Front Finance Oy hagi A. K. vastu 300 000 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
300 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Front Finance Oy (Soome registrikood: 28022578), esindaja: vandeadvokaat Andreas Veeret (Advokaadibüroo FORT OÜ, e-post: [email protected]) Kostja: A. K. (isikukood: xxxx), esindajad: vandeadvokaat Martin Tamme ja vandeadvokaadi abi Eva Arumets (Advokaadibüroo TGS Baltic e-post: [email protected])
Kohtuistung Istungil osalenud isikud
05.04.2021 hageja esindaja vandeadvokaat Andreas Veeret, kostja A. K. ja kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Tamme
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada Front Finance Oy hagi A. K.i vastu.
2.Välja mõista A. K.ilt Front Finance Oy kasuks 15.02.2019 garantiilepingu alusel 300 000 eurot.
3.Jätta kõik menetluskulud A. K.i kanda.
4.Välja mõista A. K.ilt Front Finance Oy kasuks menetluskuluna riigilõiv 2700 eurot, tõlkekulud summas 909,71 eurot, ekspertiisitasu 7440 eurot ja lepingulise esindaja tasu 10 530 eurot.
5.A. K.il tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Front Finance Oy viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Soome äriühing Front Finance Oy (hageja) ja Rootsi äriühing Nortimo AB sõlmisid 15.02.2019 laenulepingu.
2.Laenuleping kohaselt andis hageja Nortimo AB-le laenu limiidiga kuni 2 miljonit eurot, millele lisandusid arveldustasud määras 1,5% ja intress 12%. Laenu andmise eesmärgiks oli rahastada moodulelementide soetamist ja paigaldust, mida Nortimo AB vajas Rootsis vajatavate ühiselamute ehitamise projektis tellijale kohustuste täitmiseks. Elemendid pidi Nortimo AB soetama Eesti äriühingult TIMO Houses OÜ (pankrotis). Hageja pidi teostama Nortimo soovitud väljamaksed TIMO Houses OÜ (pankrotis) kontole. Nortimo AB kohustus laenulepingu alusel võlgnetavad summad tagastama hagejale igal juhul hiljemalt 15.08.2019.
3.Samaaegselt laenulepingu sõlmimisega andisid TIMO Houses OÜ (pankrotis) ja A. K. (kostja) 15.02.2019 hagejale garantiid, millega kohustusid hageja ees tagama laenulepingust tulenevate Nortimo AB kõigi kohustuste täitmist. Garantiid on laenulepingu lahutamatuks osaks. Kostja antud garantiis lepiti täiendavalt kokku, et kostja vastutab Norimo AB kohustuste eest 300 000 euro ulatuses.
4.Hageja, Nortimo AB, TIMO Houses OÜ (pankrotis) ja kostja sõlmisid 03.05.2019 laenulepingu lisa, millega suurendati laenulimiiti 250 000 euro võrra ning lepiti kokku, et TIMO Houses OÜ (pankrotis) ja kostja poolt antud garantiid tagavad ka laenulimiidi suurendamisest tulenevaid Nortimo AB kohustusi hageja ees.
5.Nortimo AB ja TIMO Houses OÜ (pankrotis) nimel allkirjastas laenulepingu ja selle 03.05.2019 lisa kostja, sest ta oli mõlema ühingu juhataja.
6.Perioodil 15.02.2019-05.07.2019 tegi hageja laenulepingu alusel TIMO Houses OÜ (pankrotis) kontole väljamakseid kokku summas 4 750 000 eurot.
7.Nortimo AB ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu esitas hageja 01.10.2019 ja 27.11.2019 Nortimo AB-le nõudekirjad laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks. 27.11.2019 nõudekirjas nõudis hageja võlgnevuse tasumist hiljemalt 09.12.2019 ning selgitas, et 09.12.2019 seisuga on Nortimo AB-l sissenõutavaks muutunud võlgnevuse suurus 2 418 998,75 eurot. Ühtlasi teatas hageja nõudekirjade esitamisest TIMO Houses AB-le ja kostjale.
8.13.12.2019 ja 17.12.2019 esitas hageja garantiide alusel nõudekirjad TIMO Houses OÜ-le (pankrotis) ja kostjale. Arvestades, et garantiiga tagatud Nortimo kohustused ületavad 2 miljonit eurot, nõudis hageja kostjalt täitmist garantii maksimumlimiidi s.o 300 000 euro ulatuses.
9.TIMO Houses OÜ (pankrotis) ega kostja pole hagejale garantiidest tulenevaid kohustusi täitnud. Nõudekirjade esitamise järgselt ei ole makseid teinud ka põhivõlgnik Nortimo AB. Harju
Maakohus kuulutas 31.12.2019 välja TIMO Houses OÜ pankroti ning Rootsi kohus kuulutas Nortimo AB 30.12.2019 pankrotiavalduse alusel 13.01.2020 välja ka Nortimo AB pankroti.
10.Hageja on seisukohal, et tulenevalt Rooma I määruse artikkel 3 lõikest 1 kohaldatakse lepingule poolte valitud õigust. Laenulepingu p-s 6 leppisid pooled kokku, et laenuleping ühes lisadega (sh lisas 3 sisalduv garantii) alluvad Soome õigusele. Seega tuleb asja lahendamisel lähtuda Soome materiaalõigusest. Kostja vastuväited
11.Kostja leiab, et hageja on asunud väärale seisukohale, leides, et 15.02.2019 garantiilepingule „Personal Absolute Guarantee“ kohaldub Soome õigus. Garantiilepingu olemusest tulenevalt on garantiileping ühepoolne tahteavaldus, mistõttu on garantiileping allkirjastatud vaid kostja poolt. Garantiilepingu sõlminud kostja on Eesti kodanik, kes mh ka elab Eestis ja kes viib oma majandustegevust ellu Eestis. Lisaks on garantiilepingu sõlmimise asukohaks märgitud Tallinn, Eesti. Kuna 15.02.2019 sõlmitud garantiileping on finantseerimislepingust eraldiseisev ning kuna garantiilepingu sõlminud kostja on seotud vaid Eestiga, puudub garantiilepingul seos Soome õigusega. Kohalduva õiguse ja kohtualluvuse hindamisel tuleb lisaks arvestada asjaoluga, et kostja ei ole garantiilepingu sõlmimisel tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses. Seetõttu tuleb garantiilepingu kehtivust hinnata vastavalt Eesti õigusele.
12.Kostja on füüsiline isik ja tema poolt garantiide väljastamine ei kuulu majandus- ja kutsetegevusse (VÕS § 155 lg 1). Võttes arvesse, et kostja on füüsiline isik, arvestades finantseerimislepingu osapooli ning 15.02.2019 sõlmitud garantiilepingu olemust, on kostja garantiilepingu sõlmimisel käsitletav tarbijana. RKTKo 3-2-1-89-08 p 12 kohaselt on aga tarbija poolt väljastatud garantii tühine. Seega ei ole kostja sõlminud kehtivat garantiilepingut ning hagejal puudub nõudeõigus.
13.Kostja ei nõustu, et garantiilepingus tulenev nõue ise oleks sissenõutav. Esiteks, ei ole finantseerimislepingus sätestatud tasumiskohustuse tähtaeg saabunud. Kostja 15.02.2019 sõlmitud garantiilepingu järgi tagab garantii 15.02.2019 sõlmitud finantseerimislepingut hageja ja Nortimo AB vahel. Garantiilepingu sätte kohaselt on hagejal õigus nõuda garantiisumma maksmist juhul kui finantseerimislepingus sätestatud tasu maksmise kohustuse täitmisega on viivitatud vähemalt 45 päeva. Viidatud finantseerimislepinguga finantseeriti Fysiken Fastigheter AB ja Nortimo AB vahelisest töövõtulepingust tulenevat Nortimo AB kohustust ehitada moodulmajad Rootsis Kronoparken, Karlstadis ning finantseering on vajalik kuni Fysiken Fastigheter AB tasub peamise osamakse elementide kohaletoimetamiseni. Sõlmitud garantiilepingu alusel kohustub kostja tagama laenu kuni 300 000 euro ulatuses. Hageja on olnud algusest peale teadlik, et finantseerimislepingu kohaselt on väljastatud laenu tagasi maksmine sõltuvuses Fysiken Fastigheter AB ja Nortimo AB vahelisest töövõtulepingust tulenevate Fysiken Fastigheter AB osamaksete tasumisega, mis on omakorda seotud Kronoparkeni projekti valmimisega (edasilükkav tingimus). Hilisemalt on Fysiken Fastigheter AB ja Nortimo AB muutnud varasemat töövõtulepingut, pikendades osamaksete tasumise kohustuse tähtpäevi. Töövõtulepingu muudatusega hageja nõustus. Seega on hageja teadlik ja aktsepteerinud asjaolu, et muutunud on ka finantseeringulepingust tulenev tagasimakse kohustuse täitmise aeg. Hageja on teadlik, et finantseerimislepingu järgse laenusaaja Nortimo AB hinnangul ei ole Fysiken Fatigheter AB tasunud täielikult võlgnetavaid ning hageja kasuks panditud tasusid. Seega kuna finantseerimislepingu alusel on Nortimo AB finantseerimislepingust tulenev tasu maksmise kohustuse tähtaeg määratud Fysiken Fastigheter AB-lt maksete saamisega, ei ole käesolevaks ajaks hageja nõue finantseerimislepingu alusel muutunud sissenõutavaks. Sellest tulenevalt ei ole täidetud garantiilepingus sätestatud garantii realiseerimise tingimus, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda garantiisummat, kui Nortimo AB on olnud viivituses tasu maksmise kohustusega vähemalt 45 päeva.
14.Teiseks, ei too Nortimo AB ja kostja pankrot kaasa automaatselt garantiilepingu järgse kohustuse sissenõutavust. Hageja hinnangul on garantiilepingu tingimused muuhulgas täidetud tulenevalt finantseerimislepingu üldtingimustes sätestatust, mille kohaselt muutub nõue sissenõutavaks Nortimo AB või kostja pankroti välja kuulutamisel. Garantiileping lähtuvalt oma olemust on eraldiseisev leping, mis on seotud finantseerimislepinguga vaid ulatuses, mis on garantiilepingus sätestatud. Garantiilepingus kohaselt muutub garantiisumma sissenõutavaks kui Nortimo AB on viivitanud enda tasu maksmise kohustusega vähemalt 45 päeva. Kostja ei ole finantseerimislepingu osapooleks ja kostja ei ole seega kokku leppinud tingimust, mille kohaselt Nortimo AB või tema pankroti välja kuulutamise tõttu muutub garantiileping sissenõutavaks.
15.Kolmandaks, ei ole hageja tõendanud, et garantiileping on muutunud sissenõutavaks vastavalt kohalduvale õigusele. Kostja on teadlik asjaolust, et Nortimo AB suhtes on välja kuulutatud pankrot. Sellele vaatamata ei ole hageja tõendanud, et hageja nõue garantiilepingu alusel on muutnud kostja vastu sissenõutavaks kohalduva seaduse alusel. Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/8481 art 3 (1) kohaselt kuulub maksejõuetusmenetluse algatamine liikmesriigi kohtu alluvusse, kus asub võlgniku põhihuvide kese, st Nortimo AB puhul Rootsis ning art 7 (1) alusel kohaldatakse maksejõuetusemenetluse ja selle tagajärgede suhtes liikmesriigi õigust, kelle territooriumil menetlus on algatatud. Kuigi Eesti PankrS § 42 alusel loetakse pankroti väljakuulutamisega võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, ei ole hageja tõendanud, et sarnaselt on reguleeritud ka pankrotimenetlus Nortimo AB registrijärgse Rootsi õiguse kohaselt. Hageja ei ole tõendanud, et Rootsi õigusele allutatud pankrotimenetluses loetakse pankrotivõlgnikuks mitteoleva tagatise andja kohustus automaatselt sissenõutavaks pankrotivõlgniku pankroti väljakuulutamisega. Rootsi õiguse sisu tõendamine on aga hageja tõendamiskoormis. Kostja garantiilepingust tulenevate kohustuste sissenõutavaks muutumise tõendamisel on hageja viidanud hagiavalduses eksperthinnangule ning tuginenud Soome õigusele. Hageja on viidanud hagiavalduses kokkuvõtlikult ekspertarvamusele, mis käsitleb garantiid/täiskäenduse olemust ja selle sissenõutavust Soome õiguse järgi tavaolukorras (väljaspool pankrotimenetlust), kuid on jäetud käsitlemata kuidas ja mis õiguse kohaselt toimub antud olukorras pankrotimenetluse raames nõuete sissenõutavaks muutumine (nii Soome kui ka Rootsi õiguse kohaselt). Tulenevalt finantseerimislepingust on lisaks kostja garantiilepingule panditud hageja kasuks Nortimo AB nõuded Fysiken Fastigheter AB vastu. Kuna hageja on teadlik, et Fysiken Fastigheter AB on rikkunud töövõtulepingust tulenevat tasu maksmise kohustust, ning võttes arvesse hageja garantiilepingu sõlmimise aluseks olevaid suhteid ja Kronoparkeni projekti iseloomu, on kostja ennekõike õigustatud realiseerima pandiga tagatud Nortimo AB nõuded Fysiken Fastigheter AB vastu. Kostja on seisukohal, et kui hageja viivitab või hoidub pandi realiseerimisest, tekitab hageja selline käitumine kostjale potentsiaalselt kahju – kahju, mille osas on kostjal õigus nõuda hüvitamist ning kas peatada oma kohustuse täitmine või tasaarvestada oma kahjunõue hageja vastu.
16.Kui lepingut käsitleda käendusena (millega kostja ei nõustu), siis Eesti õiguse järgi oleks see kõige lähem ilmselt tarbijakäenduslepingule VÕS § 143 lg 1 mõistes. Lepingu käsitlemine tarbijakäendusena välistab ühest küljest ise samuti Soome õiguse kohaldamise, kuivõrd hageja esitatud ekspertarvamusest nähtub, et Soome õigus on Eesti õigusega võrreldes tarbijast käendajale ebasoodsam ning leping pandi hageja poolt kostjale ette hageja ettevalmistatud tüüpvormina, mida läbi ei räägitud ehk tegemist on tüüptingimusetega. Tüüptingimuste kaudu ei saa läbi kohalduva õiguse panna tarbijat ebasoodsamasse olukorda (VÕS § 36 lg 2, § 42 lg 3 p 2). Teisalt tuleb ka siin arvestada, et tagatud nõue ei ole sissenõutav. Kohtuotsuse põhjendused
17.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
18.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: * A. K. (kostja) oli Nortimo AB ainuke juhatuse liige (t.lk 7-9); * Soome äriühing Front Finance Oy (hageja) ja Rootsi äriühing Nortimo AB sõlmisid 15.02.2019 laenulepingu (finantseerimislepingu/rahastamislepingu), mille eesmärgiks oli rahastada moodulelementide soetamist ja paigaldust (t.lk 10-23); * elemendid pidi Nortimo AB soetama Eesti äriühingult TIMO Houses OÜ (pankrotis)(t.lk 10; 15 pöördel-16); * hageja, Nortimo AB, TIMO Houses OÜ (pankrotis) ja kostja sõlmisid 03.05.2019 laenulepingu lisa, millega suurendati laenulimiiti 250 000 euro võrra (t.lk 26-28); * perioodil 15.02.2019-05.07.2019 tegi hageja Nortimo AB soovil laenulepingu alusel TIMO HOUSES OÜ (pankrotis) kontole väljamakseid kokku summas 4 750 000 eurot (t-lk 29-35); * hageja esitas 01.10.2019 ja 27.11.2019 Nortimo AB-le nõudekirjad laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks ja teatas nõudekirja esitamisest TIMO Houses AB-le ja kostjale (t.lk 3645); * 13.12.2019 ja 17.12.2019 esitas hageja garantiide alusel nõudekirjad TIMO Houses OÜ-le (pankrotis) ja kostjale ning nõudis kostjalt garantiimaksimumlimiidi s.o 300 000 euro ulatuses (t.lk 46-53); * TIMO Houses OÜ pankrot kuulutati välja 31.12.2019 (t.lk 24-25 pöördel); * Nortimo AB pankrot kuulutati välja 13.01.2020 (t.lk 54-56); * hageja esitas Nortimo AB pankrotimenetluses laenulepingu alusel nõudeavalduse, mida pankrotihaldur ei vaidlustanud ja kajastas pankrotivara nimekirjas (t.lk 57-68); * hageja esitas TIMO Houses OÜ pankrotimenetluses laenulepingu alusel nõudeavalduse, mida pankrotihaldur ei vaidlustanud ja kajastas pankrotivara nimekirjas (t.lk 141).
19.Pooled vaidlevad selle üle, kas; * 15.02.2019 garantiilepingule „Personal Absolute Guarantee“ kohaldub Soome õigus; * TIMO Houses OÜ (pankrotis) ja kostja andsid 15.02.2019 samaaegselt laenulepingu sõlmimisega hagejale garantiid; * kostja poolt väljastatud garantii on tühine; * garantiilepingust tulenev nõue on sissenõutav; * lepingut saab käsitleda käendusena.
20.Kohalduvast õigusest
20.1.Hageja leiab, et poolte vahelisele suhtele (15.02.2019 laenulepingule) kohaldub Soome materiaalõigus.
20.2.Kostja leiab, et hageja on asunud väärale seisukohale, leides, et 15.02.2019 garantiilepingule „Personal Absolute Guarantee“ kohaldub Soome õigus. Garantiilepingu sõlminud kostja on Eesti kodanik, kes elab Eestis ja viib oma majandus- ja kutsetegevust ellu Eestis. Garantiilepingu sõlmimise asukohaks on märgitud Tallinn. Kuna 15.02.2019 sõlmitud garantiileping on finantseerimislepingust eraldiseisev ning kuna garantiilepingu sõlminud kostja on seotud vaid Eestiga, puudub garantiilepingul seos Soome õigusega.
20.3.Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 593/2008, 17.06.2008, lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma I”) artikli 3 esimese lõike kohaselt kohaldatakse lepingu suhtes lepingupoolte valitud õigust. Valik tuleb teha sõnaselgelt või nähtuma selgelt lepingutingimustest või juhtumi asjaoludest. Omal valikul võivad pooled valida kas terve lepingu või üksnes mõne selle osa suhtes kohaldatava õiguse.
20.4.Poolte vahel on vaidlus selles, kas Soome õigus kohaldub vaid finantseerimislepingule või ka sellest tuleneva kohustuse täitmist kinnitavale garantiile.
20.5.15.02.2019 finantseerimislepingu kohaselt reguleerib lepingut ja selle lisasid Soome õigus (t.lk 11 pöördel, 18 pöördel). Lepingu lisana 3 on märgitud Timo Houses OÜ (pankrotis) ja Nortimo AB juhatuse otsused ja kostja absoluutne isiklik käendus (garantii). Lepingu on allkirjastanud hageja tegevjuht, Nortimo AB esindajana kostja, Timo Houses OÜ (pankrotis) esindajana kostja ja absoluutse käenduse andjana s.o garandina kostja (t.lk 12, 19). Seega on kostja lepingule andnud kolm allkirja – kaks äriühingute esindajana ja ühe iseenda nimel. Samuti on kostja allkirjastanud isiklikult absoluutse isikliku käenduse s.o garantii, mille sõlmimise eesmärgiks on kõik kohustused seoses võlausaldaja ja võlgniku vahel 15.02.2019 sõlmitud rahastamislepinguga (t.lk 15, 22). Hageja ja Nortimo AB sõlmisid 03.05.2020 algse 15.02.2019 sõlmitud finantseerimislepinguga seotud limiidi suurendamises. Lepingus märgiti muude tingimustena, et kehtivad algse finantseerimislepingu tingimused. Lepingule kirjutas kostja alla iseenda nimel ja Nortimo AB ning Timo Houses OÜ (pankrotis) esindajana (t.lk 26-27).
20.6.Kohus leiab, et Rooma I määruse art 3 lg-st 1 ja osundatud tõenditest tuleneb üheselt, et kostja on aktsepteerinud Soome õiguse kohaldumist nii laenulepingule kui ka garantiile. Kohus on seisukohal, et kostja poolt allkirjastatud lepinguid tuleb vaadata koos ja põhjendamatu on garantiilepingu mingil põhjusel välistamine. Kostja allkirjastatud garantiileping on laenulepingu lisa 3. Seega on tegemist põhilepingu lisaga ja sellele kohaldub põhilepingus märgitud Soome õigus.
20.7.Vastavalt Rooma I määruse art 6 lõikele 2 võivad pooled olenemata lõikest 1 artikli 3 kohaselt valida lõikes 1 sätestatud nõuetele vastava lepingu suhtes kohaldatava õiguse. Selline valik ei või siiski põhjustada tarbija ilmajätmist kaitsest, mis on talle ette nähtud selliste sätetega, millest ei saa kokkuleppel kõrvale kalduda selle õiguse alusel, mis valiku puudumisel oleks olnud kohaldatav lõike 1 alusel. Seega ka juhul, kui asuda seisukohale, et kostja oleks tarbija, võisid pooled Rooma I art 6 lg 2 kohaselt kokku leppida garantiile Soome materiaalõiguse kohaldumises.
20.8.Kohtu hinnangul ei oma asjas tähtsust kostja vande all antud ütlustes see, et lepingute projekte kordagi ei muudetud ja juttu ei olnud kohalduvast õigusest (t.lk 153; 00:15:5200:17:07). Kostja ei ole menetluses väitnud, et soovis lepingut muuta. Samuti on kohtu hinnangul kostja poolt allkirjastatud dokumendid lühikesed, selged ja arusaadavad ja seega peaks keskmine mitmes äriühingus juhatuse liikmena tegutsev isik olema võimeline mõistma lepingus märgitut. Juhul kui kostja ka ei mõistnud lepingu ja selle lisade sisu, oleks tal olnud võimalik kasutada õigusteadmistega isiku abi.
20.9.Samuti on Helsingi Ülikooli professor O. N. ekspertarvamuses (t.lk 69, 72) leidnud, et käenduskohustus on lepingu üks lisadest ja seda kohustust kinnitatakse ka põhilepingus. Põhilepingu, millele on alla kirjutanud kostja enda nimel ja Nortimo AB ja Timo Houses OÜ esindajana, punkt 6 sätestab, et lepingut ja selle lisasid reguleerib Soome õigus. Seega on materiaalõigusena kohaldatav Soome õigus.
21.Garantiist ja käendusest
21.1.Hageja leiab, et kostja on andnud garantii majandus- ja kutsetegevuses tegutsedes.
21.2.Kostja on seisukohal, et kostja on füüsiline isik ja tema poolt garantiide väljastamine ei kuulu majandus- ja kutsetegevusse. Võttes arvesse, et kostja on füüsiline isik, arvestades finantseerimislepingu osapooli ning 15.02.2019 sõlmitud garantiilepingu olemust, on kostja garantiilepingu sõlmimisel käsitletav tarbijana. Kostja ei ole sõlminud kehtivat garantiilepingut ning hagejal puudub nõudeõigus.
21.3.Laenulepingu punktis 5 märgitu kohaselt annab lisaks ettevõtja A. K. (kostja) võlausaldajale rahastamislepingu tagatisena absoluutse isikliku käenduse (lisa 3) kuni võlasumma tagasimaksmiseni. Käendussumma on kolmsada tuhat eurot (t.lk 11, 18). Seega viitab põhileping selgelt lisale 3 (garantiile) ja asjaolule, et kostja annab tagatise ettevõtjana s.t majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna. Kostja on ka ise vastuses hagile (t.lk 106) märkinud, et viib Eestis ellu majandustegevust. Lisaks nähtub garantiist (t.lk 15, 22), et käendaja võtab võlausaldaja ees solidaarvastutuse kõikide võlgniku (s.o Nortimo AB) kohustuste eest absoluutse käenduse eesmärgil. Seega tagab kostja garantiiga Nortimo AB majandustegevusest tulenevaid kohustusi. Kostja on nii Nortimo AB kui ka Timo Houses OÜ (pankrotis) juhatuse liige (t.lk 24 pöördel), kes esindas äriühinguid laenulepingu ja 03.05.2019 lisa sõlmimisel. Kohtul puudub alus kahelda, et kostja andis garantii enda majandustegevusega seonduvalt ja sai selgelt aru garantii tähendusest ja tagatava kohustuse sisust.
21.4.Rooma I määruse art 6 lg 1 kohaselt on leping, ilma et see piiraks artiklite 5 ja 7 kohaldamist, mille füüsiline isik on sõlminud oma tegevus- või kutsealast välja jääval eesmärgil („tarbija”) teise isikuga, kes tegutseb oma tegevus või kutsealal („kutseala esindaja”), reguleeritud selle riigi õigusega, kus on tarbija harilik viibimiskoht, tingimusel et kutseala esindaja a) teostab oma majandus- või kutsetegevust riigis, kus on tarbija harilik viibimiskoht, või b) kutseala esindaja suunab mis tahes viisil sellised tegevused kõnealusesse riiki või mitmesse riiki, mille hulka kuulub ka kõnealune riik, ning et leping jääb nende tegevuste raamesse. Kohus leiab, et viidatud artikli lg 1 kohaselt ei ole kostja tarbija, sest ei ole garantiid sõlminud oma tegevus- või kutsealast välja jääval eesmärgil.
21.5.Lisaks ei ole kostja tarbijaks ka garantiile kohalduva Soome käendus- ja kolmanda isiku kasuks pantimise seaduse § 2 lg 6 tähenduses (t.lk 75 pöördel, 84). Sätte kohaselt on erakäendajaks käenduse andnud füüsiline isik, kuid mitte isik, kes oli käenduse andmisel võlgnikust juriidilise isiku või selle emaettevõtja tegevdirektor, juhatuse või nõukogu või nendega võrdsustatava organi liige, täisosanik või asutaja või kes omab otseselt või kaudselt vähemalt kolmandiku aktsiaseltsi aktsiatest või nendega hõlmatud hääleõigusest või vastavat omandi- või kontrolliõigust muus juriidilises isikus. Kostja oli garantii andmise ajal Nortimo AB laenuvõtja (põhivõlgniku) juhatuse liikmeks (t.lk 7-9).
22.15.02.2019 lepingu sissenõutavaks muutumisest
22.1.Hageja on seisukohal, et garantiist tulenev hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. Nortimo AB kohustused on muutunud sissenõutavaks ja Nortimo AB võlgneb laenulepingu alusel hagejale vähemalt 2 418 998,75 eurot
22.2.Kostja leiab, et garantiileping ei ole sissenõutavaks muutunud, kuna finantseerimislepingus märgitud tasumiskohustuse tähtaeg ei ole saabunud. Lepinguga finantseeriti Fysiken Fastigheter AB ja Nortimo AB vahelisest töövõtulepingust tulenevat Nortimo AB kohustust ehitada moodulmajad Rootsis Kronoparken, Karlstadis ning finantseering on vajalik kuni Fysiken Fastigheter AB tasub peamise osamakse elementide kohaletoimetamiseni. Hageja on teadlik, et lepingu kohaselt on laenu tagasi maksmine sõltuvuses Fysiken Fastigheter AB ja Nortimo AB vahelisest töövõtulepingust tulenevate Fysiken Fastigheter AB osamaksete tasumisega, mis on omakorda seotud Kronoparkeni projekti valmimisega (edasilükkav tingimus). Fysiken Fastigheter AB ja Nortimo AB muutnud töövõtulepingut, pikendades osamaksete tasumise kohustuse tähtpäevi. Muudatusega hageja nõustus ja on seega aktsepteerinud tagasimakse tähtaja muutumist. Hageja on teadlik, et Nortimo AB hinnangul ei ole Fysiken Fatigheter AB tasunud täielikult võlgnetavaid ning hageja kasuks panditud tasusid. Kuna finantseerimislepingu alusel on Nortimo AB tasu maksmise kohustuse tähtaeg määratud Fysiken Fastigheter AB-lt maksete saamisega, ei ole hageja nõue muutunud sissenõutavaks. Seega ei ole täidetud garantiilepingus sätestatud garantii realiseerimise tingimus, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda
garantiisummat, kui Nortimo AB on olnud viivituses tasu maksmise kohustusega vähemalt 45 päeva. Lisaks, ei too Nortimo AB pankrot kaasa automaatselt garantiilepingu järgse kohustuse sissenõutavust. Garantiileping lähtuvalt oma olemust on eraldiseisev leping, mis on seotud finantseerimislepinguga vaid ulatuses, mis on garantiilepingus sätestatud. Kostja ei ole finantseerimislepingu osapooleks ja kostja ei ole seega kokku leppinud tingimust, mille kohaselt Nortimo AB või tema pankroti välja kuulutamise tõttu muutub garantiileping sissenõutavaks. Samuti ei ole hageja tõendanud, et garantiileping on muutunud sissenõutavaks vastavalt kohalduvale õigusele. Kostja on teadlik asjaolust, et Nortimo AB suhtes on välja kuulutatud pankrot. Sellele vaatamata ei ole hageja tõendanud, et hageja nõue garantiilepingu alusel on muutnud kostja vastu sissenõutavaks kohalduva seaduse alusel.
22.3.Laenulepingu punkti 2 kohaselt eeldusel, et osamakse ja arendaja makse tehakse hiljemalt 15.05.2019, võib limiidi kasutamist siis pikendada ja tähtajaks saab 15.08.2019 (t.lk 10 pöördel, 17 pöördel). Samuti tuleneb punktist 4, et tagastamise tähtaeg on 15.08.2019. Seega kohustus Nortimo AB laenulepingust võlgnetavad summad hagejale tasuma hiljemalt 15.08.2019. Vaidlus puudub selles, et viidatud tähtajaks Nortimo AB laenulepingust tulenevat laenu ei tagastanud, mistõttu Nortimo AB laenukohustus muutus sissenõutavaks.
22.4.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et Nortimo AB laenulepingust tulenev kohustus ei ole muutunud sissenõutavaks, kuna põhilepingust tulenevat tasumise kohustust on pikendatud tulenevalt Fysiken Fastigheter AB maksete viibimisega. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks Nortimo AB-le kohustuse täitmise tähtaega pikendanud. Lepingust tulenevalt on laenusaajaks Nortimo AB, kellel lasus lepingust tulenev kohustus laen tagastada 15.08.2019. Lepingust ei nähtu tasumise kohustuse edasilükkavat tingimust s.h sõltuvust kolmandalt isikult maksete laekumisest. Hageja on korduvalt kostjalt nõudnud peale maksetähtpäeva saabumist kohustuse täitmist (t.lk 36-53), mis tõendab asjaolu, et hageja ei ole nõustunud tasumise tähtpäeva pikendamisega.
22.5.Soome käendus- ja kolmanda isiku kasuks pantimise seaduse § 22 kohaselt võib võlausaldaja nõuda täiskäenduse alusel käendaja kohustuse täitmist, kui põhivõlgnik on muutunud sissenõutavaks. Sama seaduse § 24 lg 2 järgi võib võlausaldaja nõuda täitmist käendajalt võlgnikule sissenõutavaks muutmise avaldust esitamata, kui kuulutatakse välja võlgniku pankrot (t.lk 79 pöördel, 84 pöördel). Kohus on seisukohal, et kuna Nortimo AB kui põhivõlgniku kohustused on muutunud sissenõutavaks ja välja on kuulutatud Nortimo AB pankrot, siis on sissenõutav ka garantiist tulenev kostja kohustus. Samale seisukohale on jõudnud ekspert O. N. (t.lk 70 pöördel, 73 pöördel).
22.6.Pooltel puudub vaidlus selles, et Stockholmi esimese astme kohus kuulutas 13.01.2020 välja Nortimo AB pankroti (t.lk 54-55). Laenulepingu lisa 1 (võla üldtingimused) punkti 2.2. (d) kohaselt muutub võlausaldaja nõudmisel võlg kirjalikult sissenõutavaks kohe, kui piirkonnakohtule esitatakse võlgniku saneerimise taotlus või kuulutatakse välja võlgniku pankrot (t.lk 12 pöördel, 19 pöördel). Seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks ka üldtingimuste p 2.2 (d) kohaselt. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et hageja nõuded on Nortimo AB pankrotimenetluses täies ulatuses tunnustatud ning nõuetele ei esitatud vastuväiteid. Kostja andis 28.10.2020 kohtuistungil Nortimo AB nimel vande ja kinnitas sellega, et laenulepingust tulenevad hageja nõuded on muutunud sissenõutavaks (t.lk 136-140). Kohus nõustub hagejaga selles, et käesoleva tsiviilasja esemeks ei ole Rootsis toimuv Nortimo AB pankrotimenetlus, vaid garantii alusel esitatud täitmisnõue kostja vastu, mida reguleerib Soome materiaalõigus. Rootsi pankrotiõiguse sisu ei oma käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust.
22.7.Üldtingimuste punkti 2.2. (e) kohaselt muutub võlausaldaja nõudmisel võlg kirjalikult sissenõutavaks kohe, kui piirkonnakohtule esitatakse käendaja saneerimise taotlus või
kuulutatakse välja käendaja pankrot (t.lk 12 pöördel, 19 pöördel). Kuivõrd Harju Maakohus kuulutas 31.12.2019 välja Timo Houses OÜ kui käendaja pankroti (t.lk 24), siis on Nortimo AB kohustused muutunud sissenõutavaks ka üldtingimuste punkti 2.2. (e) alusel. Pooled ei vaidle selle üle (t.lk 156; 00:50:57-00:51:40), et hageja esitas TIMO Houses OÜ pankrotimenetluses laenulepingu alusel nõudeavalduse, mida pankrotihaldur ei vaidlustanud ja kajastas pankrotivara nimekirjas (t.lk 141).
22.8.Vastavalt Soome käendus- ja kolmanda isiku kasuks pantimise seaduse § 2 lõikele 3 on täiskäendus käendus, mille kohaselt käendaja vastutab põhivõla eest solidaarselt isiklikult vastutava võlgnikuga. Kohus on seisukohal, et garantii on Soome õiguse kohaselt kehtiv ja garantiist tulenevad kostja kohustused sissenõutavad. Samale seisukohale on asunud ekspertarvamuse esitanud O. N. (t.lk 69-71).
22.9.Osundatust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu muutunud sissenõutavaks ja hagi tuleb rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja garantii alusel 300 000 eurot.
23.Menetluskulude jaotus
23.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
23.2.Hageja menetluskuluks on taotluse kohaselt hagilt tasutud riigilõiv 2700 eurot, tõlkekulu 909,71 eurot, ekspertarvamuse kulu 7440 eurot ja õigusabikulu 10530 eurot.
23.3.Kostja palub hagi rahuldamisel vähendada menetluskulusid Helsingi Ülikooli professori ekspertarvamuse hankimise kulu osas. Nimetatud kulu on jäetud varasema 12.08.2020 tagaseljaotsusega välja mõistmata ning kostja hinnangul ei ole käesolevaks ajaks asjaolud muutunud, mis põhjendaks vastavate kulude välja mõistmist. Hageja ei taotlenud ekspertarvamust. Samuti ei tekkinud kohtuvaidluses sisulist vaidlust Soome õiguse ning nende sisu kohta, mistõttu ei ole põhjendatud vastavate kulude välja mõistmine. Kostja palub vähendada hageja esindaja kulusid lähtuvalt nii tunnihinnast kui ka ajalisest mahust ning mõista hageja esindaja kulud välja kohtu äranägemisel põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnihind on 180 eurot (ilma käibemaksuta), mis ei ole Riigikohtu praktika kohaselt põhjendatud. Põhjendatud on tunnihind käibemaksuta 130 eurot tunnis (RK 16.05.2018 otsus nr 2-16-8344 p 15). Hageja esindaja ajakulu kokku suuruses 48h ja 45 minutit on käesolevas kohtumenetluses osaliselt põhjendamatu. Kostja möönab, et hageja põhjendatud ajakulu antud menetluses on olnud suurem kui kostja oma, kuid leiab, et põhjendatud oleks 30%ne ajakulu vahe võrreldes kostja esindajatel kulunud ajaga (st ligikaudu 37h).
23.4.Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukuludeks on mh riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 2700 eurot on menetluskulu ja tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Vastavalt TsMS § 143 punktile 1 on asja läbivaatamise kuluks eksperdi- ja tõlgikulud. Ebaõige on kostja väide, et kohtuvaidluses ei tekkinud sisulist vaidlust Soome õiguse ning selle sisu kohta, mistõttu ei ole põhjendatud eksperdikulude välja mõistmine. Kostja märkis 09.11.2020 esitatud kajas, et hageja on asunud väärale seisukohale, et 15.02.2019 garantiilepingule kohaldub Soome õigus (t.lk 106). Samuti pidas kostja esindaja vajalikuks küsida kostja vande all ülekuulamisel kostjalt, kas garantiilepingute sõlmimisel oli juttu sellest, millisele õigusele need alluvad (t.lk 15, kl 00:16:40) ning tõstatas istungil veel korduvalt kohalduva õiguse probleemi (00:25:39; 00:27:35; 00:32:16; 01:00:11). Seega oli hageja tõend ja selle tõlkimine põhjendatud ja vajalik. Eeltoodust
tulenevalt tuleb tõlkekulud 909,71 eurot ja eksperdikulud 7440 eurot kui menetluskulu kostjalt hagejale välja mõista.
23.5.Kuivõrd hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, hageja esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud. Õigusabi on osutatud hinnaga 180 eurot tund, mis kohtu hinnangul vastab käesoleval hetkel õigusabi turuhinnale. Riigikohus on lahendi 3-2-1-159-16 punktis 24 pidanud põhjendatuks õigusteenust tunnitasuga 170 eurot (käibemaksuta). Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada õigusabikuluna 10530 eurot.
23.6.Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab hageja taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 02.11.2021 kohtuotsusega tühistati osaliselt Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 21.05.2021 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.