Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 24.05.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-21-103632/7
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 24.05.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1059

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-21-103632

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.05.2021. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-103632

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS hagi Exxxxx Pxxxxxx vastu võla nõudes

Hagihind

2267,91 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood: 11919806; asukoht: Tartu mnt 83-601, Tallinn, 10115 Harju maakond); Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (PlusPlus Legal OÜ asukohaga Tartu mnt 83-603, Tallinn, 10115 Harju maakond; e-post: [email protected]); Kostja: Exxxxx Pxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; e-post:

Menetluse liik

Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista Exxxxx Pxxxxxxxx PlusPlus Capital AS-i kasuks 2138,82 eurot, millest 1893,66 eurot on põhivõlgnevus, 19,66 eurot intress, sissenõudmiskulu 35 eurot ning 190,50 eurot seisuga 24.05.2021. a sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt.

3.Välja mõista Exxxxx Pxxxxxxxx PlusPlus Capital AS-i kasuks viivis põhivõlalt, s.o 1893,66 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.05.2021. a kuni põhivõla täitmiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Välja mõista Exxxxx Pxxxxxxxx PlusPlus Capital AS-i kasuks viivis punktis 2 välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostja e-posti aadressile Kostja kinnitas 28.04.2021. a kohtule saadetud e-kirjas menetlusdokumentide kättesaamist. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja nõusolekul TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Swedbank AS 29.09.2016. a lepingu, mille kohaselt pank võimaldas kostjale krediidilimiidi 2000 eurot kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja kohustus kasutatud krediidi ja intressi tasuma igakuiselt 10ndaks kuupäevaks. Sõlmitud lepingu kohaselt kohaldus lepingule intressimäär 20% aastas. Intressi arvestamisel lähtus pank tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast, samuti laenusumma kasutuses olemise päevast alates. Kostja asus krediidisummat kasutama, kuid ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 10.02.2020. a. Pank teavitas kostjat lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Pank luges krediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 17.02.2020. a. Faktiliselt lõpetas pank lepingu 19.02.2020. a. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d kostjalt võlgnevust sisse nõudma. Võlgnikule on toimetatud kolm võlateatist, seega nõuab hageja VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot. 27.10.2020. a loovutas Swedbank AS oma nõude Exxxxx Pxxxxxx vastu PlusPlus Capital AS-ile, millest teavitati kostjat kirjalikult. Eeltoodust tulenevalt võlgneb Elleka Paluoja hagejale põhivõlgnevuse 1893,66 eurot, intressid 19,66 eurot (alates 01.02.2020. a kuni lepingu erakorralise ülesütlemiseni 19.02.2020. a) ning viivised summas 168,09 eurot. Viivise määr aastas 8%. Hageja taotleb kostjalt hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist põhivõlgnevuselt ning seda seadusjärgses määras ja kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 1893,66 eurot, intressi summas 19,66 eurot, võla sissenõudmiskulu 35 eurot ja kohtuotsuse tegemise aja, s.o 24.05.2021.a seisuga 2 (3)

sissenõutavaks muutunud viivised summas 190,50 eurot (168,09+22,41). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 25.05.2021. a viivise põhivõlalt määras VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 670 eurot, s.o 250 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 420 eurot õigusabikulu. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivu summas 250 eurot. Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ilmselgelt ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud dokumentide komplekteerimise ja analüüsimisega ning hagiavalduse koostamise ja esitamisega. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Tegemist on nn masshagiga, mis sisaldab õiguslikus osas standardteksti. Hagis sisalduv nõue põhineb ühel lepingul (krediitkaardi kasutamise leping). Seetõttu on puudunud vajadus analüüsida ja käsitleda erinevaid nõudealuseid ja õiguslikke aspekte. Puutuvalt nõude õiguslikku keerukusse märgib kohus, et hageja ei ole tegelenud nõude õigusliku kvalifitseerimisega ja on osutanud üksnes lepinguõiguse üldistele sätetele. Kõik hagile lisatud tõendid on sellised, mis on hagejal endal olemas ja mille kogumiseks mujalt on puudunud põhjus. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda kokku 1 tund. Arvestades asja keerukust ja õigusabi teenuse keskmisi tasumäärasid, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tasu summas 100 eurot (koos käibemaksuga). Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 350 eurot, sh nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 250 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 100 eurot (koos käibemaksuga). Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 3 (3)