas 3694 euro 27 sendi täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, siis saab kohus otsustada selle rahuldamise üle. Kostjalt tuleb VÕS § 113 lõike 1 alusel hageja kasuks alates

tasuda riigilõivu 425 eurot. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi seega põhjendatud menetluskulu 425 euro ulatuses. Osas, milles hageja on riigilõivu enam tasunud, saab ta seda TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagasi taotleda. Kostjalt ei ole põhjendatud hageja kasuks välja mõista riigilõivu, mille hageja saab tagasi taotleda. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavaldus esitati laenulepingust tuleneva laenu, intresside, lepingu haldamise tasu, võla sissenõudmiskulude ja viivise saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Aevastades asja materjalide mahtu, ei ole tegemist ka mahuka vaidlusega. Kohus leiab sellest tulenevalt, et hageja esindajatasu on vajalik ja põhjendatud 120 euro ulatuses (käibemaksuta). Hageja menetluskulud on seega kokku 545 eurot (425 + 120). Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 545 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.