XX hagi YY vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja raha tagastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.veebruari 2021.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
0 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY 22.märtsi 2021.a apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nendeesindajad
Menetluse liik
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Philippe Hunt (e-post:XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): YY (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov (e-post:XXX)
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 19.veebruari 2021.a otsus tühistada osas, milles hagejalt jäid kostja kasuks välja mõistmata menetluskulud 144 euro ulatuses ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja täiendavalt 144 eurot. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
Kehtiva kohtuotsuse tervikresolutsioon menetluskulude on järgmine: - XX hagi YY vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja raha tagastamiseks jätta rahuldamata.
1(6)
-Poolte menetluskulud maakohtus jätta XX kanda, va riigilõivu tasumise kohustus Eesti Vabariigi kasuks. -Mõista välja XX-lt YY kasuks menetluskulude katteks 288 eurot ja alates käesoleva otsuse jõustumisest viivis võlgnetavatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teise lauses sätestatud määras kuni menetluskulude tasumiseni. -Vabastada XX riigilõivu tasumise kohustusest. -Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda, apellatsioonimenetluse kulusid ei hüvitata.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Harju Maakohus tegi 30.04.2014.a määruse tsiviilasjas nr 2-11-39358, millega rahuldas osaliselt kostja avalduse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja igakuise tähtajatu hüvitise 21,47 eurot alates 18.03.2011.
3.Kostja esitas kohtutäitur Elin Vilippusele täitemenetluse alustamise avalduse seoses 2020.a juulikuu hüvitise maksmata jätmisega. Kostja ei selgita, miks ta seda tegi.
4.Kohtutäitur algatas 23.07.2020 kostja avalduse alusel täiteasja nr 022/2020/5719. 25.08.2020 möödus vabatahtliku täitmise aeg ning kohtutäitur arestis hageja pensionimaksed Sotsiaalkindlustusametis. Lisaks nõudele 21,47 eurot, mõistis kohtutäitur välja hagejalt täituritasu 66 eurot (menetluse alustamise tasu 36 eurot + põhitasu 30 eurot), kokku 87,47 eurot.
5.Kostja tegi samasuguse põhjendamatu täitemenetluse avalduse ka 2020.a aprillis, täiteasi nr 022/2020/2879, hageja tasus selle siis teadmatusest ära. Hageja on arvamusel, et kostja püüab sedaviisi lisasissetulekut saada.
6.Hageja arvates on kostja nõue rahuldatud. Kostja nõudeks saada hagejalt igakuiselt tähtajatult hüvitist 21,47 eurot. Kuna vaidlusalune 2020. aasta juulikuu hüvitis on tasutu, siis on sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eeldused täidetud.
7.Kohtutäitur Elin Vilippus arestis aktiga hageja pensioni Sotsiaalkindlustusametis. 03.09.2020.a oli pensioni väljamaksmise päev. Sotsiaalkindlustusamet arestis vastavalt arestimisaktile 20 eurot, millest kohtutäitur peab kinni täituritasu ja kannab 10 tööpäeva jooksul ülejäänud summa sissenõudjale (kostjale). Kuna täitemenetluses toimunud arestimine on alusetu, peab kostja hagejale tagastama 20 eurot, mis on arestimise tulemusena kohtutäituri poolt arestitud ja hetkel veel kohtutäituri valduses ülekandmiseks sissenõudjale (kostjale). Kuna täitemenetluse peatamisega juba tehtud täitetoiminguid tagasi ei pöörata (TMS § 47 lg 1), kuulub antud arestitud summa väljamaksmisele sissenõudjale (kostjale) ning seetõttu on kostja alusetult rikastunud 20 euro võrra (s.h täituritasu, mis tuleb
2(6)
kostjal hüvitada vastavalt TMS § 221 lg 4). Seega on kostja rikastunud 20 euro võrra ja vastav summa tuleb kostjalt välja mõista.
8.Hageja palub tunnistada lubamatuks sundtäitmine täitemenetluses nr 022/2020/5719 ja välja mõista kostjalt 20 €. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
9.Kostja leiab, et hagi on põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
10.Hageja ei ole täitnud kohtumäärust nr 2-11-39358, mille järgi oli hageja kohustatud kostjale maksma igakuiselt hüvitist 21,47 eurot alates 18.03.2011.a.
11.Kuna hageja ei maksnud 2019.aastal hüvitist ehk ei täitnud kohtumäärust, siis esitas kostja kohtutäitur Elin Vilippusele 07.07.2020 täitemenetluse alustamise avalduse, milles palus sisse nõuda hagejalt 21,47 € .
12.Kohtutäitur algatas täitemenetluse täiteasjas nr 022/2020/5719.
13.Tegelikkusele ei vasta hageja väide, et kostja esitas täitemenetluse alustamise avalduse seoses 2020.a juulikuu hüvitise mittemaksmisega. Kostja esitas täitmisavalduse kohtutäiturile tegelikult seetõttu, et hageja ei olnud kostjale maksnud hüvitist 21,47 €. 2019.aastal. Nimelt ei ole hageja kostjale maksnud hüvitist 21,47 € 2019.a. märtsikuu eest ja võlgnes kostjale 21,47 €.
14.Kohatu ja põhjendamatu on hageja väide, et kostja on pahatahtlikult alustanud täitemenetlust ja et kostja kui sissenõudja kuritarvitab oma positsiooni. Täitmisavalduse esitamine oli põhjendatud, kuna hageja ei olnud maksnud kostjale hüvitist 21,47 € 2019. aastal, see tähendab, et hageja oli jätnud kohtumääruse täitmata.
15.Kuna hageja väidab, et ta on hüvitise tasunud, siis on hageja kohustatud seda tõendama. Hageja ei ole tõendanud, et ta on täitnud kohtumäärust ja tasunud 2019.aastal kostjale hüvitist 21,47 € kuus vastavalt kohtumääruse resolutsioonile. Seega ei ole hageja nõue, milles ta palub tunnistada lubamatuks sundtäitmine täitemenetluses nr 022/2020/5719 TMS § 221 lg 1 alusel, tõendatud ja põhjendatud. Põhjendamatu on ka hageja alusetu rikastumise nõue, milles ta palub kostjalt välja mõista 20 eurot VÕS 1028 lg 1 alusel. Kostja pole alusetult esitanud kohtutäiturile täitmisavaldust ja nõudnud täituri kaudu sundtäitmist. Kostja ei ole seetõttu ka hageja arvel alusetult rikastunud.
16.Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsus
17.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 144 eurot ning viivise menetluskuludelt. Pooled vaidlevad käesoleval juhul selle üle, kas kohtutäitur E. Vilippuse menetluses olev täiteasi nr 022/2020/5719 on lubatav ja kas 20 € tuleb hagejale tagastada.
18.Kohtule kostja esitatud 07.07.2020 avaldusest nähtub, et kostja palus algatada kohtutäitur E. Vilippusel täitemenetluse Harju Maakohtu 30.04.2014 määruse nr 2-11-39358 resolutsiooni p 4 täitmiseks ja välja mõista hagejalt võlg 21,47 €, sest võlgnik ehk hageja pole maksnud hüvitist 2019.a. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendatud, et hageja oleks vabatahtlikult tasunud 2019.a. märtsikuu hüvitist ülalviidatud maakohtu määruse järgi või teinud seda varem kui kostja täitmisavalduse 07.07.20 esitas. Nii oli kostjal õigus nõuda 2019.a. võla sissenõudmist hagejalt täitemenetluses. Kohtu hinnangul on hageja ekslikult arvanud, et kostja nõudis 07.07.2020 avalduses täitemenetluses 2020.a. eest tasumisele kuuluvaid hüvitisi, kuid tegelikult nõudis kostja hoopis 2019.a. võlgnetavat hüvitist. Seega asub kohus seisukohale, et 07.07.2020 kohtutäitur E. Vilippusele esitatud täitmisavalduses palus kostja sisse nõuda sundtäitmise korras hagejalt 2019. aasta võlga, mis oli põhjendatud. Seetõttu on selle võla sissenõudmine täiteasjas nr 022/2020/5719 lubatav, sest kostja nõue ei olnud
3(6)
2019.a. võla osas, mida ta palus sundkorras täita, hageja poolt täidetud. Nii ei saa hageja nõuda TMS § 221 lg 1 järgi sundtäitmise lubamatuks tunnistamist.
19.Ülaltoodu alusel ei ole põhjendatud ja tõendatud hageja nõue tunnistada sundtäitmine asjas nr 022/2020/5719 lubamatuks. Nimetatud põhjendustel ei ole põhjendatud ega tõendatud ka hageja nõue täiteasjas nr 022/2020/5719 tasutud 20 € tagasisaamiseks ja selle väljamõistmiseks kostjalt VÕS § 1028 lg 1 järgi. Eeltoodu alusel jääb hageja hagi rahuldamata.
20.TsMS § 162 lg 1, 2 järgi jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on otsus tehtud. Kuna hagi jäi rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud hageja kanda. Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulu kokku 684 eurot, koos käibemaksuga 820,8 €, millele hageja vaidleb vastu, leides, et need on ülepaisutatud. Hageja arvates ei ole veenev, et kohtu korraldustega tutvumiseks kulus 5,7 h. Vaidluses oli küsimus oli vaid 21,47 € üle ja nii pole põhjendatud kasutada menetluses sellises ulatuses õigusteadmistega isikut nagu tegi seda kostja.
21.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja poolt osutatav õigusabiteenus tunnitasu määraga 120 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ning kooskõlas kohtupraktikaga.
22.Kohus on arvamusel, et sellises ulatuses nagu 820,8 €, mida kostja soovib hagejalt saada, ei ole võimalik hagejalt kostja kasuks menetluskulusid välja mõista. Kohtu arvates ei saa kostja menetluskulude põhjendatud suuruse kindlaksmääramisel lähtuda vaid sellest, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi hind ise on TsMS § 132 lg 1, 5 mõttes 3500 € ja millele lisandub võlanõue 20 € TsMS 134 lg 1 (nõuete liitmine), kokku 3520 €. Nimelt oli asjas esitatud vaid hagi ja nendega koos mõned tõendid. Hagi sisu piirdus vaid mõne faktiväitega, lisaks esitas hageja vaid lühikese arvamuse kostja vastusele, kostja vastus oli selge ja lühike ja sisaldas samuti vaid mõningaid vastuväiteid, kostja esitas vaid ühe tõendi, kohus oli teinud asjas vaid menetlusse võtmise määruse, kirja ja kirjaliku menetluse määruse, ülejäänud asja materjalid oli vaid seotud hageja menetlusabi taotlusega. Arvestades riigikohtu praktikat, eeltoodud asja materjalide hulka, sundtäimise vaidlust 21,47 € üle ja nõuet 20 € tagastamiseks, leiab kohus, et TsMS § 175 lg 1 järgi on kostja põhjendatud õigusabikulud 120 € + käibemaks, kokku 144 €. Kohtu arvates pidi hageja ette nägema, et kostjal tekivad selles ulatuses kulud, kui ta kasutab vaidluses õigusabi. Nimelt on hageja ise arvestanud oma esindaja kuludeks 2 tunni eest kokku 80 eurot, jättes siinkohal arvestamata kostja vastuse, kohtule vastamise ja muu materjalidega tutvumise aja. Seega on hageja kantud esindaja kulud üldjoontes võrreldavad kostja esindaja kuludega, mida kohus peab põhjendatuks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad kostja menetluskulud 144 € hageja kanda ning hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskulu 144 € (koos käibemaksuga).
23.Mis puudutab hageja väiteid, et kostja esindajal kulus aega asjaga tegelemiseks alusetult 5,7 h ja et see on ülepaisutatud, siis ei ole selline aeg põhjendamatu. Kostjal kulus aega kogu materjalidega tegelemiseks alla ühe tööpäeva (8-tunnise tööpäeva arvestuse juures), mis ei ole ebamõistlikult palju. Asjaolu, et hageja pole ise arvestanud oma esindaja töömahu hulka kostja vastuse, tõenditega tutvumise, oma vastuse koostamise ja kohtu dokumentidega tutvumisega aega, ei tähenda, et teise poole esindaja pole sellist tööd teinud ja aega selleks kulutanud. Samas ei oma need väited tähtsust, sest kohus määras kostja põhjendatud kulud kindlaks ülalpool toodud motiividel.
24.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus hagejalt menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude tasumisega viivitamisel tuleb viivis välja mõista võlgnetavatelt kuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
4(6)
25.Hageja esindaja kulud olid 2 tunni eest kokku 80 €, mida kohus peab TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatuks, kuna on kooskõlas asja materjalidega, kuid need kulud jäävad TsMS § 162 lg 1, 2 alusel hageja enda kanda. Apellatsioonkaebus
26.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles hageja õigusabikulude hüvitamise taotlus jäeti rahuldamata, ning teha uus otsus, millega mõista välja õigusabikulud täiendavalt.
27.Kostja esitas taotluse, milles oli märgitud, et kostja ajakulu on 5,7 tundi. Maakohus leidis, et kostja ajakulu 5,7 tundi on põhjendatud. Seega tulenevalt sellest seisukohast pidi maakohus rahuldama kostja taotluse lähtudes ajakulust 5,7 tundi ja kostja esindaja tunnitasust 120 eur tund. Maakohus leidis, et TsMS § 175 lg 1 järgi on kostja põhjendatud õigusabikulud 120 eur + käibemaks, kokku 144 eur.
28.Kostja leiab, et maakohus ületas diskretsioonipiire, kui jättis sisuliselt hindamata kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse, märkides üldiselt, et kostja põhjendatud õigusabikulu on 144 eur. Kostja leiab, et maakohus oli kohustatud kontrollima kostja lepingulise esindaja tehtud toimingute vajalikkust ja põhjendatust. Vastus apellatsioonkaebusele
29.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
30.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
31.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja vaidlustab maakohtu otsuse vaid õigusabikulude välja mõistmata jätmise osas.
32.Asja materjalidest nähtub: -Hageja palus tunnistada lubamatuks sundtäitmine täitemenetluses nr 022/2020/5719, millega kostja pööras sundtäitmisele nõude 21,47 eurot hageja vastu ja samuti palus hageja välja mõista kostjalt nimetatud täitemenetluses hageja arveldusarvelt sundtäidetud 20 eurot. -Maakohus jättis hagi rahuldamata. -Kostja palus hagejalt välja mõista lepingulisele esindajale tasutud õigusabikulu kokku 684 eurot, koos käibemaksuga 820,8 €, esindajal kulus õigusteenuse osutamiseks 5,7 h, tunnihinnaga 120 eurot +käibemaks. -Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja lepingulise esindaja kulu 144 eurot, st ühe tunni ulatuses.
33.Apellatsioonimenetluses ei vaielda enam kostja lepingulise esindaja tunnitasu määra mõistliku suuruse üle, sest apellatsioonkaebuse esitas kostja seda asjaolu vaidlustamata. Maakohus leidis, et kostja lepingulise esindaja poolt osutatav õigusabiteenus tunnitasu määraga 120 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ning kooskõlas kohtupraktikaga.
34.Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et maakohus jättis hindamata lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse, leides vaid üldiselt, et põhjendatud kostja õigusabikulude suuruseks, mille hageja peab hüvitama on 144 eurot. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Maakohtu otsusest nähtub, et maakohtu arvates on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ainult tunni ulatuses hagejalt välja mõista, kuna hageja nõue oli väike ning menetluses esitatud väidete ja tõendite järgi oli vaidlus vähemahukas ning õiguslikult mittekeerukas.
35.Menetluskulude jaotuse üldise põhimõtte kohaselt kannab kulud menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehakse (TsMS § 162 lg 1, § 168 lg 5, § 477 lg 1). TsMS § 175 lg 1 ega
5(6)
ükski teine säte ei näe ette menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalist piirmäära. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistetakse menetlusosaliselt teise menetlusosalise esindajakulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.
36.Kuigi menetluskulude jaotamise ja esindajakulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise reeglid ei tohi muuta kohtumenetluses professionaalse lepingulise esindaja õigusabi kasutamist majanduslikult ebamõistlikuks, mistõttu maakohtu otsusest nähtuv seisukoht, et väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses ei saa menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud, tuleb siiski arvestada, et asja vähene keerukus ja esindaja tehtud toimingute vähene maht võib anda alust väljamõistetava esindajakulu hüvitise vähendamiseks TsMS § 175 lg 1 alusel. Maakohus on oma seisukoha rajanud ka eelnimetatud asjaolule ning ringkonnakohus leiab, et käesoleva asja vähest keerukust ning väikest mahtu arvates on see seisukoht põhjendatud.
37.Kohtupraktika järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 kohaselt kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus diskretsiooni piire rikkunud. Leides, et kostja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnihind on 144 eurot, mis on valdavat kohtupraktikat arvestades kõrge kvalifikatsiooniga esindaja, näiteks advokaadi tunni teenustasu suurus, leidis maakohus põhjendatult, et asja mahtu, õiguslikku vähest keerukust ning esindaja kvalifikatsiooni arvestades ei ole kostja taotletud lepingulise esindaja kulud nõutud suuruses põhjendatud. Samas leiab ringkonnakohus, et põhjendamatult on maakohus seejuures tehtud õigustoimingute eest hagejalt kostja kasuks väljamõistetavate õigusabikulude mõistlikuks suuruseks pidanud summat, mis vastab esindaja ühe töötunni määrale. Seejuures on maakohus vastuoluliselt leidnud, et kostja lepingulise esindaja ajakulu teenuse osutamiseks 5,7 ulatuses on põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et asja vähene keerukus ja esindaja tehtud toimingute vähene maht annab aluse pidada mõistlikuks hagejalt kostja kasuks väljamõistetava esindajakulu hüvitise suuruseks 288 eurot, so 2 töötunni ulatuses. Ringkonnakohus arvestab seejuures ka lepingulise esindaja eeldatavat kõrget kvalifikatsiooni, mida väljendab tema töötunni tasu suurus. Eeltoodu alusel tuleb apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada ning hagejalt kostja kasuks välja mõista täiendavalt 144 eurot.
38.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.