4.Välja mõista OÜ-lt Eesti Killustik OÜ Silbet kasuks viivis alates 19.11.2019 0,05% tasumata summalt (100 000 eurot) päevas kuni põhinõude (100 000 eurot) kohase täitmiseni
OÜ Eesti Killustik vastuhagi jätta rahuldamata.
Poolte menetluskulud jätta OÜ Eesti Killustik kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul jooksul esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. OÜ SILBET HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.OÜ Silbet esitas 18.11.2019.a. Viru Maakohtule hagi OÜ Eesti Killustik vastu, milles nõuab OÜ-lt Eesti Killustik hageja kasuks 100 000 euro, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 8700 euro ja TsMS § 367 alusel viivise väljamõistmist 28.05.2018 sõlmitud asjaõigusliku müügilepingu p 3.7 sätestatud määras so 0,05% tasumata summalt päevas kuni maksekohustuse täieliku ja nõuetekohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. VÕS § 208 lg 1 näeb ette ostja kohustuse tasuda müüjale ostuhind rahas. Kostja on jätnud ostuhinna kohustuse täitmata. Võlaõigusliku müügilepingu p 3.7 leppisid pooled kokku, et müügihinna tasumisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda viivist 0,05% tasumata summalt päevas kuni maksekohustuse täieliku ja nõuetekohase täitmiseni. Viivise arvestamist alustatakse maksekohustuse päevale järgneval tööpäeval. Maksekohustuse päevaks oli müügilepingu p 3.6 järgi 28.05.2019.a. Hagi esitamise päeval on hageja viivisenõue kostja vastu kokku 8700 eurot (0,05% x 100 000 / 100% x 174).
2.Hagiavalduse kohaselt pöördus 2017. aastal Eesti Liiv OÜ (OÜ Eesti Killustik tütarettevõte) OÜ Silbet poole pakkumisega, mille kohaselt soovis OÜ Eesti Killustik omandada hagejalt XXX liivakarjääri ja sellega seotud vara („ettevõtte“). Eesti Liiv OÜ viitas pakkumises järgmistele müügilepingu sõlmimise eeldustele: XXX liivakarjäär (kaevandamisluba KMN-060), kaevandatav jääkvaru seisuga 31.12.2016.a 1023 tuhat m3; XXX II liivakarjäär (kaevandamisluba KMN-72) kaevandatav ehitusliiva jääkvaru seisuga 21.12.2016.a. 716 m3; Kõigi varade suhtes viiakse läbi due diligence analüüs.
3.19.03.2018.a. sõlmiti poolte vahel notariaalselt tõestatud kaevandusettevõtte müügileping, kinnistu võlaõiguslik müügileping ja kinnistamisavaldus eelmärke kinnistamiseks. Ettevõtte hinnaks lepiti kokku 1 000 000 eurot, sealhulgas: - 850 000 eurot, millest 50 000 eurot moodustas hind XXX karjääri kinnistu eest ja 800 000 eurot moodustas hind ettevõtte muu vara eest - 150 000 eurot lao- ja kütusevaru eest.
4.Müügilepingu võlaõigusliku kokkuleppe p 1.2.3.1 ja 1.2.3.2 kohaselt moodustasid ettevõtte vara muuhulgas kaks maavara kaevandamise luba: KMIN-060 liiva kaevandamiseks XXX liivakarjääris, välja antud 05.11.2005 kehtivusega kuni 03.05.2019.a., mille osas toimus võlaõigusliku kokkuleppe sõlmimise ajal uue kaevandamisloa saamise menetlus („kaevandamisluba KMIN-060“) ja KMIN-072 liiva kaevandamiseks XXX II liivakarjääris, välja antud 28.05.2005 kehtivusega kuni 27.03.2025 („kaevandamisluba KMIN-072“). Võlaõigusliku müügilepingu p 2.2.10 nägi ette, et viidatud kaevandamislubade ümberregistreerimiseks nõutav markšeiderimõõdistus viiakse läbi viivitamatult pärast kaevandamisloa KMIN-060 väljastamist. Ehkki markšeiderimõõdistuse tulemused ei olnud võlaõigusliku müügilepingu sõlmimise ajaks veel lõplikult selgunud (kaevandamisloa KMIN-060 menetlus oli pooleli), palus kostja hagejale võlaõiguslikus müügilepingus kinnitada, et XXX liivakarjääri (kaevandamisluba KMIN-060) kaevandatava ehitusliiva jääkvaru pidi moodustama vähemalt 524 000 m3 ja XXX II liivakarjääri (kaevandamisluba KMIN-72) kaevandatava ehitusliiva jääkvaru pidi moodustama vähemalt 490 000 m3 . Kuivõrd võlaõigusliku müügilepingu sõlmimise ajaks ei olnud lõplikud markšeiderimõõdistuse tulemused veel selgunud, ei saanud hageja juhinduda mõõdistuste kinnitamisel muudest andmetest kui kõige aktuaalsematest andmetest, mis nähtusid avalikust registrist. 2017. aasta maavaravarude koondbilansis oli XXX II liivakarjääri ehitusliiva aktiivseks reservvaruks aasta lõpu seisuga märgitud 1 309 800 m3 . Viidatud andmed võimaldasid OÜ-l Silbet kinnitada, et XXX II liivakarjääris on kokku vähemalt 490 000 m3 kaevandatava ehitusliiva jääkvaru, nagu oli ette nähtud võlaõigusliku müügilepingu p-s 2.2.10.
5.OÜ Inseneribüroo Steiger oli läbirääkimiste ja võlaõigusliku müügilepingu sõlmimise perioodil koostamas XXX II liivakarjääri järeluuringu aruannet (varu seisuga 31.12.2017) Töö nr 18/2100 („Steigeri järeluuring“) järeluuringu kohaselt moodustas XXX II liivakarjääri ehitusliiva aktiivne reservvaru seisuga 31.12.2017 kokku 453 000 m3. Selline tulemus saavutati uuringu läbiviija poolt uut maavarade arvele võtmise metoodikat kasutades, millest lähtuvalt soovitas aruande koostaja võtta maavara osaliselt arvele täiteliivana. Viidatud tulemus oli madalam kui seda nägi ette võlaõigusliku müügilepingu p 2.2.10, mille kohaselt pidi XXX II liivakarjääri kaevandatava ehitusliiva kogus olema vähemalt 490 000 m3 . Endist arvutusmetoodikat kasutades oli liiva kogus XXX II liivakarjääris võrreldav 2017. aasta maavaravarude koondbilansis avaldatuga, st kokku oli kaevandatavat ehitusliiva karjääris 1 288 000 m3 (453 000 + 831 000 + 4000). Nii hageja kui kostja olid Steigeri järeluuringu aruande tulemustest teadlikud ning kostja ei väitnud kordagi, et ta keeldub ehitusliiva koguse väidetavalt madalama tulemuse tõttu asjaõigusliku müügilepingu sõlmimisest. Vastupidi, pooled tegid edasi koostööd asjaõigusliku müügilepingu sõlmimise nimel. OÜ Inseneribüroo Steiger on järeluuringu tulemusi edastanud kostjale vähemalt 16.02.2018 ja 29.03.2018.a
6.28.05.2018.a. avaldas OÜ Inseneribüroo Steiger XXX II liivakarjääri markšeiderimõõdistuse seletuskirja (varu seisuga 28.05.2018). Töö nr 18/2183 („Steigeri seletuskiri“) seletuskirja kohaselt moodustas ehitusliiva tegelik jääkvaru lähtuvalt kaevandatud materjali kogusest XXX II liivakarjääris seisuga 28.05.2018.a. kokku 447 000 m3. Seega selgus ka viidatud seletuskirjast, et XXX II liivakarjääri ehitusliiva jääkvaru on võlaõigusliku müügilepingu p 2.2.10 märgitust madalam. Hageja ja kostja olid Steigeri seletuskirja andmetest teadlikud. Muuhulgas kinnitab eeltoodut asjaolu, et pooled esitasid Steigeri seletuskirja ühise taotluse lisana Keskkonnaametile kaevandamislubade ümberregistreerimiseks ja kaevandaja andmete muutmiseks kaevandamislubadel. Markšeiderimõõdistuse korduvatele tulemustele vaatamata ei keeldunud kostja pärast tulemuste selgumist kordagi müügilepingu sõlmimisest. Veel enam, kostja erinevusele jääkvaru aruandes toodud ja kokkulepitud koguste vahel ei viidanud.
7.28.05.2018.a. sõlmisid hageja ja kostja asjaõigusliku müügilepingu, millega läks kostjale üle ettevõtte omand. Asjaõigusliku müügilepingu sõlmimisega kinnitasid pooled muuhulgas, et võlaõigusliku müügilepingu tingimused on täidetud. Asjaõigusliku müügilepingu p 3.6 kohaselt lepiti kokku, et 100 000 eurot peab kostja kinni müügilepingust tulenevate võimalike nõuete täitmise tagamiseks hageja vastu ning summa kuulub hagejale väljamaksmisele hiljemalt ühe aasta möödumisel tehingu lõpuleviimise päevast, so hiljemalt 28.05.2019.a.
8.27.05.2019.a. st üks päev enne ühe aasta möödumist tehingu lõpuleviimise päevast, saatis kostja hagejale hinna alandamise avalduse. Avalduse kohaselt ei vastanud XXX II liivakarjääri kaevandatava ehitusliiva jääkvaru väidetavalt müügilepingus ettenähtule. Vastavalt 28.05.2018.a. teostatud markšeiderimõõdistuse tulemustele olevat XXX II liivakarjääris kaevandatava ehitusliiva jääkvaru väiksem võrreldes võlaõigusliku müügilepingu p 2.2.10 viidatuga. Seetõttu tulevat ettevõtte müügihinda alandada 175 112 euro võrra. Hageja ei nõustunud hinna alandamise avalduse ja avalduse aluseks toodud põhjendustega ning nõudis kostjal täita ostuhinna tasumise kohustus hiljemalt 15.07.2019.a. Kostja jättis tähtajaks hageja nõude täitmata. 09.09.2019.a. saatis kostja hagejale kompromisslepingu projekti, millest tulenevalt nõustus kostja tasuma hagejale 30 000 eurot. Hagejale ei olnud kostja pakkumine vastuvõetav. Hageja on seisukohal, et kostjale müüdud ettevõte vastab müügilepingu tingimustele ning hinna alandamiseks puudub alus. Hinna alandamise aluseks on VÕS § 112 lg 1, mille kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Riigikohus on selgitanud, et hinna alandamise eeldused on täidetud kui müügileping kehtib, kui müüja täitis oma kohustuse mittekohaselt (andis üle lepingutingimustele mittevastava, so puudustega asja) ta vastutab asja puuduse eest ega ole puudust kõrvaldanud (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-85-13 p 19; 3-2-1-156-11 p 18 ja 19). Nimetatud eeldused käesoleval juhul täidetud ei ole. Hageja ei ole rikkunud müügilepingust tulenevaid kohustusi. Etteheidetavat erinevust müügilepingu ja faktilise olukorra vahel tegelikkuses ei eksisteeri (ehitusliiva jääkvaru mahu erinevust). Hageja kinnitas võlaõigusliku müügilepingu p 2.2.10 maavaravarude tegelikku seisu. Müügilepingus kinnitatud andmed vastasid avalikest registritest nähtuvale. Maavaravarude 2017. aasta koondbilansist nähtuvalt moodustas XXX I liivakarjääri aktiivne varu 1 309 800 m3 . Müügilepingu p 2.2.10 kohaselt pidi XXX II liivakarjääri kaevandatava ehitusliiva jääkvaru moodustama kokku vähemalt 490 000 m3 . Seega vastas kostjale müüdud
kaevandusettevõte müügilepingus kokkulepitud tingimustele st jääkvaru ületas müügilepingus märgitud suurust. Kaevandamisloa KMIN-072 andmetel moodustas XXX liivakarjääri moodustatav ehitusliiva varu 1 164 000 m3 . Müügilepingu p 2.2.10 kohaselt pidi XXX II liivakarjääri kaevandatava ehitusliiva jääkvaru moodustama vähemalt 490 000 m3. Vastuseks kostja hinna alandamise avalduses esitatud kaevandatava ehitusliiva jääkvaru andmetele, selgitab hageja, et tegemist on pärast võlaõigusliku müügilepingu sõlmimist kasutusele võetud metoodika alusel arvestatud andmetega, millest nii hageja kui kostja olid asjaõigusliku müügilepingu sõlmimise hetkel teadlikud. XXX II liivakarjääri mäeeraldises sisalduva ehitusliiva kogus tegelikult ületas 490 000 m3 ning ehitusliiva kogus moodustas müügilepingu ajal kasutuses olnud arvestusmetoodika järgi 31.12.2017.a. seisuga vähemalt 1 288 000 m3(453 000 + 831 000 + 4000) ja seisuga 28.05.2018.a. seisuga 1 287 890 m3. Müügileping nägi ette nõuded markšeiderimõõdistustele (p 2.2.10). Hageja leiab, et p 2.2.10 puudutab nõudeid markšeiderimõõdistustele, mitte hagejale. XXX II liivakarjääri ehitusliiva varu ei ole tegelikult muutunud. Ehitusliiva kogus kajastub selgelt maavaravarude 2017. aasta koondbilansis, mille kohaselt oli 2017. aasta lõpu seisuga XXX II liivakarjääris 1 309 800 m3 ehitusliiva. Steigeri järeluuringus ja Steigeri seletuskirjas kasutati ehitusliiva koguse mõõtmiseks esmakordselt teistsugust mõõtmismeetodit, mille järgi jaotati ehitusliiv tinglikult ehitusliivaks ja täiteliivaks. Seda kinnitab lisaks asjaolu, et Steigeri seletuskirjas näidatud ehitusliiva ja täiteliiva koguseid kokku liites, saadakse maavaravarde koondbilansis avaldatud tulemustega võrreldav tulemus, st 1 288 000 m3 (maavaravarude 2017. a koondbilansis on tulemuseks märgitud 1 309 800 m3 ). Hageja on seisukohal, et mistahes vastuolu võlaõigusliku müügilepingu ja ehitusliiva tegeliku koguse vahel ei esine, muutunud on vaid ehitusliiva arvestamise meetod. Pooled leppisid kokku, et asjaõiguslepingu p 3.6 alusel kinni peetud 100 000 eurot kasutatakse vaid müügilepingust tulenevate nõuete täitmise tagamiseks Müügilepingu p 2.2.10 kohaselt pidi hageja tagama markšeiderimõõdistuse läbiviimise, mida hageja ka nõuetekohaselt tegi. Hageja ei saanud aga kostjale tagada konkreetseid markšeiderimõõdistuse tulemusi, kuivõrd need hagejast ei sõltu. Kostjal on müügilepingu p 3.6 kohaselt õigus müügihinda osaliselt kinni pidada üksnes juhul, kui hageja jätab täitmata mõne müügilepingu täitmisest tuleneva nõude. Hageja ei ole jätnud täitmata ühtegi müügilepingust tulenevat kohustust.
9.Kostja sai väidetavast rikkumisest teada enne müügilepingu sõlmimist. Kui müügilepingut ongi mingil põhjusel rikutud (hageja seda ei mööna), siis hageja vastutus väidetava rikkumise eest on välistatud. VÕS § 218 lg 4 näeb ette, et müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma. Kostja oli teadlik ehitusliiva kogusest juba 16.02.2018 (enne võlaõigusliku müügilepingu sõlmimist). OÜ X edastas kostjale XXX II liivakarjääri järeluuringu aruande töö nr 18/2100 esmase versiooni e-kirjaga 16.02.2018. Nimetatud versiooni järgi soovitati esmakordselt võtta XXX II liivakarjääris olnud liiv osaliselt arvele täiteliivana. Jagades XXX liivakarjääri soovitusele vastavalt täiteliivaks ja ehitusliivaks, saadi tulemuseks ehitusliiva varu kogus 462 000 m3 ja täiteliiva varu 784 000 m3 . Seega teadis kostja juba 16.02.2018 et uue arvestusmetoodika järgi jääb ehitusliiva kogus XXX II liivakarjääris alla kogusest, milles lepiti kokku müügilepingu p 2.2.10. Kostja ei keeldunud müügilepingu sõlmimisest. Kostja sai täiendava kinnituse uue metoodika järgsest ehitusliiva kogusest hiljemalt 29.03.2018.a. , mil OÜ X saatis kostjale Steigeri järeluuringu lõpliku versiooni. Viidatud versiooni
kohaselt oli XXX II liivakarjääri ehitusliiv samuti jaotatud uuringu läbiviija soovitusel ehitusliivaks ja täiteliivaks. Erinevat tüüpi liiva kogused jaotusid järgmiselt: ehitusliiva koguseks saadi 453 000 m3 ja täiteliiva kogus 835 000 m3. Kostja oli teadlik ehitusliiva kogusest 28.05.2018 asjaõigusliku müügilepingu sõlmimisel. 28.05.2018 esitasid pooled ühiselt taotluse kaevandamislubade ümberregistreerimiseks ja kaevandaja andmete muutmiseks kaevandamislubadel ka markšeiderimõõdistuse dokumentatsiooni koos ehitusliiva jääkvaru arvutusega keskkonnaametile. Steigeri seletuskirja kohaselt moodustas ehitusliiva kogus uue arvestusmetoodika järgi 447 000 m3.
10.Kostja jättis hagejat väidetavast puudusest õigeaegselt teavitamata. VÕS § 220 lg 1 esimene lause näeb ette, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 220 lg 3 sätestab, et kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kostja pidi väidetavast puudusest hagejat teavitama hiljemalt kahe kuu jooksul alates väidetavast puudusest teadasaamisest. VÕS § 220 lg 1 2.lause järgi peab tarbijale müügi puhul tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Erialakirjanduses on selgitatud, et viidatud sättest tulenev kahekuuline tähtaeg oma tähendust ka lepingute suhtes mille ostjaks on majandus- või kutsetegevuses osalev isik, kuivõrd sellest reeglist võib järeldada, et majandus- või kutsetegevusega tegeleva ostja jaoks on enam kui kahekuuline tähtaeg avastatud puudusest teatamiseks üldjuhul mõistlik. Kuivõrd kostja viidatud markšeiderimõõdistuse tulemused selgusid hiljemalt 28.05.2018, pidi kostja hagejat väidetavast puudusest teavitama hiljemalt 28.07.2018.a. Kostja esitas aga hinnana alandamise avalduse alles 27.05.2019.a., seega hilinenult. Hinna alandamise avaldus on vastuolus hea usu põhimõttega. Riigikohus on selgitanud, et ostuhinna alandamine võib olla lubamatu vastuolu tõttu hea usu põhimõttega (VÕS § 6 lg 1) kui müüjas on õiguse pikka aega teostamata jätmisega tekitatud õiguslik ootus, et hinda ei alandata (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11 p 22). Hageja on seisukohal, et kui kostja oleks soovinud alandada hinda heas usus, oleks kostja teavitanud hagejat väidetavast puudusest (mille olemasolu hageja ei mööna) enne müügilepingu sõlmimist. Kostja sai väidetavast erinevusest ehitusliiva jääkvaru mahtudes teada juba 2018. aasta veebruaris, täiendava kinnituse märtsis ja maikuus. Sellele viitab üheselt hinna alandamise avalduse lisana esitatud Pannärve II liivakarjääri maavaravaru ja kaevandatava varu arvutus seisuga 31.12.2017.a. Antud asjas tuleb arvestada ka sellega, et kuna osa vana metoodika järgsest ehitusliivast on ümber kvalifitseeritud täiteliivaks, mille kaevandamiselt riigile makstav kaevandamisõiguse tasu on väiksem, siis saab kostja omandatud ettevõtte jaoks sellisest ümberkvalifitseerimisest suurt majanduslikku kasu, kuna ettevõtte kulud märkimisväärselt vähenevad. Sellises olukorras puudub alus teha etteheiteid hagejale. Asjaolu, et kostja teavitas hagejat hinna alandamise avaldusest päev enne seda kui kinnipeetav ostuhinna osa pidi laekuma hageja arvelduskontole, viitab sellele, et kostja ei esitanud hinna alandamise avaldust heas usus.
11.Hageja on seisukohal, et hinna alandamise arvutuskäik on ebaõige. Kostja on lähtunud hinna alandamise avalduses eeldusest, et müügihind 800 000 eurot puudutas vaid maavara varude väärtust. Kostja järeldas ekslikult, et kaevandatava ehitusliiva kuupmeetri väärtus on 0,789 eurot. Hageja ja kostja ei ole eraldi kokku leppinud maavara varu väärtuses ning varu väärtus on vaid üks element ettevõtte tervikväärtusest, mille eest kostja kohustus tasuma 800 000 eurot. Müügihind 800 000 eurot hõlmas lisaks kahele kaevandamisloale võlaõigusliku müügilepingu p 1.2.2 kohaselt muu hulgas:
- kolme maa kasutamise lepingut (p 1.2.2) - seitset töölepingut (p 1.2.4) - 12 kaevandusettevõttega seotud muud lepingut (p1.2.5) - hageja omandisse kuulunud vallasvara (p 1.2.6) Väär on kostja arvutuskäik, millest lähtuvalt oleks 800 000 eurot justkui üksnes kahes kaevandusloas märgitud ehitusliiva hind. Hageja leiab, et kostja mehaaniline kuupmeetripõhine lähenemine (müügilepingus kokkulepitud kuupmeetrid lahutatakse OÜ X järeluuringu andmetel arvutatud kuupmeetritest) on vale. Kostjal tuleb tõendada väidetava mittekohase täitmise väärtust. Riigikohus on selgitanud, et väärtusi peab tõendama hinna alandamisele tuginev pool (Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-55-09 p 13; 3-2-119-10 p 12). Alandatud hind koosneb kolmest komponendist: väärtus koos puudusega, kokkulepitud müügihind ja väärtus ilma puuduseta.
KOSTJA VASTUVÄITED
12, Kostja OÜ Eesti Killustik on seisukohal, et kuivõrd kostja esitatud vastuhagi rahuldamine välistab OÜ Silbet põhihagi rahuldamise, tuleb OÜ Silbet esitatud hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. OÜ Eesti Killustik taotleb menetluskulude jätmist OÜ Silbet kanda.
13.Kostja selgitab, et OÜ-l Eesti Killustik oli erihuvi just kaevandatava ehitusliiva ostmise vastu, mis nähtub otseselt hagiavalduse lisa 1 olevast indikatiivsest pakkumisest, milles on pakkumise ühe eeldusena välja toodud kaevandatava ehitusliiva jääkvaru maht XXX II liivakarjääris. Kostja on menetluses tõendanud, et kõik muu väärtust omav ja kaevanduse käitamiseks vajalik vallasvara müüdi kostjale OÜ Põhja Mets kaudu. Hageja ei ole seda faktiväidet kordagi sisuliselt vaidlustanud. Lepingueelsete läbirääkimiste ja lepingute sõlmimise protsessi käigus oli üheselt selge, et kostja soovis hagejalt saada kinnitust konkreetselt kaevandatava ehitusliiva koguse kohta XXX II liivakarjääris. Vaidlust ei ole selles, et hageja kinnituse kaevandatava ehitusliiva minimaalse varu kohta notariaalsetes lepingutes andis.
14.Kostja rõhutab, et kostja sai ja pidigi saama hagejalt kui professionaalselt kaevandusettevõtjalt eeldada, et kui hageja annab kinnituse kaevandatava ehitusliiva koguse kohta, siis on hageja sellest juba välja arvanud nõlvatervikud. Kostja leiab, et kogu hageja loogika on üles ehitatud sellele, et tema kui professionaalse kaevandamisttevõtja antud kinnitused ei oma mingit tähendust ega kaalu, kuivõrd kostja pidi kahtlema hageja poolt antud kinnituste usaldusväärsuses ja ise mõistma nende ebaõigsust. Asjaomase kohtupraktika järgi omavad lepingulised kinnitused üliolulist õiguslikku tähendust, arvestades Eesti õiguses kehtivat lepingu ülimuslikkuse põhimõtet.
OÜ EESTI KILLUSTIK VASTUHAGI
15.Vastuhagis nõuab OÜ Eesti Killustik OÜ-lt Silbet 175 112 euro väljamõistmist ja soovib vastuhagi nõude tasaarvestamist 100 000 euro ulatuses OÜ Silbet põhihagi nõudega (100 000 eurot). Tasaarvestuse tegemise järgselt palub OÜ Eesti Killustik mõista välja OÜ-lt Silbet põhivõlg 75 112 eurot koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 määras alates vastuhagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palub OÜ Eesti Killustik jätta OÜ Silbet kanda.
16.Vastuhagi kohaselt esitas OÜ Eesti Killustik 27.05.2019.a. OÜ-le Silbet hinna alandamise avalduse, milles leidis, et Pannjärv II liivakarjääri kaevandatava ehitusliiva maht on väiksem kui müügilepingus OÜ Silbet poolt kinnitatu ning alandas müügihinda 175 112 euro võrra. Kuna müügihinnast 100 000 eurot oli OÜ-le Silbet tasumata, luges OÜ Eesti Killustik 100 000 eurot müüja poolt tasutuks ning nõudis täiendava 75 112 euro tasumist. OÜ Silbet seda tasunud ei ole. Vastuhagi on suunatud osaliselt OÜ Silbet nõude tasaarvestamisele (100 000 euro ulatuses, TsMS 373 lg 1 p 1), samuti välistab vastuhagi nõue põhihagi rahuldamise (TsMS § 373 lg 1 p 2). Kuivõrd OÜ Eesti Killustik nõue põhihagis hageja nõuet ületavas osas (75 112 eurot) on seotud müügilepinguga ja OÜ Silbet nõudes toodud samade asjaoludega, on otsene seos ka põhihagi ja vastuhagi vahel (TsMS § 373 lg 1 p 3). Kuivõrd tasaarvestamise tulemusel lõppevad tasaarvesuse poolte nõuded kattuvas ulatuses alates ajast, mil neid võis tasaarvestada (VÕS § 197 lg 2), siis ei ole OÜ-l Silbet alust nõuda viivist perioodi 28.05.2019 – 18.11.2019.a. eest ega ka mitte edasiulatuvalt alates hagi esitamisest (18.11.2019) kuni põhivõla tasumiseni. Kuna vastuhagi rahuldamise korral loetakse hageja põhinõue 100 000 eurot kostja poolt tasaarvestatuks kostja nõude vastava osaga, siis ei teki kostjal nõuda viivist kogu vastuhagi nõudelt (175 112), vaid üksnes sellelt summalt, mida tasaarvestuse tegemise järgselt OÜ Silbet OÜ-le Eesti Killustik võlgneb, ehk 75 112 eurot. Viivist nõuab OÜ Eesti Killustik alates vastuhagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni.
17.OÜ Eesti Killustik märgib, et VÕS § 217 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokku lepitud omadusi. Sama sätte lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele muuhulgas koguse osas. Puudub vaidlus selles, et müügilepingu p 2.2.10 kohaselt on müüja (OÜ Silbet) kinnitanud, et XXX II liivakarjääri kaevandatava ehitusliiva jääkmaht on vähemalt 490 000 m3 . Samuti puudub vaidlus selles, et 6. taseme markšeideri A. K. 13.05.2019 allkirjastatud mõõdistustulemuste kohaselt on XXX II liivakarjääris kaevandatavat ehitusliiva 268 000 m3. OÜ Silbet leiab hagis, et OÜ-l Eesti Killustik puudub hinna alandamiseks alus. OÜ Silbet väited, et müügilepingus kinnitatud andmed olid kooskõlas avalikest registritest nähtuvaga ja vastasid kehtivatest kaevandamislubadest nähtuvatele andmetele ning müügileping nägi ette nõuded markšeiderimõõdistustele, mitte hagejale või müüdud ettevõttele ja XXX II liivakarjääri ehitusliiva varu ei ole tegelikult muutunud, pooled leppisid kokku, et müügilepingu p 3.6 kinni peetud 100 000 eurot kasutatakse üksnes müügilepingust tulenevate nõuete täitmise tagamiseks, tuleb jätta tähelepanuta. Müügilepingu p 2.2.10 järgi on müüja andnud sulaselge kinnituse, et XXX II liivakarjääri (kaevandamisluba KMIN-72) kaevandatav ehitusliiva jääkvaru on vähemalt 490 000 m3. Kuna OÜ Silbeti näol on tegemist professionaalse kaevandamisettevõtjaga, on sellel kinnitusel tavapärasest tugevam õiguslik tähendus, so tegemist on müügilepingus kokku lepitud omadusega (ehitusliiva kogus XXX II), millele müügilepingu objekt pidi vastama. See, millistele andmetele hageja seda kinnitust andes tugines, ei oma mingit tähtsust. Markšeider A. K.i 13.05.2019.a. mõõtmistulemustest („Mõõtmistulemused“) on sõnaselgelt kirjas, et 2018. aasta järeluuringu tulemused ja maavara kaevandamise lubadel olevad andmed ei ole omavahel kooskõlas, sh erinevus on nii varu kasutusalades kui ka sügavuspiirides. Markšeider on selgitanud, et „kuna kogu kinnitatud varu ei ole kaevandatav, siis kaevandatava varu arvutamisel on arvestatud varust maha nõlvatervikud“. Erinevused arvandmetes on toodud mõõtmistulemuste teisel lehel tabelina (jääkvaru seisuga 31.12.2017, lähtuvalt järeluuringust – 453 000 m3, tegelik jääkvaru seisuga 17.05.2018.a. lähtuvalt markšeiderimõõdistustest – 447 000 m3, kaevandatav varu seisuga 17.05.2018 lähtuvalt markšeiderimõõdistustest – 268 000 m3 ). Mõõtmistulemused näitavad üheselt, et tegelikkuses oli 17.05.2018.a. seisuga XXX II liivakarjääris kaevandatavat
liiva vaid 268 000 m3 (mitte 490 000 m3 nagu lepingu p 2.2.10 oli kokku lepitud). Seega ei vastanud asi müügilepingus kokku lepitud tingimustele. OÜ Eesti Killustik peab absurdseks OÜ Silbet väidet, et müügilepingu p 2.2.10 olevat kokku lepitud nõuetes markšeiderimõõdistuste osas. Kaevandamisettevõtjad ei saa omavahelises lepingus kokku leppida mõõdistustulemustes ja tegelikult ei ole võimalik mõõdistustulemustes kokku leppida ka mõõdistajaga (markšeideriga) kuna mõõdistustulemus on objektiivne asjaolu. Antud lepingu punkti on võimalik tõlgendada üksnes selliselt, et müüja OÜ Silbet garanteerib, et vähemalt 490 000 m3 kaevandatavat ehitusliiva on XXX II karjääris olemas, mida peab kinnitama mõõdistustulemus. Otseselt vale ja eksitav on OÜ Silbet toodu, mille kohaselt tulenes erinevus müügilepingu p 2.2.10 nimetatud koguse ja mõõdistustulemuste vahel sellest, et mõõdistaja olevat kasutusele võtnud mingi uue metoodika millest pooled olevat enne lepingu sõlmimist teadlikud. Mistahes uut (so senisest erinevat) metoodikat OÜ Inseneribüroo Steiger OÜ-le Eesti Killustik arusaadavalt kasutanud ei ole. Mõõdistustulemuste seletuskirjast on näha, et 2018. a ei võetud mõõdistustöödel arvesse nõlvatervikuid (so varusid, mida ei ole võimalik kaevandada). OÜ Silbet ajab segamini terminid „kaevandatav varu“ ja „koguvaru“, samuti terminid „liiv“ ja „ehitusliiv“. Kaevandatavaks varuks on ikkagi see liiv, mida on võimalik reaalselt maapinna seest välja võtta (so millest on juba nõlvatervikute alla jääv kogus maha arvestatud), mitte kogu karjääris asuv liiv (so koos nõlvatervikutega) ning ehitusliivaks on ikkagi sellise kvaliteediga liiv, mis vastab ehitusliivale sätestatud nõuetele. OÜ Eesti Killustik rõhutab, et müügilepingu p 2.2.10 lepiti kokku kaevandatava ehitusliiva koguses XXX II liivakarjääris, milleks pidi olema vähemalt 490 000 m3. Tegelikkuses aga selgus, et kaevandatavat ehitusliiva on XXX II liivakarjääris vaid 268 000 m3. Müüja kui professionaalne kaevandamisettevõtja on vaieldamatult andnud müügilepingu p 2.2.10 ebaõige ning tõele mittevastava kinnituse. Tagantjärele ei ole võimalik erinevate tõlgendustega müüja poolt müügilepingus ebaõigete kinnituste andmist eitada ega väärata. OÜ Eesti Killustik leiab, et müüja andis püügilepingu p -s 2.2.10 ebaõige kinnituse. XXX II liivakarjääris asunud kaevandatava ehitusliiva kogus ei vasta müügilepingus kokkulepitule ning asi on seetõttu puudustega VÕS § 217 lg 1).
18.OÜ Silbet vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. Vastavalt VÕS § 218 lg 1 vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Riigikohtu praktika (nt Riigikohtu lahendid tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15 p 11; 2-17-1937 p 16) kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui on täidetud järgmised eeldused: - Puudused olid olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1); - Puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3); - Ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4); - Sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2). OÜ Eesti Killustik leiab, et kõik eelnimetatud eeldused hinna alandamiseks on täidetud. Mõõtmistulemused on tehtud seisuga 15.05.2018 ehk enne kui XXX II karjäär ostjale üle anti, so puudus (hageja lubatust vähem kaevandatavat liiva) oli olemas asja üleandmise aja seisuga (VÕS § 218 lg 1). Samamoodi saab järeldada, et kõnealune puudus ei saa kuidagi olla ostjast tingitud, kuivõrd mõõdeti 17.05.2018 seisuga so enne müüdava ettevõtte valduse üleandmist ostjale (VÕS § 101 lg 3). Ostjale ei olnud ega saanudki olla mai 2018.a. seisuga teada, et tegelikkuses on Pannärve II liivakarjääris kaevandatavat ehitusliiva vaid 268 000 m3 . OÜ Eesti Killustik väidab, et mai 2018.a
seisuga ei olnud mingit infot, et tegelikult on XXX II liivakarjääri kaevandatava ehitusliiva kogus veelgi väiksem, so 268 000 m3 . Sellist infot ei olnud teada enne maid 2019.a. Ostjal ei olnud enne maid 2019.a teada, et 2018.a mõõdistustulemustes oldi arvestamata jäetud nõlvatervikutega. Alles 13.05.2019 sai ostja eelkirjeldatud teadmise, siis arvestades, et OÜ Eesti Killustik esitas hinna alandamise avalduse 2 nädalat hiljem (27.05.2019), ei saa seda ajavahemikku kuidagi ebamõistikuks pidada.
19.Pooled leppisid kokku, et müügihinnast jääb 100 000 eurot üheks aastaks ostjale, millest tulenevalt oli ostjal vaieldamatult õigus selle aasta jooksul esitada hinna alandamise avaldus. OÜ Eesti Killustik rõhutab, et on ülimalt suur vahe, kas erinevus müüja poolt kinnitatu ja tegelikkuse vahel on 27 000 m3 või 222 000 m3 Kui ostja isegi võis kahelda müüdava ehitusliiva koguse tegelikus vastavuses müügilepingus kokku lepitule, siis miski ei kohustanud ostjat igast puudusest koheselt müüjat teavitama, vaid tal oli õigus seda teha kui puudus on piisavalt tõendatud ja ta loeb oma õiguste rikkumist piisavalt intensiivseks.. Kuna enne maid 2019 ei saanud ostjale olla mõistlikult teada, et XXX II on kaevandatavat ehitusliiva niivõrd oluliselt vähem kui müügilepingus kokku lepitud, siis ei ole võimalik ühelgi juhul väita, et OÜ Silbet võis tekkida vahepeal no õigustatud ootus selles, et ostja hinda ei alanda. OÜ-le Eesti Killustik puudusest teadasaamise ning hinna alandamise vahele jäi napilt 2 nädalat, mida ei saa pidada ebamõistlikult pikaks ajaks.
20.OÜ Eesti Killustik rõhutab, et tema ostis müügilepingu järgi enda teada 490 000 m3 XXX II liivakarjääris olevat kaevandatavat ehitusliiva. Mõlemad osapooled on professionaalsed kaevandamisettevõtjad, kellele on hästi teada see, mis vahe ja nõudlus on ehitusliiva ja täiteliiva vahel, sh pidi hagejale olema mõistlikult arusaadav et kostja soovib osta justnimelt kaevandatavat ehitusliiva. Fakt on, et kaevandatavat ehitusliiva oli XXX II liivakarjääris oluliselt vähem kui müügilepingus kokku oli lepitud, seega on müüja andnud ostjale üle puudustega asja. See, kas ja mil määral saavat kostja liiva kasutada täiteliivana, hoida kokku kaevandmaistasude jms pealt, ei püüti üldse asjasse ning teiseks on tegu paljasõnaliste väidetega, mis millegagi tõendatud ei ole. Arusaamatu on OÜ Silbet seisukoht, et müügilepingu p 3.6 alusel kinni peetud summa arvel ei oleks justkui võimalik hinda alandada ning selle alusel on tagatud üksnes müügilepingust tulenevad nõuded. OÜ Eesti Killustik on seisukohal, et hinna alandamise nõue on müügilepingust tulenev nõue ning muud moodi ei ole võimalik seda mõista.
21.VÕS § 112 lg 1 kohaselt kui lepingupool võtab vastu mittekohase täitmise, võib ta alandada tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt mittekohase väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Sama sätte
2.kõike kohaselt toimub hinna alandamine avalduse esitamisega teisele poolele. OÜ Eesti Killustik on hinna alandamise avalduses esile toonud ka hinna alandamise arvutuskäigu (puudusega asja hind x müügihind / väärtus ilma puuduseta), mille järgi sai OÜ Eesti Killustik hinna alandamise ulatuseks 175 112 eurot. OÜ Eesti Killustik jääb 27.05.2019.a. hinna alandamise avalduses toodud arvutuskäigu, põhjenduste ning hinna alandamise nõude summa juurde ja nõuab vastuhagis OÜ-lt Silbet 175 112 euro väljamõistmist. Kuivõrd 100 000 eurot on OÜ Eesti Killustik käes, tasaarvestab ta selle vastuhagi nõude vastava osaga ja palub kohtult välja mõista OÜ-lt Silbet OÜ Eesti Killustik kasuks täiendavalt 75 112 eurot koos viivitega VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates vastuhagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni.
22.OÜ Eest Killustik ei nõustu OÜ Silbet vastuväidetega vastuhagile.
Ei ole asjakohane väide, et müügihind 800 000 eurot hõlmas ka muud vara, sh kahte kaevandmaisluba, kolme maa kasutamise lepingut, seitset töölepingut, 12 muud kaevandamisettevõttega seotud lepingut (liiva müügilepingud kolmandatele isikutele) jms. Vastavad lepingud ja kaevandamisload on ilma kaevandatava liivata väärtusetud ja koormavad, kuna liiva olemasoluta ei ole võimalik neid täita. Kõik lepingud ja muu „vara“ on OÜ Eesti Killustik jaoks ilma kaevandatava liivata väärtusetud. Vaidlusobjektiks on kaevandatava ehitusliiva kogus, mida ei saa mõõta muude parameetritega kui mahu alusel. Selge on et 490 000 m3 ehitusliival on teistsugune (kõrgem) väärtus kui 268 000 m3 ehitusliival. OÜ Eesti Killustik hinnangul ei ole võimalik ehitusliiva koguse hindamisel (ja müügilepingus kokku lepitud kogusest erineva koguse puhul hinna alandamise ulatuse arvutamisel) aluseks võtta muud metoodikat kui kaevandatava ehitusliiva kogus. Tegelikkuses oli XXX II liivakarjääris kaevandatavat ehitusliiva oluliselt vähem kui OÜ Silbet müügilepingus kinnitas, järelikult on ostja õigustatud alandama hinda puuduoleva osa ulatuses. Alternatiivse õigusliku alusena tugineb OÜ Eesti Killustik VÕS § 115 lg 1 sätestatud kahju hüvitamise sätetele ning palub välja mõista vastuhagis nimetatud summa kahjuna OÜ Eesti Killustik kasuks.
23.Väärad on OÜ Silbet väited, et - pooled said müügilepingu p 2.2.10 nimetatud ehitusliiva tagatud varu 490 000 m3 all silmas pidada üksnes jääkvaru sel ajal kehtinud ametlike registriandmete järgi; - pooled olid enne müügilepingu sõlmimist (hiljemalt 16.02.2018) teadlikud selles, et liivakarjääris ei ole ehitusliiva (uue varuplokkide jaotuse järgi) rohkem kui 462 000 m3 ; - OÜ Eesti Killustik sai juba 29.03.2018 ehk enne asjaõiguslepingu sõlmimist järeluuringu teostajalt lõpliku järeluuringu versiooni ja kinnituse, et Maa-amet tegeleb uue varude jaotuse kinnitamisega. Toodud väited ei väära OÜ Silbet kui professionaalse kaevandusettevõtja poolt müügilepingu p 2.2.10 antud kinnituse õiguslikku tähendust ja sisu. OÜ Eesti Killustik on seisukohal, et erinevalt kinnistusraamatust ei ole mistahes registriandmed mistahes õiguslikku, vaid üksnes informatiivset tähendust omavad. Pooled ei ole müügilepingus kokku leppinud, et mingil tõendil (sh OÜ Silbet viidatud maavarade koondbilanss) oleks pooltele ette kindlaks määratud õiguslik jõud ja /või et müüja andis müügilepingu p 2.2.10 kinnistuse üksnes maavarade koondbilansist nähtuvatele andmetele tuginedes. OÜ Silbet kinnitas 04.02.20 menetlusdokumendi p-s 12 vastuhagis p 18 esitatud väidet, et hageja (vasthagis kostja) kinnitas lepingueelsete läbirääkimiste käigus, et XXX II -s on kaevandatavat ehitusliiva rohkem kui 490 000 m3 . Kuivõrd müüja on nii lepingueelsete läbirääkimiste käigus kui ka müügilepingu p 2.2.10 kinnitanud XXX II liivakarjääris oleva kaevandatava ehitusliiva minimaalset kogust, siis sai ostja kinnituse õigsusest ka juhinduda. OÜ Eesti Killustik rõhutab, et käesolevas vaidluses omab tähtsust eelkõige see, et OÜ Silbet on professionaalne kaevandamisettevõtja, kes eelduslikult ei anna kergekäeliselt kinnitusi müüdava asja koguse ja kvaliteedi kohta ning kuna selline kinnitus on antud, siis omab see nn keskmisest tugevamat õiguslikku jõudu. Sellise müüja kinnituse vastu oli OÜ-l Eesti Killustik õiguslik huvi. Õiguslikku tähendust ei oma Maa-ameti 30.07.2018 kiri keskkonnaametile ning Maa-ameti peadirektori 26.04.2018 käskkiri. Kumbagi dokumenti ei olnud müügilepingu sõlmimise ning selle p 2.2.10 kinnituse andmise aja seisuga olemas. Millegagi ei ole tõendatud, et nimetatud asjaolusid oleks OÜ-le Eesti Killustik avaldatud ja/või kostja oleks pidanud nendest teadlik olema enne 19.03.2018 ehk enne müügilepingu sõlmimist. Müügilepingu p 2.2.10 antud kinnituse õigusliku tähenduse hindamisel ei ole nimetatud tõenditel ega väidetel mingisugust relevantsust.
OÜ Eesti Killustik ei olnud teadlik puudusest müügilepingu ega asjaõiguslepingu sõlmimise aja seisuga. Fakt on, et enne müügilepingu sõlmimist markšeiderimõõdistust tehtud ei olnud, see pidi tehtama müügilepingu p 2.2.10 kohaselt pärast kaevandamisloa nr KMIN-60 väljastamist. Markšeiderimõõdistuste mõte on fikseerida maavara kaevandatud maht kui ka selle jääkvaru maht. Hagi lisana esitatud töö nr 18/2183 (varu seisuga 25.03.2018) on allkirjastatud 30.05.2018 ning sellest nähtub, et markšeiderimõõdistuste tööd on tehtud 28.05.2018. Järelikult ei olnud enne müügilepingu ega asjaõiguslepingu sõlmimist mistahes markšeiderimõõdistustööd tehtud ning pooled ei saanud ja selle tulemustega kursis olla. Pooled ei ole müügilepingus kokku leppinud, et järeluuringu tegemine ja sellest nähtuvad andmed omaksid pooltele mingit õiguslikku tähendust ja/või et järeluuringust nähtuvate andmete pinnalt andis OÜ Silbet müüjana kinnituse XXX II-s asuva kaevandatava ehitusliiva koguse kohta. Markšeidermõõdistused pidid välja selgitama täpse kaevandatava ehitusliiva koguse kohta XXX II liivakarjääris, kuid müüja kinnituse kohaselt pidi seda olema vähemalt 490 000 m3. Sellest kinnitusest lähtuvalt kujunes ka müügilepingu hind. Käesoleva vaidluse seisukohast omab üksnes hageja poolt müügilepingu p 2.2.10 antud kinnitus õiguslikku tähendust. See, kas ja millised andmed nähtusid järeluuringust ja/või et kas maa-amet kavandas maavarude ümberhindamist, ei ole absoluutselt asjasse puutuvad argumendid. Kui OÜ Silbet leiab, et OÜ-le Eesti Killustik pidi olema enne müügilepingu ja vähemalt enne asjaõiguslepingu sõlmimist teada, et XXX II liivakarjääris oleks kaevandatavat ehitusliiva vähem, siis tekib küsimus, miks hageja (Silbet) sellest hoolimata müügilepingu p 2.2.10 kinnitas, et XXX II liivakarjääris on kaevandatavat ehitusliiva vähemalt 490 000 m3 . OÜ Silbet enda loogika kohaselt pidi igal juhul ka müüjale endale olema enne müügilepingu sõlmimist see asjaolu teada, kuid sellest hoolimata peeti vajalikuks kinnitada müügilepingu p 2.2.10 kaevandatava ehitusliiva kogust. OÜ Silbet väidete õigsust eeldades on sellega müüja järelikult möönnud, et müügilepingu p 2.2.10 on antud teadvalt ebaõige kinnitus müüdava kauba/koguse kohta.
24.OÜ X markšeider A. K.i 13.05.2019 koostatud maavaravaru ja kaevandatava varu arvutus seisuga 17.05.2018 („Arvutus“) nähtub loogiliselt ja üheselt mõistetavalt markšeideri selgitused, et 2018.a markšeiderimõõdistuste tegemisel ei oldud arvestatud nõlvatervikutega. Nõlvatervikutesse kuuluv liiv on kaevandaja jaoks väärtusetu, kuivõrd seda ei ole võimalik kaevandada ima, et kaevandus ise kokku variseks. Arvutuse andmetest nähtuvalt on kaevandatava ehitusliiva koguseline erinevus 222 000 m3 väiksem müügilepingus kinnitatust. OÜ Silbet on 04.02.2020 menetlusdokumendi p 16 sihilikult kohut eksitanud väites et liivakarjääri liiv oma looduslikul kujul ei ole ehitusliiv ega täiteliiv, vaid tavaline kaevandatav liiv“. OÜ Eesti Killustik viitab keskkonnaministri 17.12.2018 määrusele nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maarvarana arvelevõtmiseks „ („Määrus“), mille § 29 lg 1 on eristatud ehitusliiva (lg 1 p 2) ning täiteliiva (lg 1 p 3). Sama sätte lg 2 p 2 ja 5 on määratud mõlema liiva liigi puhul ka vastavuskriteeriumid, millele kumbki liiva liik peab oma omadustelt vastama. Tõene ei ole OÜ Silbet väide, nagu kaevanduses olevat kõik nn üks ja sama liiv, kuivõrd viidatud määrusega on neid kahte selgelt omavahel eristatud ning mõlema kvaliteedinäitajad eraldi määratletud. OÜ Eesti Killustik soovis osta justnimelt kaevandatavat ehitusliiva (mitte igasugust liiva, sh täiteliiva) ning sellest johtuvalt andis müüja müügilepingu p 2.2.10 kinnituse justnimelt kaevandatava ehitusliiva koguse kohta. See, kas ja kuipalju sai OÜ Eesti Kilustik täiteliiva, ei võta kostjalt õigust tugineda hageja poolt müügilepingus antud kinnituse ebaõigsusele, asja puudusele ning ei võta õigust alandada hinda.
25.OÜ Eesti Killustik ei ole minetanud õigust puudusele tugineda ja /või hinna alandamise avaldust esitada. Vaidlus puudub, et järeluuring allkirjastati 29.03.2019 ehk pärast müügilepingu sõlmimist. Isegi kui eeldada, et järeluuring ja sellest nähtuvad andmed omavad õiguslikku tähendust, ei ole võimalik enne 29.03.2018 järeluuringust kui ametlikust dokumendist rääkida, kuivõrd tegu oli töö, mitte ametliku või lõpliku versiooniga. Müügilepingu sõlmimise sisuga 19.03.2018 järeluuringut kui ametlikku dokumenti olemas ei olnud, mistõttu ei ole kohane viidata ka selle tööversioonile. Eeltoodust hoolimata pidas müüja vajalikuks anda müügilepingus kinnituse kaevandatava ehitusliiva koguse kohta ja siduda selle ka markšeiderimõõdistustega. Isegi kui osaliselt eeldada OÜ Silbet väidete õigsust, et OÜ-l Eesti Killustik pidi veebruaris 2018 talle saadetud järeluuringu tööversioonist nähtuvate andmete pinnalt tekkima kahtlus selles , et XXX II liivakarjääris võib ehitusliiva kogus olla väiksem müügilepingus kinnitatust, siis vahe toona oli 37 000 m3 (31.12.2017 seisuga). Tegemist ei olnud sedavõrd olulise erinevusega, mida lugeda sedavõrd intensiivseks rikkumiseks millest tulenevalt jätte tehing üldse sõlmimata või esitama müüjale kohe pretensiooni. On vaieldamatu fakt, et enne maid 2019, mil OÜ-le Eesti Killustik said Arvutus ja sellest nähtuvad andmed kättesaadavaks, ei olnud OÜ-l Eesti Killustik infot, et tegelikult erines kaevandatava ehitusliiva kogus XXX II liivakarjääris võrreldes müügilepingu p 2.2.10 222 000 m3 võrra. Isegi kui eeldada, et Oü Eesti Killustik pidi veebruaris 2018 järeluuringu tööversioonist ja/või hiljemalt 29.03.2018 järeluuringust teadasaamisel kahtlustama, et müüja avaldatud ehitusliiva kogus XXX II liivakarjääris ei ole õige, siis ei ole OÜ Eesti Killustik minetanud õigust tugineda puudusele. Vastavalt kohtupraktikale võivad majandus- ja kutsetegevuses tehingu tegevad pooled leppida tehingus kokku mistahes tingimustes, mis on seadusega lubatud. Asjaõiguslepingu p 3.6 leppisid pooled kokku ostja õiguses pidada müügiinnast 100 000 eurot kinni kuni ühe aasta lõpuleviimise päevast alates müügilepingust tulenevate nõuete täitmise tagamiseks. OÜ Eesti Killustik esitas hinna alandamise avalduse hagejale 27.05.2019 ehk üks päev enne asjaõiguslepingu p 36 nimetatud tähtaja möödumist., sega on avaldus esitatud tähtaegselt.
26.OÜ Silbet leiab, et müügihind 800 000 eurot sisaldas lisaks muud vara, mistõttu ei ole hinna alandamise avalduses ja vastuhagis esitatud nõude arvutuskäik õige. OÜ Eesti Killustik on seisukohal, et üleantud töölepingud ja liiva müügilepingud on ilma kaevandatava ehitusliivata väärtusetud. Kaevandatava ehitusliivata ei ole ka kaevandamisloal eraldiseisvat mingit harilikku väärtust. Mis puutub OÜ-le Eesti Killustik üleantud vallasvarasse, siis selle näol on tegemist amortiseerunud vallasasjadega, mida ei ole tõenäoliselt võimalik eraldiseisvalt (sõltumata kaevandamisttevõttest) turul müüa. Isegi kui mingi sümboolne väärtus antud vallasasjadel ka oleks (mis on tõendamata), siis on ilmselge, et see omaks üksnes marginaalset mõju vastuhagi nõudele. Müügilepingu p 1 ja 2 nimetatud varaga seonduvalt märgib OÜ Eesti Killustik: - kogu XXX karjääridega seotud tehingu maht oli tegelikkuses 1,35 miljoni eurot. OÜ Silbet juhatuse liige V. Š. tegi tehingueelsete läbirääkimiste käigus kostjale ettepaneku, et väärtuslikuma osa hagejale kuulunud kaevandamisettevõttesse kuuluvast vallasvarast müüakse OÜ-le Eesti Killustik teise äriühingu kaudu. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus esitas V. Š. OÜ Silbet kohta mitmesugust dokumentatsiooni, sh varade loetelu, mille kohaselt olid hageja bilansis märgitud lisaks müügilepingu p 1.2.6 ja selle lisas nimetatud vallasvarale oluliselt enam seadmeid, sh 2 buldooserit, roomikekskavaator Komatsu, frontaallaadur JCB, Volkswagen Kombi sõiduk jms kaevanduse käitamiseks vajalikud esemed. V. Š. palus ostjat, et ostja ostaks väärtuslikuma hagejale kuulunud ja XXX kaevanduse käitamiseks vajaliku vallasvara teiselt V. Š.iga seotud ühingult OÜ Põhja Mets.
19.03.2018.a. so müügilepingu sõlmimise päeval sõlmiti OÜ Eesti Killustik ja OÜ X mets vahel seadmete müügileping, mille lisas 1 fikseeeriti müüdud seadmed. Seadmete hinnaks lepiti kokku 500 000 eurot, mille OÜ Eesti Killustik tasus. Hiljem selgus, et osa OÜ-lt X mets omandatud varast oli oluliste puudustega. Kokkuvõttes oli tehingu kogumaht 1,35 miljonit eurot, millest 850 000 eurot oli hageja ja kostja vaheline tehing ning ülejäänud 500 000 eurot OÜ X ja OÜ Eesti Killustik vaheline tehing. OÜ Eesti Killustik on seisukohal, et müügilepingu p 1.2.6 ning lisas 1 nimetatud vallasvara harilik väärtus on TsÜS § 65 tähenduses 0 eurot.
OÜ SILBET VASTUVÄITED VASTUHAGILE
27.OÜ Silbet on seisukohal, et vastuhagi rahuldamise eeldused ei ole täidetud. OÜ-l Eesti Killustik puudub OÜ Silbet vastu pooltevahelisest müügilepingust tulenev nõue, mida oleks võimalik hageja nõudega tasaarvestada. Alternatiivselt, kui kostjal olekski mingil põhjusel olemas tasaarvestatav nõue, tuleb kostja nõude ulatust oluliselt vähendada. OÜ Eesti Killustik väitel on tal OÜ Silbet vastu nõue, mis tuleneb poolte vahel sõlmitud müügilepingu väidetavast mittekohasest täitmisest (XXX II liivakarjääris oleva kaevandatava ehitusliiva tegeliku koguse erinevus võrreldes võlaõiguslikus müügilepingus kokkulepitus kogusega). Väidetava nõude eelduseks peavad olema täidetud asjaolud, et müügilepingu ese ei vasta müügilepingus kokkulepitud tingimustele ja OÜ Silbet müüjana vastutab väidetava mittevastavuse eest. Nimetatud eeldused täidetud ei ole.
28.Müügilepingu p 2.2.10 tõlgendamisel tuleb juhinduda müügilepingu sõlmimise ajal kehtinud liivavaru plokkide jaotusest. Müügilepingu sõlmimise ajal, so 19.03.2018 oli XXX II liivakarjääri varude seis järgmine: XXX II liivakarjääri järeluuringu aruandest (töö nr 18/2100) nähtub, et XXX II liivakarjääri mäeeraldisele jäävad ehitusliiva aktiivse reservvara plokid 4 (veepealne) ja 5 (veealune). Veepeale ja -aluse ploki vahepiiriks abs kõrgustase 43,4 m. Seisuga 31.12.2017 on XXX II mäeeraldise jääkvaru plokis 4 (aR) 469,9 tuh m3 j plokis 5 (aR) 839,8 tuh m3 . Liites kokku kahes plokis oleva ehitusliiva varu (469,9 + 839,8) saab tulemuseks, et mäeeraldisel oli kaks ehitusliiva nö varuplokki ja nendes oli kokku 1309,7 tuh m3 ehitusliiva. Nimetatud uuringuviimane versioon koos eeltooduga saadeti OÜ Eesti Killustik juhatuse liikmele 29.03.2018. 2017.a. maavarade koondbilansi kohaselt oli XXX II liivakarjääris 31.12.2017 ehitusliiva 1309,7 tuh m3 ehk sisuliselt sama kogus., mis oli jäänud alles kaevandamisloas KMN-072 märgitud algsest ehitusliiva varust (1730 tuh m3 ). Sama uuringu varasem versioon on saadetud OÜ Eesti Killustik juhatuse liikmele 16.02.2018 ning varasemas versioonis on varu kogused esitaud 16.11.2016 seisuga ja siis oli liiva kogus 1332,3 tuh m3. Maa-ameti 30.07.2018.a e-kirjast keskkonnaametile nähtub, et maa-ameti peadirektori käskkirjaga 26.04.2018.a. nr 1-1/18/772 toimus XXX liivamaardla ehitusliiva aktiivse reservvaru osaline ümberhindamine ja täiendava ehitusliiva ja täiteliiva aktiivse tarbevaru arvele võtmine. Enne varude täpsustamist olid seisuga 31.12.2017 XXX II liivakarjääriga seotud plokkide andmed järgmised: 4 plokk (ehitusliiv; pindala 6,13 ha)-469, 946 tuh m3 , 5 plokk (ehitusliiv, pindala 6,13 ha) -839,814 tuh m3. Nimetatud andmed vastavad järeluuringu andmetele. E-kirjas on lisaks selgitatud, et 26.04.2018 käskkirjaga muudeti XXX II liivakarjääri piiresse jäävate plokkide andmeid. Ühtlasi muutus ka plokkide kasutusala (varasemalt oli 5. plokis ehitusliiv, peale käskkirja on 5. plokis täiteliiv).
29.Maavaravarude ümberhindamist tuleb võtta arvesse müügilepingu p 2.2.10 tõlgendamisel, kuivõrd - pooled said müügilepingu p 2.2.10 nimetatud ehitusliiva tagatud varu 490 000 m3 all silmas pidada üksnes jääkvaru sel ajal kehtinud ametlike registriandmete järgi. Arvestades, et järeluuringu järgse ettepaneku kohaselt tegid eksperdid ettepaneku võtta ehitusliiva plokis 4 arvele 462 000 m3 ja see oli ka müügilepingu ajal pooltele teada. Kuna see kogus on väiksem kui müügilepingus p 2.2.10 nimetatud kogus, ei ole kuidagi eluliselt usutav, et pooled pidasid müügilepingus silmas ehitusliiva varu juba uue, selleks ajaks registrisse veel kandmata, plokkide jaotuse järgi. Järelikult on müügilepingu p 2.2.10 sätestatud kogus arvestanud sel ajal lehtinud varuplokkide jaotuse järgi. pooled olid enne müügilepingu sõlmimist (hiljemalt 16.02.2018) teadlikud sellest, et liivakarjääris ei ole ehitusliiva (uue varuplokkide jaotuse järgi) rohkem kui 462 000 m3 (so vähem kui müügilepingu p 2.2.10 toodud kogus) OÜ Eesti Killustik oli teadlik ka sellest, millised on ehitusliiva ploki 5 kvaliteediomadused ning et eksperdid on teinud ettepaneku hinnata see ümber täiteliiva plokiks. Kui ehitusliiva varu (uue jaotuse järgi) karjääris kokku rohkem ei olegi, ei saa olla rohkem ka ehitusliiva kaevandatavat varu. Kuna OÜ Silbet ei vastuta väidetava puuduse eest, millest OÜ Eesti Killustik oli ise teadlik (VÕS § 218 lg 4) , siis ei saa vastav asjaolu olla hinna alandamise aluseks ka juhul, kui pooled pidasid silmas juba varuplokkide uut jaotust. OÜ Eesti Killustik sai juba 29.03.2018 ehk enne asjaõiguslepingu sõlmimist järeluuringu teostajalt lõpliku järeluuringu versiooni ja kinnituse, et maa-amet tegeleb uue varude jaotuse kinnitamisega. 28.05.2018 kirjaga esitasid pooled keskkonnaametile ühise taotluse millele oli lisatud markšeidermõõdistamise seletuskiri töö 18/2183, mis näitab jääkvaru 28.05.2018 seisuga. Seletuskirjas on selgitatud, et töö aluseks on muuhulgas järeluuringu andmed (töö 18/2100) Markšeiderimõõdistamise töös võeti juba arvesse järeluuringu aruandes välja pakutud ja selleks ajaks ka Maa-ameti poolt kinnitatud varuplokkide jaotust, mida näitab ka markšeiderimõõdistuse töö tabel 3.2. Sellest on näha, et uute plokkide jaotuse järgi ei ole plokis 4 rohkem kui 447 000 m3, samas kui ploki 4 ja 5 varu kokku (müügilepinguaegse jaotuse järgi tervikuna ehitusliiva varuplokid) oli ka 28.05.2018 seisuga üle 1 280 000 m3 . Kuna pretensioone müüjale ei esitatud, pidas ostja järelikult karjääri nõuetekohaseks ja liivakarjääri varusid lepingule vastavaks. Hilisemad väited on otsitud selleks, et põhjendada ostuhinna tasumata jätmist. Nõlvaterviku mahtu puudutavad väited ei ole asjakohased. Varuplokke eristamata (millest pooled müügilepingu sõlmimisel lähtusid) moodustas müügilepingu järgse kaevandatava ehitusliiva kogus ilma nõlvatervikuteta XXX II liivakarjääris tegelikult 670 890 m3 . OÜ Silbet oli veendunud, et OÜ Eesti Killustik lähtus müügilepingu p 2.2.10 tõlgendamisel lepingu sõlmimise ajal kehtinud liiva varude jaotusest ja kogusest. Eeltoodut kinnitab muuhulgas 28.05.2018 esitatud taotlus kaevandamislubade ümberregistreerimiseks ja kaevandaja andmete muutmiseks kaevandamislubadel ning selle juurde kuuluv markšeiderimõõdistuse dokumentatsioon, millest nähtub, et ehitusliiva kogus XXX II liivakarjääris vastas müügilepingu p 2.2.10 kokkulepitule ainult uusi ehitusliiva varuplokke eristamata. Eeltoodu kinnitab, et pooled lähtusid müügilepingu sõlmimisel üksnes müügilepingu sõlmimise ajal kehtinud varuplokkide arvestusest. Viited varuplokke eristava arvestusmeetodi järgi saadudu tulemustele on pahatahtlikud ning kantud üksnes soovist jätta müügilepingu hinda OÜ-le Silbet täies ulatuses maksmata. Steigeri uuring ei muutnud tegelikult kogust XXX II liivakarjääris. OÜ Silbet selgitab, et XXX II liivakarjääris kaevandatakse liiva ehitusliiva ja täiteliiva eristamata. Liivakarjääri liiv oma looduslikul kujul ei ole ehitusliiv ega täiteliiv, vaid tavaline kaevandatav liiv. Kaevandamine ei toimu eraldi plokist 4 ja plokist 5, vaid selliselt, et liiv pumbatakse koos veega settima ning mõlema ploki varud kaevandamisel segunevad. Liiva liigitamine vastavalt kas ehitusliivaks või täiteliivaks leiab aset alles pärast selle kaevandamist ja filtreerimist. Filtreerimise
käigus eraldatakse liivast liiga väikesed ja liiga suured kaevandatud liivamassi osad ning ehitusliiva koostisesse mittesobivad ained (nt savi). Kirjeldatud protsessi tulemusel saadakse klientidele müüdav ehitusliiv (kõrgema kvaliteediga liiv ) või täiteliiv (madalama kvaliteediga liiv) Klientidele müüdava ehitusliiva tegelik kogus XXX II liivakarjääris Steigeri poolt läbi viidud uuringust ei sõltu. OÜ Silbet ei vastuta väidetava mittevastavuse eest, kuna OÜ Eesti Killustik oli väidetavast mittevastavusest teadlik (VÕS § 218 lg 4) Tõendamata on väide nagu saanuks OÜ Eesti Killustik väidetavast mittevastavusest teada alles 13.05.2019.a. Isegi kui ehitusliiva kogust tuleks mingi põhjusel arvestada üksnes uue plokkide jaotuse järgi (millega hageja ei nõustu), lähtub OÜ Eesti Killustik vastuhagis ekslikult eeldusest, justkui oleks talle ehitusliiva madalam kogus saanud teatavaks alles 2019. aasta maikuus. OÜ Eesti Killustik teadis juba müügilepingu sõlmimise ajal milline oli ehitusliiva kogus kehtivate registriandmete järgi ning et geoloogide soovitatud uue varude jaotuse järgi ei ole karjääris ehitusliiva rohkem kui 462 000 m3 ja järelikult kaevandatavat ehitusliiva pidi olema veelgi vähem. - OÜ Silbet ei vastuta väideava mittevastavuse eest kuna kostja hagejale väidetavast mittevastavusest õigeaegselt ei teavitanud (VÕS § 220 lg 1) OÜ Eesti Killustik oli väidetavast mittevastavusest teadlik enne asjaõiguslepingu sõlmimist. OÜ Eesti Killustik sai 29.03.2018 ehk enne asjaõiguslepingu sõlmimist järeluuringu teostajalt lõpliku järeluuringu versiooni ja kinnituse, et Maa-amet tegeleb uue varude jaotuse kinnitamisega. OÜ Eesti Killustik teadmist väidetavast mittevastavusest kinnitab lisaks Steiger, kelle kinnitusest järeldub, et jääkvarude arvestus seisuga 17.05.2018 on tehtud hageja ja kostja teadmisel ja nõusolekul ning töö eest tasus kostja. 2018.a maikuus tehtud tööst on selgelt näha, millised olid karjääri varud enne asjaõiguslepingut. Väär on OÜ Eesti Killustik väide, justkui oleks saadud väidetavast mittevastavuses teada alles 13.05.2019.a. Alternatiivselt sai OÜ Eesti Killustik mittevastavusest teada hiljemalt 28.05.2018. Nimetatud kuupäeval esitasid pooled taotluse kaevandamislubade ümberregistreerimiseks ja kaevandaja andmete muutmiseks kaevandamislubadel. Taotluse lisana esitasid pooled ka kaevandamislubadega määratud mäeeraldise piiridesse jääva maavara jääkvaru arvutuse ning markšeiderimõõdistuse dokumentatsiooni. Dokumentatsioonist ilmneb, et seisuga 28.05.2018 oli ehitusliiva jääkvaru XXX II liivakarjääris uue mõõtmismeetodi järgi 447 000 m3 . Ehitusliiva varuplokke eristamata moodustas ehitusliiva kogus XXX II liivakarjääris 1 287 890 m3 . Otsustades jätta väidetavast puudusest teavitamata, minetas OÜ Eesti Killustik oma õiguse kasutada müügilepingust tulenevaid õiguskaitsevaheneid, sh hinna alandamise õigust. OÜ Eesti Killustik jättis väidetavast puudusest müüjat õigeaegselt teavitamata. Väidetavast puudusest oldi teadlikud enne müügilepingu sõlmimist 16.02.2018.a. Soovist alandada hinda teatati 27.05.2019.a., tegemist ei ole mõistliku ajaga VÕS § 220 lg 1 tähenduses. Alternatiivselt leiab OÜ Silbet, et vastuhagi nõuet tuleb oluliselt vähendada. - Kui vastuhagi hagejal olekski õigus alandada müügilepingu hinda, on selle vastuhagis esitatud arvestus väär. OÜ Eesti Killustik väitel ei ole ilma liivata kaevandamisloal mingit väärtust. OÜ Eesti Killustik on ise oma kodulehel toonud tootena esile nii ehitusliiva kui täiteliiva. OÜ Eesti Killustik müüb XXX II liivakarjäärist kaevandatavat täiteliiva hinnaga 5,20 eurot (km-ta) ja ehitusliiva 8,00 eurot (km-ta). Alusetu on seega väide nagu ei oleks XXX II liivakarjääril müüdud kujul mingit väärtust. Olukorras, kus müüakse klientidele ka täiteliiva, on järelikult ka täiteliival väärtus ja kohatu on käsitlus justkui polekski vastavat väärtust ettevõtte koosseisus saanud. Nõude arvutuskäik on fundamentaalselt vale. OÜ Eesti Killustik väitel on ehitusliiva kuupmeetri hind müügilepingu alusel 0,789 eurot (vastuhagi p 35). Sellises kuupmeetri hinnas ei ole pooled kunagi kokku leppinud ning hind ei vasta turuhinnale. OÜ Eesti Killustik on väidetava kahjunõude ulatuse arvutamisel teiste müügilepingu esemetega arvestamata. Kui OÜ Eesti Killustik ise müüb karjäärist täiteliiva, on
ilmne, et ka sellel on väärtus ja kui saadi ehitusliiva asemel täiteliiva, peaks ära näitama, kuidas see mõjutas ettevõtte väärtust. XXX II liivakarjääri väärtus koos väidetava puudusega on tegelikult kõrgem kui väärtus ilma väidetava puuduseta OÜ Eesti Killustik jaoks on ehitusliiva formaalselt madalam kogus XXX II liivakarjääris majanduslikult kasumlikum. Võttes arvesse OÜ Eesti Killustik kodulehelt nähtuvaid ehitusliiva ja täiteliiva müügihindu ning hinna alandamise tabelist nähtuvaid XXX II liivakarjääri koguse andmeid, saame kostja müügitulu ehitusliiva osas 2 144 000 eurot (268 000 x 8,0) ja täiteliiva osas 2 074 844 (399 970 x 5,2) Olukord on OÜ Eesti Killustik jaoks veel soodsam kui arvestada ehitus- ja täiteliiva erinevaid kaevandamisõiguse tasusid. Vabariigi Valitsuse määruse Riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse määrad p 1 lg 1 kohaselt kehtestatakse riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasumäärad aastateks 2016-2025 määruse lisast 1. Lisast 1 nähtub, et 2020.aastal kohustub kostja tasuma ehitusliiva kuupmeetri pealt kaevandamistasu 1,6 eurot ning liiva täitepinnase pealt kaevandamistasu 0,44 eurot. Varuplokkide eristamise tulemusel seega maksab kostja tänaseks XXX II liivakarjääri täitepinnase kuupmeetri pealt 3,5 x (1,6 / 0,44) madalamat kaevandamistasu kui seda tegi OÜ Silbet enne varuplokkide eristamist. Võrreldes eeltoodud tasumäärasid arvestades XXX II liivakarjääris sisalduva ehitusliiva väärtust koos väidetava puudusega ja ilma puuduseta - ehitusliiva väärtus koos väidetava puudusega a) 4. varuplokk (ehitusliiv) Hinna alandamise avaldusest nähtub, et XXX II liivakarjääri 4. varuplokis on 268 000 m3ehitusliiva. Arvestades OÜ Eesti Killustik ehitusliivale määratud hinda (8 eurot), on ehitusliiva müügitulu 2 144 000 eurot (268 000 x 8). Lahutades müügitulust maha ehitusliiva pealt makstava kaevandamistasu, moodustab tulu pärast ehitusliiva müüki 1 715 200 eurot ( 2 144 000 – 1,6 x 268 000) b) 5. varuplokk (täiteliiv). Hinna alandamise avalduse kohaselt on XXX II liivakarjääri 5. varuplokis 399 000 m3 täiteliiva. Arvestades OÜ Eesti Killustik ehitusliivale määratud hinda (5,2 eurot) on täiteliiva müügitulu 2 074 800 eurot (399 000 x 5,2). Lahutades müügitulust maha täiteliiva pealt makstava kaevandamistasu, on tulu pärast täiteliiva müüki 1 915 200 eurot (2 074 800 – 0,44 x 399 000). Kokku on ehitusliiva väärtus koos väidetava puudusega 3 630 400 eurot ( 1 715 000 + 1 915 200). - ehitusliiva väärtus ilma väidetava puuduseta. Müügilepingu p 2.2.10 leppisid pooled kokku, et XXX II liivakarjäär peab sisaldama 490 000 m3 ehitusliiva. Võttes arvesse OÜ Eesti Killustik ehitusliivale määratud hinda (8 eurot) on ehitusliiva müügiulu 3 920 000 eurot 8490 000 x 8 ) lahutades müügitulust maha ehitusliiva pealt makstava kaevandamistasu, on OÜ Eesti Killustik tulu pärast ehitusliiva müüki 3 136 000 eurot ( 3 920 000 – 1,6 x 490 000). Eeltoodust nähtub, et XXX II liivakarjääri väärtus väidetava puudusega on pea pool miljonit eurot kõrgem kui ilma väidetava puuduseta. OÜ Eesti Killustik viivisenõue ei ole põhjendatud. Kuivõrd OÜ Silbet hinnangul puudub vastuhagis hagejal nõue, ei ole ka midagi põhihagis hageja nõudega tasaarvestada, seega ei ole ka väidetavat viivisenõuet. Formaalne erisus müügilepingus antud kinnituse osas ilmnes alles pärast XXX II liivakarjääri varude ümberhindamist. Ilmne, et pooled lähtusid 19.03.2018.a. müügilepingu p 2.2.10 märgitud ehitusliiva koguse määratlemisel eeldusest, et lepingusse märgitud liiva kogus on määratud seisuga enne varude ümberhindamist kuivõrd ehitusliiva varu kogus ei oleks vastanud pärast selle ümberhindamist enam müügilepingu p 2.2.10 tingimustele.
30.19.03.2018 müügilepingu p 1.2.6 märgitud vallasvara väärtus ei ole null. Juba ainuüksi viidatud vara raamatupidamislik väärtus moodustab vähemalt 52 906, 67 eurot. Eeltoodust tõendab 19.03.2018 müügilepingu lisas 1 märgitud vallasvara koosseis ja OÜ Eesti Killustik 19.11.2018 menetlusse esitatud hageja varade nimekiri. Müügilepingu p 1.2.3 märgitud keskkonnalubade väärtus ei ole null. Ehkki OÜ Eesti Killustik presenteerib mäeeraldise laiendamist XXX II liivakarjääri osas ebatõenäolise võimalusena, on 2 päeva pärast XXX II liivakarjääri ostmist esitatud Keskkonnaametile taotlus uurimaks omandatud kaevandamisloa alal ja selle kõrval täiendavaid maavara koguseid. Seejuures oli OÜ-l Eesti Killustik taotluse esitamisel valmis detailne materjal, mis sisaldas üksikasjalikku analüüsi XXX II liivakarjääri varudest. Panustamine sellise materjali valmimisse ei oleks OÜ Eesti Killustik jaoks majanduslikult otstarbekas kui ei oleks peetud XXX II liivakarjääri laiendamist võimalikuks. Tänaseks on viidatud luba ka kätte saadud. Järelikult annavad müügilepingu p 1.2.3 viidatud keskkonnaload kostjale õiguse mitte ainult kaevandada olemasolevat liiva, vaid ka eelisõiguse uurida ümbritsevaid alasid ja perspektiivis laiendada oma tegevust karjääriga külgnevatele aladele. Seega OÜ-le Eesti Killustik müüdud keskkonnaload ei ole väärtusetud. Müügilepingu p 1.2.4 märgitud töölepingute väärtus ei ole null. Töölepingute väärtust tuleb hinnata müügilepingu sõlmimise kuupäeva seisuga, mitte hetkel, mil OÜ Eesti Killustik väidetavalt töölepingud töötajatega lõpetas. Töölepingute väärtus seisneb töötajate panuses kaevandusettevõtte toimimisse. Nagu ilma liivata, ei saaks ettevõte ilma töötajateta korrapäraselt toimida. Müügilepingu p 1.2.2 märgitud maarendilepingute väärtus ei ole null. Asjaolu, et maarendilepingute väärtuse määramine on keerukas, ei tähenda, et need oleksid väärtusetud. Ilma viidatud lepinguteta ei oleks liiva kaevandamine XXX karjäärides võimalik, kuivõrd OÜ-l Eesti Killustik puuduks võimalus viidatud kinnistuid kasutada. Riigimaa kasutamise õigus ei ole kindlasti väärtusetu. Müügilepingu p 1.2.5 märgitud müügilepingute väärtus ei ole null. OÜ Eesti Killustik kinnitas 19.11.2020.a. menetlusdokumendis, et on ajavahemiku 01.06.2018 kuni 31.10.2020.a. XXX II liivakarjääri liiva edukalt müünud. Järelikult on XXX II liivakarjääris piisavalt liiva mida müüa hageja varasematele lepingupartneritele müügilepingu p 1.2.5 märgitud lepingute alusel. OÜ- l Eesti Killustik on õigus müüa müügilepingu p 1.2.5 viidatud lepingute alusel ka XXX II karjääri liiva, mille koguse osas puuduvad pretensioonid. Sega ei ole müügilepingu p 1.2.5 märgitud lepingute väärtus null. Hinna alandamise seisukohast on oluline kõigi teiste müügilepingu p 1.1 ja 1.2 märgitud esemete väärtuse tõendamine. OÜ eesti Killustik seda teinud ei ole. OÜ Eesti Killustik ja OÜ Põhja mets vahel sõlmitud müügileping ei ole antud vaidluses asjakohane. OÜ Eesti Killustik juhatuse liikme seletus liiva reaalse müügihinna kohta ei tõenda liiva tegelikku müügihinda. Menetlusosalise kirjalik seletus ei ole tõend TsMS § 229 lg 2 mõistes. Liiva tegelikku müügihinda ei saa tõendada juhatuse liikme seletusega. Selleks tuleb esitada liiva müüki tõendavad lepingud, mida OÜ Eesti Killustik teinud ei ole. Juhatuse liikme kinnitusest ei saa järeldada, et OÜ Eesti Killustik ei müüks edaspidi ehitusliiva kõrgema hinnaga, sh kodulehel märgitud hinnaga. OÜ Eesti Killustik juhatuse liikme kirjalik seletus tõendab OÜ Silbet väiteid nn „puudustega“ kaevandusettevõtte kasumlikkuse osas.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
31.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et OÜ Silbet hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, OÜ Eesti Killustik vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.
32.OÜ Silbet nõuab OÜ Eesti Killustik vastu esitatud hagis lepingu täitmist (lepingus kokkulepitud müügihinna tasumist tasumata jäetud osas) ja viivist tasumisega viivitamise eest (I kd tl 2-11, viivise osas täpsustus 01.04.2021.a istungil IV kd tl 151 pöördel ja lõppseisukohtades IV kd tl 173). OÜ Eesti Killustik nõuab OÜ Silbet vastu esitatud vastuhagis 175 112 euro väljamõistmist. Vastuhagi on suunatud müügilepingus kokkulepitud hinna alandamisele, mis tuleneb asja mittevastavusest lepingutingimustele. Tasaarvestades nõude OÜ Silbet esitatud nõudega (100 000 eurot) palub OÜ Eesti Killustik mõista välja 75 112 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates vastuhagi esitamisest (19.12.2019) kuni põhivõla tasumiseni (III kd tl 116118). Kuivõrd põhihagi ja vastuhagi nõuded tulenevad sama(de)st lepingu(te)st, on seotud samade asjaoludega ning poolte väited (nõuded ja vastuväited) kattuvad põhi- ja vastuhagis, käsitleb kohus vaidlusaluseid ja asja lahendamise seisukohast olulisi asjaolusid kohtuotsuse põhjendustes koos (st mitte põhi- ja vastuhagis eraldi).
33.Asja materjalide kohaselt: 33.1 19.03.2018.a. sõlmisid OÜ Silbet müüjana ja OÜ Eesti Killustik ostjana notariaalse kaevandusettevõtte müügilepingu, kinnistu võlaõigusliku müügilepingu (I kd tl 14-33). Lepingu p 1.2 kohaselt oli lepingu esemeks liiva kaevandamisega tegelev kaevandusettevõte, mille koosseisu kuulusid (p-d 1.2.1-1.4, vallasvara nimekiri p 1.2.6 ja lepingu Lisa 1) - kinnistu, registriosa nr 2837108 (p 1.2.1); - müüja ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud maa kasutamise lepingud (p 1.2.2); - müüjale väljastatud keskkonnaload KMIN-060 ja KMIN-072 (p1.2.3); - müüja tööandjana sõlmitud tähtajatud töölepingud kaevandusettevõttes töötavate töötajatega (p 1.2.4) - kaevandusettevõttega seotud muud lepingud (liiva müügilepingud p 1.2.5) - müüja omandisse kuuluv kaevandusettevõtte vallasvara (p 1.2.6 nimelkiri Lisas 1) - müüja omandisse kuuluv kaevandusettevõtte laovaru (sh kütusevaru, p 1.2.7) Müügilepingu p-s 2.2.10 leppisid pooled kokku, et p-des 1.2.3.1 ja 1.2.3.2 märgitud kaevandamislubade ümberregistreerimiseks nõutav markšeiderimõõdistus viiakse läbi viivitamatult pärast lepingu p 1..2.3.1 näidatud loa väljastamist. Mõõdistamise kohaselt peab olema XXX liivakarjääri (kaevandamisluba KMIN-060) kaevandatav ehitusliiva jääkvaru vähemalt 524 000 m3 ja XXX II liivakarjääri (kaevandamisluba KMIN-072)kaevandatav ehitusliiva jääkvaru vähemalt 490 000 m3 Müügilepingu p 3.6 (2. lause) leppisid pooled kokku, et müügihinna II osast peab ostja 100 000 eurot kinni ostjal müüja vastu müügilepingust tulenevate nõuete täitmise tagamiseks ning summa kuulub väljamaksmisele müüjale hiljemalt ühe aasta möödumisel lõpuleviimise päevast (I kd tl 18-19) 33.2 28.05.2018a. sõlmisid OÜ Silbet ja OÜ Killustik omandi üleandmise asjaõiguslepingu (III kd tl 35-46)
Asjaõiguslepingu p 3.6 (2. lause) leppisid pooled kokku, et müügihinna II osast peab ostja 100 000 eurot kinni ostjal müüja vastu müügilepingust tulenevate nõuete täitmise tagamiseks ning summa kuulub väljamaksmisele müüjale hiljemalt 1 (ühe) aasta möödumisel lõpuleviimise päevast Tehingu lõpuleviimise päev oli 31.05.2018 (müügilepingu p 4.1I kd tl 22) Pooled ei vaidle selle üle, et OÜ Eesti Killustik ei ole müügilepingu p 3.6 alusel kinni peetud 100 000 eurot müüjale (OÜ-le Silbet) tasunud. 33.3 27.05.2019.a. saatis OÜ Eesti Killustik OÜ-le Silbet hinna alandamise avalduse (III kd tl 47-48), mille kohaselt ei vastanud XXX II liivakarjääri kaevandatava ehitusliiva jääkvaru müügilepingus ettenähtule (müüdi puudustega kaup).
34.Käesoleva asja lahendamise seisukohast on määrava tähtsusega a) Kas kumbki pool on lepingut rikkunud - OÜ Eesti Killustik jätnud põhjendamatult tasumata ostuhinna (VÕS § 208 lg 1); - OÜ Silbet andnud müüjale üle lepingutingimustele mittevastava asja; b) Kas OÜ Silbet müüjana vastutab väidetava lepingurikkumise eest (VÕS § 217 lg 1, lg 2 p 1, § 218 lg 4); c) Kas OÜ Eesti Killustik on õigustatud nõudma hinna alandamist (VÕS § 112) / alternatiivselt kahju hüvitamist (VÕS § 115), sh milline on asja väärtus väidetava puudusega ja puuduseta (vahe)
35.OÜ Silbet on seisukohal, et - OÜ Eesti Killustik on jätnud täitmata ostuhinna tasumise kohustuse (rikkunud VÕS § 208 lg 1, müügi- ja asjaõiguselepingu p 3.6); - OÜ Silbet on oma müügilepingust tulenevad kohustused kohaselt täitnud (ei ole müügilepingut rikkunud, müüdud kaevandusettevõte vastas lepingutingimustele); - OÜ Silbet väidetava rikkumise eest ei vastuta, XXX II karjääri ehitusliiva varu erinevus tulenevalt varuplokkide jaotuse muutusest ja ehitusliiva aktiivse reservvaru osalisest ümberhindamisest (eraldi ehitusliiva ja täiteliiva aktiivse tarbevaru arvele võtmine) oli OÜ-le Eesti Killustik teada lepingu sõlmimisel; - OÜ Eesti Killustik on viivitanud väidetavatest puudustest teavitamisega, mistõttu on minetanud hinna alandamise nõude esitamise õiguse; - OÜ Eesti Killustik hinna alandamise arvutuskäik on vale. Pooled ei ole kokku leppinud liiva kuupmeetri hinnas, varu väärtus on vaid üks element kaevandamisettevõtte tervikväärtusest. OÜ Eesti Killustik on seisukohal, et - Müüdud asi ei vastanud lepingutingimustele (müügilepingu p 2.2.10 andis müüja kinnituse, et XXX II liivakarjääri ehitusliiva varu on vähemalt 490 m3 , tegelikkuses osutus varu 268 000 m3); - OÜ Silbet vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest; - Hinna alandamise avaldus on tähtaegne (esitatud kooskõlas asjaõiguslepingu p 3.6 1 aastase tähtaja jooksul) - Hinna alandamise arvestuskäik on õige (ainus tegelikku väärtust omav vara, mis asjaõiguslepinguga üle anti, oli kaevandatav ehitusliiv, muule varale ei ole võimalik iseseisvat väärtust omistada)
36.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 sätestab lepingu mõiste. Nimetatud sätte kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on leping selle pooltele täitmiseks kohustuslik.
Tulenevalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (§ 76 lg 3). Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes mis annab võlausaldajale õiguse rakendada VÕS § 101 nimetatud õiguskaitsevahendeid kohustust rikkunud poole (võlgniku) suhtes. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja muuhulgas nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, hinna alandamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist (VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 5 ja 6). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning TsMS § 5 lg 2 kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude / vastuväite põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kostjapoolset kohustuse rikkumist peab tõendama hageja kuna tema tõendamiskoormiseks on asjaolude esinemine, mille puhul saab esitada õiguskaitsevahendeid (nõuda kohustuse täitmist, hinna alandamist, kahju hüvitamist, viivist). OÜ Silbet nõuab hagis müügi- ja asjaõiguslepingu p 3.6 alusel kinnipeetud 100 000 euro tasumist. Tulenevalt VÕS § 208 lg 1 kohustub müügilepinguga müüja andma asja üle ostjale ja ostja kohustus on võtta asi vastu ja tasuda müüjale ostuhind rahas. VÕS § 208 lg 1 nimetatud poolte kohustuste näol on tegemist vastastikuste kohustustega VÕS § 111 lg 1 mõttes. Vaidlust ei ole selles, et OÜ Eesti Killustik müügilepingu eseme vastu võtnud, müügi- ja asjaõiguslepingu p 3.6alusel kinni peetud 100 000 eurot on müüjale tasumata. OÜ Eesti Killustik vastuhagi on suunatud müügilepingus kokkulepitud hinna alandamisele, mis tuleneb asja mittevastavusest lepingutingimustele - müügilepingu p 2.2.10 andis müüja kinnituse, et XXX II liivakarjääri ehitusliiva varu on vähemalt 490 m3 , tegelikkuses osutus varu 268 000 m3
37.Peamine vaidlus poolte vahel on 19.03.2018.a. sõlmitud müügilepingu p 2.2.10 ja 28.05.2018.a asjaõiguslepingu p 3.6 (sama sätestab müügilepingu p 3.6) tõlgenduse üle. Müügilepingu p 2.2.10 järgi kinnitas müüja, et lepingu p-des 1.2.3.1 ja 1.2.3.2 märgitud kaevandamise lubade ümberregistreerimiseks nõutav markšeiderimõõdistus viiakse läbi viivitamatult pärast lepingu p 1.2.3.1 näidatud loa väljastamist. Eelnimetatud mõõdistuse kohaselt peab olema XXX liivakarjääri (kaevandamisluba KMIN-060) kaevandatav ehitusliiva jääkvaru vähemalt 524 000 m3 ja XXX II liivakarjääri (kaevandamisluba KMIN-072) kaevandatav ehitusliiva jääkvaru vähemalt 490 000 m3 (I kd tl 18-19). Hageja on seisukohal, et pooled lähtusid ja müüja kinnitas müügilepingu sõlmimisel ehitusliiva varu vastavalt kaevandamisloa KMIN-072 (kehtiva kaevandamisloa III kd tl 67-68) ja Maa-ameti koondbilansis olevatest andmetest (I kd tl 162) st ehitusliivana käsitleti kogu karjääris olevat liivavaru, mitte eraldi jaotust täite- ja ehitusliivana. OÜ Eesti Killustik rõhutab, et tema huvi lepingute sõlmimiseks seisnes ainuüksi müüjapoolsel ehitusliiva varu kinnitusel
38.VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest
VÕS § 29 lg 3 kohaselt kui üks pool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, tõlgendatakse seda lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Viidatud lõige reguleerib olukorda kus ühe lepingupoole poolt lepingutingimusele antud tähendus ei lange kokku tähendusega, millises mõistis seda teine lepingupool, kuid kes vaatamata sellele lepingu sõlmib, ilma et oleks juhtinud esimese poole tähelepanu erinevale arusaamisele lepingu tingimusest. Kui teine lepingupool tegelikult teadis või kõiki asjaolusid arvestades pidi teadma, kuidas mõistab esimene pool lepingutingimust, ei või ta hiljem tugineda tähendusele, mis on vastuolus esimese poole arusaamisega lepingutingimusest. Pool kes tugineb lepingu tõlgendamisel lõikele 3, peab tõendama et tema mõistetud lepingutingimuse tähendust teine lepingupool lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-167-12 p 12) Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb muuhulgas arvestada - lepingu sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi - tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud, - lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, - lepingu olemust ja eesmärki, - vastaval tegevus-või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust, - tavasid ja lepingupoolte praktikat (VÕS § 29 lg 5) Ühise tahte tõendamiskoormus on poolel, kes sellele tugineb (TsMS § 230 lg 1). Kui ühist tahet ei suudeta tõendada, tuleb lähtuda mõistliku isiku positsioonist Riigikohus on seisukohal, et kui ühist tahet kindlaks teha ei ole võimalik, peab kohus tõlgendama lepingut objektiivselt ja andma sellele tähenduse, mida annaks lepingule isik, kes on lepingupooltega sarnane ja samas olukorras, mis tähendab lepingu objektiivset tõlgendamist mõistliku isiku positsioonist, kes lähtub mõlema lepingupoole arusaamadest (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-98-09 p 11, 3-2-1-112-15 p 15, 2-16-5143/42 p 13.2)
39.Vaidlust ei ole selles, et müügilepingu sõlmimise ajal, so 19.03.2018.a. markšeiderimõõdistused lõpuni tehutud ega vormistatud ei olnud ning XXX II karjääri 4. ja 5. plokis olev varu oli arvel ehitusliivana. Vaidlust ei ole ka selles, et maršeiderimõõdistuste arvestuste tulemusena oli XXX II liivakarjääri kaevandatava ehitusliiva varu arvestades maha nõlvatervikud 17.05.2018 seisuga 268 000 m3 (müügilepingu p 2.2.10 müüja kinnituse kohaselt pidi olema 490 000 m3). 39.1 OÜ X XXX II liivakarjääri järeluuringu aruanne (varu seisuga 31.12.2017, töö nr 18/2100 , II kd tl 105-128) kohaselt soovitati XXX II liivakarjääri mäeeraldise piires võtta arvele aktiivse tarbevaru plokid seisuga 31.12.2017 - veepeale ehitusliiva plonn nr 4 varu kogusega 453 tuh m3 - veealune täiteliiva plokk 5 varu kogusega 831 tuh m3 OÜ X saatis järeluuringu tulemused kostjale 16.02.2018 ja 29.03.2018 39.2 OÜ X XXX liivamaardla XXX II liivakarjääri markšeidermõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 28.05.2018; töö nr 18/2183) (II kd tl 187-200, III kd tl 1-7) kohaselt on jääkvarud seisuga 28.05.2018 ehitusliiv plokis 4 447 000 m3 ja täiteliiv plokis 5 837 970 m3
39.3 Markšeider A. K.i arvutus (III kd tl 49-50) tugineb 2018 Steigeri ttööle nr 18/2100 (jäeluuringu aruandele). Arvutuses on kaevandatava varu arvutamisel arvestatud varust maha nõlvatervikud, millest tulenevalt on saadud ploki 4 kaevandatava ehitusliiva varu 268 000 m3. (III kd tl 50) Kohus osundab, et ka nimetatud arvutuses märgib markšeider, et kaevandamisloal KMIN-072 (kehtival kaevandamisloal) on kogu mäeeraldise varu kajastatud maavara kaevandmise loas kui ehitusliiv. 39.4 Pooled esitasid 28.05.2018 Keskkonnaametile kaevandamislubade ümberregistreerimiseks ja kaevandaja andmete muutmiseks (III tl 8-9) Taotlusele on lisatud markšeiderimõõdistuse dokumendid. 28.05.2018 sõlmisid pooled ka kaevandamisõiguste loovutamise kokkuleppe (III kd tl 10-11), mille p 2.2 kohaselt on loovutuse esemeks II XXX liivamaardlas mäeeraldisele nimetusega XXX II liivakarjäär kaevandamiseks väljastatud maavara kaevandamise luba KMIN-72 kehtivusajaga
28.05.2005.a kuni 27.03.2025.a kaevandatav varu 1 164 000 m3. 39.5 XXX liivamaardla ehitusliiva aktiivse reservvaru osaline ümberhindamine ja täiendava ehitusliiva ja täiteliiva aktiivse tarbevaru arvele võtmine toimus Maa-ameti peadirektori käskkirjaga 26.04.2018.a. nr 1-1/18/772 (III kd tl 138-140) Ühtlasi muutus plokkide kasutusala (varem oli plokis 5 ehitusliiv, pärast käskkirja täiteliiv) Seisuga 01.01.2018 oli XXX II liivakarjääri varu 4 plokis ehitusliiv 453 000 m3 ja plokis 5 831 000 m3 täiteliiva (varem selles plokis ehitusliiv), 13. plokk täiteliiv 4 000 m3. Koguvaru 1 288 000 m3(453 000 + 831 000 + 4000). Enne muudatust oli plokkides 4 ja 5 ehitusliiv vastavalt ca 470 000 m3 ja 840 000 m3 (kokku 1 310 000 m3). Tegelik jääkvaru 17.05.2018 .a seisuga oli II karjääris kokku 1 287 890 m 3 , sellest 4 plokis ehitusliiva 447 000 m3 (III kd tl 142). 39.6 Eeltoodust tuleneb üheselt, et müügilepingu sõlmimise ja sellele eelneval ajal oli XXX II liivakarjääris liiv arvel ehitusliivana. Plokkide ümberjaotus ja ehitusliiva aktiivse reservvaru osaline ümberhindamine ja täiendava ehitusliiva ning täiteliiva varu arvele võtmine toimus pärast müügilepingu sõlmimist. Kohtu hinnangul said ja pidid pooled lepingu sõlmimisel lähtuma lepingu sõlmimise ajal kehtivatest andmetest (ehk 4. ja 5 plokis olevat liiva käsitleti ehitusliivana). Kohus nõustub hageja seisukohaga selles, et kostja teadis, et tegelik ehitusliiva varu (ümberhindamise järgses tähenduses) ei ole sama, mis lepingu p 2.2.10 kirjas, kuid ei reageerinud sellele, mis kohtu hinnangul annab kinnitust sellest, et tegelikult teadis ka kostja, et lepingu p 2.2.10 antud müüja kinnitus tugines liivavarule lepingu sõlmimise aegses tähenduses Nii hageja kui kostja on professionaalsed kaevandusettevõtjad, kes said aru ja pidid aru saama lepingus antud kinnituste tähendusest ja tagajärgedest. Seda enam ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et professionaalsed kaevandusettevõtjad lähtusid lepingu sõlmimisel ja kinnituse / garantii andmisel andmetest, mis ei ole kinnitatud. Olukorras, kus karjääris olev liiv on lepingu sõlmimise ajal arvel ehitusliivana, pooled on teadlikud plokkide ümberjaotusest ja reservvaru ümberhindamisest ning sellega seonduvalt koguse / mahu muutumisest, ei ole mõeldav ega mõistlikult eeldatav, et müüja annab kinnituse / garantii minimaalse koguse kohta teadmises, et tegelikkuses on / võib olla see kogus väiksem. Mitte ükski menetluses esitatud tõend ei kinnita kostja väidet, et müüja andis lepingu p 2.2.10 kinnitades garantii minimaalselt 490 000 m 3 ehitusliiva olemasolule lähtudes varu ümberjaotusest ja-kvalifikatsioonist saadud tulemustele, mis ei olnud veel kinnitatud. Kohtu hinnangul sai müüja kinnitada ehitusliiva kogust tuginedes kehtivale jaotusele (kus plokis 4 ja 5 on toodud ehitusliiv).
Mõistliku isiku positsioonist lähtudes sai müüja anda kinnituse, et mõõdistustulemuste tulemusena peab kinnitatud maht olema minimaalselt lepingus kokkulepitud ulatuses ainult kehtivatele andmetele tuginedes (st 4. ja 5. plokis on ehitusliiv, mitte kogustele pärast ümberhindamist). Eelnevat kinnitab kohtu hinnangul ka poolte edasine müügilepingu järgne käitumine, jätkatakse mõõdistustega, pooled sõlmivad asjaõiguslepingu, esitavad 28.05.2018 taotluse Keskkonnaametile kaevandamislubade ümberregistreerimiseks ja kaevandaja andmete muutmiseks, sõlmivad kaevandamisõiguste loovutamise kokkuleppe. Arvestades kostja enda käitumist (nn kaudest tahteavaldust) lepingu sõlmimise järgselt (ei pööranud väidetavale puudusele tähelepanu) saab kohtu hinnangul arvestada poole (kostja) tegeliku arusaamisena lepingutingimuse sisust (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-115-11 p 7). Kohus ei nõustu hageja seisukohaga selles, et müügilepingu p 2.2.10 sätestas nõuded markšeiderimõõdistustele, mitte müüjale. Lepingu p 2.2.10 sätestab markšeiderimõõdistuste läbiviimise kohustuse, kuid müüja kinnitab (p 2.2 müüja kinnitused), et ehitusliiva kaevandatav jääkvaru on II XXX karjääris (kaevandamisluba KMIN-072) vähemalt 490 000 m3 . Kuivõrd sättes on viide ka kehtivale kaevandamisloale (kogu mäeeraldise varu kajastatud maavara kaevandmise loas kui ehitusliiv), said ja pidid lähtuma pooled andmetest tuginedes kehtivale kaevandmisloale. Kostja viitab küll Maapõueseaduse (2017) § 19 lõike 3, § 20 lõike 3 ja § 22 lõike 3 alusel kehtestatud Keskkonnaministri 17.12.2018.a. määrusele nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ § 29 lg 1 toodud liiva kasutusala järgsele liigitusele ehitusliiv ja täiteliiv, kuid kohus juhib tähelepanu sellele, et viidatud määrus on kehtestatud pärast poolte vahelise müügilepingu sõlmimist. Kuivõrd müügilepingu sõlmimise ajal oli XXX II plokkides 4 ja 5 liiv kvalifitseeritud ehitusliivana (st varuplokke ei eristatud), ei saa müüja kinnitust pidada ebaõigeks. Erisus ilmnes pärast varude ümberhindamist. Kuivõrd pooled olid teadlikud müügilepingu sõlmimise ajal OÜ Inseneribüroo Steiger uuringus soovitatavast / pakutavast varude jaotusest ja sellest tulenevalt ka varu koguste muutustest (ehitusliiva vähem), ei ole eluliselt usutav, et pooled lepivad kokku ehitusliiva minimaalses koguses, mis ei põhine kehtivale maavarade klassifikatsioonile, vaid lähtutakse jaotusest, mis on aluseks varude ümberhindamisele ja mille tulemusena on ehitusliiva kogus väiksem kui lepingu kokku lepitud minimaalne kogus. 39.7 OÜ Eesti Killustik on menetluses läbivalt positsioonil, et kostjal oli peamine huvi just kaevandatava ehitusliiva ostmise vastu. Eeltoodut kinnitab kostja hinnangul indikatiivne pakkumine, milles ühe eeldusena on välja toodud kaevandatava ehitusliiva jääkvaru maht XXX II liivakarjääris ning hageja professionaalse kaevandamisettevõtjana pidi sellest aru saama. Kohus juhib tähelepanu sellele, et kostja esitatud indikatiivses pakkumisest (I kd tl 13) tuleneb üheselt et OÜ Eesti Liiv (OÜ Eesti Killustik tütarettevõte) on huvitatud eelkõige OÜ-le Silbet kuuluva XXX Liivakarjääri ja sellega seotud varade omandamisest, kuid on nõus omandama ka OÜ-le Silbet kuuluva kinnisvara (kauplusehoone ja korterelamu) Eeltoodust ei tulene kostja väidetavat erihuvi üksnes ehitusliiva (ümberhindamises järgses tähenduses) ostmise vastu. Pakkumisest tuleneb selgelt kostja huvi liivakarjääri vastu tervikuna (sh mõistetavalt ka ehitusliiva vastu). Kohus nõustub, et pakkumise eeldustena on toodud kaevandatava jääkvaru maht seisuga 31.12.2016.a., sh XXX II liivakarjääris ehitusliiva jääkvaru 716 m3 , samas ei tähenda kohtu hinnangul selles toodud mahu nõue nn jääkvaru ümberhinnatud tähenduses (ehk eraldi ehitusliiv ja täiteliiv)
Kohus nõustub kostjaga selles, et tema jaoks oli oluline saada lepingus müüja kinnitus ehitusliiva varude kohta, kuid kohtu hinnangul ei saa mõistliku inimese arusaama kohaselt eeldada kinnitust, millel on õiguslikud tagajärjed, andmete põhjal, mille tulemused ei ole teada (sh varuplokkide jaotuse muutumine, maavara kasutusala muutumine tulevikus). Kui varasemalt puudusid hagejal varude jaotused / mõõdistused lähtuvalt OÜ Inseneribüroo Steigeri esitatud jaotusest (ehitusliiv ja täiteliiv) ja need saadi koos nõlvatervikute mahaarvamisega lõplikult alles markšeider A. K.i arvestustest 13.05.2019.a (III kd tl 49-50), ei saanud kohtu hinnangul kuidagi müüja anda müügilepingu sõlmimisel kinnitust tuginedes ehitusliiva reservvaru ümberhindamise ja plokkide 4 ja 5 kasutusala muutmisele, vaid plokkides 4 ja 5 varu andtele müügilepingu ajal kehtinud kvalifikatsioonis.
40.19.03.2018.a. sõlmitud võlaõigusliku müügilepingu p 3.6 ( I kd tl 22) ja 28.05.2018.a sõlmitud asjaõiguslepingu p 3.6 (III kd tl 40) 2. lause kohaselt leppisid müüja ja ostja kokku, et müügihinna II osast 100 000 eurot peab ostja kinni ostjal müüja vastu müügilepingust tulenevate nõuete täitmise tagamiseks ning summa kuulub müüjale väljamaksmisele hiljemalt 1 aasta möödumisel tehingu lõpuleviimise päevast (lõpuleviimise päev müügilepingu p 4.2 järgi 31.05.2018.a I kd tl 22). OÜ Silbet on seisukohal, et viidatud lepingupunktide kohaselt ei taganud p 3.6 alusel kinnipeetud 100 000 eurot nõudeid, mis puudutasid markšeiderimõõdistuse tulemusi, vaid müügilepingu täitmise nõudeid ning hageja ei ole jätnud ühtegi müügilepingust tulenevat kohustust täitmata. Lisaks ei reguleeri asjaõigusliku müügilepingu p 3.6 puudustest teatamise tähtaega, vaid näeb ette, millal pidi OÜ Eesti Killustik tegema kaevandusettevõtte eest viimase makse. Hageja märgib (IV kd tl 171), et seadusandja on näinud ette müügilepingu eseme kättesaamisel ostjale teatud kohustuse, mille täitmisest sõltub hiljem õiguskaitsevahendi kasutamise võimalus, st asja viivitamatu ülevaatamise kohustus (VÕS § 219 lg 1) ja puudustest teavitamise kohustus (VÕS § 220 lg 3) . OÜ Eesti Killustik on seisukohal, et p 3.6 lepiti kokku võimaldamaks ostjal aasta jooksul esitada pretensioone puuduste ilmnemisel ehk p-s 3.6 lepiti kokku ajas, mille jooksul pidid müüdud kaubal puudused ilmnema ja mille jooksul pidi ostja nendest müüjat teavitama. Kaevandatava ehitusliiva mahu mittevastavuse kohene väljaselgitamine ja sellest teavitamine ei olnud lepingu järgi nõutav, vaid mistahes puudustest või ostja teavitada 1- aastase tähtaja jooksul. Kaevandatava ehitusliiva koguse erinevus on aga varjatud puudus, mida ei ole mõistlikult lepingu objekti ülevaatamise käigus võimalik avastada (IV kd tl 187). Kohus nõustub, et lepingu p 3.6 ei taganud markšeiderimõõdistuse tulemusi ehk 100 000 kinnipidamine / tasumine ei olnud sõltuvuses mõõdistuste tulemustest. Kohus nõustub ka sellega, et asjaõigusliku müügilepingu p 3.6 sätte mõte ei ole võimaldada ostjal avastada mõni puudus selle aasta jooksul ja jätta sellest müüjat teavitamata. Kohus on seisukohal, et asjaõiguslepingu p 3.6 tulenev aastane tähtaeg on seotud võimalike ostja müügilepingust tulenevate nõuetega (nt müüjapoolse asja üleandmise kohustuse rikkumise (VÕS § 208 lg 1) või võimalike puuduste avastamisega (asi ei vasta lepingutingimustele, VÕS § 217 lg 2). Tulenevalt VÕS § 220 lg 1 peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Käesoleval juhul on pooled p-s 3.6 kokku leppides pidanud 1 aastat mõistlikuks ajaks, mil ostja saab lepingutingimistele mittevastavusest müüjat teavitada ning mille jooksul peaksid eeldatavalt asjal nn varjatud puudused ilmnema. Kui aasta jooksul puuduseid ei ilmne ning ostja lepingutingimustele mittevastavusest müüjat ei teavita, kuulub p 3.6 kohaselt ostja kinni peetud 100 000 eurot müüjale tasumisele.
41.OÜ Eesti Killustik on seisukohal, et oü Silbet müüs puudustega asja, kuivõrd müügilepingu p-s 2.2.10 antud müüja kinnitus XXX II karjääri kaevandatava ehitusliiva koguse kohta ei vasta markšeiderimõõdistuste tulemusele, ehk tegelik kaevandatava ehitusliiva varu on oluliselt väiksem. 41.1 Asja lepingutingimustele mittevastavusele ja õiguskaitsevahendina hinna alandamisele (alternatiivselt kahju hüvitamisele ) tuginev ostja OÜ Eesti Killustik pidi tõendama müüjapoolse lepingu rikkumise, st lisaks lepingutingimustele mittevastavuse aluseks oleva puuduse olemasolule (VÕS§ 217, § 77) tõendama, et puudus või selle ilmnemise põhjustanud omadus esines asjal juba selle üleandmise hetkel. VÕS § 218 lg 1 kohane eeldus, et müüja vastutab lepingu rikkumise eest, kehtib juhul kui ostja tõendab, et müüja rikkus lepingut ja müüs talle lepingutingimustele mittevastava asja. Vastutust välistavaid asjaolusid, nagu puuduse põhjustamist ostja poolt, ostja teadmist puudusest, vastutust piiravat kokkulepet või puudusest õigel ajal teatamata jätmist tuli tõendada müüjal. (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3.2-1-129-12 p 16). 41.2 Vastavalt VÕS § 217 lg 1 peab üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas (sh asja juurde kuuluvad dokumendid) Sama paragrahvi 2. lõike p 1 järgi ei vasta asi muuhulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Olulisimaks aluseks asja lepingutingimustele vastavuse määramisel on poolte vahel sõlmitud müügileping ja selles sisalduvad kokkulepped lepingu eseme omaduste kohta. Lepingutingimustele vastavuse kontrolli tuleb alustada küsimusest, kas leping sisaldab kokkuleppeid eseme omaduste kohta ning kas ostjale üleantud ese sellistele kokkulepitud omadustele vastab. Kokkulepitud omadused peavad olema määratud lepingupoolte müügilepingus sisalduvate erikokkulepete kaudu ning vajadusel tuleb nende sisu tuvastada tõlgendamise teel. 41.3 OÜ Eesti Killustik leiab, et kuivõrd müüja kinnitas müügilepingu p-s 2.2.10, et XXX II liivakarjääris on kaevandatava ehitusliiva maht vähemalt 490 000 m3 ja markšeideri mõõdistuste tulemusena ilmnes, et tegelik kaevandatava ehitusliiva varu on 268 000 m3. (A. K.i arvutus III kd tl 49-50), ei vasta müüdud asi lepingutingimustele ja see puudus annab ostjale võimaluse õiguskaitsevahendite rakendamiseks müüja vastu. Kohus leidis otsuse p-s 39.6 - 39.7, et pooled lähtusid ja müüja kinnitas müügilepingu p-s 2.2.10 ehitusliiva koguse puhul lepingu sõlmimise ajal kehtivatest / kinnitatud varuplokkide jaotusest ja liiva kasutusala liigitusest (ehitusliiv) 41.4 Asja vastavust lepingutingimustele tuleb kontrollida VÕS § 218 lg 1 järgi asja üleandmise hetke seisuga, järelikult tulevad kokkulepitud omadustena VÕS § 217 lg 2 mõttes kõne alla omadused, mis on asjal olemas vastaval ajahetkel. Riigikohus on muuhulgas sedastanud, et lepingus märgitud müügieseme mõõtude või muude arvnäitajate tegelikest erinemise korral ei saa alati rääkida lepingu rikkumisest. Selleks tuleb kindlaks teha, kas tegemist on kokkulepitud omadusega või kas erinevusega kaasneb rikkumine muul alusel (nt VÕS § 217 lg 2 p 2 või 3 järgi). Vajadusel tuleb lepingut tõlgendada ja hinnata omaduse olulisust lepingu kontekstis (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11 p 27) Kohus nõustub kostjaga selles, et müüja kinnitusel asja omaduste kohta on kahtlemata õiguslik tähendus, ka lepingueelsel teabel, mis ei saa lepingutingimuseks, on õiguslik tähendus. Saadud teave määrab asja tavapärase kasutusala ning -võimalused, mis on olulised VÕS § 217 lg 2 p 2 rakendamisel, lisaks toob ostjale ebaõige teabe edastamine kaasa müüja VÕS § 14 lg 1 2. lauses
sätestatud kohustuse rikkumise, mis lepingu sõlmimise korral loetakse lepingulise kohustuse rikkumiseks. Käesoleval juhul ei ole asjas esitatud tõenditele tuginedes kohtul alust järeldada, et OÜ Silbet müüjana on mingil viisil edastanud ebaõiget teavet asja omaduste kohta või andnud teadvalt vale kinnituse nende omaduste (sh kaevandatava ehitusliiva koguse II XXX karjääris plokis 4) kohta. Isegi kui nõustuda kostjaga selles, et tema huvi oli üksnes ehitusliiv ja selleks spetsiifiliseks kasutusotstarbeks sobivat liiva on vähem kui väidetavalt müüja 2.2.10 antud kinnitus näitab, siis rõhutab kohus, et liiva kogus karjääris (plokis 4, 5 ja 13 ) ei erine müügilepingust toodust ning isegi kui ümbermõõdistuse tulemusena eraldati arvestava ehitusliiva kogus on väiksem, on vähemalt selle võrra suurem täiteliiva kogus, mis on samuti kasutatav ja müüdav ja mida kostja ka aktiivselt realiseerib. Lisaks eeltoodule rõhutab kohus, et pooled sõlmisid kaevandusettevõtte müügilepingu, mitte lepingu ainuüksi ehitusliiva omandamiseks. Seega ei ole alust tugineda ka VÕS § 217 lg 2 p 2. Kohus on seisukohal, et lepingueseme üleandmisel kostjale ei eksisteerinud kaevandusettevõttel sellist puudust, mis oleks välistanud selle eesmärgipärase kasutamise. Kaevandatava ehitusliiva koguse erinevus saab olla iseenesest varjatud puudus, mida ei ole võimalik mõistlikult lepingu objekti ülevaatuse käigus avastada. Isegi kui pidada erinevust eraldatud ehitusliiva koguses vajatud puuduseks, ei ole kohtu hinnangul alust väita, et seda sai teada üksnes müüja kui pikaajaline kaevandusettevõtte omanik, kuid kes jättis vastava puuduse ostjale kui samuti professionaalsele kaevandusettevõtjale avaldamata. Kohus eeltoodud kostja väitega ei nõustu. Vaidlust ei ole selles, et müügi ja asjaõiguslepingute sõlmimise ajal olid OÜ Inseneribüroo Steiger uuringutulemused veel vormistamata, mõõdistused olid pooleli. Seda, et XXX II liivakarjääri varuplokkide jaotuse ja liiva kasutusala muutmise ehk seni ehitusliivana kvalifitseeritud liiva eraldi mõõdistamine ja arvestamine ehitus- ja täiteliivaks võib mõjutada (mõjutab) lepingutes toodud ehitusliiva koguseid, olid teadlik nii hageja kui kostja, mistõttu väide nagu varjanuks müüja puudust ostja ees, on alusetu ja tõendamata 41.5 Markšeideri mõõdistuste tulemusena muudeti XXX II liivakarjääri seniste varuplokkide (plokk 4 ehitusliiv ja plokk 5 ehitusliiv) jaotust. - OÜ X XXX II liivakarjääri järeluuringu aruandes (varu seisuga 31.12.2016, töö nr 18/2000, II kd tl 130-162) soovitatakse võtta arvele aktiivse tarbevaru plokid kogustega seisuga 31.12.2016; a) plokk 4 ehitusliiv – varu 462 000 m3 b) plokk 5 täiteliiv – varu 780 000 m3 c) plokk 13 täiteliiv – varu 4 000 m3 varu kokku 1 240 000 m3 - OÜ X XXX II liivakarjääri järeluuringu aruandes (varu seisuga 31.12.2017, töö nr 18/2000, II kd tl 105-128) on ehitusliiva varu plokis 4 toodud 31.12.2017.a. seisuga 453 000 m3 (II kd tl 127), varu kokku 4. 5 ja 13 plokis 128 000 m3 , mis on võrreldav varuga endise plokkide jaotuse järgi (plokk 4 ja 5 ehitusliiv) ca 1 309 000 m 3 - aruanne saadetud OÜ-le Eesti Killustik 16.02.2018 (II kd tl 129) - OÜ X XXX II liivakarjääri markšeiderimõõdistamise seletuskirjas (töö nr 18/2183, varu seisuga 28.05.2018, II kd tl 187-194) toodi 4. ploki ehitusliiva kogus 447 000 m3 , kogu varu plokkides 4, 5, 13 kokku 1 287 890 m(II kd tl 194) - OÜ X järeluuringu aruanne edastati OÜ-le Eesti Killustik e-kirjaga 29.03.2018.a. (OÜ Silbet hagi lisa 6) 28.05.2018.a. esitasid pooled Keskkonnaametile taotluse kaevandamislubade ümberregistreerimiseeks ja kaevandaja andmete muutmiseks (III kd tl 8-9), - Markšeider A. K.i arvutus (III kd tl 49-50) on esitatud seisuga 17.05.2018 kuid allkirjastatud 13.05.2019.a.ja tugineb 2018 Steigeri ttööle nr 18/2100 (järeluuringu aruandele). Arvutuses on
kaevandatava varu arvutamisel arvestatud varust maha nõlvatervikud, millest tulenevalt on saadud ploki 4 kaevandatava varu 268 000 m3. (III kd tl 50) 41.6 Kostja väide, et kuni A. K.i arvutuste saamiseni mais 2019 lähtus kostja ainult müüja müügilepingu p-s 2.2.10 antud kinnitusest, ei vasta tegelikkusele. Juba eelviidatud tõenditest nähtub üheselt, et OÜ Eesti Killustik oli teadlik varuplokkide jaotuse muutumisest tuleneva kaevandatava ehitusliiva varu muutumisest (vähenemisest) ka enne müügilepingu sõlmimist. Ka asjaolu, et OÜ Inseneribüroo Steiger ettepanekul / soovitusel muudeti varuplokkide jaotus ning OÜ Eesti Killustik kasutas Steigerit oma majandus- ja kutsetegevuses (TsÜS § 133 lg 1), olid järelikult kostjale teada ka varuplokkide ja seni ehitusliivana kvalifitseeritud liiva osalise kasutusala muutmise asjaolud. Kohtu hinnangul ei ole oluline, et plokis 4 kaevandatava ehitusliiva jääkvaru (268 000 m3 ) , arvutused, millest arvestati maha nõlvatervikud, tehti mais 2019 - mõõdistused, millele arvestustes tugineti olid tehtud aasta varem. Väidetav puudus, millele tugineb oma nõudes OÜ Eesti Killustik, oli talle kui ostjale teada juba müügilepingu sõlmimisel, seetõttu ei saa ka väidetavat puudust pidada varjatud puuduseks. Eeltoodust tulenevalt on alusetu tugineda ka asjaõiguslepingu p-s 3.6 sätestatule, kuivõrd ostja müügilepingust tulenevad nõuded tuginedes asja lepingutingimustele mittevastavusele hõlmavad kohtu hinnangul siiski olukordi, kus on tegemist varjatud puudusega (mis on küll olemas lepingu sõlmimise ajal, kuid ostja sellest ei tea) või mis ilmneb aasta jooksul, kuid ei ole rakendatav olukorras kus ostja teab väidetavast puudusest, kuid lõpliku arvestuse koostab tähtaja viimastel päevadel. 41.7 Kohus rõhutab, et lepinguese ei olnud teatud kvaliteedinõuetele vastav ehitusliiv, vaid kaevandusettevõte tervikuna. Ostja omandas tehinguga kaevandusettevõtte. Vaidlust ei ole selles. et käesoleval ajal realiseerib kostja nii ehitus- kui täiteliiva (ümberhindamise järgses jaotuses). Seega väide nagu ei omaks muu vara ja varu, sh täiteliiv mingisugust tähendust, on alusetu. Kaevandusettevõtte koosseisus oli muuhulgas kogu karjääris olev liivavaru (mis müügilepingu sõlmimise ajal oli XXX II karjääris plokkides 4 ja 5 arvel ehitusliivana). OÜ Eesti Killustik heidab OÜ-le Silbet ette, et ostja sai müüjalt kui professionaalselt kaevandusettevõtjalt eeldada, et tema kinnitatud ehitusliiva kogusest on maha arvestatud nõlvatervikud, kuid jätab tähelepanuta, et nõlvatervikuid ei arvestatud ka Steigeri järeluuringus (tll töö nr 18/2100) ega järeluuringu seletuskirjas (töö nr 18/2183), vaid alles aasta pärast müügilepingu sõlmimisest. Nõlvatervikute arvestamata jätmine on kohtu hinnangul pigem etteheidetav mõõdistajatele. Kohus nõustub, et kaevandatav liiv on see, mille reaalselt karjäärist kätte saab. Kaevandatava varu jääk XXX II liivakarjääri 4. 5 ja 13 plokis (müügilepingu ajal kehtinud jaotuse järgi ehitusliiva 4. ja 5. plokk) on 670 890 m3 (III kd tl 50), mis on rohkem kui müügilepingu p-s 2.2.10 antud müüja kinnitatud minimaalne kogus 490 000 m3 . Kohus leidis otsuse p-s 96.6 ja 96.7, et müüja sai lähtuda müügilepingu p 2.2.10 kinnituse andmisel ehitusliiva kogusest lähtuvalt müügilepingu sõlmimise ajal kehtinud varuplokkide jaotusest ja viidatud kaevandamisloal antud maavara liigitusest. 41.8 Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et müüdud asi (kaevandamisettevõte) vastas lepingutingimustele ja hageja müügilepingust tulenevaid kohustusi rikkunud ei ole. Tegelikult etteheidetavat erinevust müügilepingu ja faktilise olukorra vahel ei eksisteeri. XXX II liivakarjääri ehitusliiva varu ei ole tegelikult muutunud. Müüja vastutuse välistab käesoleval juhul ka asjaolu, et väidetavast puudusest (ehitusliiva jääkvaru tegeliku koguse erinevusest müügilepingus kinnitatuga) oli OÜ Eesti Killustik teadlik juba müügilepingu sõlmimise ajal (VÕS § 218 lg 4).
Viidatud säte kujutab endast müüja vastutust välistavat vastuväidet ostja võimalikele lepingu mittekohasest täitmisest tingitud nõuetele. Tulenevalt VÕS § 221 lg 1 p-st 2 võib ostja tugineda lepingutingimustele mittevastavusele sõltumata sellest, et ta asja üle vaadata ei lasknud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Käesolevas asja ei ole millegagi tõendatud, et OÜ Silbet teadis asja väidetavast mittevastavusest lepingutingimustele (et kaevandatava ehitusliiva kogus on tegelikkuses oluliselt väiksem kui müügilepingus kinnitatud) ja jättis selle ostjale avaldamata.
42.Kuivõrd kohus leidis, et OÜ Silbet ei ole lepingut rikkunud, puudub järelikult OÜ-l Eesti Killustik alus nõuda hinna alandamist või kahju hüvitamist. 42.1 VÕS § 112 lg 1 kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuse suuruse asjaolusid arvestades kohus. Hinna alandamise eesmärgiks on VÕS § 112 järgi mittekohase täitmisega rikutud pooltevaheliste kohustuste taastamine olukorras, kus lepingutingimustele mittevastava soorituśe saanud lepingpool on mitte kohase täitmise vastu võtnud ja ei soovi lepingust taganeda (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15 p 13). Riigikohus on märkinud, et müügilepingu järgi võib ostja alandada ostuhinda, kui on täidetud järgmised põhilised materiaalsed eeldused: - kehtiv müügileping poolte vahel, - müüja ei ole oma lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt täitnud, on üle andnud lepingutingimustele mittevastava asja, - müüja vastutab asja puuduste eest - müüja ei ole puudust kõrvaldanud või on ostja sellest õigustatult keeldunud (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-85-13 p 10, 3-2-1-129-12 p 14) Hinda saab alandada sellise kohustuse rikkumise eest, mis on hinna tasumisega vastastikuses seoses (müügilepingu puhul esmajooneskohustus anda üle puudusteta asi ja teha võimalikuks omandi üleandmine) Käesoleval juhul saaksid kõne alla tulla müüja võimalikud rikkumised seonduvalt kaevandusettevõtte jm lepinguesemesse kuuluva vara üleandmisega või võimelike puudustega. 42.2 Kuivõrd kohus leidis, et OÜ Silbet lepingut rikkunud ei ole ja puudub alus hinna alandamiseks, puudub vajadus ka alandatud hinda arvestada. Kohus peab vajalikuks siinkohal märkida, et põhjendamatu on OÜ Eesti Killustik esitatud arvestus, milles on lähtutud puudustega hinna (alandatud hinna) arvutamisel eeldusest, et müügihinna sisse kuulusid ainult maavarad (liiv). Kostjale läksid koos XXX II liivakarjääriga üle ka muu vara, mis ei ole väärtusetu. Seetõttu on ainuüksi kuupmeetrite põhine arvestus (III kd tl 47-48) põhjendamatu. Kohus nõudis 20.10.2020.a. kirjas mittekohas väärtuse tõendamist (IV kd tl 16) Lepingu esemesse kuuluvate esemete väärtused on tõendamata, mistõttu on tõendamata ka XXX II liivakarjääri ehitusliiva ühe kuupmeetri väärtus, kuivõrd selle väärtus väheneb müügilepingu p 1.1 ja 1.2 märgitus teiste esemete väärtuste võrra. 42.3 Ostja võib nõuda asja lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist VÕS § 115 alusel ning § 225 erinormina täpsustab hüvitamisele kuuluva kahju määramise reegleid.
Hüvitamisele kuuluva kahju määramisel tuleb arvestada VÕS § 127 lg 2 ja 3 sätestatud piirangutega, kontrollida kas ostja poolt nõutava kahju hüvitamine vastav § 217 jj eesmärgile. Kahju hüvitamise nõude esitamise korral on ostjale kahju hüvitamise peamine eesmärk kompenseerida ostjale puudusest tingitud väärtuse vähenemine. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole millegagi tõendanud lepingueseme väärtuse vähenemist seonduvalt ümbermõõdistuse tulemusena ehitusliiva varu väiksemast kogusest. Kostja ei ole tõendanud, et talle on tekkinud väidetava mittekohase täitmise tagajärjel kahju. Kohus on seisukohal, et ainuüksi ehitusliiva koguse erinevus ei tõenda veel kahju tekkimist ostjale (asja väärtuse vähenemist). Kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel peab poolte vahel olema kehtiv võlasuhe, võlgnik peab olema kohustust rikkunud, vastutama selle eest ja võlausaldajale peab olema tekkinud kahju , mis kuulub hüvitamisele (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-130-15 p 11, 3-2-1-100-15 p 20) Kahju hüvitamise kohustus tekib võlgnikul üksnes siis kui ta rikkumise eest vastutab ja kahju hüvitamise nõude olemasoluks on vajalik kahju olemasolu ning põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel (§ 127 lg 4). Kuivõrd hinna alandamise ja /või kahju hüvitamise eeldused täidetud ei ole, puudub vajadus kohtul määrata hageja nõude suurust (kostja taotlus TsMS § 233 lg 1).
43.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus OÜ Silbet hagi, kohtu hinnangul ei ole OÜ-l Eesti Killustik alust keelduda lepingu täitmisest. Kohus mõistab OÜ-lt Eesti Killustik välja hageja kasuks 100 000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 8 700 eurot ja viivise vastavalt müügilepingu p 3.7 määras 0,05% tasumata nõudelt päevas kuni maksekohustuse täieliku täitmiseni. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 kui võlgnik viivitab rahalise kohustuse täitmisega, võib võlausaldaja nõuda viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Lisaks eeltoodule nõuab hageja viivist vastavalt TsMS § 367 , mille kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. OÜ Silbet nõue muutus sissenõutavaks 29.05.2019, hagi esitati maakohtule 18.11.2019. Sissenõutavaks muutunud viivis kujuneb seega 8 700 eurot.
Menetluskulude jaotus
44.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab OÜ Silbet hagi ja OÜ Eesti Killustik vastuhagi jääb rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud OÜ Eesti Killustik kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 4 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/
Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.