Tartu Maakohus
Kohtunik
Marian Miilaste
Määruse tegemise aeg ja koht
25. mai 2021, Tartu kohtumaja
Tsiviilasi nr
2-21-6587
Tsiviilasi
M. T. i hagi T. Ü. i vastu kahju hüvitamiseks
Menetlustoiming
hagi menetlusse võtmise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: M. T. ; isikukood XXX; viibimiskoht XXX. Kostja: T. Ü. ; registrikood XXX; asukoht XXX.
M. T. (hageja) esitas 27. aprillil 2021 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi T. Ü. i (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Tartu Maakohus jättis 5. mail 2021 hagi käiguta. Kohus andis hagejale 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, so selge nõude esitamiseks, nõuete aluseks olevate asjaolude esitamiseks, hagiavalduse allkirjastamiseks ja riigilõivu tasumiseks lähtuvalt hagi hinnast. Hageja sai Tartu Maakohtu 5. mai 2021 määruse isiklikult allkirja vastu kätte
Hagiavalduses märgitakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p 1 järgi lisaks muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Sooritusnõue peab olema esitatud selliselt, et hagi rahuldamise korral oleks võimalik otsust täita, st haginõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile. Kohtuotsuse resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue (vt Riigikohtu 10. mai 2017 lahend tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐36‐17, p 16).
Hageja ei märkinud kohtu poolt antud tähtajale vaatamata, kui suur kahjuhüvitis tuleks kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja ei esitanud kohtu poolt antud tähtajale vaatamata selget nõuet. Selge nõude esitamata jätmine on hagiavalduse vorminõude oluline rikkumine. Menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis märgitakse TsMS § 338 lg 1 p 8 menetlusosalise või tema esindaja allkiri, elektroonilise dokumendi puhul digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus vastavalt TsMS §-s 336 sätestatule. Hagiavaldusel ei ole hageja allkirja. Hageja ei esitanud kohtu poolt antud tähtajale vaatamata allkirjastatud hagiavaldust. Hageja rikkus seega olulisi hagiavalduse vorminõudeid ega esitanud allkirjastatud hagiavaldust. Hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel menetlusse võtmata. Hagiavalduses tuleb TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi välja tuua hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Kahju hüvitamist saab nõuda eelkõige juhul, kui kostja on rikkunud lepingust või seadusest tulenevat kohustust, hagejale on tekkinud kahju ning kostja poolse kohustuse rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Hageja ei selgitanud kohtu poolt antud tähtajale vaatamata, milles seisneb hageja poolt kostjale etteheidetav lepingust või seadusest tuleneva kohustuse rikkumine, ega milline ja kui suur kahju sellest tulenevalt hagejale tekkis. Hageja ei toonud välja ka asjaolusid, mille õigsust eeldades oleks võimalik järeldada, et kostjale etteheidetav tegevus oleks põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga. Isegi, kui eeldada hageja poolt hagiavalduses välja toodud asjaolude õigsust, ei oleks võimalik nende pinnalt järeldada, et kostja oleks hageja õigusi rikkunud ja hagejale kahju tekitanud. Hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmata. Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 järgi riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Kohus selgitas hagejale, et hagejal tuleb tasuda riigilõivu lähtuvalt nendest nõuetest, mida hageja kostja vastu esitab, ja kohustust tasuda riigilõivu RLS lisa 1 järgi. Hageja ei esitanud kohtule nõudeid, mis võimaldanuks kohtul hageja poolt tasumisele kuuluvat riigilõivu täpsemini määrata ega tasunud ka riigilõivu. Hageja ei esitanud selget menetlusabi taotlust. Hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel menetlusse võtmata. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.