Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Maili Riisenberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. mai 2021, Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-142994
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finants hagi Riko Visnapuu vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
301,96 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: osaühing Aktiva Finants, registrikood xxx Hageja lepinguline esindaja: A.Ž, xxx; e-post: xxx Kostja: Riko Visnapuu, isikukood xxx elu- ja asukoht teadmata
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Osaühing Aktiva Finants nõuab 26. märtsil 2021 esitatud hagis Riko Visnapuu vastu 198,11 euro suuruse põhivõlgnevuse, 1,72 euro suuruse intressi ja 86,28 euro suuruse sissenõutavaks muutunud viivise ning jooksva viivise väljamõistmist. Hageja nõuded tulenevad kostja ja ETK Finants AS vahel 25. mail 2015 sõlmitud laenulepingust nr xxx (tarbijakrediit), mille alusel sai kostja laenu summas kokku 200 eurot. Kostja jättis aga lepingutest tulenevad kohustused – laenu tagastamine intressiga - täitmata. Laenuandja saatis 28. septembril 2015 kostjale ülesütlemise hoiatuse ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja võlga ei tasunud, ütles laenuandja sõlmitud lepingu üles
hiljemalt 13. aprillil 2021 (15 päeva). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 28 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus 11.05.2021). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 75 eurot ning hagimenetlustes õigusabikulude 240 eurot väljamõistmiseks. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Ka koostatud hagiavaldus on standardne. Hagihind käesolevas vaidluses on 301,96 eurot. Arvestades eelöeldut ning menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, leiab kohus, et vajalik ja põhjendatud on hageja lepingulise esindaja kulu täies ulatuses, mistõttu tuleb see kostjalt hageja kasuks välja mõista täies ulatuses, s.o 240 eurot. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud seega 315 eurot, sh riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 240 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.