Autorent OÜ hagi H Ae vastu kahju 8151,94 euro, võla 861 euro, leppetrahvi 2000 euro ja alates 07.10.2019 edasise viivise saamiseks seadusjärgses määras
Tsiviilasja hind
11 733,98 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Autorent OÜ (registrikood 11558395) Hageja esindaja: Jaanus Silm (Jasitex Law Firm; e-post [email protected]) Kostja: H A (isikukood xxx) Kostja esindaja: K K (e-post:xxx) Kolmas isik: K K (isikukood xxx)
Kohtuistung Istungil osalenud isikud
27.04.2021 hageja esindaja Jaanus Silm, kostja lepinguline esindaja K K, kolmas isik K K
RESOLUTSIOON:
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista H Aelt Autorent OÜ kasuks kahjuhüvitis 6521,55 eurot ja alates 07.10.2019 viivis arvestatuna põhivõlalt (6521,55 eurolt) kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras.
3.Välja mõista H Aelt Autorent OÜ kasuks sõiduki üür perioodil 01.06.2019 kuni 03.07.2019 summas 861 eurot ja alates 07.10.2019 viivis arvestatuna põhivõlalt (861 eurolt) kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras.
Välja mõista H Aelt Autorent OÜ kasuks leppetrahv 2000 eurot.
5.Jätta menetluskulud 85% ulatuses H Ae kanda ja 15% ulatuses Autorent OÜ kanda.
6.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Autorent OÜ (hageja) ja H A (kostja) sõlmisid 24.05.2019 sõiduki xxx (registreerimisnumbriga xxx) rendilepingu perioodiks 24.05.2019 kl 15:00-st kuni 01.06.2019 kl 17:00-ni. Rendilepingus fikseeriti kostja soov kasutada sõidukit lisaks Eestile ka Läti Vabariigis. Sõiduki kasutamise käigus pikendas kostja telefoni teel rendiperioodi kuni 03.06.2019 kell 14:00-ni.
2.Politsei- ja Piirivalveametilt (PPA) laekunud info põhjal toimus 02.06.2019 kella 03:10 paiku liiklusõnnetus Lääne-Virumaal Haljala vallas Haljala alevikus Rakvere mnt 18 maja juures sõiduteel, kus sõiduk xxx registreerimisnumbriga xxx, mida juhtis K K (kolmas isik), kellel puudus juhtimisõigus ja kes oli alkoholipiirmäära ületavas seisundis, sooritas tagasipööret ja sõitis teelt välja paremale kraavi, mille käigus sai kahjustada sõiduki esiosa. PPA vaneminspektori selgituste kohaselt olid sündmuskohal oleval sõidukil küljel vigastused, mis ei klappinud antud avarii sündmuspaigaga (xxx küljel kriimud, ligiduses märke, poste, teisi sõidukeid ei olnud). Sõiduki olukord fikseeriti 02.06.2019 PPA poolt tehtud fotodega ja 07.06.2019 Tartus asuvast parklast sõiduki pukseerinud ettevõtte esindaja poolt.
3.Hageja pöördus 04.06.2019 kostja poole, paludes infot juhtumi asjaolude kohta ning korduvalt peetud kirjavahetuses selgus, et lisaks osales sõiduk 30.05.2019 kella 22:30 paiku veel teises liiklusõnnetuses, mille käigus said kahjustada sõiduki küljed, kui kostja juhitud sõiduk riivas metsloomast mööda põigates küljega teepiiret ning teise külje kahjustas möödunud auto, kes jätkas teed peatumata. Kostja teavitas, et sõiduk asub Tartus, Riia mnt 102 asuvas parklas.
4.Hageja lasi 07.06.2019 sõiduki puksiiriga vedada Tartu parklast Tallinnasse xxx AS-i esindusse ning esitas 10.06.2019 kahjuavalduse kindlustusele. Kindlustusandja teavitas 02.07.2019, 19.07.2019, 16.08.2019 ja 20.09.2019 otsustes, et keeldub sõiduki kahjude hüvitamisest.
5.xxx AS esitas 18.07.2019 hagejale kalkulatsioonid sõiduki taastamiseks vajalike remonttööde kohta kogusummas 8151,94 eurot.
6.Hageja pöördus 25.09.2019 e-kirjaga kostja poole, pakkudes välja võimalikud lahendused kahju hüvitamiseks, kuid kostja teatas 25.09 ja 27.09.2019 vastustes, et tal puudub huvi ja
võimalus sõiduki väljaostmiseks ning ta edastab hagejale kirjaliku vastuse, milles pakub omapoolse vastuse. Hiljem kostja hagejaga ei suhelnud ja võlga ei tasunud.
7.Hageja leiab, et VÕS § 115 ja poolte vahel sõlmitud rendilepingu punktide 4.1, 4.3, 4.5 ja 4.6 kohaselt on kostja vastutav hagejale tekitatud kahju hüvitamise eest ja peab selle hagejale hüvitama. Kuna kindlustusandja keeldus hagejale kahju hüvitamisest, on kostja kohustatud hagejale hüvitama kõik sõiduki taastamisega seotud kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista tekkinud kahju 8151,94 eurot, mis on vajalik sõiduki avariieelse olukorra taastamiseks.
8.Sõiduki kasutamise käigus pikendas kostja telefoni teel rendiperioodi kuni 03.06.2019 kella 14:00-ni, mille eest oleks pidanud vastavalt hageja kehtestatud talvise perioodi (22.08-03.06) hinnakirjale tasuma hagejale täiendavalt 3 x 270 = 81 eurot. Lähtudes rendilepingu punktidest 1.1 ja 4.8 nõuab hageja kostjalt renditasu tekkinud vigastuste kõrvaldamiseks kulutatud aja eest perioodi 04.06.2019 kuni 03.07.2019 eest vastavalt suvisele hinnakirjale 26 eurot päevas s.t kokku 30 x 26 = 780 eurot. Kokku nõuab hageja kostjalt renditasu 861 eurot.
9.Pooled on rendilepingus leppinud kokku leppetrahvis erinevate kohustuste rikkumise eest. Punkti 3.5 kohaselt ei või rentnik sõidukit kasutada ebaseaduslikuks tegevuseks või seadusevastastel eesmärkidel, samuti pukseerimiseks, autovõidusõiduks, treeninguks jne. Rikkumisel on rendileandjal õigus nõuda leppetrahvi 1000 eurot. Punkti 1.5 järgi tohib sõidukit kasutada ainult lepingul märgitud riikides. Rikkumisel on rentnikul õigus nõuda leppetrahvi 1000 eurot.
10.Kostja ei teavitanud PPA-d teisest liiklusõnnetusest, kuigi oleks pidanud seda tegema viivitamatult tulenevalt rendilepingu punktist 3.11, LS § 169 lõikest 4 ja 5 tulenevalt. Sõiduki külgedele tekkinud vigastusi põhjustanud avariid ei ole kostja poolt nõuetekohaselt fikseeritud ja selle täpsemad asjaolud ei ole enam kontrollitavad. Kindlustusandja on 20.09.2019 e-kirjas antud vastuses/otsuses seadnud kahtluse alla kostja poolsed selgitused sõiduki külgedele tekkinud vigastuste tekkepõhjuste kohta. Lisaks lubas kostja lepingu punkti 3.7 eirates sõiduki rooli kolmanda isiku, kellel puudus juhtimisõigus ning kes oli alkoholipiirmäära ületavas seisundis, mistõttu on kostja rikkunud lepingu punkti 3.5 ja kohustub hagejale tasuma leppetrahvina 1000 eurot.
11.Saksa politsei koostas hagejale 30.05.2019 teatise nr 715-270.155.032 9LM liiklusseaduse § 27 järgi Saksamaal toimunud liiklusalase õigusrikkumise kohta. Teatise kohaselt on sõiduk xxx registreerimismärgiga xxx 26.05.2019 kell 11:00 kohas Koln-Severinsbrucke ületanud sõidukiirust 14km/h võrra alas, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/h ning rikkumise eest määrati hoiatustrahv 20 eurot. Seega rikkus kostja rendilepingu punkti 1.5 (viibimine Saksamaal) ja 3.5 (õigusrikkumise toimepanemine) ning kohustub seetõttu tasuma hagejale leppetrahvina 1000 eurot. Hageja teavitas kostjat 25.09.2019 e-kirjas, et tal on lepingust tulenevalt õigus nõuda leppetrahvi lepingupunktide 1.5 ja 3.5 rikkumise eest ning pakkunud kostjale võimalust tekitatud kahju vähendatud määras hüvitamiseks hiljemalt 01.10.2019. Kostja kompromissettepanekutega nõus ei olnud ja kahju ei hüvitanud. Hageja palub kostjalt välja mõista rendilepingu punktide 1.5 ja 3.5 rikkumise eest leppetrahvidena kokku 2000 eurot.
12.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivis kahjuhüvitiselt 8151,94 eurolt ja renditasult 861 eurolt alates hagi esitamisest 07.10.2019 kuni võlgnevuse tasumiseni. Kostja vastuväited
13.Kostja leiab, et hagi on põhjendatud 81 euro ulatuses. Ülejäänud ulatuses vaidleb kostja hagile vastu, pidedes seda põhjendamatuks ja osaliselt pahatahtlikuks.
14.Rendilepingus on märgitud, et sõidukil olid juba enne rendilepingu sõlmimist kahjustused esistangel. Muus osas ei ole vaidlust, et sõiduk oli kostjale üleandmise hetkel sõidukõlbulik.
15.Hagile lisatud e-kirjadest, kindlustusandja otsustest ja PPA väljastatud dokumentidest ei ole ühegi alusel võimalik järeldada, et sõiduk oleks muutnud sõidukõlbmatuks enne sõiduki valduse hagejale tagasiminekut. AS xxx 18.07.2019 hinnakalkulatsioonides on sõiduk märgitud liiklemiskõlbmatuks. Kostja ei andnud hagejale üle ja hageja ei saanud kostjalt sõidukit, mis oli valduse tagastamise hetkel sõidukõlbmatu. Seega ei ole hageja esiletoodud sõiduki vigastused ja neid puudutavad väited õiged. Hageja ei ole ära näidanud ega põhistanud, et hinnakalkulatsioonides arvestatud remonditööde tegemine on tingitud kostjast. Sama kehtib kalkulatsioonides esiletoodud varuosade ja detailide vahetamise vajaduses. Kostja ei nõustu, et AS xxx hinnakalkulatsioonid on mõistlikud VÕS § 132 lg 3 tähenduses. Arvestades, et sõiduki esistange oli juba enne selle kostjale üleandmist vigastustega, on sellega kaasnev nõue kostja vastu põhjendamatu. Kostja poolt hagejale tekitatud kahju ulatus (tekitatud vigastused) ja nende kõrvaldamise maksumust ei ole arusaadavalt ja nõuetele vastavalt põhistatud/tõendatud.
16.Kostja ei ole kohustusi rikkunud ning hageja ei ole esitanud tõendeid temale tekitatud kahju suuruse kohta. Kostja tegevuse ja hagejale kahju tekkimise vahel puudub põhjuslik seos. Kostja ei ole seadust ja rendilepingust tulenevaid kohustusi rikkunud ega sellega hagejale kahju tekitanud. Hageja ei ole esitanud tõendeid kahju tekkimise ja suuruse ning kostja rikkumise, samuti kostja rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahelise põhjusliku seose kohta. Hüvitise maksmisest keeldumise või selle vähendamisel tuleb muuhulgas hinnata ka seda, kas ja millisel määral mõjutas kostja tegevus või tegevusetus kahju saabumist, st peab esinema põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
17.E-kirjavahetusest nähtuvalt, olid hageja ja kostja juba 03.06.2019 suhtluses ning peale seda vastas kostja kõikidele hageja esitatud liiklusõnnetusega toimunud küsimustele. Seega teavitas kostja hagejat viivitamatult liiklusõnnetuse toimumisest. Hageja oli juba 03.06.2019 teadlik, et sõidukiga oli toimunud liiklusõnnetus. Kahju hüvitamata jätmise otsuse võib olla tinginud hageja ise või suuresti tema tegevus. Selgusetu on, millise avalduse hageja kindlustusandjale esitas ja milliseid selgitusi andis. Kostja vastas kõigile hageja küsimustele ja osutas igakülgset kaasabi, arvestades asjaolu, et kostja sattus peale liiklusõnnetust haiglasse. Hageja oli suhtlemisel kindlustusandjaga asjatundmatu, sest hageja sai kindlustusandjalt keelduva otsuse 02.07.2019 s.o enne kui kostja vastas 03.07.2019 hageja nõutud küsimustele. Kostja palub hinnata, kas esineb alus VÕS § 139 lg 1 kohaldamiseks.
18.Kostja nõustub hageja väidetega ega vaidle vastu hagiavalduse nõudele saamata jäänud rendi 81 euro osas, mis jäi hagejal saamata perioodi 01.06.2019-03.06.2019 eest.
19.Kostja leiab, et perioodi 01.06.2019-03.07.2019 eest rendi 780 euro hüvitamise nõue on olemuslikult leppetrahvinõue, mille sissenõutavaks muutumist ei ole hageja põhistanud. Hageja ei ole avaldanud, mis on lepingu punkti 4.8 kohaldamise eelduseks ja aluseks. Hageja ei ole tõendanud, et oleks lasknud sõiduki ära remontida. Lepingu punkti 4.8 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et rendileandja on sõiduki remontinud ja selleks on kulunud vähemalt 30 päeva.
20.Kostja on seisukohal, et leppetrahvi nõuded on tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustavad ja seega tühised (3-2-1-66-05 p 24 ja 3-2-1-139-14 p 11). Kostja hinnangul ei ole selge, millistele faktilistele asjaoludele ja vastavate lepingu punktidele on rajatud kumbki leppetrahvinõudest. VÕS § 35 lõikest 1 ja VÕS § 42 lõikest 1 tulenevalt on tüüptingimuse regulatsiooni eesmärgiks kaitsta lepingupoolt, kelle suhtes on kasutatud eelnevalt välja töötatud ja läbi rääkimata lepingutingimust, mis esitatakse poolele sellistel asjaoludel, et tal pole võimalik läbirääkimisi pidada ja tingimuse sisu mõjutada, ebamõistlikult kahjustavate lepingutingimuste eest. VÕS § 42
lg 3 kohaselt tuleb samas sättes nimetatud tüüptingimused lugeda tarbijast lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks ja seega tühiseks. Kuna tüüptingimustega lepingu puhul on tegemist valdavalt ühe lepingupoole poolt koostatud lepinguga, mis peegeldab sisuliselt ühe poole tingimusi ja tahet, millistel ollakse üldse nõus lepingut sõlmima, siis ei tule ka tingimuste ebamõistlikkuse hindamisel kõne alla lähtumine poolte võimalikust tahtest VÕS § 29 järgi, vaid tingimuse vastavust ebamõistlikkuse kriteeriumile on seostatud eelkõige mõistliku isiku arusaamisvõimega VÕS § 39 järgi. Ebamõistlikult kahjustavaks loetakse eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi (VÕS § 42 lg 3 p 5). Hageja on sätestanud ebamõistlikult suure leppetrahvi samuti ükskõik millist liiki rikkumise puhuks ja sõltumata tema eeldatavast kahjust. Leppetrahvinõue 1000 eurot ei ole mõistlik ja proportsionaalne konkreetset sõidukit silmas pidades ega ka üldisemalt. Vastav leppetrahv on võrdeline samaväärse sõiduki enam kui kuu pikkuse rendiperioodiga. Riigikohus on korduvalt leidnud, et leppetrahvi vähendamise aluseks võib olla ebamõistlikult suur erinevus kokkulepitud leppetrahvi ja lepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju vahel. Seega ehki VÕS § 161 lg 1 kohaselt tegeliku kahju puudumine leppetrahvi nõudmist ei välista, võib kahju puudumine olla aluseks leppetrahvi vähendamisele (3-2-1-66-05 p 13).
21.Kostja on seisukohal, et leppetrahvinõuded on üldtingimuste punktide 1.5 ja 3.5 alusel vastuolus hea usu põhimõttega. Käesoleval juhul on hageja tüüptingimuse punkti 1.5 tagajärjeks ebamõistlikult suure kahju tekitamine üürnikule sõltumata rikkumise olemusest ja sisust. Punkt 1.5 on hagejale iseseisvaks tuluallikaks. Arvestades sõiduki rendilepingu kestvust ja sisu, on nõude esitamine ja maksmapanek seotud sooviga tekitada rentnikule kahju, sõltumata rendileandjale endale tekkivast/tekkinud kahjust. Kohtuotsuse põhjendused
22.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
23.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: * Autorent OÜ (hageja) ja H A (kostja) sõlmisid 24.05.2019 sõiduki xxx registreerimisnumbriga xxx üürilepingu perioodiks 24.05.2019 kl 15:00-st kuni 01.06.2019 kl 17:00-ni kasutamiseks Eesti ja Läti Vabariigis (I kd lk 8-8 pöördel); * kostja pikendas üürilepingut kuni 03.06.2019 kl 16:00-ni; * Lääne-Virumaal Haljala vallas Haljala alevikus Rakvere mnt 18 maja juures sõiduteel toimus 02.06.2019 kl 03:10 paiku liiklusõnnetus, kus osales üüritud sõiduk, mida juhtis K K (kolmas isik), kellel puudus juhtimisõigus ja kes oli alkoholipiirmäära ületavas seisundis (I kd lk 10-16; II kd lk 26-53 pöördel); * hageja lasi 07.06.2019 sõiduki puksiiriga vedada Tartu parklast Tallinnasse xxx AS-i esindusse (I kd lk 21-25 pöördel); * hageja esitas 10.06.2019 kindlustusele kahjuavalduse (I kd lk 155-157); * kindlustusandja teatas 02.07.2019, 19.07.2019, 16.08.2019 ja 20.09.2019 otsustes, et keeldub sõiduki kahjude hüvitamisest (I kd lk 26-31 pöördel); * Xxx AS esitas 18.07.2019 hagejale kalkulatsioonid sõiduki taastamiseks vajalike remonttööde summa 8151,94 eurot (I kd lk 32-41); * hageja pöördus 25.09.2019 kostja poole võimalike lahendustega kahju hüvitamiseks, millest kostja 25.09.2019 ja 27.09.2019 vastustega keeldus (I kd lk 42-49); * Saksamaa politsei koostas hagejale 30.05.2019 teatise nr 715-270.155.032 9LM liiklusseaduse § 27 järgi Saksamaal toimunud liiklusalase õigusrikkumise kohta, mille kohaselt on sõiduk xxx registreerimismärgiga xxx 26.05.2019 kell 11:00 kohas Koln-Severinsbrucke ületanud sõidukiirust 14km/h võrra alas, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/h ning rikkumise eest määrati hoiatustrahv 20 eurot (I kd lk 50-50 pöördel).
Kohus leiab, et käesolevale poolte vahel sõlmitud lepingule kohalduvad üürilepingu sätted.
24.Pooled vaidlevad selle üle, kas: * kostja vastutab ka 30.05.2019 toimunud liiklusõnnetuse kahjude eest või oli selle kahju hüvitamise kohustus kindlustusandjal; * sõiduki kõikide remonttööde tegemise vajaduse on põhjustanud kostja; * sõiduk muutus sõidukõlbmatuks enne sõiduki valduse hagejale tagasiandmist; * nõutava kahju suurus on põhjendatud; * esineb VÕS § 139 alus kahju vähendamiseks; * hageja nõutav leppetrahv on ebamõistlikult suur ja tüüptingimusena kostjat ebamõistlikult kahjustav.
25.Üüritud sõiduki kahjujuhtumitest ja kindlustusandja kahju hüvitamisest kohustusest
25.1.Hagi kohaselt põhjustas kostja hagejalt üüritud sõidukiga kaks liiklusõnnetust - 30.05.2019 ja 02.06.2019. Hageja sai 02.06.2019 liiklusõnnetuse toimumisest teada politseilt. PPA vaneminspektori selgituste kohaselt olid sündmuskohal oleval sõidukil küljel vigastused, mis ei klappinud 02.06.2019 avarii sündmuspaigaga (xxx küljel kriimud, ligiduses märke, poste, teisi sõidukeid ei olnud). Seejärel pöördus hageja kostja poole ja sai kostjalt 30.05.2019 kahjujuhtumi asjaoludest teada 03.07.2019.
25.2.Kostja leiab, et hageja ja kostja suhtlesid juba 03.06.2019 ja peale seda vastas kostja kõikidele hageja esitatud liiklusõnnetusega toimunud küsimustele. Seega teavitas kostja hagejat viivitamatult liiklusõnnetuse toimumisest. Kahju on põhjustanud hageja tegevusetus. Hageja on suhtluses kindlustusandjaga olnud asjatundmatu, sest hageja sai kindlustusandjalt keelduva otsuse 02.07.2019 s.o enne kui kostja vastas 03.07.2019 hageja nõutud küsimustele.
25.3.Kohus tuvastas punktis 23, et pooltel puudub vaidlus selles, et poolte vahel oli sõlmitud sõiduki xxx reg.nr-ga xxx rendileping. Samuti puudub vaidlus selles, et Lääne-Virumaal Haljala vallas Haljala alevikus Rakvere mnt 18 maja juures osales 02.06.2019 kl 03:10 paiku sama sõiduk liiklusõnnetuses. Sõidukit juhtis K K (kolmas isik), kellel puudus juhtimisõigus ja kes oli alkoholipiirmäära ületavas seisundis. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja andis 02.06.2019 üüritud sõiduki juhtimisõiguse üle alkoholijoobes alaealisele.
25.4.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja sai 30.05.2019 toimunud liiklusõnnetuse asjaoludest teada enne 03.07.2019. Hageja sai politseilt 03.06.2019 (I kd lk 10) teada, et toimus 02.06.2019 kahjujuhtum. PPA teatas hagejale 08.06.2019 (I kd lk 15), et sõidukil olid küljel vigastused, mis ei klappinud 02.06.2019 avarii sündmuspaigaga. Sõidukil olid küljel kriimud, ligiduses märke, poste, teisi sõidukeid vms ei olnud. Politsei tuvastas, et antud piirkonna vahetusläheduses ei olnud ka liiklusõnnetusele viitavaid objekte (nt katkine märk, teepiire vms). Kohus loeb 04.06.2019 e-kirjaga tõendatuks (I kd lk 20), et hageja küsis kostjalt, millal kostja tagastab hagejalt üüritud sõiduki. Sama kirjaga teavitas hageja kostjat, et hagejale teadaolevalt on sõiduk osalenud vähemalt kahes liiklusõnnetuses ja palus kostjalt infot liiklusõnnetuse asjaolude kohta (kuupäevad, kellaajad, asukohad, seletus toimunu kohta, juhi nimi ja dokumendi koopia, kas oli joobes). Samal päeval vastas kostja hagejale (I kd lk 19 pöördel-20), et tuleb Tallinnasse järgmisel päeval, kui saab Tartust haiglast välja. 05.06.2019 teatas kostja (I kd lk 19 pöördel), et ei saa enne järgmise päeva lõunat haiglast välja ja helistab järgmisel päeval. 06.06.2019 teatas kostja, et on veel haiglas, kuid sõiduk on Tartus Riia mnt 102 parklas (I kd lk 19). Kohus loeb hageja 06.06.2019 e-kirjaga (I kd lk 19) tõendatuks, et hageja pöördus samal päeval uuesti kostja poole ja palus detailset kirjeldust liiklusõnnetuse kohta (kuupäevi, kellaaegu, asukohta; asjaolude kirjeldus s.t miks ja kuidas juhtus; autojuhi nimesid, isikukoode, dokumendi koopiaid/fotosid; kas kannatada sai ka muu vara – teine sõiduk, liiklusmärk, teepiire, hoone vms; kas politsei käis
sündmuskohal; kas politsei fikseeris toimunu; kas autojuht oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel joobes või kaine). 07.06.2019 vastuses (I kd lk 19) kostja liiklusõnnetuse asjaolusid ei täpsustanud, kuid teatas, et ei ole suuteline Tartust Tallinnasse sõitma. Liiklusõnnetuse kohta leidis, et autol on kehtiv kaskokindlustus ja tal vaja omavastutus tasuda. Samal kuupäeval pöördus hageja uuesti kostja poole (I kd lk 18 pöördel) ja selgitas, et kahjujuhtumi vormistamiseks on hagejal vaja teada juhtumi asjaolusid ja esitas veelkord kostjale varem esitatud küsimused. 10.06.2019 e-kirjaga (I kd lk 18-18 pöördel) teatas kostja, et sai ka xxx kindlustuselt e-kirja ning saadab juhi seletuskirja koos tema isikuandmetega järgmise päeva jooksul. Kostja sõnul antud õnnetuse registreeris ka politsei ning teisi kannatanud osapooli ei olnud. Kostja märkis, et saab ülejärgmisel päeval läbi tulla ja tuua autodokumendid. Hageja selgitas 11.06.2019 (I kd lk 18) kostjale veelkord, et politsei poolt on registreeritud juhtum, kus kostja vajus Haljalas autoga ninapidi kraavi. Hageja oli seisukohal, et lisaks sellele on toimunud veel 2 juhtumit, mille käigus said viga sõiduki mõlemad küljed. Samuti on hageja kindlustusandja poole pöördunud keegi, kelle sõiduk Toyota Tundra sai kahjustada. Hageja palus veelkord infot ka nende õnnetuste kohta. Kostja märkis vastuses hageja kirjale (I kd lk 18), et ootab juhi seletust ja et lisaks toimus 1 avarii, mis oli 2 päeva varem, kus said kahjustada mõlemad auto küljed ja roolis oli kostja ise. Kostja märkis kriimu kohta, et suhtleb teise auto omanikuga, sest seda ei ole kostja põhjustanud. Samal päeval palus hageja veelkord (I kd lk 17 pöördel) saata juhtumi asjaolud, kus kostja ise roolis oli. Kostja lubas samal päeval (I kd lk 17 pöördel), et teeb seda ja toob dokumendid. 13.06.2019 teatas (I kd lk 17 pöördel) kostja, et ootab juhi seletust, kes selle saata lubas. Hageja palus 13.06.2019 (I kd lk 17 pöördel) saata siis juhtumi kirjelduse, kus kostja roolis oli ja sõiduki mõlemad küljed kahjustada said. Hageja teatas 02.07.2019 kostjale (I kd lk 17), et kindlustuselt tuli otsus sõiduki xxx kahjustusi mitte hüvitada ja palus kostjal teatada, kas tal on vastuargumente. Samuti palus hageja kostjalt veelkord infot sõiduki külgedele tekkinud vigastuste kohta, et saaks kindlustuselt vähemalt osalist hüvitist taotleda. Kohus loeb kostja 03.07.2019 e-kirjaga (I kd lk 17) tõendatuks, et kostja teavitas 03.07.2019 hagejat, et auto küljed said kahjustada õnnetuses, mis juhtus 30.05. u kl 22:30 ajal õhtul. Sõitis Riiast Tartu suunas ja Valga-Tartu vahelisel teel jooksis ette põder. Kostja sõitis otsasõidu vältimiseks ehmatusest vastu teepiiret. Teise külje kahjustas möödunud auto, kes aga mingil põhjusel ei peatunud. Kostja oli šokis. Kostja oli ise roolis ja kaine. Politseid kostja ei kutsunud, sest teepiire kahjustada ei saanud ja teine auto ei peatunud. Kostja selgitas veel kolmanda liiklusõnnetuse kohta, et hoovis on kriimustatud teist autot, siis selle toimumist ta kinnitada ei saa, sest tema teada ei ole seda juhtunud. Kostja sõnul võis auto vigastada tema kasutuses olnud autot, aga tema seda ei teinud ja ei tunnista.
25.5.Viidatud e-kirjavahetusest nähtub selgelt, et hageja nõudis alates 04.06.2019 korduvalt kostjalt 30.05.2019 sõidukiga toimunud juhtumi asjaolusid, kuid kostja avaldas need esmakordselt 03.07.2019, s.o päev peale kindlustuselt keelduva kahju hüvitamise otsuse saamist. Kostja on kinnitanud (I kd lk 18 pöördel), et ka xxx kindlustus pöördus otse tema poole õnnetuste asjaolude väljaselgitamiseks, kuid kostja juhtumi asjaolusid ei kirjeldanud ja infot ei andnud. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatu kostja etteheide hagejale selle kohta, et hageja on suhtluses kindlustusandjaga olnud tegevusetu ja asjatundmatu. Hageja informeeris kindlustusandjat politseilt ja kostjalt saadud infost (I kd lk 155-158). Samuti ei vasta tõele kostja väide, et ta teavitas liiklusõnnetustest hagejat viivitamatult. Hageja sai 02.06.209 juhtumi asjaoludest teada politseilt. Samuti viitas politsei teisele juhtumile, kuna kõik sõiduki vigastused ei kattunud 02.06.2019 sündmuspaigaga. Seega sai hageja juhtumitest teada politseilt, mitte kostjalt ning kostja ei edastanud hagejale juhtumite kohta infot vaatamata hageja arvukatele pöördumistele ja täpsetele selgitustele, mida tuleb teatada.
25.6.Põhjendamatu oli kostja viivitus viitega sellele, et ootab 02.06.2019 juhtumi selgitust sõiduki roolis olnud juhilt. PPA liiklusõnnetuse teatest (I kd lk 13) nähtuvalt viibis sõiduki juures ka sõiduki valdaja s.o kostja. Samuti nähtub menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (II kd
lk 30 pöördel), et 02.06.2019 kostja juhtis ise sõidukit joobes ja andis seejärel sõiduki juhtimise üle joobes alaealisele. Seega oli kostja ise juhtumi toimumise ajal 02.06.2019 sõidukis ja oleks saanud anda ka juhilt selgitusi saamata selgitusi juhtumi asjaolude kohta. Kohus leiab, et asjakohatu on kostja väide ka selle kohta, et ta ei saanud juhtumi asjaolude kohta selgitusi anda, kuna viibis haiglas. Kostja märkis 03.07.2019 e-kirjas (I kd lk 17), et keegi 30.05.2019 õnnetuses füüsiliselt viga ei saanud. Samuti oli kostja võimeline hageja e-kirjale vastama juba 04.06.2019. Seega ei saanud info edastamist samal või järgnevatel päevadel, kui kostja hagejaga suhtles, takistada kostja tervislik seisund.
25.7.Vaidlusaluse sõiduki kindlustuse poliisist nähtuvalt (II kd lk 5) kohalduvad kindlustustingimustena kindlustuse üldtingimused TG-20181 ja sõidukikindlustuse tingimused TK-20191. xxx kindlustuse üldtingimuste TG-20181 punkti 30 (II kd lk 8) kohaselt peab kindlustusvõtja xxx viivitamata kahjujuhtumist teatama. Sõltuvalt juhtumi asjaoludest peab kindlustusvõtja viivitamata teatama ka politseile või päästeametile. Samade tingimuste punkti 37 järgi on xxx õigus hüvitamisest keelduda või hüvitist vähendada, kui kindlustusvõtja rikkus kindlustuslepingut ja rikkumine mõjutas kahju tekkimist või suurust või kahjujuhtumi asjaolude kindlakstegemist.
25.8.Kindlustusandja teavitas 02.07.2019 (I kd lk 26), 19.07.2019 (I kd lk 27 pöördel), 16.08.2019 (I kd lk 30) ja 20.09.2019 (I kd lk 29, 158 pöördel-161) otsustes, et keeldub sõiduki kahju hüvitamisest.
25.9.Kohus nõustub kostjaga selles, et kindlustusandjal ei ole õigus keelduda hüvitise väljamaksmisest vaid põhjusel, et kindlustusvõtja ei ole viivitamatult kindlustusandjale edastanud infot. Kuid käesoleval juhul mõjutas kohtu hinnangul kostja poolt kindlustuse ja hageja juhtumitest teavitamata jätmine ja hilisem juhtumite kohta info andmata jätmine oluliselt kahju tekkimise ja suuruse ja kahjujuhtumi asjaolude kindlakstegemist ning seetõttu oli kindlustusvõtjal õigus keelduda hüvitise väljamaksmisest.
25.10.Samuti leiab kohus, et kostjal oli tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingu punktist 3.11. (I kd lk 9 pöördel), xxx kindlustuse üldtingimuste TG-20181 punktist 37 (II kd lk 8), xxx sõidukikindlustuse tingimuste TK-20191 punktist 124 (II lk 15 pöördel) ning LS § 169 lõigetest 4 ja 5 kohustus teavitada ka 30.05.2019 juhtumist politseid, kindlustusandjat ja hagejat.
26.Kahju hüvitamisest
26.1.Hageja nõuab kostjalt tekkinud kahju 8151,94 euro hüvitamist.
26.2.Kostja leiab, et ei ole hagejale kahju tekitanud ja hageja ei ole tõendanud talle tekkinud kahju suurust.
26.3.Kohus loeb poolte vahel 24.05.2019 sõlmitud lepinguga (I kd lk 8) tõendatuks, et enne rendile andmist olid sõiduki stangel vaid pisitäkked. Kostja 06.06.2019 e-kirjaga (I kd lk 19) loeb kohus tõendatuks, et kostja jättis sõiduki Tartus Riia mnt 102 parklasse. PPA fotodega ja sõiduki kirjeldusega (I kd lk 11-11 pöördel ja I kd lk 15), hageja fotodega (I kd lk 81-82; 129-131) ning sõiduki Tartus asuvast parklast Tallinnasse pukseerinud Tallinnasse vedanud xxx fotodega (I kd lk 21-25) loeb kohus tõendatuks, et sõidukil olid kostjalt hagejale valduse üleandmise hetkeks tekkinud ulatuslikud kahjustused. Kohus leiab, et hagejal tekkinud kahju suuruseks tuleb lugeda Xxx AS-i (I kd lk 32-41; 45-49) kalkulatsioonis märgitud hind, kuna vaidlusaluse sõiduki müügipakkumisest (I kd lk 161 pöördel) nähtuvalt on sõidukil kere korrosioonigarantii 12 aastat ja muu garantii 3 aastat või kuni 100 000 km läbimiseni. Hageja esitatud fotolt nähtuvalt on vaidlusaluse sõiduki läbisõit 86 643 km (I kd lk 151). Samuti on kõigi garantiide eelduseks hoolduse teostamine xxx volitatud esindustes (I kd lk 162). Seetõttu ei arvesta kohus kahju
hüvitamise suuruse määramisel xxx OÜ (I kd lk 133-140 pöördel) kalkulatsiooniga. Kostja ei ole tõendanud, et xxx OÜ oleks xxx ametlikuks ja volitatud esindajaks. Xxx AS-i kalkulatsiooni kohaselt kuluks sõiduki parandamiseks 8151,94 eurot. Seega loeb kohus tõendatuks, et hagejal tekkis kahju 8151,94 eurot (sh km).
26.4.Riigikohus on selgitanud lahendis 3-2-1-179-15, et kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib nõuda, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (ka 3-2-15-12, p 27 ja 2-1-173-12, p 15): *kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); *kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); *hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); *kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); *kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); *rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
26.5.Kohus leiab, et kostja on poolte vahel sõlmitud lepingut rikkunud, kahjustades hagejale kuuluvat vara, jättes hagejat teavitamata toimunud liiklusõnnetusest, kostja ei ole sõiduki eest hoolitsenud heaperemehelikult, on rikkunud sõidukit kasutades liikluseeskirju (p 3.3., 3.4., 3.5, 3.7, 3.11, 3.12.). Kohus leiab, et sõidukiga õnnetuste põhjustamine/ õnnetustesse sattumine ja sellest hagejale, kindlustusandjale ja politseile teatamata jätmine põhjustas hagejale kahju, kuna kindlustusandja keeldus hagejale sõidukile tekkinud kahju hüvitamast. Kohus leiab, et kostja vastutab lepingu rikkumise eest. Hageja sõidukile tekkis Xxx AS-i kalkulatsioonis näidatud ulatuses kahju. Kohus leiab, et tähtsust ei ole asjaolul, kas sõiduk oli peale kahjujuhtumite toimumist liiklemiskõlbmatu või mitte. Käesoleval juhul on hageja esitanud kahju hüvitamise nõude s.t kulutuste nõude, mida tuleb kanda, et taastada sõiduki endine olukord. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et sõiduki taastamise kulutused oleksid väiksemad Xxx AS-i kalkulatsioonis märgitust. Hagejal tekkinud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. Kostjale oli kahju rikkumise võimaliku tagajärjena lepingu sõlmimise ajal ettenähtav. Kostja pidi aru saama, et kui kahjustab hageja sõidukit ja jätab hagejat sellest teavitamata, siis see põhjustab hagejale kahju. Kahju ja rikkumise vahel on põhjuslik seos. Juhul kui kostja ei oleks hageja sõidukit kahjustanud ja sellest politseid, hagejat ja kindlustusandjat teavitamata jätnud, siis ei oleks hagejal ka kahju tekkinud.
26.6.Riigikohus on 2-17-11269 lahendi punktis 12.2 leidnud, et kui vaidluse esemeks on VÕS § 132 lg-te 1 ja 4 alusel nõutav kahjuhüvitis, mis ei ole käibeks KMS § 4 lg 1 järgi, tuleb kooskõlas VÕS § 127 lg-tes 1 ja 5 sätestatuga kostjalt kahjuhüvitise väljamõistmisel arvestada mh seda, kas hagejal on õigus arvata tekkinud kuludelt sisendkäibemaks maha. Olukorras, kus hageja on käibemaksukohustuslane ja tal on õigus tekkinud kuludelt sisendkäibemaks maha arvata, ei ole hüvitise väljamõistmine koos käibemaksuga kooskõlas VÕS § 127 lg-tes 1 ja 5 sätestatuga. Osundatust tulenevalt tuleb kostjalt hagejale välja mõista kahju käibemaksuta s.o summas 6521,55 eurot.
26.7.Hageja taotleb kostjalt kahjuhüvitiselt viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest s.o 07.10.2019 VÕS § 94 ja § 113 alusel kuni võlgnevuse tasumiseni. Kostja sisulisi vastuväiteid viivisele ei esitanud. Kohus rahuldab hageja taotluse.
27.Üürist
27.1.Hagi kohaselt pikendas kostja sõiduki kasutamise käigus telefoni teel rendiperioodi kuni 03.06.2019 kella 14:00-ni, mille eest oleks pidanud vastavalt hageja kehtestatud talvise perioodi (22.08-03.06) hinnakirjale tasuma hagejale täiendavalt 3 x 270 = 81 eurot. Lähtudes rendilepingu punktidest 1.1 ja 4.8 nõuab hageja kostjalt renditasu tekkinud vigastuste kõrvaldamiseks kulutatud aja eest perioodi 04.06.2019 kuni 03.07.2019 eest vastavalt suvisele hinnakirjale 26 eurot päevas s.t kokku 30 x 26 = 780 eurot. Kokku nõuab hageja kostjalt renditasu 861 eurot.
27.2.Kostja nõustub hageja väidetega ega vaidle vastu hagiavalduse nõudele saamata jäänud rendi 81 euro osas, mis jäi hagejal saamata perioodi 01.06.2019-03.06.2019 eest. Kostja leiab, et perioodi 01.06.2019-03.07.2019 eest rendi 780 euro hüvitamise nõue on olemuslikult leppetrahvinõue, mille sissenõutavaks muutumist ei ole hageja põhistanud. Hageja ei ole avaldanud, mis on lepingu punkti 4.8 kohaldamise eelduseks ja aluseks. Hageja ei ole tõendanud, et oleks lasknud sõiduki ära remontida. Lepingu punkti 4.8 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et rendileandja on sõiduki remontinud ja selleks on kulunud vähemalt 30 päeva.
27.3.Kuivõrd kostja tunnistas hageja nõuet saamata jäänud üüri 81 euro osas, mis jäi hagejal perioodi eest 01.06.2019-03.06.2019 saamata, siis tuleb nimetatud summa kostjalt hagejale välja mõista.
27.4.Lepingu punkti 4.8 järgi on sõidukile tekkinud vigastuse kõrvaldamiseks (remondiks) kulutatud aja eest rentnik kohustatud tasuma renti arvestusega 1 päev remont = 1 päev sõiduki kasutamist, kuid mitte rohkem kui 30 päeva eest.
27.5.Kohus leiab, et hageja saamata jäänud üüri nõue on kvalifitseeritav VÕS § 115 lg 1 järgse kahju hüvitamise nõudena. Sellisel juhul on nõude sisuks VÕS § 127 lg 1 ja § 128 lg 4 alusel üürilepingust teenimata jäänud üüri kui saamata jäänud tulu hüvitamine. Riigikohus on leidnud lahendis 3-2-1-5-13, et vähemalt üldjuhul saab eeldada, et majandustegevuses üüritud ruum antakse peatselt üürile sarnastel tingimustel, st mitte oluliselt madalama üüri eest.
27.6.Kohus leiab, et hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude perioodi 04.06.2019 kuni 03.07.2019 eest s.o kostja poolt sõiduki teise juhtumiga kahjustamise järgsest päevast kuni 03.07.2019, so kokku 30 päeva kooskõlas lepingu punktiga 4.8. Hageja võttis kahjuhüvitise aluseks üürilepingujärgse üüri suuruse vastavalt suvisele hinnakirjale 26 eurot päevas s.t kokku 30 x 26 = 780 eurot.
27.7.Tulenevalt käesoleva otsuse punktis 26.4. viidatud kahju hüvitamise eeldusest, on hageja üürinõue perioodi 04.06.2019 kuni 03.07.2019 eest, so kokku 30 päeva, 26 eurot päevas ehk kokku 780 eurot, põhjendatud ja tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Hagejal on kostja poolt sõiduki kahjustamisega saamata jäänud üür/tulu. Hagejal ei olnud võimalik kahjustatud sõidukit välja üürida. Kostja vastutab sõiduki kahjustamise s.t lepingu rikkumise eest. Hagejal tekkinud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga ja kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav. Kostja pidi mõistma, et kui kahjustab sõidukit, siis ei ole hagejal võimalik sõidukit tulu saamiseks välja üürida. Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos, kuna juhul, kui kostja ei oleks sõidukit kahjustanud, siis ei oleks hageja jäänud ilma võimalusest teenida tulu.
27.8.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja peab hüvitama hagejale saamata jäänud tuluna kokku 861 eurot. Kostjal tuleb tasuda hagejale alates hagi esitamisest s.o 07.10.2019 viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras.
28.Leppetrahvist
28.1.Hageja leiab, et kostja ei teavitanud kooskõlas lepingu punktiga 3.11. hagejat liiklusõnnetusest ja lubas vaatamata lepingu punktides 3.5 ja 3.7 sätestatud keeldudest hoolimata rooli kolmanda isiku, kellel oli juhtimisõigus ja kes oli joobes. Nimetatud rikkumise eest nõuab hageja kostjalt leppetrahvi 1000 eurot. Samuti rikkus kostja sõidukiga Saksamaal kiirust ületades lepingu punkti 1.5 ja 3.5 ning kostja palub rikkumiste eest kostjalt hagejale välja mõista trahv 1000 eurot. Kokku nõuab hageja kostjalt trahvi 2000 eurot.
28.2.Kostja on seisukohal, et leppetrahvi nõuded on tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustavad ja seega tühised (3-2-1-66-05 p 24 ja 3-2-1-139-14 p 11). Kostja hinnangul ei ole selge, millistele faktilistele asjaoludele ja vastavate lepingu punktidele on rajatud kumbki leppetrahvinõudest. Hageja on sätestanud ebamõistlikult suure leppetrahvi ükskõik millist liiki rikkumise puhuks ja sõltumata tema eeldatavast kahjust. Leppetrahvinõue 1000 eurot ei ole mõistlik ja proportsionaalne konkreetset sõidukit silmas pidades ega ka üldisemalt. Vastav leppetrahv on võrdeline samaväärse sõiduki enam kui kuu pikkuse rendiperioodiga. Seega ehki VÕS § 161 lg 1 kohaselt tegeliku kahju puudumine leppetrahvi nõudmist ei välista, võib kahju puudumine olla aluseks leppetrahvi vähendamisele. Samuti on kostja hinnangul leppetrahvinõuded üldtingimuste punktide 1.5 ja 3.5 alusel vastuolus hea usu põhimõttega. Punkti 1.5 on hagejale iseseisvaks tuluallikaks. Arvestades sõiduki rendilepingu kestvust ja sisu on nõude esitamine ja maksmapanek seotud sooviga tekitada rentnikule kahju, sõltumata rendileandjale endale tekkivast/tekkinud kahjust.
28.3.Lepingu punkti 1.5 (I kd lk 8 pöördel) kohaselt tohib sõidukit kasutada ainult lepingus märgitud riikides. Antud punkti rikkumise korral on rendiandjal õigus rentnikult õigus nõuda leppetrahvi 1000 eurot. Lepingu järgi (I kd lk 8) on sõidukit lubatud kasutada Eestis ja Lätis. Lepingu punkti 3.5 kohaselt on rentnik mh kohustatud sõidukit mitte kasutama ebaseaduslikuks tegevuseks või seadusevastastel eesmärkidel. Vastasel korral on rendileandjal õigus nõuda leppetrahvi 1000 eurot ja tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt lepingu punktile 3.7. on rentnik kohustatud sõidukit mitte andma kolmandale isikule kasutamiseks v.a teisele juhile, kes on märgitud lepingus. Tulenevalt punktist 3.11. on rentnik liiklusõnnetuse korral kohustatud viivitamatult teavitama rendileandjat juhtumist. Kui tegemist on olukorraga, kus rentnikul tekib seadusest tulenev kohustus teavitada juhtunust päästeametit või politseid, on rentnik kohustatud seda tegema.
28.4.Kohus leiab, et hagejal on lepingu punktide 1.5, 3.5, 3.7 ja 3.11. alusel õigus kostjalt nõuda leppetrahvi kokku 2000 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja leppetrahvi nõuded tüüptingimusena kostjat ebamõistlikult kahjustavad ja seetõttu tühised. Kohus ei pea ebamõistlikuks ja hea usuga põhimõttega vastuolus olevaks lepingutingimusi, mis kohustavad kostjat käituma seaduskuulekalt s.o mitte ületama lubatud sõidukiirust, teatama liiklusõnnetusest politseid jm. Kostjal on alati võimalus endal valida, kas käituda seaduskuulekalt või mitte. Samuti on pooltel õigus kokku leppida, millistes riikides tohib sõidukit kasutada ja kellele sõiduki juhtimist üle anda. Käesoleval juhul on sõidukiga Saksamaal sõites kostja ületanud kehtestatud piirkiirust ja kolmandale isikule sõiduki üleandmisel põhjustanud olulist kahju. Viidatud põhjustel puudub kohtu hinnangul ka alus leppetrahvi vähendamiseks. Osundatust tulenevalt tuleb kostjalt hagejale välja mõista leppetrahv 2000 eurot.
25.Menetluskulude jaotus
25.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi 85% ulatuses, jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 15% ulatuses hageja kanda ja 85% ulatuses kostja kanda.
25.2.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 174 lg 2 ja 4 ning § 177 lg 1 p 2 järgi.
25.3.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate
menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.