2-20-139279/11 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 15.05.2012 sõlmisid hageja ja kostja eraisiku arvelduslaenu lepingu nr xxxx (leping, arvelduslaenu leping nr xxxx). Lepingu sõlmimiseks logis kostja internetipanka ning andis lepingule kinnituse. Lepingu alusel avas hageja kostja arvelduskontol arvelduslaenu limiidi 1,000.00 euro ulatuses, mis võimaldas kostjal kasutada oma arvelduskonto jäägist laenulimiidi võrra suuremat summat lepingus määratud tähtaja jooksul (p 1.2.2). Laenulimiidi kasutamise eest kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt intressi lepingus kokku lepitud intressi maksmise tähtpäevadel (p 12.3.1.1). Vastavalt lepingu punktile 2.1.1 oli intressimäär 19.000% aastas ning intressi tasumise tähtpäev iga kuu 15. päev (p 2.2). Lepingu punkti 12.3.2.1 kohaselt kohustus kostja laenulimiidi kasutamise võimaldamise eest tasuma hagejale igakuiselt limiiditasu. Lepingu punkti 3.1 kohaselt lepiti kokku limiiditasu 1% aastas. Vastavalt lepingu punktile 1.2.2 kohustus kostja laenutähtpäeval, milleks lepingu punkti 4.1 kohaselt lepiti kokku 15.05.2013, tagastama hagejale laenulimiidi kasutatud osa, tagades oma kontol raha olemasolu vähemalt laenu ja muude lepingust tulenevalt hagejale võlgnetavate maksete summa ulatuses. Lepingu punkti 4.2 kohaselt juhul, kui kumbki lepingu pool ei ole vähemalt üks kuu enne laenutähtpäeva teatanud teisele poolele oma soovist lepingut lõpetada ning eeldusel, et kostja on täitnud kohaselt kõiki lepingust tulenevaid kohustusi, pikeneb laenu tagastamise tähtaeg laenutähtpäeva saabumisel 12 kuu võrra. Laenu tagastamise tähtaja igakordsel pikendamisel tasub laenusaaja hagejale lepingu pikendamise tasu 1% laenulimiidist, kuid mitte vähem kui 6.39 eurot (p 5.3). Nimetatud alusel pikenes laenu tagastamise tähtaeg, kuid alates 15.01.2020 ei täitnud kostja igakuist intresside maksmise kohustust korrektselt. 16.09.2020 edastas hageja kostjale teate laenulepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Kirjas teatas hageja kostjale, et juhul kui kostja ei tasu lepingust tulenevat võlgnevust

hiljemalt 07.10.2020, ütleb hageja lepingu 08.10.2020 erakorraliselt üles. Kostja ei tasunud võlgnevust etteantud tähtajaks, millest tulenevalt lõppes leping 08.10.2020 erakorraliselt. Kostja ei ole tasumise kohustust täitnud siiani. Lepingu erakorralise ülesütlemise seisuga oli laenusaajal kogu arvelduslimiit kasutusele võetud. Lepingu erakorralise ülesütlemise seisuga oli kostjal kasutusele võtnud arvelduslimiidi summas 999.91 eurot, millest tulenevalt on hageja põhiosa nõue 999.91 eurot. Alates 15.01.2020 ei ole kostja intressi tasumise kohustust täitnud. Sellest tulenevalt on hagejal intressinõue summas 152.97 eurot. 18.12.2020 seisuga on hagejal lepingust tulenev nõue järgmine: Põhiosa 999.91 eurot, Intressid 152.97 eurot , teenustasud 18.25 eurot, kokku 1,171.13 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja võlgnevus 1,171.13 eurot, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 999.91 eurot, intressi võlgnevusest summas 152.97 eurot ning teenustasu võlgnevusest summas 18.25 eurot. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavalduse, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 09.05.2021.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 200 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 200 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 200 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Muid menetluskulusid hageja välja ei ole toonud ja muid menetluskulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.