Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Harju Maakohus
Kohtunik
Ants Mailend
Määruse tegemise aeg ja koht
26. mai 2021, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-16-14180
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine, menetluskulude jaotamine
Menetlusosalised ja nende
Hageja Kreedix OÜ (registrikood 11043745) Lepinguline esindaja S D Kostja: FCC Eesti OÜ (pankrotis, registrikood 10909875), juhatuse liige H P
esindajad
Kreedix OÜ hagi FFC Eesti OÜ vastu võla ja viivise nõudes
Jätta läbi vaatamata kostja tasaarvestuslikud vastuväited hagile. Lõpetada tsiviilasja menetlus. Määrata 80,5% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 19,5% kostja menetluskuludest hageja kanda. Kohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu.
Asjaolud
Harju Maakohtu 30.10.2019 osaotsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2020 otsusega on hagi lahendatud. Lahendamata on kostja poolt menetluses esitatud tasarvestuslikud vastuväited.
26.02.2021 kuulutati välja kostja pankrot ja menetlus peatus seaduse alusel nimetatud kuupäeval. Menetlus peatus enne 25.03.2021 kavandatud kohtuistungit. Kostja pankrotihaldur teatas 30.04.2021, et ei soovi menetlusse astuda. Kohus andis võlgnikule võimaluse jätkata menetlust oma seadusliku esindaja juhatuse liikme H P või tema poolt volitatud lepingulise esindaja kaudu (3.05 ja 14.05.2021 kohtumäärused). H P ei ole teatanud kohtule soovist menetluse jätkamiseks.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Sama paragrahvi lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks, millele riik peaks andma õiguskaitset. Käesolevas asjas tuleb kostja vastunõuete menetlemine lõpetada nimetatud sätete analoogia alusel.
Kostja on pankrotis. Pankrotihaldur menetlust jätkata ei soovi. Kostjale on antud võimalus menetluse jätkamiseks tema juhatuse liikme kaudu, kuid kohtule pole teatatud soovist nii toimida. Menetluse jätkamiseks kavandas kohus kohtuistungi ajaks 25.03.2021 ja tühistas selle seoses halduri soovimatusega menetluse jätkamiseks. Kohtuistungil tuleks muuhulgas kuulata üle neli hageja tunnistajat ja üks kostja tunnistaja. Olukorras, kus kostja pankrotihaldur menetlusse astuda ei soovi ja kus kostja pole pankrotivõlgnikuna näidanud üles mingit huvi menetluse jätkamiseks, pole mõistlik põhjustada hagejale ja tunnistajatele tüli nende kutsumisega kohtuistungile. On tõenäoline, et kostja istungile ei ilmu, millisel juhul tuleks kostja tasaarvestuslikud vastuväited jätta läbi vaatamata TsMS § 409 lg 1 p 1 analoogia alusel.
Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 järgi loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Nimetatust tulenevalt loetakse, et käesolevas tsiviilasjas kostja poolt esitatud tasaarvestuslikud vastuväited hageja nõudele ei ole kohtu menetluses olnud.
Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõudis 248 432, 56 euro (põhivõlg 198 085,06 + viivis 50347,5) väljamõistmist 198 085. Enne osaotsuse tegemist võttis hageja kostja vastunõude õigeks summas 3 709,4 eurot (30.10.2019 kohtuotsus, p 1). Hagi rahuldati summas 199 990,97 eurot (põhivõlg 172 937,13 + viivis 27 053,84. 30.06.2020 kohtuotsuse resolutsiooni p 2 alapunkt 2). Hagi rahuldati seega ca 80,5% ulatuses. Kohus määrab 80,5% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 19,5% kostja menetluskuludest hageja kanda.
TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Pooltele tuleb anda võimalus menetluskulude nimekirjade esitamiseks ja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Vastavalt TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumist.
TsMS § 427 analoogia alusel võib käesolevale määrusele esitada määruskaebuse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.