2429,21 eurot Hageja: B2 Impact OÜ, registrikood: 11542046, asukoht: Mustamäe tee 16, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond Hageja lepinguline esindaja: Marie Tsine, e-posti aadress: xxx Kostja: X, isikukood: XXX, elukoht: xxx, e-posti aadress: xxx Lihtmenetluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada B2 Impact OÜ OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.
2.Välja mõista Xilt B2 Impact OÜ kasuks Omaraha OÜ ja kostja vahel 25.12.2023 sõlmitud väikelaenulepingust nr S236447219 tulenevalt põhivõlgnevus 1409 eurot, intressivõlgnevus 21,02 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 40,48 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja edasiulatuv viivis alates 08.01.2025 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 1409 eurolt kuni põhinõude 1409 euro täitmiseni.
3.Jätta B2 Impact OÜ OÜ hagi X vastu põhivõla 91 euro, intressivõla 124,45 euro ja sissenõutavaks muutunud viivisevõla 262 euro nõuetes rahuldamata.
5.Välja mõista Xilt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud 280,68 eurot ning menetluskuludelt 459,43 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses
ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.OÜ Omaraha (krediidiandja) ja X (kostja) sõlmisid 25.12.2023 laenulepingu nr S236447219 (leping), mille alusel sai kostja laenu 1500 eurot (25.12.2023 maksekorralduse järgi 1409 eurot). Laenusummast on maha arvestatud lepingutasu 30 eurot, tagatisfondi tasu 60 eurot ja ülekandetasu 0,50 eurot. Lepingu perioodiks oli 4. aastat (48 kuud), krediidikulukuse määr 39,7% aastas, intressimäär 30% aastas. Kostja kohustus oli maksta laenusumma ja intress tagasi osamaksetena laenulepingus kokkulepitud maksegraafiku alusel (lepingu üldtingimuste punkt 9.1). Tasumisele kuulus vastavalt maksegraafikule krediidi põhiosa ja intressist koosnev igakuine makse 53,68 eurot (Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punkt 2). Krediidi kulukuse määr on Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktist 3 tulenevalt arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 1500 eurot, intressimäär 30% aastas, lepingu kestus 48 kuud, ning kogu krediit võetakse koheselt kasutusse täies mahus. Kostja lepingut ei täitnud ja tagasimakseid ei teinud ning krediidiandja edastas kostjale 19.04.2024 teatise, milles anti kostjale täiendav tähtaeg, so 14 päeva võla tasumiseks ja läbirääkimiste pidamiseks. Kostja oli viivituses kolme järjestikuse osamaksega, so 25.01.2024, 25.02.2024 ja 25.03.2024. Krediidiandja ütles lepingu 06.05.2024 üles. 16.05.2024 kostjale on edastatud nõude loovutuse teatis, milles teatati, et krediidiandja loovutas lepingust nr S236447219 tulenevad nõuded hagejale. Põhivõlgnevus on 1500 eurot ja intressivõlgnevus 145,47 eurot (lepingujärgne intressimäär 30% aastas, periood 26.12.2023-25.04.2024, intressi osamaksed: 37 eurot, 36,59 eurot, 36,16 eurot ja 35,72 eurot). Sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on 302,48 eurot (põhinõudelt 1500 eurolt, lepingujärgne viivisemäär 30% aastas, so võrdne intressimääraga, periood 07.05.2024 kuni 07.01.2025). Edasiulatuvat viivist nõuab hageja kostjalt viivisemääraga 30% aastas (so võrdne intressimääraga) hagi esitamisest, so 07.01.2025 põhinõudelt 1500 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Sissenõudmiskulud on 30 eurot (16.05.2024 nõudekiri 25 eurot ja 21.06.2024 meeldetuletuskiri 5 eurot). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas märkis hageja, et kostja maksevõime kontrollimiseks võeti aluseks kostja laenutaotlus. Kostja sissetulek oli 1300 eurot, majapidamiskulud 300 eurot ning finantskohustused 450 eurot. Kehtivaid maksehäireid AS Creditinfo ja OÜ Krediidiregister maksehäireregistritest nähtuvalt kostjal ei olnud. Päring tehti ka pensioniregistrisse ja kostja sissetulekuks oli 1300 eurot. Andmete analüüsimise tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel (kuumakse oli 53,68 eurot), sissetulekute ja kohustuste vahe oli laenu saamiseks piisav. Krediidiandja leidis, et kostja oli krediidivõimeline ja vastutustundliku laenamise põhimõtet ei rikutud. Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 1500 eurot, intressivõlgnevus 145,47 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 302,48 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot ja edasiulatuv viivis 30% aastas hagi esitamisest, so 07.01.2025 põhinõudelt 1500 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited
2.Menetlusse võtmise määrus ja hagiavaldus on kostjale isiklikult kätte toimetatud 21.01.2025. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks 04.02.2025 hagile vastust esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 lahend nr 3-2-1-23-16, p 16).
5.Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) pis 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt lahendab kohus asja sisulise otsusega.
6.Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-133976 B2 Impact OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes. Hagi esemes palub hageja kostjalt välja mõista kokkuvõtvalt järgmised nõuded: põhivõlgnevus 1500 eurot, intressivõlgnevus 145,47 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 302,48 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot ja edasiulatuv viivis 30% aastas hagi esitamisest, so 07.01.2025 põhinõudelt 1500 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.
7.Hageja nõuded tulenevad kostja ja Omaraha OÜ vahel 25.12.2023 laenulepingust nr S236447219. Kuna Omaraha OÜ sõlmis krediidilepingu oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
8.Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata
tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus antud juhul loovutusest tulenevalt hagejal. VÕS § 403 4 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
9.13.12.2024 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kostja oli krediidilepingu sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7.
10.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas on hageja tuginenud kostja laenutaotlusele, pensioniregistri- ja maksehäireregistri väljavõtetele (so päringute vastustele). Kohus on seisukohal, et eeltoodu ei ole piisav vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ja mille põhjal ei ole võimalik veenduda, et kostja oli enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist krediidivõimeline. Krediidiandja ei ole kostja igakuiseid sissetulekuid ja kohustusi tegelikkuses enne krediidilepingu sõlmimist kontrollinud ja pangakontoväljavõtet krediidiandja kostjalt nõudnud ei ole. Niisamuti ei ole hageja kohtule kostja pangakonto väljavõtet, kostja krediidivõimelisuse kontrollimiseks, esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet krediidilepingu nr S236447219 sõlmimisel järginud. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (VÕS § 4034 lg 6).
11.Riigikohus on osundanud, et VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-2113098, p 24) (vt Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2023. a otsus asjas nr 2-23-133882, p 8). Tsiviilasjas nr 2-23-133882 on Tartu Ringkonnakohus 19.12.2023 otsuse p-s 10 märkinud, et kui
krediidilepingus sisalduv intressikokkulepe peaks osutuma vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tühiseks, siis jääb sellest hoolimata kehtima kokkulepe selle kohta, et viivisemäär on võrdne intressimääraga. See tähendab, et viivisemäär on sellisel juhul võrdne seadusjärgse intressimääraga. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kostja tagasimaksed lugeda põhinõude katteks.
12.Lepingust nr S236447219 on põhjendatud nõuded järgnevad: -põhivõlgnevus 1409 eurot (kostja sai 25.12.2023 maksekorralduse järgi laenu 1409 eurot, tagasimakseid ei ole kostja teinud); -intressivõlgnevus 21,02 eurot (põhinõudelt 1409 eurolt, periood 26.12.2023-25.04.2024, seadusjärgses intressimääras 26.12.2023 - 31.12.2023 4% aastas; 01.01.2024 - 25.04.2024 4,5% aastas); -sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 40,48 eurot (põhinõudelt 1409 eurolt, periood 07.05.2024-07.01.2025, seadusjärgne, so võrdne intressimääraga, periood 07.05.2024 - 30.06.2024 4,5% aastas, periood 01.07.2024 - 31.12.2024 4,25% aastas, periood 01.01.2025 - 07.01.2025 3,15% aastas). -edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.01.2025 põhinõudelt 1409 eurolt kuni põhinõude 1409 euro täitmiseni. Edasiulatuv viivis on põhjendatud alates 08.01.2025, kuivõrd sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on arvestatud kuni 07.01.2025 ning 07.01.2025 topelt viivist ei saa nõuda; -sissenõudmiskulud 30 eurot. (VÕS § 1132 lg 2 p 3, 16.05.2024 ja 21.06.2024 nõudekiri ja meeldetuletuskiri, 25+5=30 eurot).
13.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus rahuldab Omaraha OÜ ja kostja vahel 25.12.2023 sõlmitud väikelaenulepingust nr S236447219 tulenevalt järgmised nõuded: põhivõlgnevus 1409 eurot, intressivõlgnevus 21,02 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 40,48 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja edasiulatuv viivis alates 08.01.2025 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 1409 eurolt kuni põhinõude 1409 euro täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata hagi põhivõla 91 euro (1500-1409=91 eurot), intressivõla 124,45 euro (145,47-21,02=124,45 eurot), sissenõutavaks muutunud viivisevõla 262 euro (302,48-40,48=262 eurot) nõuetes.
14.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 370 eurot, mis koosneb järgnevast: riigilõiv 350 eurot ning maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 370 eurot on vajalikud ja põhjendatud. Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 24,14% ulatuses ja kostja kanda 75,86 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 280,68 eurot.
15.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
16.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.