Z Ž hagi O G vastu sundtäitmise tunnistamiseks ja raha tagastamiseks
Hagihind
3520 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Z Ž (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx Hageja lepinguline esindaja Philippe Hunt, e-post: [email protected]
lubamatuks
Kostja: O G (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx Kostja lepinguline esindaja Aleksei Smelov, e-post: [email protected]
Menteluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata Z Ž hagi O G vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2020/5719 ja 20 € väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Z Žlt O G kasuks menetluskulude katteks 144 € ja alates lahendi jõustumisest viivist võlgnetavatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni täitmiseni.
3.Jätta Z Ž menetluskulud 80 € tema enda kanda.
4.Vabastada Z Ž riigilõivu 375 € tasumisest riigituludesse ja jätta riigilõiv 375 € riigi kanda.
Toimetada otsus pooltele ja Eesti Vabariigile (Rahandusministeeriumi kaudu) kätte.p Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eesti Vabariik võib esitada otsuse resolutsiooni punktis 4 otsustatu peale apellatsioonkaebust eelpool nimetatud apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul ning eelnimetatud korra järgi. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Harju Maakohus tegi 30.04.2014.a määruse tsiviilasjas nr 2-11-39358, millega rahuldas osaliselt kostja avalduse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja igakuise tähtajatu hüvitise 21,47 eurot alates 18.03.2011.
3.Kostja esitas kohtutäitur Elin Vilippusele täitemenetluse alustamise avalduse seoses 2020.a juulikuu hüvitise maksmata jätmisega. Kostja ei selgita, miks ta seda tegi.
4.Kohtutäitur algatas 23.07.2020 kostja avalduse alusel täiteasja nr 022/2020/5719. 25.08.2020 möödus vabatahtliku täitmise aeg ning kohtutäitur arestis hageja pensionimaksed Sotsiaalkindlustusametis. Lisaks nõudele 21,47 eurot, mõistis kohtutäitur välja hagejalt täituritasu 66 eurot (menetluse alustamise tasu 36 eurot + põhitasu 30 eurot), kokku 87,47 eurot.
5.Kostja tegi samasuguse põhjendamatu täitemenetluse avalduse ka 2020.a aprillis, täiteasi nr 022/2020/2879, hageja tasus selle siis teadmatusest ära. Hageja on arvamusel, et kostja püüab sedaviisi lisasissetulekut saada.
6.Hageja arvates on kostja nõue rahuldatud. Kostja nõudeks saada hagejalt igakuiselt tähtajatult hüvitist 21,47 eurot. Kuna vaidlusalune 2020. aasta juulikuu hüvitis on tasutu, siis on sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eeldused täidetud.
7.Kohtutäitur Elin Vilippus arestis aktiga hageja pensioni Sotsiaalkindlustusametis. 03.09.2020.a oli pensioni väljamaksmise päev. Sotsiaalkindlustusamet arestis vastavalt arestimisaktile 20 eurot, millest kohtutäitur peab kinni täituritasu ja kannab 10 tööpäeva jooksul ülejäänud summa sissenõudjale (kostjale). Kuna täitemenetluses toimunud arestimine on alusetu, peab kostja hagejale tagastama 20 eurot, mis on arestimise tulemusena kohtutäituri poolt arestitud ja hetkel veel kohtutäituri valduses ülekandmiseks sissenõudjale (kostjale). Kuna täitemenetluse peatamisega juba tehtud täitetoiminguid tagasi ei pöörata (TMS § 47 lg 1), kuulub antud arestitud summa väljamaksmisele sissenõudjale (kostjale) ning seetõttu on kostja alusetult rikastunud 20 euro võrra (s.h täituritasu, mis tuleb kostjal hüvitada vastavalt TMS § 221 lg 4). Seega on kostja rikastunud 20 euro võrra ja vastav summa tuleb kostjalt välja mõista.
8.Hageja palub tunnistada lubamatuks sundtäitmine täitemenetluses nr 022/2020/5719 ja välja mõista kostjalt 20 €. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
9.Kostja leiab, et hagi on põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
10.Hageja ei ole täitnud kohtumäärust nr 2-11-39358, mille järgi oli hageja kohustatud kostjale maksma igakuiselt hüvitist 21,47 eurot alates 18.03.2011.a.
11.Kuna hageja ei maksnud 2019.aastal hüvitist ehk ei täitnud kohtumäärust, siis esitas kostja kohtutäitur Elin Vilippusele 07.07.2020 täitemenetluse alustamise avalduse, milles palus sisse nõuda hagejalt 21,47 € .
12.Kohtutäitur algatas täitemenetluse täiteasjas nr 022/2020/5719.
13.Tegelikkusele ei vasta hageja väide, et kostja esitas täitemenetluse alustamise avalduse seoses 2020.a juulikuu hüvitise mittemaksmisega. Kostja esitas täitmisavalduse kohtutäiturile tegelikult seetõttu, et hageja ei olnud kostjale maksnud hüvitist 21,47 €. 2019.aastal. Nimelt ei ole hageja kostjale maksnud hüvitist 21,47 € 2019.a. märtsikuu eest ja võlgnes kostjale 21,47 €.
14.Kohatu ja põhjendamatu on hageja väide, et kostja on pahatahtlikult alustanud täitemenetlust ja et kostja kui sissenõudja kuritarvitab oma positsiooni. Täitmisavalduse esitamine oli põhjendatud, kuna hageja ei olnud maksnud kostjale hüvitist 21,47 € 2019. aastal, see tähendab, et hageja oli jätnud kohtumääruse täitmata.
15.Kuna hageja väidab, et ta on hüvitise tasunud, siis on hageja kohustatud seda tõendama. Hageja ei ole tõendanud, et ta on täitnud kohtumäärust ja tasunud 2019.aastal kostjale hüvitist 21,47 € kuus vastavalt kohtumääruse resolutsioonile. Seega ei ole hageja nõue, milles ta palub tunnistada lubamatuks sundtäitmine täitemenetluses nr 022/2020/5719 TMS § 221 lg 1 alusel, tõendatud ja põhjendatud. Põhjendamatu on ka hageja alusetu rikastumise nõue, milles ta palub kostjalt välja mõista 20 eurot VÕS 1028 lg 1 alusel. Kostja pole alusetult esitanud kohtutäiturile täitmisavaldust ja nõudnud täituri kaudu sundtäitmist. Kostja ei ole seetõttu ka hageja arvel alusetult rikastunud.
16.Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused
17.Pooled vaidlevad käesoleval juhul selle üle, kas kohtutäitur E. Vilippuse menetluses olev täiteasi nr 022/2020/5719 on lubatav ja kas 20 € tuleb hagejale tagastada.
18.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 2 lg 1 p 1 järgi on täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas.
19.Kohtule kostja esitatud 07.07.2020 avaldusest nähtub, et kostja palus algatada kohtutäitur E. Vilippusel täitemenetluse Harju Maakohtu 30.04.2014 määruse nr 2-11-39358 resolutsiooni p 4 täitmiseks ja välja mõista hagejalt võlg 21,47 €, sest võlgnik ehk hageja pole maksnud hüvitist 2019.a. Selle üle puudus vaidlus, et TMS § 2 lg 1 p 1 järgi on täitedokumendiks eelviidatud Harju Maakohtu 30.04.2014 määrus nr 2-11-39358, mille kohaselt peab kostja maksma hagejale tähtajatult igakuiselt hüvitist 21,47 € alates 18.03.2011.
20.Hageja on esitanud kohtule tema sissetuleku arestimise akti (022/2020/5719 25.08.2020 tl 8) ja sellest nähtuvalt on hageja suhtes algatatud täitemenetlus asjas nr 022/2020/5719. Veel nähtub aktist, et täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu 30.04.2014 määrus nr 2-11-39358. Kohtule esitatud hageja kirjavahetusest (sõnumivahetus) täituriga nähtub, et hageja on justkui tasunud igakuiselt kostjale raha eelviidatud kohtumääruse järgi ning hageja arvates on sissetuleku arestimisel tegemist eksitusega, sealhulgas aprillikuise maksega 2020 (tl 5-7,10). Hageja esitatud maksekorraldused kinnitavad, et hageja on tasunud kostjale hüvitist 07.07.2020 21,47 € (maksekorraldus nr 7), 23.04.2020 39,47 € (maksekorraldus nr 4), 03.05.2020 21,47 € (maksekorraldus nr 5), 01.06.2020 21,47 € (maksekorraldus nr 6) (tlk 4, 9,11,12). Viidatud maksekorraldused kinnitavad makseid perioodil mai - juuni 2020.a., samas ei kinnita need makse (21,47 €) tasumist 2019.a., sealjuures makset tolle aasta märtsikuu eest.
21.Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates, leiab kohus, et asjas ei ole tõendatud, et hageja oleks vabatahtlikult tasunud 2019.a. märtsikuu hüvitist ülalviidatud maakohtu määruse järgi või teinud seda varem kuu kostja täitmisavalduse 07.07.20 esitas. Nii oli kostjal õigus nõuda 2019.a. võla sissenõudmist hagejalt täitemenetluses. Kohtu hinnangul on hageja ekslikult arvanud, et kostja nõudis 07.07.2020 avalduses täitemenetluses 2020.a. eest tasumisele kuuluvaid hüvitisi, kuid tegelikult nõudis kostja hoopis 2019.a. võlgnetavat hüvitist. Seega asub kohus seisukohale, et 07.07.2020 kohtutäitur E. Vilippusele esitatud täitmisavalduses palus kostja sisse nõuda sundtäitmise korras hagejalt 2019. aasta võlga, mis oli põhjendatud. Seetõttu on selle võla sissenõudmine täiteasjas nr 022/2020/5719 lubatav, sest kostja nõue ei olnud 2019.a. võla osas, mida ta palus sundkorras täita, hageja poolt täidetud. Nii ei saa hageja nõuda TMS § 221 lg 1 järgi sundtäitmise lubamatuks tunnistamist.
22.Ülaltoodu alusel ei ole põhjendatud ja tõendatud hageja nõue tunnistada sundtäitmine asjas nr 022/2020/5719 lubamatuks. Nimetatud põhjendustel ei ole põhjendatud ega tõendatud ka hageja nõue täiteasjas nr 022/2020/5719 tasutud 20 € tagasisaamiseks ja selle väljamõistmiseks kostjalt VÕS § 1028 lg 1 järgi. Eeltoodu alusel jääb hageja hagi rahuldamata.
23.Mis puudutab hageja väidet, et kostja tegi samasuguse põhjendamatu täitemenetluse avalduse ka 2020.a aprillis (täiteasi nr 022/2020/2879), mille hageja oli ära tasunud teadmatusest, siis seda täitemenetlust ei ole hageja vaidlustanud käesoleva hagiga TMS § 221 lg 1 järgi ja kohus ei anna seetõttu vastavake väitele hinnangut. Samal põhjusel ei anna kohus hinnangut hageja väitele, justkui tahaks kostja saada lisasissetulekut täitemenetluse algatamise avalduste esitamisega. Tsiviilasja hind
24.TsMS § 122 lg 1, § 123, 132 lg 1, 5, § 133 lg 1 kohaselt on hind 3520 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
25.TsMS § 162 lg 1, 2 järgi jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on otsus tehtud. Kuna hagi jäi rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 järgi kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust.
26.Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Riigikohtu 06.05.2015 määruses nr. 3-2-1-4-15 leiti, et seda põhimõtet on alust rakendada menetluskulude väljamõistmisel kõikides rahaliste nõuetega tsiviilasjades. Kolleegium leidis nimetatud asjas, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Kolleegium on ka märkinud, et lepingulise esindaja kulu ei pea alati siduma tsiviilasja hinna ulatusega. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades.
27.Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulu kokku 684 eurot, koos käibemaksuga 820,8 €, millele hageja vaidleb vastu, leides, et need on ülepaisutatud. Hageja arvates ei ole veenev, et kohtu korraldustega tutvumiseks kulus 5,7 h. Vaidluses oli küsimus oli vaid 21,47 € üle ja nii pole põhjendatud kasutada menetluses sellises ulatuses õigusteadmistega isikut nagu tegi seda kostja.
28.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja poolt osutatav õigusabiteenus tunnitasu määraga 120 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ning kooskõlas kohtupraktikaga.
29.Kohus on arvamusel, et sellises ulatuses nagu 820,8 €, mida kostja soovib hagejalt saada, ei ole võimalik hagejalt kostja kasuks menetluskulusid välja mõista. Kohtu arvates ei saa kostja menetluskulude põhjendatud suuruse kindlaksmääramisel lähtuda vaid sellest, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi hind ise on TsMS § 132 lg 1, 5 mõttes 3500 € ja millele lisandub võlanõue 20 € TsMS 134 lg 1 (nõuete liitmine), kokku 3520 €. Nimelt oli asjas esitatud vaid hagi ja nendega koos mõned tõendid. Hagi sisu piirdus vaid mõne faktiväitega, lisaks esitas hageja vaid lühikese arvamuse kostja vastusele, kostja vastus oli selge ja lühike ja sisaldas samuti vaid mõningaid vastuväiteid, kostja esitas vaid ühe tõendi, kohus oli teinud asjas vaid menetlusse võtmise määruse, kirja ja kirjaliku menetluse määruse, ülejäänud asja materjalid oli vaid seotud hageja menetlusabi taotlusega. Arvestades riigikohtu praktikat, eeltoodud asja materjalide hulka, sundtäimise vaidlust 21,47 € üle ja nõuet 20 € tagastamiseks, leiab kohus, et TsMS § 175 lg 1 järgi on kostja põhjendatud õigusabikulud 120 € + käibemaks, kokku 144 €. Kohtu arvates pidi hageja ette nägema, et kostjal tekivad selles ulatuses kulud, kui ta kasutab vaidluses õigusabi. Nimelt on hageja ise arvestanud oma esindaja kuludeks 2 tunni eest kokku 80 eurot, jättes siinkohal arvestamata kostja vastuse, kohtule vastamise ja muu materjalidega tutvumise aja. Seega on hageja kantud esindaja kulud üldjoontes võrreldavad kostja esindaja kuludega, mida kohus peab põhjendatuks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad kostja menetluskulud 144 € hageja kanda ning hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskulu 144 € (koos käibemaksuga).
30.Mis puudutab hageja väiteid, et kostja esindajal kulus aega asjaga tegelemiseks alusetult 5,7 h ja et see on ülepaisutatud, siis ei ole selline aeg põhjendamatu. Kostjal kulus aega kogu
materjalidega tegelemiseks alla ühe tööpäeva (8-tunnise tööpäeva arvestuse juures), mis ei ole ebamõistlikult palju. Asjaolu, et hageja pole ise arvestanud oma esindaja töömahu hulka kostja vastuse, tõenditega tutvumise, oma vastuse koostamise ja kohtu dokumentidega tutvumisega aega, ei tähenda, et teise poole esindaja pole sellist tööd teinud ja aega selleks kulutanud. Samas ei oma need väited tähtsust, sest kohus määras kostja põhjendatud kulud kindlaks ülalpool toodud motiividel.
31.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus hagejalt menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude tasumisega viivitamisel tuleb viivis välja mõista võlgnetavatelt kuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
32.Hageja esindaja kulud olid 2 tunni eest kokku 80 €, mida kohus peab TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatuks, kuna on kooskõlas asja materjalidega, kuid need kulud jäävad TsMS § 162 lg 1, 2 alusel hageja enda kanda.
33.TsMS 190 lg 4 1. lause sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja, lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.
34.Kohus vabastas 24.09.2020 määrusega (menetlusabi andmine) hageja hagi esitamisel riigilõivu 375 € tasumisest. Kohtul ei ole andmeid ja alust arvata, et hageja varanduslik olukord oleks muutunud, mistõttu tuleb hageja kooskõlas TsMS § 190 lg 7 vabastada lõivu 375 € tasumisest riigituludesse ja see lõiv jääb riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik osaliselt tühistatud TRK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.