Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 24.05.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-21-102286/9
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 24.05.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1325

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Daily Real Estate OÜ14795782(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-21-102286

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.05.2021.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-102286

Tsiviilasi

Daily Real Estate OÜ hagi D K vastu võla, viivise nõudes

Tsiviilasja hind

2024,96 eurot Hageja: Daily Real Estate OÜ (registrikood: 14795782, aadress: Värsi tn 28a, Tallinn 10919) Hageja lepinguline esindaja: v.adv. Robert Sarv (epost: [email protected]) Kostja: D K (isikukood: xxxx, aadress: xxxx, e-post: xxxx).

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista kostjalt D K hageja Daily Real Estate OÜ kasuks põhivõlg 1460,58 eurot, viivised 344,67 eurot.

3.Välja mõista kostjalt D K hageja Daily Real Estate OÜ kasuks viivis määras 0,04% päevas tähtaegselt tasumata põhinõudelt 1460,58 eurolt alates kohtule hagi esitamisele järgnevast päevast (27.03.2021) kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni (24.05.2021) ning kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast (25.05.2021) edasi 0,04% päevas määras tähtaegselt tasumata põhinõudelt kuni nõude täieliku rahuldamiseni kostja poolt.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb D Kil tasuda Daily Real Estate OÜ-le kasuks käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Pooled sõlmisid korteriomandi aadressil xxxx üürilepingu ning kostja asus elama korterisse. Kostja ei täitnud üürilepingust tulenevaid kohustusi. Hageja esitas kostjale arved, kuid see ei viinud tulemuseni. Esiteks võlgneb kostja hagejale üüri. Üürilepingu p 3.1 kohaselt on üür 560 eurot kuus. Kostja jättis tasumata detsembrikuu, jaanuarikuu üüri ja osaliselt ka veebruarikuu üüri. Üürilepingu p 3.2.1 kohaselt on üüri tasumise tähtaeg iga kuu esimene kuupäev ehk üüri tasutakse kuu ette. Kostja kolis välja 24.02.2019. Seega kuulus üür tasumisele alljärgnevalt: 2019. a detsembrikuu – 560 eurot; 2020. a jaanuarikuu – 560 eurot; 2020. a veebruarikuu – 168 eurot. Kokku on võlgnetava üüri summa 1288 eurot. Kostja ei tasunud ka kõrvalkulusid. Üürilepingu p 3.4 kohaselt kohustus üürnik tasuma kõrvalkulusid. Kõrvalkulud kuulusid tasumisele alljärgnevalt: 11.1. 2019. a oktoobrikuu kõrvalkulud – 95,71 eurot; 2019. a novembrikuu kõrvalkulud – 127,38 eurot; 2020. a detsembrikuu kõrvalkulud – 131,91 eurot; 2020. a jaanuarikuu kõrvalkulud – 140,81 eurot; 2020. a veebruarikuu kõrvalkulud – 51,77 eurot. Kokku on võlgnetavate kõrvalkulude summa 547,58 eurot.

4.1.Üürilepingu p 10.3.3 kohaselt kõik ruumid peavad olema puhtad. Kui üürileandja on sunnitud kasutama koristusteenust, peab üürnik maksma 2 eurot iga koristatud pinna ruutmeetri eest. See summa arvatakse maha tagatisrahast. Kuna kostja jättis korteri koristamata, siis pidi hageja kasutada koristusteenust, mis maksis 110 eurot (2 eurot x 55 m2). Lisaks ei tagastanud kostja hagejale võtmeid, mistõttu pidi hageja võtmeid juurde tegema. Võtmete juurde tegemine maksis 75 eurot. Seega arvutab hageja kostja makstud tagatisrahast 185 eurot. Tagatisraha jääk, mis kuulub tagastamisele on 375 eurot ning hageja rahuldab oma nõude osaliselt tagatisraha arvel. Eespool toodust järeldub, et kostja võlasumma on kokku 1460,58 eurot (1835,58 – 375). Seega rahuldab hageja oma nõude kostja vastu osaliselt tagatisraha arvel ja muus osas esitab käesoleva nõude. Kõnealusel juhul nõuab hageja viivise tasumist üürilepingu p 8.2 alusel võlgnetavalt summalt arvestusega 15% aastas (0,04% päevas). Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise summas 344,67 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 1460,58 eurot; viivis summas 344,67 eurot ja viivis määras 0,04% / päev tähtaegselt tasumata põhinõudelt 1460,58 eurolt alates kohtule hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast edasi 0,04% / päev määras tähtaegselt tasumata põhinõudelt kuni nõude täieliku rahuldamiseni kostja poolt; jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõiv ja õigusabikulud ning mõista kostjalt hageja kasuks välja seaduses sätestatud määras viivis välja mõistetud menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud kohtule avaldatud e-posti aadressile xxxx 07.05.2021.a. (TsMS §314.1 lg 3 p 2). Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv ja õigusabikulud 831,36 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 250 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 71,86 eurot ja hagiavaluse esitamisel 178,14 eurot), seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 250 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.