XXu hagi YYi vastu müügihinna tagastamiseks, viivise ja kahju hüvitise saamiseks või alternatiivselt kahju hüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.05.2021 otsus (27.05.2021 vea parandamise määrus)
Kaebuse esitaja ja liik
YYi apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
18 226,91 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja XX (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Tanel Riivits Kostja YY (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Andrus Reidi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Muuta Harju Maakohtu 24.05.2021 otsuse põhjendusi, jättes resolutsiooni muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Menetluskulud apellatsioonimenetluses jätta YYi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
2-20-13495 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 16.09.2020 Harju Maakohtule hagi YYi (kostja) vastu müügihinna tagastamiseks, viivise ja kahju hüvitise saamiseks või alternatiivselt kahju hüvitise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt 26.06.2020 vormistasid hageja ja kostja Maanteeameti teenindusbüroos sõiduauto XXXXXX (tehasetähisega XXXXXXXX, edaspidi sõiduk) müügilepingu ja hageja sai sõiduki valduse. Sõiduki ostuhind oli 15 500 eurot, mille hageja tasus kostjale müügitehingu vormistamise päeval.
3.Müügikuulutuse kohaselt oli sõiduk väga heas tehnilises seisukorras ja ostuga pidi kaasnema garantii. Hageja oli teadlik, et sõiduki vanusest tulenevalt puudus sõidukil nn tehasegarantii, kuid kostja on hagejat garantii olemasolu osas eksitanud. Kostja eesmärk oli esitleda sõidukit atraktiivsemana, kui see tegelikult oli, rõhutades ostueelsel ülevaatusel sõiduki head tehnilist konditsiooni. Müügilepingu sõlmimisele eelnevalt käis hageja autoga tutvumas ja proovisõidul ning mitte miski ei viidanud võimalikele puudustele.
4.Vahetult pärast sõiduki valduse saamist täheldas hageja, et sõiduki esitulede pesurid ei tööta. Hageja jätkas sõiduki kasutamist kuni 09.07.2020, mil sõiduki mootorist kostus valju kolinat. Autoabi tuvastas, et sõidukil on mootoris rike ning viis sõiduki Yyyyyyyy OÜ-sse (remonditöökoda). 16.07.2020 valmis defekteerimise kokkuvõte koos esialgse hinnapakkumisega, mille kohaselt olid sõidukil järgmised puudused: katkine jahutusventilaatori raam (kinnitatud puuklotsidega); klapikambrikaane all nukkvõlli vahel torx padruni otsik, nukkvõllil hammasrattal hambad maas; läbipuuritud DPF filter; kulunud kepsusaaled, mille tulemusena väntvõll ja mootoriplokk rikutud; keevitatud ja lekkiv karteripõhi; mootoriplokk ja õlireflektor asendatud ebaõigete, s.o teise seeria BMW varuosadega (vastavalt BMW X5 E70 ja BMW E60); defektsed ja valed logari ning stange kinnitused; mootoril puudusid põhjakate ja ülemine plastikkate. Esmane ligikaudne kalkulatsioon puuduste kõrvaldamiseks oli 8819,90 eurot.
5.17.07.2020 saatis hageja kostjale taganemisavalduse ja remonditöökoja väljastatud pakkumise. Kostja vastust taganemisavaldusele ei esitanud, millest tulenevalt kaasas hageja kohtuvälistesse läbirääkimistesse lepingulise esindaja. 22.07.2020 saatis hageja lepinguline esindaja kostjale korduva nõude 17.07.2020 lähetatud taganemisavalduse jätkuna.
6.17.08.2020 vormistas remonditöökoda eksperthinnangu, millest nähtuvalt puudub sõiduautol esinevatel puudustel seos sõiduauto vanuse ja loomuliku kulumisega. Sõidukil on kasutatud selleks mitte ettenähtud varuosi, remonditööd on tehtud ebaprofessionaalselt (läbipuurimine, puuklots). Lisaks ei ole sõiduki hooldusajalugu kontrollitav. Eksperthinnangust nähtub järeldus, et vead ei olnud esmapilgul märgatavad. Seega ei olnud puuduste tuvastamine tavapärase ülevaatuse tulemusena võimalik. Tegemist on varjatud puudustega ehk puudustega, mida hagejal ei olnud võimalik avastada autot väliselt üle vaadates ja need ei ilmnenud ka proovisõidu käigus. Puudused oleksid olnud tuvastatavad üksnes põhjaliku mootori
2-20-13495 demontaaži, defekteerimise ja diagnostika tulemusena. Kostja vastutab sõltumata sellest, kas kostja puuduste olemasolust teadis või mitte.
7.Sõiduki tehnilise ülevaatuse läbimine ei vabasta müüjat vastutusest seoses müügilepingu rikkumisega. Tehniline ülevaatus tuvastab vead piiratud kontrolli tingimuses.
8.Seoses sõiduki demontaaži ja defekteerimise töödega tekkis hagejale kulu 756,80 eurot. Alates 09.07.2020 viibib sõiduk demonteeritud kujul remonditöökoja garaažis. Perioodil 23.07.2020–15.09.2020 tekkis hagejale kulu 330 eurot seoses sõiduki hoiustamisega. Hageja on kasutanud kohtueelselt õigusabi, millega seoses tekkis tal kulu 207 eurot. Juhul, kui kostja oleks müünud hagejale lepingutingimustele vastava sõiduki, s.o väga heas tehnilises seisukorras sõiduki, ei oleks hagejale eelnimetatud kahju tekkinud.
9.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja sõiduki müügihinna 15 500 eurot, mille tasumisega samaaegselt kohustada hagejat tagastama kostjale sõiduki valdus. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise 193,11 eurot ja edasiulatuva viivise 15 500 eurolt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Lisaks palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitisena defekteerimise kulu 756,80 eurot, hoiustamisetasu 330 eurot ja kohtueelsed õigusabikulud 207 eurot.
10.Alternatiivselt, kui kohus ei pea võimalikuks müügitehingust taganemist, palub hageja mõista kostjalt lisaks kahjuhüvitistele välja esialgse pakkumise järgse remonttööde maksumuse 8819,90 eurot. Kostja vastuväited
11.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
12.Sõiduk läbis 10.03.2020 ja 30.06.2020 tehnoülevaatused, kus mingeid puudusi ei tuvastatud. Kui sõidukil oleks esinenud väidetavad puudused, oleksid need tehnoülevaatuse käigus ilmnenud. Seega oli sõiduki tehnoseisund kontrollitud, sõiduk sõidukorras ja kasutatav sihtotstarbeliselt. Lisaks lasi kostja teha sõidukile hooldused 25.03.2020 ja 01.04.2020, mis ei olnud seotud mootoriga. Kostja kasutas sõidukit ajani, kui ta müüs selle hagejale ning probleeme sõidukiga ei olnud. Kostja juhtis sõiduki müümisel hageja tähelepanu sellele, et vajalik on mootoriõli vahetus. Mootori rikke põhjus võis olla ebapiisav õlitase. Hageja ei ole sõidukiga ümber käinud heaperemehelikult. Sellele viitab kahjustus sõiduki esistangel, mis on sinna tekkinud ajal, kui hageja kasutas sõidukit. Hagejal tekkisid sõidukiga probleemid väidetavalt 09.07.2020 ja selleks ajaks oli ta sõidukiga läbi sõitnud ca 3500 km, mida ei saa pidada tavapäraseks kasutamiseks.
13.Hageja teadis auto ajalugu. Kui hageja otsis laitmatus seisukorras sõidukit, pidanuks ta laskma teha sõidukile ostueelse kontrolli. Kostja oli kontrolliga nõus, kuid hageja loobus. Sõidukit ostes pidi hageja aru saama, et tegemist ei ole uue, vaid kasutatud sõidukiga. Müügilepingu sõlmimisel pidi hageja veenduma, et sõiduk vastab müügikuulutuses toodule. Hageja teadis, et sõiduki tegelik läbisõit oli suurem kui odomeetri näit.
14.Kuulutuses oli kirjas sõna „Garantii“, mis ei olnud mõeldud selleks, et näidata sõidukit atraktiivsemana, kui see tegelikult on. Kostja selgitas hagejale, millele garantii kehtib, s.o remonditöödele. Selleks saatis ta hagejale auto hoolduse ja remondi arved.
2-20-13495
15.Yyyyyyyy OÜ ei ole Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) liige. Tegemist on tundmatu ettevõttega ning on alust kahelda selle usaldusväärsuses. Hageja esitatud nn eksperthinnang on koostatud Yyyyyyyy OÜ juhatuse liikme Marko Ehrbergi poolt, kelle teadmised ei ole kontrollitavad. Defekteerimise käiku ei ole fikseeritud fotode ega videosalvestusega. Esitatud akt ei ole jälgitav ega kasutatav tõendina. Teadmata on, kas tegemist on müüdud sõiduki mootoriga ja aktis loetletud puuduseid ei ole võimalik enam tuvastada. Hageja ei tellinud sõltumatut ekspertiisi ega kutsunud kostjat sõiduki ülevaatuse ja osandamise juurde. Remonditöökoja ebausaldusväärsusele viitab see, et kolme kuu hoiutasu oli 330 eurot. Tallinnas valvega parkla keskmine kuutasu ei ületa 50 eurot. Remondikalkulatsioon on põhjendamatult suur.
16.Hageja ei ole tõendanud, et auto ostu hetkel esinesid autol hageja kirjeldatud puudused ja sõiduk ei vastanud lepingutingimustele. Teadmata on, kus ja millistel asjaoludel sõiduk katki läks. Hageja teavitas kostjat 8 päeva hiljem, saates koheselt ametliku taganemisavalduse. Mida tehti 8 päeva jooksul autoga, seda kostja ei tea. Auto mootor võeti lahti, andmata kostjale võimalust viibida juures. Kostja järeldab, et hageja püüdis selliste tegevustega varjata reaalset mootori riknemise põhjust, mis võis olla tingitud hageja ebakorrektsest auto kasutamisest või autoga toimunud avariist.
17.Kostja tellis riiklikult tunnustatud eksperdilt Raul Põdersalult asjatundja arvamuse, millest nähtub, et eksperdile esitatud mootori rikke tekkepõhjuste ja asjaolude kohta ei ole võimalik arvamust anda, sest mootor on osandatud. Ekspert tuvastas ülevaatusel, et talle esitatud mootoriga on midagi varem tehtud, võimalik, et vahetatud. Ta leidis mootoril avariilisi vigastusi ja kapitaalremondi jälgi. Tööd oli tehtud lohakalt. Mootorit on remonditud ca 1-2 aastat tagasi. Remonditöökoja 17.08.2020 koostatud aktis mainitut ei ole eksperdil võimalik kinnitada, kuna remonditöökoja koostatud kokkuvõte sisaldab hulgaliselt väiteid, mida ei ole võimalik tagantjärgi kontrollida. Kõiki sõiduki detaile ei ole säilitatud. Mootori rike võib olla seotud varem tehtud ebakvaliteetse remondiga, kuid välistada ei saa ekspluatatsioonilist kulumist, näiteks kütusepihusti riket. Ülevaatusega ei leidnud tõendamist remonditöökoja koostatud arvamuses esitatud väited, kuna eksperdile ei ole esitatud kõiki detaile. Maakohtu otsus
18.Maakohus rahuldas 24.05.2021 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja sõiduki müügihinna 15 500 eurot, mille tasumisega samaaegselt kohustas hagejat tagastama kostjale sõiduki valduse. Lisaks mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 193,11 eurot ja kahju hüvitise 1293,80 eurot ning seadusjärgse viivise 15 500 eurolt alates 17.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni (otsuse resolutsiooni p 4 parandatud 27.05.2021 määrusega). Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
19.Pooltel puudus vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 26.06.2020 müügilepingu, mille alusel kostja müüjana andis hagejale üle lepingu esemeks oleva sõiduki ning hageja ostjana tasus selle eest 15 500 eurot. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 järgi.
20.Hageja 17.07.2020 e-kiri tõendab, et hageja esitas kooskõlas VÕS § 188 lg-ga 1 kostjale lepingust taganemise avalduse päev pärast remonditöökoja poolt sõidukil puuduste tuvastamist. Seega on taganemise formaalsed eeldused täidetud.
21.Taganemise materiaalseid eelduseid kontrollides asus maakohus seisukohale, et lähtuvalt kostja avaldatud müügikuulutusest oli hagejal õigus eeldada, et tegemist on väga heas tehnilises seisukorras sõidukiga. Vaatamata kohtu selgitustele, ei esitanud kostja tõendeid, et ta oleks
2-20-13495 hagejat informeerinud, et müügikuulutuses avaldatud info sõiduki hea tehnilise seisukorra kohta ei vasta tõele.
22.Müügilepingu rikkumine on muu hulgas see, kui müüdud ese ei vasta lepingutingimustele (s.t on puudusega), mh ei ole vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lg 1, § 217). Remonditöökoja arvamusega on tõendatud, et sõidukil esines hulgaliselt puuduseid. Maakohtu hinnangul oli hagejal õigus eeldada, et kasutatud sõidukil, mille kohta müügikuulutuses on kinnitatud, et tegemist on väga heas tehnilises seisukorras sõidukiga ja mille kõik hooldused on tehtud õigeaegselt, on töökorras mootor ja sõidukil on tehase poolt ettenähtud osad, mis võimaldavad sõidukit mõistliku aja probleemideta sihtotstarbeliselt kasutada. 13 päeva pärast sõiduki ostmist mootori defekteerimisel avastatud vead on sellised, mida ei tohiks esineda ka kasutatud sõidukil, kuna see takistab sõiduki kasutamist tavapärasel viisil. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et kostja poolt hagejale müüdud sõiduk ei vastanud lepingutingimustele VÕS § 217 lg 2 mõttes ja seetõttu on hageja olulisel määral jäänud ilma sellest, mida ta sõidukit ostes õigustatult lootis (VÕS § 116 lg 2 p 1). Kostja on lepingut oluliselt rikkunud.
23.Müügilepingu sõlmimise ajal sõidukil puuduste esinemist ei lükka ümber kostja esitatud Raul Põdersalu arvamus, mille kohaselt ei ole asjatundjal võimalik remonditöökoja koostatud dokumendis esile toodud kõiki väiteid tagantjärele kontrollida ega anda hinnangut mootoririkke tekkepõhjuste kohta. Kostja esitatud asjatundja arvamus kinnitab, et sõiduki mootorit oli 1-2 aastat tagasi töödeldud, mootoril esinevad nii avariiliste vigastuste kui kapitaalremondi jäljed ning mootoril tehtud tööd on tehtud lohakalt. Seega nähtub Raul Põdersalu arvamusest, et sõiduki mootorit oli töödeldud enne poolte vahel müügilepingu sõlmimist.
24.Kostja ei toonud vaatamata kohtu selgitustele kohtu ette asjaolusid ja tõendeid, millest ilmneks, et sõiduk, sh selle mootor, olid väga heas tehnilises korras, sõidukil esinevad puudused tulenesid hagejast, hageja teadis lepingu sõlmimise ajal sõidukil esinevatest puudustest või sõlmitud oli kostja vastutust piirav kokkulepe. Kostja esitas tõendamata väited, et mootoririke võis tekkida hagejast tingitud asjaoludest. Kostja ei tõendanud, et sõidukil esinevad puudused tekkisid ebapiisava õlitustaseme tõttu või hageja poolt sõiduki ebaperemehelikust või liigse intensiivsusega kasutamisest. Samuti ei välista müügilepingu sõlmimise ajal sõidukil tuvastatud puuduste esinemist asjaolu, et sõidukile tehti 30.06.2020 tehnoülevaatus. Maanteeameti tehnonõuetele vastavuse kontrolli käigus kontrollitakse sõiduki vastavust kehtivatele nõuetele ja dokumentidele, mitte ei tehta ekspertiisi. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et 10.03.2020 või 30.06.2020 tehnoülevaatusel oleks kontrollitud remonditöökoja asjatundja arvamuses välja toodud puuduste esinemist või puudumist.
25.Kostja vastutust ei välista asjaolu, et hageja loobus sõiduki ostueelse kontrolli tegemisest. Sõiduki soetas füüsiline isik väljaspool majandus- või kutsetegevust. VÕS § 219 lg 1 seab asja ülevaatamise kohustuse oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostjale.
26.Remonditöökoja asjatundja arvamuses on välja toodud, et mootoril esinevad vead selgusid mootori defekteerimisel ega olnud esmapilgul märgatavad. Esitatud arvamusest saab järeldada, et tegemist ei ole puudustega, mida hageja oleks saanud tuvastada välise ülevaatuse käigus.
27.Seega olid täidetud lepingust taganemise nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused. Hageja on 17.07.2020 taganemisavaldusega müügilepingust kehtivalt taganenud, mistõttu VÕS § 189 lg-st 1 lähtuvalt tuleb kostjal hagejale tagastada müügilepingu alusel hagejalt saadud 15 500 eurot ning hagejal kostjale müügilepingu esemeks olev sõiduk samas seisundis, kui kostja selle hagejale pärast lepingu sõlmimist üle andis.
2-20-13495
28.Hageja taotleb viivitusintressi väljamõistmist alates tagastamisavalduses antud tähtaja möödumisest, s.o 21.07.2020–15.09.2020, ning edasi alates hagiavalduse esitamisest. Maakohus pidas põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja eelnimetatud perioodi eest VÕS § 113 lg 1 järgi viivise 193,11 eurot ja TsMS § 367 alusel viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt 15 500 eurot alates hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o 17.09.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
29.Hageja kahju hüvitamise nõue oli maakohtu hinnangul põhjendatud ja kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1293,80 eurot (756,80+330+207). Tõendatud on, et kostja on müügilepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1) ja hagejale on tekkinud kahju.
30.Kahju 756,80 eurot on tekkinud seoses sõidukil puuduste tuvastamiseks vajaliku demontaaži ja defekteerimisega, mida tõendab remonditöökoja arve ja kulude kandmise kohta maksekorraldus.
31.Sõiduki hoiustamistasu tõendab remonditöökoja arve nr 920, millest nähtuvalt on sõiduki hoiustamistasu 6 eurot ööpäevas. Sõidukit hoiustati perioodil 23.07.2020–15.09.2020 remonditöökoja garaažis 55 päeva. Seega on hagejale tekkinud hoiustamisega kahju 330 eurot.
32.Kohtueelselt tekkinud õigusabikulusid tõendab Themis Õigusbüroo arve. Hagejale on osutatud 1,5 tunni ulatuses kohtueelset õigusabi tunnihinnaga 138 eurot, kokku maksumusega 207 eurot. Kohtu hinnangul on tunnitasu mõistlik. Samuti pidas kohus põhjendatuks kohtueelselt tehtud õigusabitoimingute mahtu 1,5 tunni ulatuses, mis oli vajalik nõudeavalduse esitamiseks ja asjaolude analüüsiks. Apellatsioonkaebus
33.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
34.Maakohus rikkus materiaal- ja menetlusõigusnorme ning hindas tõendeid ebaõigesti. Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta kostja esitatud vastuväited hageja käitumise osas ning ei arvestanud kostja vastuväiteid Yyyyyyyy OÜ poolt koostatud dokumendi osas.
35.Taganemisavalduse kehtivuse materiaalsed eeldused on täitmata. Olukorras, kus hagejal lasus oma nõude tõendamise kohustus, ei ole kohus arvestanud kostja vastuväiteid ja neid ümber lükanud. Hagiavalduse kohaselt ilmnes mootoririke 09.07.2020 ning sõiduk toimetati remonditöökotta. Väidetav mootoririke on piisavalt tõsine põhjus, et sellest kostjat kui müüjat viivitamatult teavitada, andes sellega kostjale võimaluse tulla olukorraga tutvuma. Hageja ei teinud seda, vaid esitas 17.07.2020 taganemisavalduse. Hageja ei võimaldanud kostjal konsulteerida juristiga.
36.Kostja esitas hageja esitatud remonditöökoja arvamuse osas vastuväited, mille osas kohus otsuses seisukohta ei võtnud. Arvamuse on koostanud tundmatu isik, kelle teadmised ei ole kontrollitavad. Dokument ei ole jälgitav, kuna defekteerimise käiku ei ole fikseeritud fotode ega videosalvestusega. Kostjal ei olnud võimalik veenduda, et tegemist on antud sõidukile kuuluva mootoriga. Miks mootor maha võeti ja osandati, jäi kostjale arusaamatuks. Lepingust taganemise nõude saanuks esitada ka ilma autot osandamata või kooskõlastatult kostjaga oleks tulnud tellida asjatundja arvamus või defekteerida sõiduk tunnustatud autoremondifirmas (margiesinduses). Riiklikult tunnustatud ekspert Raul Põdersalu leidis, et ei ole võimalik anda mootoririkke ja selle põhjuste kohta arvamust, kuna mootor oli osandatud. Lisaks leidis ekspert,
2-20-13495 et remonditöökoja koostatud kokkuvõte sisaldab hulgaliselt väiteid, mida ei ole võimalik tagantjärgi kontrollida. Eksperdile ei esitatud auto detaile. Mootor, mis eksperdile esitati, ei olnud sõiduki peal, vaid selle kõrval. Maakohus ei arvestanud, et kui hageja nõudis tagasitäitmist, tuli tal sõiduk taastada ostu-müügilepingu eelsesse olukorda ning säilitada kõik osandatud detailid.
37.Kostja esitas kohtule tõendid selle kohta, et sõiduk läbis 10.03.2020 ja 30.06.2020 tehnoülevaatuse. Selle käigus oleks tuvastatud vähemalt, et sõiduki mootoriga ei ole kõik korras (torx padruni otsik mootoris, läbipuuritud DPF filter). Selliste puuduste olemasolul ei oleks sõiduk tehnoülevaatust läbinud, kuna mootoris kõrvalise eseme olemasolu oleks kindlasti andnud endast märku. Selleks ei ole vaja erialaseid teadmisi ega mootorit lahti võtta.
38.Hageja oli teadlik sõiduki ajaloost, kuna ta ise oli selle välja selgitanud ja teadis sõiduki tegelikku läbisõitu. Samas ei ole teada, mida sõidukiga tehti 09.07.2020–17.07.2020. Hageja ei ole esitanud muid tõendeid sõiduki puuduste kohta kui remonditöökoja kirja.
39.Kohtuotsus ei ole täidetav. Kohtuotsuse resolutsioonist ei nähtu, millises seisundis peab hageja kostjale sõiduki tagastama. Otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hagejal sõiduk üle anda samas seisundis, kui kostja selle hagejale pärast lepingu sõlmimist üle andis. Samas ei tulene kohtuotsuse põhjendustest, kuidas hageja peab tagama sõiduki viimise samasse seisundisse, kui kostja selle hagejale pärast lepingu sõlmimist üle andis. Kostja leiab, et sõiduki tagastamisel peab hageja selle omal kulul komplekteerima ja tagama selle sõidukorras olemise, nii nagu oli see hagejale üleandmisel. Hageja on lasknud sõiduki osandada, teadmata on, millised detailid seal puuduvad ja kuidas ta kavatseb seda uuesti komplekteerida. Kohtuvälisest vaidlusest oli aru saada, et hageja tahtis sõiduki üle anda komplekteerimata kujul, kuna ta nõudis tagasitäitmist viivitamatult.
40.Kahjuhüvitis 1293,80 eurot ei ole põhjendatud.
41.Vajadus sõiduki mootori mahavõtmiseks ja osandamiseks puudus. Professionaalse eksperdi või margiesinduse abil saanuks tuvastada mootoririkke ning sellisel juhul saanuks pooled arutada reaalset tagasitäitmist. Hageja on omal vastutusel lasknud sõiduki osandada ning selle kulu peab ta ise kandma.
42.Sõiduki hoiustamiskulusid ei pea kostja kandma, kuna sõiduki osandamist ei ole kostjaga kooskõlastatud ja sõidukit ei ole uuesti komplekteeritud. Sõiduki säilimise kulu on hageja vastutusel.
43.Hinnata tuleb ka kohtueelseid õigusabikulusid. Hageja lepinguline esindaja on käitunud ebaprofessionaalselt ning ei ole andnud hagejale mõistlikke soovitusi. Lepinguline esindaja nõudis tagasitäitmist viivitamatult, andmata kostjale mingit võimalust saada professionaalset õigusabi ning leida mõistlikku kohtuvälist lahendust. Vastustaja seisukoht
44.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
2-20-13495
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
45.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid osaliselt tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi muuta selle põhjendusi. Kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.
46.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
47.Apellatsioonkaebuses heidab kostja ette, et maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme tõendite hindamisel ja otsuse põhjendamisel. Kostja on seisukohal, et hageja taganemisavalduse materiaalsed eeldused ei ole täidetud. Maakohus jättis kostja arvates müügilepingu olulise rikkumise tuvastamisel ebaõigesti arvestamata kostja esitatud vastuväited hageja käitumise ja hageja esitatud remonditöökoja dokumendi kohta. Kostja hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et esines müügilepingu oluline rikkumine ja hagejal oli õigus müügilepingust taganeda.
48.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti kohtuotsuse p-s 31 sedastanud, et hageja on kohustatud tagastama kostjale auto samas seisundis, kui see lepingu sõlmimisel üle anti, ja selles osas muudab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi. Ülejäänud osas ringkonnakohus apellatsioonkaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, menetlusnormide rikkumist või tõendite ebaõiget hindamist ei tuvastanud. Ringkonnakohtu arvates on maakohus asjas esile toodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega, samuti kohaldanud neid õigesti, kohus on jaganud õigesti tõendamiskoormuse ja hinnang esitatud tõenditele on seadusekohane. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja poolt hagejale müüdud auto ei vastanud lepingutingimustele, kostja on pooltevahelist müügilepingut oluliselt rikkunud ning hageja on kehtivalt lepingust taganenud. Maakohus on esitatud järeldusi otsuses nõuetekohaselt põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole toonud esile ega tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid teha maakohtust erineva lahendi. Järgnevalt vastab ringkonnakohus lühidalt apellatsioonkaebuse väidetele.
49.Vastupidiselt kostja seisukohale nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et Yyyyyyyy OÜ 17.08.2020 arvamus on käsitatav asjatundja arvamusena ja tegemist on dokumentaalse tõendiga (TsMS § 272 lg 1). Ringkonnakohus saab kostja väidetest aru, et kostja seab tõendi usaldusväärsuse kahtluse alla põhjusel, et tegemist on tundmatu ettevõttega ja arvamusele alla kirjutanud isiku teadmised ei ole kontrollitavad. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja väide paljasõnaline. Hageja tõi esile, et Yyyyyyyy OÜ on enam kui 12 aastat tegutsenud ning äriühing on Bosch Car Service ́i liige (tl 60 pöördel). Tõendeid sisuliselt hinnates leidis maakohus õigesti, et nii hageja kui kostja esitatud asjatundjate arvamustest saab teha sama järelduse, s.o sõiduki mootorit oli töödeldud enne poolte vahel müügilepingu sõlmimist.
50.Kostja hinnangul ei olnud remonditöökojal vaja sõidukil esineva vea tuvastamiseks mootorit demonteerida, kuna sõiduk oli läbinud kahel korral tehnoülevaatuse, mille käigus oleksid olulised puudused pidanud tuvastatama, või kui siiski peeti demonteerimist vajalikuks, oleks tulnud kogu protsess jäädvustada. Ringkonnakohus kostja väitega ei nõustu.
51.Riigikohus on selgitanud, et eristada tuleb asja tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi ja varjatud puudusi. Varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused,
2-20-13495 mida ostja ei võinud avastada temalt eeldatava hoolsusega asja väliselt üle vaadates. Sealjuures saab asjaolust, et võimalikule puudusele viitas spetsialist, järeldada, et tegemist oli varjatud puudusega (Riigikohtu 30.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-17, p 25; 30.09.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 31; 10.10.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-14-37663, p 14).
52.Seda, et tegemist oli varjatud puudustega, kinnitab see, et auto vead oskas välja tuua spetsialist ning puuduseid ei avastatud isegi sõiduki tehnilise seisukorra kontrollimisel enne müügilepingu sõlmimist. Kostja tõi esile, et sõiduk läbis kahel korral tehnoülevaatuse, kus sõidukil puudusi ei avastatud. Remonditöökoja arvamuses on märgitud, et mootoril esinevad vead ilmnesid mootori defekteerimisel ja need ei olnud esmapilgul märgatavad (tl 18). Järelikult oli tegemist veaga, mille tuvastamine nõudis eriteadmisi ja -vahendeid. Seega ei oleks hageja saanud puudusi tuvastada välise ülevaatuse käigus. Maakohus on õigesti selgitanud, et Maanteeameti tehnonõuetele vastavuse kontrolli käigus tuvastatakse sõiduk, kontrollitakse vastavust kehtivatele nõuetele ja esitatud dokumentidele, mitte ei tehta tehnilise seisukorra kohta põhjalikku ekspertiisi. Kostja ei ole esile toonud, et remonditöökojad tavapäraselt fikseeriksid fotode või videosalvestusega sõidukite defekteerimist. Seega ei saa selle tegemata jätmist hagejale ette heita.
53.Asjaolu, et kostja enda väitel ei teadnud, et sõidukil võiks olla mootoririke, kuna sõiduk oli läbinud tehnoülevaatused, ei oma vaidluse lahendamisel määravat tähtsust. VÕS § 218 ega ka üldine võlaõigusseaduse lepingulise vastutuse süsteem ei näe vastutuse eeldusena ette kohustuse rikkuja teadmist oma kohustuse rikkumisest ega asja puudusest (Riigikohtu 25.10.2004 otsust asjas nr 3-2-1-115-04, p 24).
54.Põhjendatud ei ole ka kostja seisukoht, et hageja ei saa sõiduki osas pretensioone esitada, kuna hageja loobus oma esialgsest soovist teha sõidukile põhjalikum müügieelne tehniline kontroll. VÕS § 219 lg 1 kohaselt peab ostja asja üle vaatama või üle vaadata laskma siis, kui ta tegutseb majandus- ja kutsetegevuses. Hageja on füüsiline isik, kes ostis sõiduki teiselt füüsiliselt isikult ja eeldatavasti kumbki neist ei tegutsenud majandus- ja kutsetegevuses.
55.Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et mootoririke tekkis hageja tegevuse tõttu ega seda, et sõiduk vastas lepingutingimustele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kui kahe nädala jooksul pärast sõiduki ostmist sõiduki mootori defekteerimisel tuvastatakse hagis esile toodud vead ja auto mootor lakkab töötamast, on tegemist puudusega, mida ei tohiks esineda ka kasutatud sõidukil, kuna esinevad puudused takistavad sõiduki kasutamist tavapärasel viisil. Maakohus järeldas õigesti, et kostja poolt hagejale müüdud sõiduk ei vastanud lepingutingimustele VÕS § 217 lg 2 mõttes, kuna sõidukil esinevatest puudustest tulenevalt ei saanud sõidukit enam tavapärasel viisil kasutada (VÕS § 116 lg 2 p 1).
56.Ringkonnakohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kohtu ette toodud asjaoludel olid müügilepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused täidetud ning hageja on lepingust kehtivalt taganenud (VÕS § 116 lg 1). Hageja poolt hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel on tegemist müüjapoolse olulise lepingu rikkumisega. Põhjendatud ei ole kostja etteheide, et hageja ei võtnud kostjaga ühendust kohe, kui probleem tekkis. Hageja kontakteerus kostjaga päev pärast remonditöökojalt defekteerimise kokkuvõtte saamist, s.o varjatud puudustest teadasaamisest. Hagejale ei ole etteheidetav, et ta lasi uurida sõiduki mootoririket ja võttis sõiduki müüjaga ühendust koheselt, kui rikke täpsemast põhjusest teada sai. Enne sõiduki seisukorra kohta täpse ja asjakohase info saamist ei saanud hageja teada, kas tal on põhjust kostjale sõiduki vigadest teatada. Ringkonnakohus tugineb maakohtu tuvastatule, mida apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud, et hageja teavitas kostjat mittevastavusest nõuetekohaselt ja mõistliku aja jooksul. Ringkonnakohus leiab, et hageja võis olulise
2-20-13495 lepingurikkumise korral VÕS § 223 lg 1 esimese alternatiivi ja VÕS § 223 lg 3 alusel taganeda sõiduki müügilepingust ilma täiendavat tähtaega andmata.
57.Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et maakohtu otsuse resolutsioon ei ole täidetav, kuna sellest ei nähtu, millises seisundis peab hageja sõiduki kostjale tagastama. Maakohus leidis otsuse põhjendustes, et VÕS § 189 lg-st 1 lähtuvalt tuleb kostjal hagejale tagastada müügilepingu alusel hagejalt saadud 15 500 eurot ning hagejal kostjale tagastada müügilepingu esemeks olev sõiduk samas seisundis, kui kostja selle hagejale pärast lepingu sõlmimist üle andis. Kostja hinnangul tuleb otsuse resolutsioonis märkida, et hageja kohustub tagastama kostjale sõidukorras hageja kulul komplekteeritud sõiduki.
58.Lepingust taganemisega muutub lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu tagasitäitmise võlasuhteks (Riigikohtu 20.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 31; Riigikohtu 19.04.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-06, p 27), s.t pooled peavad üksteisele juba lepingu alusel üleantu tagastama. Ringkonnakohtu hinnangul vastab vaidlustatud otsuse resolutsioon nõuetele ja on täidetav – kostja kohustub tagastama sõiduki ostuhinna ja hageja kohustub tagastama ostetud sõiduki. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus kohustas hagejat sõiduki üle andma samas seisundis, kui kostja selle hagejale pärast lepingu sõlmimist üle andis. Nimetatud osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta ja välja jätta otsusest osa, mille kohaselt tuleb hagejal sõiduk tagastada kostjale samas olukorras, kui see hagejale lepingu sõlmimisel üle anti. Ringkonnakohus selgitab, et sõiduk tuleb tagastada kostjale olukorras, nagu see pärast vea ilmnemist on, s.t hageja ei pea tagastama sõidukorras autot, kuna autol oli varjatud puudus hagejale üleandmise ajal. Ringkonnakohus leiab, et sõiduki sõidukõlbmatuks muutumine toimus vigade tõttu, mis olid sõidukil hagejale üleandmise ajal ja mille esinemise riisikot kannab kostja.
59.Kahju hüvitise nõude rahuldamisega seonduvas osas vaidlustas kostja maakohtu otsuse üksnes põhjendusega, et sõiduki mootori mahavõtmiseks ja osandamiseks vajadus puudus. Ringkonnakohus apellandiga ei nõustu. Vea kindlaks tegemiseks oli vajalik mootor osandada ja sellest tulenev kulu on VÕS § 128 lg 2 järgi hüvitatav. Hoiustamise vajadust ja kulusid ei muuda põhjendamatuks see, kas sõiduki osandamist kooskõlastati kostjaga, ega see, kas sõiduk on uuesti komplekteeritud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka kohtueelne õigusabi põhjendamatu, sh kulude suurus ega osutatud teenuse ajakulu. Kuna ringkonnakohus müügilepingust saadu tagastamise nõude osas otsuse tühistamiseks alust ei leidnud, ei kuulu kaebus rahuldamisele ka kahju hüvitamise nõuet puudutavas osas.
60.Seega on maakohus põhjendatult rahuldanud hagi nii müügilepingu alusel saadu tagastamiseks ja viivise saamiseks kui ka kahju hüvitamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
61.Apellatsioonkaebus ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Kostja ei ole apellatsioonkaebuse põhjendustes maakohtu määratud kulude jaotust eraldi vaidlustanud.
62.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja (apellandi) kanda.
63.TsMS § 177 lg 2 alusel määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist.
2-20-13495 (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.