XX hagi YYi vastu müügihinna tagastamise, intresside ja kahju hüvitise nõudes või kahju hüvitise ja remondikulude nõudes
Tsiviilasja hind
18 226,91 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XX (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post xxx); Hageja lepingulised esindajad: Tanel Riivits ja Anni Pupp (Themis Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected]); Kostja: YY (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post xxx); Kostja lepinguline esindaja: Andrus Reidi (OÜ HUGO, epost xxx).
Asja läbivaatamine
20.04.2021 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud menetlusosalised
Hageja XX, hageja lepingulised esindajad Tanel Riivits ja Anni Pupp, kostja YY, kostja lepinguline esindaja Andrus Reidi
Juures viibis
Sekretär Anita Pilviste
Resolutsioon
1.Rahuldada XX hagi YYi vastu müügihinna tagastamise, intresside ja kahju hüvitise nõudes või kahju hüvitise ja remondikulude nõudes.
2.Mõista YYlt XX kasuks välja sõiduauto BMW X6 müügitehingu hind 15 500 eurot, mille tasumisega samaaegselt kohustada XXt tagastama YYle sõiduauto BMW X6 valdus.
Mõista YYlt XX kasuks välja viivitusintress 193,11 eurot ja kahju hüvitis 1 293,80 eurot.
4.Mõista YYlt XX kasuks välja viivitusintress 15 500 eurolt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 17.09.2021 kuni põhinõude täitmiseni.
Menetluskulud
5.Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
6.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.26.06.2020 vormistasid hageja ja kostja Maanteeameti teenindusbüroos sõiduauto BMW X6 (tehasetähisega XXXXXXXXXXXXXX) ostu-müügitehingu, mille tulemusena sai hageja sõiduauto valduse. Sõiduauto ostu-müügihind oli 15 500 eurot, mille hageja tasus kostjale müügitehingu vormistamise päeval sularahas.
2.Müügikuulutuse kohaselt oli sõiduauto väga heas tehnilises seisukorras ja sõiduauto ostuga pidi tulema kaasa kehtiv garantii. Hageja on teadlik, et sõiduki vanusest tulenevalt puudub sõidukil nn tehasegarantii ning kostja füüsilise isikuna ei saa ka garantiid anda. Sõltumata sellest, millist garantiid kostja silmas pidas/ei pidanud, omab tähendust asjaolu, et kostja on hagejat garantii olemasolu osas eksitanud. Kostja eesmärk oli esitleda sõidukit atraktiivsemana kui see tegelikult oli. Kostja rõhutas ostueelsel ülevaatusel järjepanu sõiduauto head tehnilist konditsiooni. Müügilepingu sõlmimisele eelnevalt käis hageja autoga tutvumas ja proovisõidul ning mitte miski ei viidanud võimalikele sõiduautol lasuvatele puudustele.
3.Vahetult pärast sõiduauto valduse saamist täheldas hageja, et sõiduauto esitulede pesurid ei tööta. Hageja jätkas sõiduauto kasutamist kuni 09.07.2020, mil sõiduauto mootorist kostus valju kolinat. Autoabi tuvastas, et sõidukil on mootori rike ning viis sõiduki XXX OÜ-sse. Kuivõrd viga polnud koheselt tuvastatav, võeti ette sõiduauto mootori defekteerimine. 16.07.2020 valmis defekteerimise kokkuvõte koos esialgse hinnapakkumisega, mille kohaselt XXX OÜ tuvastas sõiduautol rea puuduseid, milledeks olid: katkine jahutusventilaatori raam (kinnitatud puuklotsidega); klapikambrikaane all nukkvõlli vahel torx padruni otsik, nurkvõllil hammasrattal hambad maas; läbipuuritud DPF filter; kulunud kepsusaaled, mille tulemusena väntvõll ja mootoriplokk rikutud; keevitatud ja lekkiv karteripõhi; mootoriplokk ja õlireflektor asendatud ebaõigete s.o teise seeria BMW varuosadega (vastavalt BMW X5 E70 ja BMW E60); defektsed ja valed logari ning stange kinnitused; mootoril puuduvad põhjakate ja ülemine plastikkate. Esmane ning ligikaudne kalkulatsioon puuduste kõrvaldamiseks moodustas kokku 8 819,90 eurot. XXX OÜ poolt tuvastatud puudused ei ole vabandatavad kasutatud sõidukile omase loomuliku kulumisega.
4.17.07.2020 saatis hageja kostjale taganemisavalduse ja XXX OÜ poolt väljastatud pakkumise, millest nähtus loetelu sõidukil lasuvatest puudustest ja nende likvideerimise hinnangulisest maksumusest. Hageja poolt ettenähtud aja jooksul s.o hiljemalt 20.07.2020 kostja poolt vastust taganemisavaldusele ei tulnud, millest tulenevalt kaasas hageja kohtuvälistesse läbirääkimistesse lepingulise esindaja. 22.07.2020 saatis hageja lepinguline esindaja kostjale korduva nõude 17.07.2020 lähetatud taganemisavalduse jätkuna.
5.17.08.2020 vormistas XXX OÜ eksperthinnangu pakkumise jätkuna. Nimetatud dokumendist nähtuvalt puudub sõiduautol lasuvatel puudustel mistahes seos sõiduauto
vanuse ja loomuliku kulumisega. Sõiduautol on kasutatud selleks mitte ettenähtud varuosasid sh kasutatud ebaprofessionaalseid remondivõtteid (läbipuurimine, puuklots). Lisaks ei ole sõiduauto hooldusajalugu kontrollitav. Eksperthinnangus sisaldub muuhulgas viide järgmiselt: „vead ei olnud esmapilgul märgatavad”. Seega ei olnud puuduste tuvastamine tavapärase ülevaatuse tulemusena üleüldse võimalik. Käesoleval juhul on tegemist sõiduki varjatud puudusega ehk puudusega, mida hagejal ei olnud võimalik avastada autot väliselt üle vaadates ja see ei ilmnenud ka proovisõidu käigus. Niivõrd arvukad ja olulised puudused oleksid olnud tuvastatavad üksnes põhjaliku mootori demontaaži, defekteerimise ja diagnostika tulemusena. Sõltumata sellest, kas kostja puuduste olemasolust teadis või mitte lasub kostjal seega vastutus.
6.Hageja on seisukohal, et sõiduki tehnilise ülevaatuse läbimine ei vabasta müüjat mistahes vastutusest seoses müügilepingu rikkumisega. Tehniline ülevaatus tuvastab vead piiratud kontrolli tingimuses. Tegemist ei ole ostueelse või -järel kontrolliga võrreldava meetmega vms süvadiagnostikaga mille käigus oleks suure tõenäosusega enamus puudused tuvastatud. Tehnoülevaatus ei saanudki korralise ülevaatuse käigus XXX OÜ poolt tuvastatud vigasid leida, kuna see ei ole tehnoülevaatuse sisu ja mõte.
7.Seoses kostja poolt esitatud asjatundja arvamusega märgib hageja, et XXXga asjaolude täpsustamise järel on selgunud, et ekspert ei tundud sõiduki ülevaatuse teostamise käigus huvi sõidukilt osandatud detailide vastu. Seega on teostatud ülevaatus olemuselt poolik ning ainuüksi selle pinnalt lõplike järelduste tegemine ei ole kohane ega põhjendatud. Kostja ekspertiisist nähtub selgelt, et sõiduk oli juba hagejale valduse ülemineku hetkel väga halvas tehnilises konditsioonis.
8.Seoses sõiduauto demontaaži ja defekteerimise töödega tekkis hagejale kulu summas 756,80 eurot. Alates 09.07.2020 viibib sõiduauto demonteeritud kujul XXX OÜ garaažis. Perioodi 23.07.2020 kuni 15.09.2020 kohta on hagejale tekkinud kulud seoses sõiduauto hoiustamisega summas 330 eurot. Hageja on kasutanud kohtueelseks menetluseks õigusabi. Selles osas tekkis tal kulu 207 eurot, mis vastab lepingulise esindaja 1,5 töötunnile koos käibemaksuga. Ajakulu seisnes asjaolude analüüsimises ning nõudeavalduse koostamises ja esitamises kostjale. Hageja nõuab kostjalt eelnimetatud kulude hüvitamist. Asjaolu, et sõiduauto lakkab töötamast ning seda juba vähem kui kahe nädala möödudes, ei olnud ette nähtav. Juhul, kui kostja oleks müünud hagejale lepingutingimustele vastava sõiduki, s.o väga heas tehnilises seisukorras sõiduauto, ei oleks hagejale tekkinud eelnimetatud kahju.
9.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja sõiduauto BMW X6 müügitehingu hind 15 500 eurot, mille tasumisega samaaegselt kohustada hagejat tagastama kostjale sõiduauto BMW X6 valdus. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja intressid summas 193,11 eurot ning edasiulatuv intress 15 500 eurolt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni rahuldatud põhinõude täitmiseni. Lisaks mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitisena defekteerimise kulu summas 756,80 eurot, hoiustamisetasu summas 330 eurot ja kohtueelsed õigusabikulud summas 207 eurot. Alternatiivselt, kui kohus ei pea võimalikuks 26.06.2020 sõlmitud müügitehingust taganemist, palub hageja mõista kostjalt lisaks kahjuhüvitistele välja esialgse pakkumise järgse remonttööde maksumuse 8 819,90 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
10.Kostja vaidleb hagile vastu. Sõiduk läbis 10.03.2020 ja 30.06.2020 tehnoülevaatused, kus sellel mingeid puudusi ei tuvastatud. Seega oli sõiduki tehnoseisund kontrollitud, sõiduk sõidukorras ja kasutatav sihtotstarbeliselt. Kui sõidukil oleks esinenud väidetavad puudused, oleksid need tehnoülevaatuse käigus ilmnenud. Lisaks lasi kostja teostada sõidukile hooldused 25.03.2020 ja 01.04.2020, mis ei ole seotud mootoriga.
Seega oli sõiduk ka hooldatud. Kostja kasutas sõidukit ajani, kui ta müüs selle hagejale ning probleeme sõidukiga ei olnud. Kostja juhtis sõiduki müümisel hageja tähelepanu sellele, et vajalik on mootoriõli vahetus. Mootori rike põhjus võis olla ebapiisav õlitustase, mida hiljem enam kindlaks ei ole võimalik teha. Hageja ei ole sõidukiga ümber käinud heaperemehelikult. Sellele viitab kahjustus sõiduki esistangel, mis on sinna tekkinud kahe nädala jooksul, kui hageja kasutas sõidukit. Hagejal tekkisid sõidukiga probleemid väidetavalt 09.07.2020. Selleks ajaks oli ta sõidukiga läbi sõitnud ca 3500 km. Selline läbisõit ei ole kostja arvates tavapärane kasutamine.
11.Hageja teadis auto ajalugu. Kui hageja otsis laitmatus seisukorras sõidukit, pidanuks ta jääma selle juurde, et ta laseb teostada ostueelse kontrolli. Kostja oli sellega nõus, kuid hageja loobus sellest. Sõidukit ostes pidi hageja aru saama, et tegemist ei ole uue, vaid kasutatud sõidukiga. Müügilepingu sõlmimisel pidi hageja ka veenduma, et sõiduk vastab müügikuulutuses toodule. Hageja teadis, et sõiduki tegelik läbisõit oli suurem kui odomeetri näit.
12.Kuulutuses oli kirjas sõna „Garantii“, mis ei olnud mõeldud selleks, et näidata sõidukit atraktiivsemana, kui see tegelikult on. Kostja selgitas hagejale, millele garantii kehtib, s.o remonditöödele. Selleks saatis ta ka ostjale auto hooldus/remondi arved.
13.XXX OÜ ei ole Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) liige ja seetõttu on tegemist tundmatu ettevõttega ning on alust kahelda selle usaldusväärsuses. Hageja poolt esitatud nn eksperthinnang on koostatud juhatuse liikme MMi poolt kirjana. Nimetatud isik on tundmatu ja tema teadmised ei ole kontrollitavad. Defekteerimise käiku ei ole fikseeritud ei fotode ega videosalvestusega. Kostja hinnangul ei ole nimetatud akt jälgitav ja kasutatav tõendina. Teadmata on, kas tegemist on antud sõidukile kuulunud mootoriga. Aktis loetletud puuduseid ei ole võimalik käesoleval ajal tuvastada. Hageja ei tellinud sõltumatut ekspertiisi ega kutsunud kostjat sõiduki ülevaatuse ja osandamise juurde, vaid esitas tagasitäitmise nõude. Lisaks muule viitab XXX OÜ ebausaldusväärsusele asjaolu, et see on küsinud kolme kuu hoiustamistasu 330 eurot. Samas Tallinnas keskmise valvega parkla kuumaksumus on mitte rohkem kui 50 eurot kuus. Samuti on kostja hinnangul XXX poolt koostatud remondi kalkulatsioon põhjendamatult suur ega vasta reaalsusele.
14.Hageja ei ole tõendanud, et auto ostu hetkel esinesid autol hageja poolt kirjeldatud puudused ja sõiduk ei vastanud lepingutingimustele. Teadmata on, kus ja millistel asjaoludel sõiduk katki läks. Hageja teavitas kostjat 8 päeva hiljem, saates koheselt ametliku taganemisavalduse. Mida tehti 8 päeva jooksul autoga, seda kostja ei tea. Auto mootor võeti lahti, andmata kostjale võimalust viibida juures ja uurida toimunu põhjust. Lähtudes sellest saab kostja järeldada, et hageja püüdis selliste tegevustega varjata reaalset mootori riknemise põhjust, mis võis olla tingitud hageja ebakorrektse auto kasutamise tagajärjel, või oli autoga toimunud avarii.
15.Kostja tellis riiklikult tunnustatud eksperdilt RRlt asjatundja arvamuse, millest nähtub, et eksperdile esitatud mootoririkke tekkepõhjuste ja asjaolude kohta ei ole võimalik arvamust anda, sest praeguseks ajaks on mootor osandatud. Ekspert tuvastas ülevaatusel, et talle esitatud mootoriga on midagi varem tehtud, võimalik, et vahetatud. Sellel leidis ta avariilisi vigastusi ja kapitaalremondi jälgi. Teostatud tööd on tehtud lohakalt. Mootorit on remonditud ca 1-2 aastat tagasi. XXX poolt 17.08.2020 koostatud aktis mainitut pole eksperdil võimalik kinnitada, kuna töökoja poolt koostatud kokkuvõte sisaldab hulgaliselt väiteid, mida pole võimalik tagantjärgi kontrollida. Kõiki sõidukilt leitud detaile pole säilitatud. Mootori rike võib olla seotud varasemalt teostatud ebakvaliteetse remondiga, kuid välistada ei saa ekspluatatsioonilist kulumist, näiteks kütusepihusti riket. Ülevaatusega ei ole leidnud tõendamist XXX poolt
koostatud arvamuses esitatud väited, kuna eksperdile ei ole esitatud nimetatud detaile. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
16.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega ning asjas esitatud tõenditega, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
17.Asjas puudub vaidlus, et 26.06.2020 vormistasid hageja kui ostja ja kostja kui müüja Maanteeameti teenindusbüroos sõiduauto ostu-müügitehingu, millega kostja müüs hagejale sõiduauto BMW X6. Hageja tasus kostjale sõiduauto eest sularaha 15 500 eurot. Hagiavalduse kohaselt leiab hageja, et lepingu esemeks olnud sõiduk ei vastanud lepingu tingimustele, kuna sõiduauto esitulede pesurid ei tööta ning sõiduautol on katkine jahutusventilaatori raam (kinnitatud puuklotsidega); klapikambrikaane all nukkvõlli vahel torx padruni otsik; nurkvõllil hammasrattal hambad maas; läbipuuritud DPF filter; kulunud kepsusaaled, mille tulemusena väntvõll ja mootoriplokk on rikutud; keevitatud ja lekkiv karteripõhi; mootoriplokk ja õlireflektor on asendatud ebaõigete, s.o teise seeria BMW varuosadega; defektsed ja valed logari ning stange kinnitused; mootoril puuduvad põhjakate ja ülemine plastikkate. Hagiavalduse kohaselt on hageja lepingust taganenud ja soovinud müügilepingu tagasitäitmist.
18.Hageja palub kostjalt välja mõista sõiduauto maksumuse summas 15 500 eurot sõiduauto BMW X6 valduse üleandmise vastu. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista intressi summas 193,11 eurot ja edasiulatuva intressi alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Lisaks on hagejal tekkinud kulud seoses sõiduauto demontaaži ja defekteerimisega summas 756,80 eurot, sõiduauto hoiustamisega summas 330 eurot ja kohtueelsete õigusabikuludega summas 207 eurot, mille väljamõistmist hageja kostjalt taotleb. Alternatiivselt tagasitäitmise nõudele palub hageja kostjalt välja mõista sõiduauto remondikulud summas 8 819 eurot. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu.
19.Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud müügileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 mõttes, mille kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 26.06.2020 müügilepingu, mille alusel kostja kui müüja andis hagejale üle lepingu esemeks oleva sõiduauto BMW X6 ning hageja kui ostja tasus selle eest kokkulepitud summa 15 500 eurot.
20.17.07.2020 e-kirjaga (tlk 14) edastas hageja kostjale taganemisavalduse ja ettepaneku kohtuvälise kokkuleppe sõlmimiseks (tlk 13), millega taganes kostjaga sõlmitud lepingust. Kohus märgib, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-34-13 p-s 14 rõhutanud, et lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (vt ka VÕS § 118, § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (vt Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 28). Kohus märgib, et VÕS § 188 lg 1 kohaselt toimub taganemine taganemisavalduse tegemisega teisele poolele ning
VÕS § 116 lg-st 1 tulenevalt võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Käesolevas asjas on hageja esitanud 17.07.2020 e-kirja (tlk 14) näol tõendi, et hageja on kooskõlas VÕS § 188 lõikega 1 esitanud kostjale lepingust taganemise avalduse päev pärast XXX OÜ poolt sõiduautol puuduste tuvastamist, seega on taganemise formaalsed eeldused täidetud.
21.Kohus märgib, et kostja on oma kohustust rikkunud, kui hagejale müüdud ese ei vasta kooskõlas VÕS § 217 lõikega 2 lepingutingimustele. Riigikohus on lahendis nr 2-1518582 p-s 12 rõhutanud, et otsustada selle üle, kas kostja on müügilepingut rikkunud, tuleb esmalt tuvastada, millistele tingimustele pidi müügilepingu esemeks olev kinnisasi vastama. Antud juhul on hageja lähtunud kostja avaldatud müügikuulutusest (tlk 8-9, 31-32), mille kohaselt oli tegemist väga heas tehnilises seisukorras sõidukiga. Kohus märgib, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-46-17 p-s 19 asunud seisukohale, et ka müügikuulutuses esitatud teave võib kujutada endast müügieseme kokkulepitud omadusi VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes. Kui müügikuulutuses esitatu ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või vähemalt sellest selgelt ostjale teatada (Riigikohtu 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-15, p 18). Kohus on 25.01.2021 e-kirjas kostjale selgitanud, et olukorras, kus müügikuulutuses avaldatud info ei vastanud tõele, tuleb kostjal esitada tõendid selle kohta, et kostja enne müügilepingu sõlmimist hagejat sellest informeeris. Kohus märgib, et kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud tõendeid, et kostja oleks hagejat informeerinud selle kohta, et müügikuulutuses avaldatud info sõiduki hea tehnilise seisukorra kohta ei vasta tõele. Seega on kohus seisukohal, et lähtuvalt kostja avaldatud müügikuulutusest oli hagejal õigus eeldada, et tegemist on väga heas tehnilises seisukorras sõidukiga.
22.Kohus märgib, et Riigikohus on lahendi nr 2-17-1937 punktis 16 leidnud, et müügilepingu rikkumine on muu hulgas see, kui müüdud ese ei vasta lepingutingimustele (st on puudusega), mh ei ole vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lg 1, § 217). Müüja vastutab müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused (vt mh Riigikohtu 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 21): puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1); puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3); ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4); sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2); ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2).
23.Antud juhul on hageja oma väidete tõendamiseks esitanud XXX OÜ asjatundja arvamuse (tlk 18), mille kohaselt ilmnesid müügilepingu esemeks olnud sõiduauto BMW X6 mootori defekteerimisel vead, mis ei olnud esmapilgul märgatavad: jahutusventilaatori raam oli katkine ja kinnitatud puidust klotsidega; klapikambrikaane all nukkvõlli vahel torx padruni otsik, nukkvõllil hammasrattal hambad maas; DPF filter oli läbi puuritud; kepsusaaled kulunud (oli paigaldatud juba remontmõõt); kulunud saalte tõttu on väntvõll ja mootoriplokk rikutud; karteripõhi on keevitatud ja lekib, autol on vahetatud mootoriplokk, mis pole selle auto originaalplokk, vaid paigaldatud on BMW X5 E70 mootoriplokk, samuti on paigaldatud vale õlireflektor (BMW E60 seeria
oma); logari ja stange kinnitused on defektsed ja valed; mootoril puudub põhjakate, samuti puudub mootoril ülemine plastkate.
24.Kohus on seisukohal, et XXX OÜ arvamusega on tõendamist leidnud, et sõidukil esines hulgaliselt puuduseid, mille näol on tegemist olulise lepingurikkumisega. Kohtu hinnangul oli hagejal õigus eeldada, et kasutatud sõidukil, mille kohta müügikuulutuses (tlk 8-9, 31-32) on kinnitatud, et tegemist on väga heas tehnilises seisukorras sõidukiga, mille kõik hooldused on teostatud õigeaegselt, on töökorras mootor ja sõidukile tehase poolt ettenähtud osad, mis võimaldavad sõidukit mõistliku aja probleemideta kasutada. Kohus on seisukohal, et 13 päeva pärast sõiduki ostmist mootori defekteerimisel avastatud hageja poolt väljatoodud vead on selline puudus, mida ei tohiks esineda ka kasutatud sõidukil, kuna see takistab sõiduki kasutamist tavapärasel viisil. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja poolt hagejale müüdud sõiduk ei vastanud lepingutingimustele VÕS § 217 lõige 2 mõttes, kuna sõidukil esinevatest puudustest tulenevalt ei ole sõidukiga võimalik turvaliselt liigelda, s.t sõidukit sihtotstarbeliselt kasutada ning seetõttu on hageja olulisel määral jäänud ilma sellest, mida ta sõidukit ostes õigustatult lootis (VÕS § 116 lg 2 p 1).
25.Kohus leiab, et sõidukil müügilepingu sõlmimise ajal puuduste esinemist ei lükka ümber ka kostja esitatud RR asjatundja arvamus (tlk 88-100), mille kohaselt ei ole asjatundjal võimalik XXX OÜ poolt koostatud kõiki väiteid tagantjärele kontrollida ega anda hinnangut mootoririkke tekkepõhjuste kohta. Kohus märgib, et ka kostja esitatud asjatundja arvamus (tlk 88) kinnitab, et sõiduki mootorit oli 1-2 aastat tagasi töödeldud, mootoril esinevad nii avariiliste vigastuste kui kapitaalremondi jäljed ning mootoril tehtud tööd on teostatud lohakalt. Seega nähtub ka kostja esitatud asjatundja arvamusest, et sõiduki mootorit oli töödeldud enne poolte vahel müügilepingu sõlmimist.
26.Kohus selgitas kostjale 25.01.2021 e-kirjas, et olukorras, kus kostja soovib hageja väiteid ja tõendeid ümber lükata, tuleb kostjal tõendada, et hagejale müüdud sõiduk vastas müügikuulutuses avaldatud teabele, s.o oli väga heas tehnilises korras. Alternatiivselt on kostjal võimalik tõendada, et sõidukil esinevad puudused tulenevad ostjast, ostja teadis lepingu sõlmimise ajal sõidukil esinevatest puudustest või sõlmitud oli müüja vastutust piirav kokkulepe. Kohus leiab, et kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele toonud kohtu ette asjaolusid ja tõendeid, millest ilmneks, et sõiduk, sh selle mootor, oli väga heas tehnilises korras, sõidukil esinevad puudused tulenevad hagejast, hageja teadis lepingu sõlmimise ajal sõidukil esinevatest puudustest või sõlmitud oli kostja vastutust piirav kokkulepe.
27.Kohus märgib, et kostja on esitanud tõendamata väited, et mootoririke võis tekkida hagejast tingitud asjaoludest. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et sõidukil esinevad puudused tekkisid ebapiisava õlitustaseme tõttu või hageja poolt sõiduki ebaperemehelikus või liigse intensiivsusega kasutamises. Samuti ei välista kohtu hinnangul müügilepingu sõlmimise ajal sõidukil tuvastatud puuduste esinemist ka asjaolu, et sõidukile tehti 30.06.2020 tehnoülevaatus, mida kostja tõendab Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega (tlk 47-48). Kohus märgib, et Maanteeameti tehnonõuetele vastavuse kontrolli käigus kontrollitakse sõiduki vastavust kehtivatele nõuetele ja dokumentidele, mitte ei tehta põhjalikku ekspertiisi. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et 10.03.2020 või 30.06.2020 tehnoülevaatusel oleks kontrollitud XXX OÜ asjatundja arvamuses välja toodud puuduste esinemist või mitteesinemist.
28.Kohtu hinnangul ei välista kostja vastutust ka asjaolu, et hageja loobus sõiduki ostueelse kontrolli teostamisest, kuna antud juhul soetas sõiduki füüsiline isik väljaspool majandus- või kutsetegevust. Kohus märgib, et VÕS § 219 lg 1 seab asja ülevaatamise kohustuse üksnes oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostjale. Seega puudus hagejal kohustus täiendava ostueelse kontrolli teostamiseks.
29.Lisaks märgib kohus, et Riigikohus on asja nr 3‐2‐1‐46‐17 p-s 25 selgitanud, et varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates (Riigikohtu 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 31). XXX OÜ asjatundja arvamuses (tlk 18) on välja toodud, et mootoril esinevad vead ilmnesid mootori defekteerimisel ega olnud esmapilgul märgatavad, seega võib esitatud arvamusest järeldada, et tegemist ei ole puudustega, mida hageja oleks saanud välise ülevaatuse käigus, s.o mootorit lahti võtmata tuvastada.
30.Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on täidetud lepingust taganemise nii formaalsed eeldused kui ka materiaalsed eeldused ning hageja on 17.07.2020 taganemisavaldusega müügilepingust kehtivalt taganenud.
31.VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja on kostjaga sõlmitud sõiduki BMW X6 müügilepingust kehtivalt taganenud, mistõttu hagejal esineb alus nõus kostjalt VÕS § 189 lg-st 1 lähtuvalt tagasi seda, mida hageja on kostjale lepingu alusel üle andnud. Seega tuleb kostjal hagejale tagastada müügilepingu alusel hagejalt saadud 15 500 eurot ning hagejal kostjale tagastada müügilepingu esemeks olev sõiduk BMW X6 samas seisundis, kui kostja selle hagejale pärast lepingu sõlmimist üle andis.
32.Hageja on esitanud kostja vastu ka VÕS § 189 lg 1 kolmanda lause alusel intressi summas 193,11 eurot väljamõistmise nõude perioodi 21.07.2020 kuni 15.09.2020 eest. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates käesoleva seaduse § 821 lõikes 1 sätestatud ajast. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-80-10 p-s 15 märkinud, et VÕS § 189 lg 1 teise lause järgi peavad lepingupooled täitma taganemisest tulenevad kohustused ühel ajal, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Sama lõike kolmanda lause järgi tuleb tagastatavalt rahalt tasuda intressi raha saamisest alates. Eeltoodust tulenevalt peab kostja tagastama hageja makstud ostuhinna koos sellelt arvestatud intressiga VÕS §-s 94 sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on õige kostja väide, et tagastamiskohustuse sissenõutavaks muutumisest asendub intressinõue VÕS §-s 113 ettenähtud viivisega.
33.Kohus märgib, et antud juhul taotleb hageja intressi väljamõistmist alates tagastamisavalduses antud tähtaja möödumisest, s.o 21.07.2020 kuni 15.09.2020 summas 193,11 eurot. Kohus märgib, et VÕS § 113 lg 2 kohaselt arvestatakse taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul võlgnetavalt summalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest, mistõttu taotleb hageja kohtule arusaadavalt viivitusintressi kostjalt väljamõistmist. Antud juhul on kohus tuvastanud, et kostja on rikkunud kohustust tagastada hagejale 15 500 eurot, seega on hagejal õigus nõuda nimetatud summalt viivitusintressi. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesoleval juhul nõuab hageja viivitusintressi alates lepingust taganemise avalduses antud tagasitäitmise tähtaja möödumisest, s.o alates 21.07.2020 kuni 15.09.2020 ning seaduses sätestatud määras, mis kõnealusel perioodil oli 8% aastas ehk 0,021858% päevas. Kostja on olnud perioodil 21.07.2020 kuni 15.09.2020 viivituses 57 päeva, seega tuleb kostjalt välja mõista viivitusintress summas 193,11 eurot (15500x0,021858%x57) hageja kasuks.
34.Hageja taotleb ka täiendava viivitusintressi välja mõistmist TsMS § 367 alusel, mille kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on seisukohal, et hageja nõue tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb TsMS § 367 alusel välja mõista viivitusintress VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt 15 500 eurot alates hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o 17.09.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni hageja kasuks.
35.Hageja palub kostjalt välja mõista ka kahju hüvitise summas 1 293,80 eurot, mis koosneb sõiduki mootori defekteerimise kulust summas 756,80 eurot, hoiustamisetasust summas 330 eurot ja kohtueelsetest õigusabikuludest summas 207 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik on oma kohustust rikkunud. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohus on lahendis nr 2-17-1937 p-s 15 asunud seisukohale, et võlausaldaja võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt mh Riigikohtu 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 20): võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
36.Kohus leiab, et antud juhul on tõendamist leidnud, et kostja on müügilepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1), kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on müünud hagejale sõiduki, mis ei vastanud lepingu tingimustele. Hagejale on tekkinud kahju summas 756,80 eurot seoses sõidukil puuduste tuvastamiseks vajaliku demontaaži ja defekteerimisega, mida tõendab XXX OÜ arve (tlk 20). Hageja on kulude kandmist tõendanud XXX OÜ-le tehtud ülekande summas 756,80 eurot maksekorraldusega (tlk 21). Hageja palub kostjalt välja mõista ka sõiduki hoiustamistasu summas 330 eurot seoses sõiduki hoiustamisega XXX OÜ garaažis perioodil 23.07.2020 kuni 15.09.2020. Hageja tõendab XXX OÜ arvega nr 920 (tlk 20), et sõiduki hoiustamistasu on 6 eurot ööpäevas. Sõidukit on hoiustatud perioodil 23.07.2020 kuni 15.09.2020 XXX OÜ garaažis 55 päeva, seega on hagejale tekkinud hoiustamisega kahju summas 330 eurot (6x55). 21.04.2021 on hageja esitanud XXX OÜ arve (tlk 135), millest nähtuvalt on XXX OÜ väljastanud hagejale arve sõiduki parkimise eest XXX OÜ garaažis perioodil 22.07.2020 kuni 29.02.2021 summas 1 338 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 207 eurot seoses kohtueelselt tekkinud õigusabikuludega. Kohus märgib, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-84-14 p-s 24 leidnud, et kohtueelsed õigusabikulud on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Antud juhul on hageja Themis Õigusbüroo arvega (tlk 23) tõendanud, et hageja on kohtueelse õigusabi saamiseks pöördunud Themis Õigusbüroo poole ning hagejale on osutatud 1,5 tunni ulatuses kohtueelset õigusabi maksumusega 207 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud tunnihinnaga 138 eurot, mis kohtu hinnangul on mõistlik tunnitasu. Samuti peab kohus põhjendatuks kohtueelselt tehtud õigusabitoimingute mahtu 1,5 tunni ulatuses, mis on seotud nõudeavalduse esitamisega ja asjaolude analüüsiga.
37.Kohus on seisukohal, et hageja eeltoodud kahju hüvitamise nõuded kuuluvad rahuldamisele. Kohus leiab, et hagejal tekkinud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS § 127 lg 3) ja rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4), kuna olukorras, kus kostja ei oleks hagejale müünud lepingutingimistele mittevastavat sõidukit, ei oleks hageja pidanud vaidlusaluseid kulusid kandma.
38.Kohus märgib seoses kostja vastuväitega, et hoiustamistasu summas 330 eurot on põhjendamatult suur ning Tallinna keskmise valvega parkla kuumaksumus pole rohkem kui 50 eurot kuus, et kohtu hinnangul on sõiduki garaažis hoiustamise tasu 6 eurot ööpäevas mõistlik. Kohus märgib, et kostja ei ole kohtu ette toonud tõendeid, et tegemist oleks põhjendamatult suure tasuga, mis ei vasta reaalsusele.
39.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude kahju hüvitamiseks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1 293,80 eurot (756,80+330+207).
40.Tulenevalt TsMS § 124 lg-st 1, § 133 lg-st 1, 2 ja § 134 lg-st 1 on hagi hind 18 226,91 eurot. Menetluskulud
41.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
42.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.