Otsuse tegemise aeg ja koht 21.05.2021 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-20-120741
Tsiviilasi
J&M Investment Projects OÜ hagi J. S. vastu võla nõudes
hagi hind 2390 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: J&M Investment Projects OÜ (registrikood 14724552, Pirita tee 20/2-121, Tallinn 10127); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Andrei Tšerednik (Õigusbüroo Ironlaw OÜ, e-post: [email protected]); Kostja: J. S. (isikukood xxx, xxx); Kostja lepinguline esindaja: R. V. (e-post: xxx). kirjalik menetlus Menetluse liik Hagihind
2.Jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt hageja kasuks välja 2390 eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Mõista hagejalt J&M Investment Projects OÜ-lt (registrikood 14724552) kostja J. S. (isikukood xxx) kasuks menetluskuludena välja õigusabikulud 550 (viissada viiskümmend) eurot.
3.Kohustada hagejat J&M Investment Projects OÜ (registrikood 14724552) kandma välja mõistetud menetluskulude summa 550 eurot Õigusmenetluse Osaühingu (12876542) arvelduskontole nr EExxx AS-s SEB Pank. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt oli kostja 07.06.2019-23.08.2019 hageja juhatuse liige. Sellel ajal kandis kostja enda pangakontole hageja vahendeid 2390 eurot. Kostja ülekande põhjust ei selgitanud. Hageja leidis, et kostja andis endale laenu hageja arvelt. Hageja viitas ÄS § 159 lg 1 punktile 4 ning asus seisukohale, et laenuleping on tühine.
2.Hageja viitas TsÜS § 84 lõikele 1 ja VÕS § 1028 lõikele 1. Kuna leping oli tühine algusest peale, puudus raha ülekandmiseks õiguslik alus. Hagejal on õigus nõuda alusetult makstud raha tagasi VÕS § 1028 lg 1 kohaselt. Hageja viitas VÕS § 82 lõikele 3. Kostja teab raha tagastamise kohustusest alates makseettepaneku saamisest. Seega on kohustus sissenõutavaks muutunud alates 17.06.2020.
3.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Nagu kostja väidab, ei olnud ta kunagi hageja juhatuse liige, vaid pani ette oma venna S. G.i, kes ei teadnud asjast midagi. Seda kinnitas S. G. 27.10.2020 tsiviilasjas nr 2-20-8204. Kostja tuli hageja esindaja juurde ja pakkus koostöö projekti. Kostja väitis, et ta on usaldusväärne ja tal on palju tuttavaid. Kostja pakkus hageja juhatuse liikmeks oma venna ja pidi ise tegutsema projektijuhina. Hageja nimi tuleb kostja ja hageja juhatuse liikmete nimedest. Kostja ei olnud hageja juhatuse liige ega osanik, vaid ainult projektijuht. Ühtegi dokumenti ei sõlmitud.
4.Kostjale anti õigus kasutada hageja arvelduskontot projekti läbiviimiseks, kuid iga tegevuse kohta ta pidi esitama raamatupidamisele dokumendid. Kostja ei ole dokumente esitanud vaatamata hageja pöördumisele. Hageja tõendas, et kostjal oli ligipääs arveldukontole Internetipanga kaudu. Ülekanded tegi kostja, mida tõendab panga kinnitus. Ülekandeid ei ole võimalik arvestada palgana. Tegu oli laenuga. Palga makse tehakse kord kuus ja sellelt tasutakse maksud.
5.Laenu andmine ei ole keelatud, kuid see peab toimuma seadusega kooskõlas. Laenu andmise kohta tuleb koostada leping ehk kokkulepe juhatusega. Kostja ei ole hageja juhatuse liige ja hageja juhatus ei ole tehinguid heaks kiitnud. Ülekanded tegi kostja omal algatusel. Pigem on tegu vara omastamise või alusetu rikastumisega. Kostja ei ole vaidlustanud lepingu lõpetamist ja töötasu nõuded on alusetud.
6.Kostja oli äripartner ja projektijuht, kuid kahjuks ei suutnud ta midagi teha. Kostja tuli hageja juurde Töötukassa lepinguga. Pikka aega oli kostja hageja juures äripartner ja projektijuht, kuid ta ei teinud midagi. Töö tulemust ei ole kostja tõendanud. Kostja tegi ülekanded ise ja kirjutas selgitusse „laen“.
7.25.02.2021 seisukohtades leidis hageja, et ta ei ole hagi alust muutnud, vaid seda täiendanud. Kostjale tehti ülekandeid selgitusega „laen.“ Puuduvad lepingud ja juhatuse otsused, millega oleks lubatud kostjale laenu anda. Kostja tegi seda omavoliliselt. Kostjale oli antud ligipääs arvelduskontole, mida kuritarvitades sai kostja endale raha kanda. Kostja omastas talle usaldatud vara ilma loata või muu õigusliku aluseta.
8.Laenutehingu tegi kostja isiklikult. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Kostja pidi tõendama, et tegu ei ole laenuga. Kostjal ei olnud õigust endale laenu anda ja heakskiitu selle kohta ei ole tulnud. Kostja ei ole tõendanud, kellega ja millistel tingimustel ta leppis kokku laenu andmises.
9.Menetluses on kindlaks tehtud raha liikumine ja tehingu teostanud isik. Kostja ei ole dokumente esitanud. Hageja esmane hagi õiguslik alus on laenulepingu alusel saadu tagasinõudmine. Menetluse käigus on kostja paljasõnaliselt väitnud, et laenulepingut ei olnud. Alternatiivselt esitab hageja alusetu rikastumise nõude. Kui puudub laenuleping, on äriühing täitnud olematut kohustust.
10.Samas leidis hageja, et poolte vahel puudub vaidlus laenulepingu olemasolu kohta hageja ja kostja vahel. Kostja kinnitas laenu saamist. Poolte vahel oli sõlmitud laenuleping, mida tõendab ülekande selgitus "laen" ning kostja vastus. Pooled ei ole kokku leppinud laenu tagastamise tähtajas, mistõttu tegemist on tähtajatu laenulepinguga. Hageja viitas VÕS 398 lõikele 1. Hageja on lepingu üles öelnud ning nõudis laenu tagastamist ülalnimetatud sätte kohaselt. Selle tõendiks on hageja e-kiri, milles ta nõudis raha tagastamist. Laenu tagastamise nõue on muutnud sissenõutavaks 25.11.2019. Kostja ei ole vastu vaielnud lepingu lõpetamisele, ta oli sellega nõus.
11.Hageja väitis algselt ekslikult, et kostja oli juhatuse liige. Kostja ei ole kunagi olnud juhatuse liige. Kostjal oli õigus kasutada äriühingu raha, kuid kasutamine pidi olema teostatud äriühingu huvides ja seotud äriühingu majandustegevusega. Hageja ei ole omaks võtnud, et ta on andnud kostjale nõusoleku endale laenu kanda. Kostja tegi seda iseseisvalt ja omal algatusel. Kohus eksib, sest raha kuulub äriühingule ning äriühingu kontolt peab raha minema edasi seadusliku alusel. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et talle anti õigus ja talle anti laenu. Kostja tegi kande omavoliliselt. Kohus eksib, kui leiab, et kostja võis endale laenu kanda.
12.Kohus hindab ekslikult kostja tasaarvestuslikku nõuet. Hageja nõustus, et kostja oli tööle võetud, kuid ta töötas vaid 6 päeva. Kostjale arvestati palka ajavahemiku 21.08.2019 kuni 28.08.2019 eest. Selle summa pidas hageja kinni kuni ajani, mil oleks võimalik kindlaks teha kõik kostja tööülesannetega seostatud asjaolusid. Töölepingu suhtest tulenev nõue ei saa seostuda laenu andmisega. Töönõuded on eraldi teema, samuti on see eraldi menetlus. Kui kohus hakkab nõuet läbi vaatamata, siis rikub kohus oluliselt menetlusõigust, sest kostja ei ole nõuetekohaselt ja õigeaegselt täitnud tasaarvestuse nõudeid. Kostja ei ole esitanud tahteavaldust ega tasunud riigilõivu. Väide esitati 1 aasta 7 kuud pärast lepingu lõpetamist.
13.23.02.2021 menetlusdokumendis leidis hageja, et kostja on laenu andmise omaks võtnud ning kostja väide, et tegelikult oli tegemist palga maksmisega, ei ole usutav. Kostja tegi kokku 8 makset erinevates summades. Üldjuhul makstakse palka kord kuus ja kindlaks määratud summana. Kostja võeti tööle vastavalt kokkuleppele Töötukassaga ja käskkirjas märgitud summast x pidi hüvitama Töötukassa.
14.Hageja pidas arusaamatuks, kuidas sai kostja endale maksta palka enne, kui ta ametlikult tööle võeti ja oli Töötukassas arvel. Hageja esitas oma arvestuse ja nõus summa tasaarvestama, kuid see on 271,50 eurot. Kui kostja tahab rohkem palka saada, peab ta tõendama, mida ta hageja juures tegi. Kostja ei ilmunud alates 28.08.2019 tööle ja jättis esitamata kuludokumendid, mistõttu ta vallandati. Kostja töötas hageja juures umbes kolm nädalat. Kostja väited ei ole tõendatud.
15.Kostja väidete järgi tuleb tema töötamise ajaks lugeda äriühingu asutamise aeg, mitte aeg,
mil ta ametlikult tööle võeti. Need on oluliselt erinevad juriidilised faktid ning kohustused. Koostöö on üks fakt, aga töölepingulised suhted, mille eest on ette nähtud tasu, on teine juriidiline fakt. Käskkiri ja tasu kindlaksmääramine olid augustis. Kuni augustini ei saanud suhet töösuhteks nimetada ja samuti selle kohta puudub tasumise kokkuleppe. Laenu andmine hakkas toimuma juba juunis 2019, kui palgapäev ei olnud veel saabunud. Kostja võeti tööle augustis 2019 vastavalt Töötukassaga sõlmitud lepingule.
16.Kui kostjale oli vaja raha ja hageja talle palka ei maksnud, on kostja kohustatud tõendama, mida ta on teinud selleks, et palka saada. Kostja ei ole tõendanud, et ta pöördus augusti lõpus hageja poole palga saamiseks. Kostja on omaks võtnud, et tegi kanded omavoliliselt. Hageja heakskiitu ta selleks ei saanud. Hageja leidis, et asja lahendamisel ei saa välja minna hagi piiridest ehk 8-st ülekandest. Kui maksed tehti selgitusega „laen“, oli tegu laenuga.
17.Kostja on vastuoluliselt väitnud, et sai oktoobris 2019 teada, et ta enam ei tööta. Kui kostja kirjutas 06.10.2019 dokumendile alla, kus ta siis oli 1,5 kuud. Kui kostja ei olnud vallandamisega nõus, oli tal õigus pöörduda pädevate organite poole, kuid seda ta ei teinud. Kostja ei teavitanud hagejat, et võttis viimase raha.
18.Kostja arvutusi pidas hageja arusaamatuteks. Kostja võeti tööle 0,5 koormusega augustis 2019. Sellest 0,5 koormusest pidi talle tasuma 0,25 % hageja ja 0,25 % Töötukassa, kuid selle eelduseks oli tehtud töö. Igasugused alusetud arvestused tuleb välja jätta. Töölepinguga seotud küsimusi ei saa selles asjas läbi vaadata. Kostja oleks pidanud pöörduma 4 kuu jooksul töövaidluskomisjoni või kohtu poole. Kostja sai teada õiguste rikkumisest 06.10.2019 ja pidi pretensioonid esitama hiljemalt 07.01.2020, mida ta ei teinud.
KOSTJA VASTUVÄITED
19.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et ta töötas hageja juures. Kostja ei ole kunagi olnud hageja juhatuse liige. Kostja laenas endale 2390 eurot. Raha tagasi saamiseks peab hagejal olema alus. Kostja oli hageja asjaajaja ehk tegevdirektor. Temaga lubati sõlmida tööleping ja anti ligipääs hageja kontole, kostjale lubati töö eest tasuda. Töösuhe kestis üle 4 kuu.
20.Hageja ei täitnud lubadusi, kuigi lubas kostja pangaarvet käsutama. Juba see asjaolu tõendab tööle lubamist. Kostja usaldas hagejat, kuid palka talle ei makstud. Kostjal ei olnud kirjalikku töölepingut ja palka ei olnud talle välja makstud, kuid elamiseks oli kostjal raha vaja. Seepärast, vormistas kostja ülekandeid seniks ajaks laenudena. Kavas oli need töölepingu kirjalikul sõlmimisel ümber vormistada saadud töötasuks. Kostja kandis raha laenudena nime all vähehaaval ja vastavalt hageja majanduslikele võimalustele. Kui lähtuda hageja omaksvõetud väitest umbes 2,5 töötamise kuu kohta, teeks see keskmiseks kuupalgaks tagasihoidliku 956 eurot, 4 kuu puhul 597,50 eurot. Sellele lisandub ette teatamata töölepingu lõpetamise ja ühe kuu väljamaksed, saamata jäänud puhkuserahad ning kuu keskmine oleks alla minimaalpalga. Kostja esitas tasaarvestuse avaldusena kompromissi ettepaneku vormistada saadud summa ümber töötasuna. Sellisel juhul ei esitaks kostja nõuet saamata jäänud palga ja viivise nõudes.
21.30.01.2021 seisukohtades leidis kostja, et ta saab vastunõuet esitada ka ilma vastuhagi esitamiseta tasaarvestusliku nõudena. Kostja võttis vormiliselt laenu, et see saadaolevast töötasust tasaarvestada. Kostja oli hageja töötaja ja hagejal oli tema ees kohustus töötasu maksta. Osaliselt on hageja seda vastuses tunnistanud. Kostja on küll kirjutanud ülekannetesse „laen“, kuid tegelikult pidi olema tegemist palga maksmisega. Kuna hageja pika aja jooksul töölepingut kostjaga ei allkirjastatud, vormistas kostja töötasu laenuna, mida hiljem saamata töötasuga
tasaarvestada. Selleks ei olnud tegelikult põhjust ja kostja oleks võinud kanda endale palka ka suulise töölepingu alusel. Alustanud ettevõttel oli raske tasuda tööjõumakse.
22.Tõenditega on kostjal probleem. Dokumente hageja juures ei vormistatud ja töölepingut või tööaja graafikut ei olnud. Töösuhte alguse kuupäevaks on hageja asutamise kuupäev 16.05.2019. Koostöö algust kinnitab pangas kostjale osaühingu arve kasutamise õiguse andmine, milleks on hageja andnud kostjale 20.05.2019 tähtajatu volikirja. Seega algas töösuhe koheselt osaühingu asutamisel, sest pangaarve kasutamine oli kostja üks otseseid tööülesandeid algusest peale. Kostja oli seega selle volikirjaga tööle lubatud sh pangaarvet kasutama. Töötajale tuleb tööle lubamisel vastavalt seadusele palka maksta.
23.Kostja leppis hagejaga kokku palgas, milleks oli hageja esitatud tõendite järgi 1080 eurot kuus brutotasuna. Seda tõendab hageja töötasu arvestusleht augustis 2019 palgamääraga 1080 eurot, 84 tundi kuus, 12,86 eurot tunnis. Palga suuruse on hageja ise tõendis kinnitanud, samuti käskkirjas nr 08/01/2019. Viimast käskkirja kostjale teatavaks tehtud ei ole. Kostja oli mingi osa tasust ehk 2390 eurot kätte saanud ja luges töösuhtega seoses olevad rahalised nõuded sellega ekslikult lõppenuks. 30 päeva jooksul ta töövaidlust ei alustanud.
24.Hageja on kokkuhoiust tulenevalt Maksu- ja Tolliametis kirja pannud vaid 6 kostja tööpäeva. Hageja muud tõendid tõendavad teisi kuupäevi. Hageja on nõustunud, et kostja käis korduvalt komandeeringutes ja seetõttu ei ole usutav, et töösuhe kestis vaid 6 päeva augustis. Tsiviilasjas nr 2-20-8204 tõendina esitatud kuriteoteates kinnitas hageja seaduslik esindaja, et kostja oli hageja töötaja. Kostja usaldas hagejat ja selle juhatuse liiget M. L.t, ei nõudnud temalt kirjaliku töölepingu sõlmimist, väljavõetud raha üleandmise tšekke ega dokumentide üleandmise akte. Kostja oli koostöö algul haavatavas seisus, projekt oli alles algamas, ta ei tahtnud olukorda teravdada.
25.Hageja on kinnitanud, et kostja töötas tema juures projektijuhina. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kostja on teinud pangaülekandeid ka kolmandatele isikutele. Kõik see kinnitab mitmete kuude vältel töösuhete olemasolu. Kostja tööd kontrollis hageja juhatuse liige M. L. kui tööandja seaduslik esindaja. Juhatuse liige M. L. mitmete kuude vältel kostjale töö suhtes etteheiteid ega hoiatusi ei teinud. Ühtlasi oli kostja kohustuseks hageja tegevdirektorina tasuta juhtimine, käskkiri 08/01/2019, punkt 4, 07.08.2019. Veel pidi kostja hageja vajadusteks pangakaardiga sularaha välja võtma (hageja kinnitusel kokku 19 870 eurot), projektijuhina lepingute järgselt pangaülekandeid tegema, koostööpartneritega partnerlussuhteid hoidma jms. Alles tagantjärele on hageja asunud otsima etteheiteid töö sisu osas.
26.Hageja on hagis omaks võtnud, et ülekande tegemise aluseks oli leping. Hageja väidetud töösuhte lõppemise ajaga kostja ei nõustunud. Hageja kõrvaldas kostja 29.08.2019 projektist, kuid ei lõpetanud töösuhet. Kostja ootas hagejalt uusi korraldusi või otsuseid. Töösuhet ei lõpetanud hageja ka kostjale 25.09.2019 saadetud kirjas. Hageja kiri tõendab, et tööleping ei lõppenud augustis ega septembris. Alles 06.10.2019 korralduses teatas hageja, et lõpetab töösuhte. Töösuhe lõppes ilma ette teatamata ja lõpparve koostamiseta. Hageja väited juhatuse liikme ametikohast ja seejärel 6 töötamise päevast on arusaamatud.
27.Kostja viitas TLS § 78 lõikele 1 ja teatas, et palga tasaarvestamiseks ta hagejale nõusolekut andnud ei ole. Kostja töötas hageja juures turunduse tippspetsialistina, juhtis tasuliselt projekti ja lisaks tasuta osaühingut ajavahemikul 16.05.2019 kuni 06.10.2019 ehk 4 kuud ja 22 päeva ehk 4,7 kuud palgaga 1080 eurot kuus, kokku 5076 eurot bruto. Puhkusetasu kostjale ei makstud. Tööle asumise kalendriaastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt
töötatud ajaga. Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Kostjal on seega saamata puhkuseraha 4,7 kuu eest summas 429 eurot bruto.
28.Kostja esitas tasaarvestuse avalduse. Kui mitte arvestada laenuna saadut, on kostjal saamata palgana 5076 eurot palgana ja 429 eurot puhkusekompensatsioonina, kokku 5505 eurot bruto. Ajavahemikul 06.10.2019 kuni 27.01.2021 pole hageja kostjale kinni hoitud palka välja maksnud, olles seda ilma kostja heakskiidu ja loata kinni pidanud. Seega on kostjal õigus tasumata summadelt viivisele 8% aastas ehk kokku 10,477% õigeaegselt tasumata summast 5505 ehk 576,74 eurot. Kõik kokku on 6081,74 eurot (arvutatud brutosummadena), millest 2390 eurot on tasaarveldatud ja ülejäänud 3691,74 eurot on vastunõude brutosumma. Alates 28.01.2021 palus kostja hagejalt välja mõista VÕS ettenähtud viivise alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seoses töötasu nõudega kostja vastuhagilt riigilõivu ei tasu.
29.Menetlusliku tasaarvestusena tasaarvestas kostja talle hagis esitatud nõude 2390 eurot enda vastunõudega, mis tuleneb hagejalt tasumata töötasudest 2390 euro ulatuses. Ülejäänud hagejalt saadaoleva summa ja viivise palus kostja kohtul hagejalt kostjale välja nõuda.
30.Menetluskuludena palus kostja hagejalt täiendavalt välja mõista 650 eurot. Lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot. Käibemaksu ei lisandu. Kogu menetluskulude summa on 900 eurot.
31.Lõplikes seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Töötukassaga ei tegelnud hageja seetõttu, et tal puudus kirjalik tööleping. Kui omanik pidas vajalikuks riiki või Töötukassat petta ja töölepingu allkirjastamisega viivitada, ei tähenda see, et kostja seni tööd ei teinud. Kostja allus hagejale, täpsemini selle üldkoosoleku aktiivse tahte esindajale M. L.le. Seega oli tal õigus palgale. M. L.l oli veel vähemalt 3 erinevat firmat, aeg-ajalt oli ta vanasid sulgenud ja polnud teada, kui suured olid kostjal võimalused tagantjärele palga kättesaamiseks. Isegi pankroti korral oleks ta saanud Töötukassalt maksimaalselt vaid 3 keskmist kuupalka.
32.Seoses lõplike seisukohtade esitamisega palus kostja hagejalt menetluskuludena välja mõista 250 eurot. Lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot. Käibemaksu ei lisandu. Kogu on menetluskulude summa on 1150 eurot. Kostja palus vastuhagis ning menetluskuludena välja mõistetav summa lasta hagejal tasuda lepingulise esindaja Õigusmenetluse Osaühingu (12876542) kontole SEB Pangas EExxx.
KOHTU PÕHJENDUSED
33.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
33.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) kostja oli hageja töötaja; 2) hageja andis kostjale õiguse kasutada enda pangakontot; 3) kostja kandis hageja pangakontolt enda kontole kokku 2390 eurot; 4) 2390 euro kandmise osas oli hageja ja kostja vahel laenuleping; 5) töölepingu alusel pidi hageja tasuma kostjale töötasuna 1080 eurot kuus brutotasuna.
34.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peaks hagejale tagastama 2390 eurot. Menetluse käigus
esitas kostja kohtule tasaarvestuse avalduse ning vastunõude. Kostja esitas kohtule 30.01.2021 tasaarvestuse avaldusena pealkirjastatud menetlusdokumendi. Selles avaldas kostja muuhulgas, et ta küll kaalus vastuhagi esitamist, kuid leidis, et ei pea tasaarvestamiseks vastuhagi esitama. Vaatamata sellele esitas kostja menetlusdokumendi lõpus nõude, milles palus mõista hagejalt välja „vahe ja viivised 3691,74 eurot“.
35.Kohus leiab, et kostja 30.01.2021 menetlusdokumendis esitatud vastunõuet ei saa vastuhagina menetlusse võtta. TsMS § 373 lg 3 näeb ette, et vastuhagiavaldusele kohaldatakse hagiavalduse kohta sätestatut. TsMS § 363 lg 1 p 1 sätestab, et hagiavalduses tuleb märkida hageja selgelt väljendatud nõue ehk hagi ese. TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui sellel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Kohus leiab, et kuna kostja ei esitanud vastuhagiavaldust, milles oleks selgelt formuleeritud hagi ese ehk hageja vastu esitatav nõue, esinevad olulised puudused vorminõuetes, mille tõttu tuleb keelduda kostja 30.01.2021 avalduse menetlusse võtmisest vastuhagina.
36.Küll aga saab kohus arvestada samas menetlusdokumendis esitatud tasaarvestuse avaldust. Õiged on kostjad viited, et nõuete tasaarvestamiseks ei pea tegelikult vastuhagi esitama ning tasaarvestuse avalduse võib esitada kohtumenetluse ajal. Alusetud on hageja väited, et töötasu nõudest tulenevat tasaarvestuse avaldust ei tohi kohus menetleda, vaid seda tuleks hinnata mõnes eraldiseisvas menetluses. Seesuguseid piiranguid ühestki õigusnormist ei tulene. Alusetud on ka hageja väited, et kostja esitas töötasu puudutava tasaarvestuse avalduse hilinemisega. TLS § 29 lg 9 kohaselt on töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat arvates töötasu sissenõutavaks muutumisest. Hageja enda väidete kohaselt lõpetas ta töölepingu kostjaga 06.10.2019 ning järelikult ei saanud kostja töötasu tasaarvestuslik nõue olla aegunud. Ühtlasi tuleneb VÕS § 200 lõikest 2, et tasaarvestav pool võib oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada ka juhul, kui tasaarvestava poole nõue on aegunud, kui õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist. Alusetud on hageja viited, et kostja ei ole tasunud riigilõivu. Menetlusliku tasaarvestuse avalduse esitamisel ei tule tasuda riigilõivu.
37.Kostja vastu nõude esitamisel tugines hageja ise vastuolulistele väidetele. Hageja tunnistas kostjaga laenulepingu sõlmimist ning kostjale hageja pangakonto kasutamiseks õiguste andmist, kuid väitis samas, et kostja tegi ülekandeid omal algatusel, pidi hageja rahaliste vahendite kasutamise kohta esitama dokumente ning hageja tehingut heaks ei kiitnud. Hageja väitis ka menetluse käigus, et vaatamata eeltoodud asjaoludele omastas kostja hageja vara ilma õigusliku aluseta. Samas asus hageja väitma, et tal on õigus nõuda laenulepingu alusel saadud laenu tagasi ja kuna ta on esitanud kostjale raha tagastamise nõude, on ta laenulepingu üles öelnud. Kostja töötasu nõuet pidas hageja alusetuks, sest kostja käis tööl ainult 6 päeva 21.08.2019 kuni 28.8.2019 ega ole töötamist tõendanud.
38.Kostja nõustus, et ta laenas endale 2390 eurot, kuid leidis, et raha tagasi saamiseks peab hagejal olema alus. Kostja töötas hageja juures üle 4 kuu, kuid lubatud kirjalikku lepingut ei sõlmitud ja töötasu ei makstud. Kostja vormistas elamiseks vajaliku raha seniks laenuna. Saadud summa soovis kostja tasaarvestada tasumata töötasuga. Hageja on ise nõustunud, et kostja töötasu oli 1080 eurot kuus ning nelja kuu ja 22 päeva eest alates 16.05.2019 kuni 06.10.2019 oli kostjal õigus saada töötasu 5076 eurot brutosumas.
39.Kohus leiab, et kuna poolte vahel puudub sisuline vaidlus selle üle, et 2390 euro saamine põhines laenulepingul, tuleb õigussuhet käsitleda laenulepinguna vaatamata sellele, et hageja väited on menetluse käigus korduvalt muutunud ja olnud vastuolulised. Hageja on selgesõnaliselt
omaks võtnud, et tema ja kostja vahel oli 2390 euro osas sõlmitud laenuleping. TsMS § 231 lg 2 näeb ette, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Abieluasjas ja põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega. TsMS § 231 lg 3 näeb ette, et omaksvõtu võib tagasi võtta üksnes teise poole nõusolekul või juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Sel juhul ei loeta asjaolu omaksvõetuks.
40.Kuna hageja võttis omaks kostjaga laenulepingu sõlmimise, on alusetud hageja samaaegselt esitatud väited, et kostja sai rahalisi vahendeid ilma õigusliku aluseta. Kuna hageja võttis omaks laenulepingu sõlmimise, on alusetud hageja väited, et ta ei ole laenulepingut heaks kiitnud. Hageja ei ole tõendanud TsMS § 231 lg 3 alusel asjaolusid, mis võimaldaksid omaksvõtu tagasi võtta. Lisaks on põhjendamatu hageja alternatiivne nõue kostja vastu VÕS § 1028 alusel, sest omaks võetud asjaolu kohaselt oli raha saamiseks olemas õiguslik alus ehk laenuleping. Kohus selgitas 22.12.2020 (toimiku lk 61-62) saadetud pöördumises, et hagejal tuleb nõuet täiendavalt põhistada ning kohtule ei ole arusaadav, millisel õiguslikul ja faktilisel alusel hageja on nõude esitanud. Samas pöördumises selgitas kohus hagejale, et miks ei saa olla põhjendatud nõue VÕS § 1028 alusel.
41.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja kontolt on ajavahemikul 07.06.2019 kuni 23.08.2019 tehtud erinevaid ülekandeid kokku 2390 euro ulatuses selgitusega „credit“ ja „laen“ (toimiku lk 13-14, koos tõlkega lk 74-76). Pooled on selle tõendi alusel mõlemad nõustunud, et raha ülekandmise tulemusena oli nende vahel sõlmitud laenuleping. Muid laenulepingu tingimusi pooled välja ei toonud ega tõendanud. Seega võib nõustuda hageja väitega, et laenuleping sõlmiti tähtajatult.
42.Hageja ja panga vahel 08.06.2019 sõlmitud lepingust (toimiku lk 51-52, koos tõlkega lk 6970) nähtub, et kostjale väljastati hageja kontole pangakaart. Samuti andis hageja kostjale 20.05.2019 volituse (toimiku lk 53-54, koos tõlkega lk 71-72) pangakonto kasutamiseks piiramatu päevalimiidiga. X AS kinnitas, et kostja tegi vaidlusalused ülekanded hageja kontolt (toimiku lk 55, koos tõlkega lk 73-74). Nendest tõenditest ei saa järeldada, et hageja oleks kostjale seadnud tingimusi või nõudeid, mida viimane pidi järgima pangakonto kasutamisel. Hageja väited, milliste kohaselt oleks kostja pidanud eraldi taotlema hagejalt laenulepingu heakskiitmist, ei tugine ühelegi faktilisele asjaolule ega õiguslikule alusele. Tegemist on ka asjakohatute väidetega, sest hageja on laenulepingu sõlmimise omaks võtnud.
43.VÕS § 398 lg 1 näeb ette, et kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. VÕS § 195 lg 1 kohaselt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Eeltoodust lähtuvalt on iseenesest õiged hageja väited, et tähtajatu laenulepingu alusel laenatud summa võib tagasi nõuda, kui laenuleping on üles öeldud. Hageja asus kohtumenetluse käigus aga paljasõnaliselt väitma, et ta on sellise avalduse esitanud. Laenulepingu ülesütlemise avalduse esitamist kostjale, millest tulenevalt oleks kostja pidanud kahe kuu pärast laenatud summa tagastama, asjas kogutud tõenditest ei nähtu.
44.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja saatis kostjale 18.09.2019 e-kirja (toimiku lk 59, tõlge lk 60), milles leidis, et kostja oli juhatuse liige ning soovis temalt teada, millisel eesmärgil on kostja endale teinud ülekandeid ja milleks on ta raha kasutanud. Laenulepingu ülesütlemise
soovi hageja e-kirjas ei avaldanud. 25.09.2019 saatis hageja kostjale teise e-kirja (toimiku lk 59, tõlge lk 60), milles ta nõudis kostjalt kahe päeva jooksul dokumente, mille alusel oleks võimalik tõendada raha kulutamise eesmärki või tagastada raha. Samas e-kirjas leidis hageja, et kuna kostja ei ole olnud tööl alates 28.08.2019 ja kui kostja ei saada vajalikku teavet, lõpetab hageja temaga töölepingu. E-kirjas ei teinud hageja avaldust, et ta on kostjaga sõlminud laenulepingu ning ütleb selle üles.
45.Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu 2390 euro tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata ainuüksi seetõttu, et nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Hageja ei ole nõuetekohasel viisil kostjaga sõlmitud laenulepingut üles öelnud ega saa seetõttu nõuda laenatud summa tagastamist.
46.Samas nõustub kohus kostja väidetega, et kui hagejal oleks õigus nõuda laenatud summa tagastamist, on kostja tasaarvestuse avaldus põhjendatud. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja tasaarvestuse avalduse tulemusena oleks hageja nõue VÕS § 197 lg 2 alusel lõppenud.
47.Hageja vastuväited kostja töötasu nõudele on põhistamata ja tõendamata. TLS § 4 lg 2 küll sätestab, et tööleping sõlmitakse kirjalikult, kuid tööleping loetakse sama sätte järgi sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Seega tuleb töösuhte alguseks lugeda aega, mil töötaja tegelikult tööülesandeid täitma asub. Lisaks on ekslik hageja arusaam, et töölepingu olemasolu korral peab töötaja töötasu saamise eeldusena tõendama töö tegemist. Seesugust nõuet töölepingu seadusest ei tulene. Vastupidi, TLS § 35 näeb ette, et tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Eeltoodust tulenevalt ei sõltu töötasu maksmine sellest, kas või kuidas täpselt suudab töötaja tõendada tööülesannete täitmist.
48.Hageja äriregistri väljavõttest (toimiku lk 33) nähtuvalt ei olnud kostja hageja juhatuse liige, kuigi hageja seda hagiavalduses algselt väitis. Hageja asutati 16.05.2019. Asjas kogutud tõenditest ja hageja enda väidetest nähtub, et kostja asus hageja tegevust korraldama juba alates ajast, mil hageja asutati. Hageja on kinnitanud kostja tegevust ja seadusliku esindaja ning kostja ühiseid komandeeringuid. Hageja väidetest ei saa teha muid järeldusi, kui et ligipääs hageja kontole anti kostjale 20.05.2019 samuti hagejaga tegevusega seotud ülesannete täitmiseks. Hageja ei ole välja toonud ühtegi õiguslikku alust, miks pidi kostja tema jaoks alates maist 2019 täitma erinevaid ülesandeid ilma töölepingulise aluseta ja ilma töötasu saamiseta. Kostja esitas kohtule hageja teate tsiviilasjas nr 2-20-8204 (toimiku lk 89-90), milles on muuhulgas märgitud, et hageja asutati kostja projektide jaoks ning kostja oli seal ametlikult tööl.
49.Hageja esitas kohtule väljavõtte Maksu- ja Tolliameti töötamise registrist (toimiku lk 57), mille kohaselt oli kostja hageja töötaja 21.08.2019 kuni 06.10.2019. Tõendi kohaselt töötas kostja turunduse tippspetsialistina. Hageja esitas kohtule samuti 07.08.2019 enda koostatud käskkirja (toimiku lk 77), mille kohaselt võeti kostja tööle 0,5 koormusega projektijuhina. Tema töötasuks määrati 1080 eurot brutotasuna ning tööajaks 4 tundi päevas. Ülejäänud ajal pidi kostja jätkama hageja juhtimist tasuta.
50.Kohus leiab, et vaatamata sellele, millal esitas hageja Maksu- ja Tolliametile andmed kostja kui töötaja registrisse kandmise kohta, tuleb tegelikult töösuhte alguseks lugeda kostja tööle asumise aeg ehk 16.05.2019. Kuna kostja asus alates sellest ajast täitma ülesandeid hageja huvides, tuleb tööleping lugeda sõlmituks alates sellest ajast. Kostjale tasumisele kuuluva töötasu suuruse osas ei ole pooltel vaidlust, et selleks on käskkirjas märgitud 1080 eurot kuus brutosummana. Vaidlust ei ole sisuliselt selle üle, et kokkulepitud töötasu hageja kostjale ei maksnud.
51.Hageja esitas kohtule enda koostatud korralduse 06.10.2019 (toimiku lk 56), milles märgitu kohaselt ei olnud kostja kui hageja töötaja ilmunud tööle alates 29.08.2019. Hageja otsustas töölepingu kostjaga lõpetada. Kostja ei ole iseenesest vastu vaielnud asjaolule, et töösuhe lõppes 06.10.2019. Seda, et kostja ei ilmunud tööle alates 29.08.2019 ei ole hageja tõendanud ning selle väite tõendamiseks ei piisa kohtu hinnangul üksnes hageja enda koostatud 06.10.2019 käskkirjast.
52.Hageja esitas kohtule enda koostatud töötasu arvestuslehe (toimiku lk 78), kus tasu suuruseks arvestati 271,50 eurot. Hageja ei ole kohtumenetluse käigus selgitanud ega põhistanud, millisel õiguslikul alusel luges ta kostja töötasu suuruseks 271,50 eurot erinevalt käskkirjas märgitust. 06.09.2019 oli hageja koostanud käskkirja (toimiku lk 79), milles nimetas kostja tekitatud kahju suuruseks 107 860 eurot. Muuhulgas luges hageja käskkirjas kahjuks ülekannet 2390 euro ulatuses, sest kostja ei olnud esitanud laenulepingut või muud alust. Käskkirjas otsustas hageja mitte maksta kostjale palka alates 29.08.2019 töölt puudumise tõttu ja arvestada kogunenud palka kuni asjaolude täieliku selgumiseni.
53.Sõltumata sellest, kas või millisel põhjusel pooled töölepingu lõpetasid, puudus hagejal igasugune õiguslik alus vähendada ühepoolselt töötasu suurust või jätta kostjale töötasu sootuks maksmata. Hageja 06.09.2019 käskkirjas märgitud aluseid töötasu maksmata jätmiseks seadus ette ei näe. Seega jättis hageja alusetult kostjale välja maksmata töötasu ajal, mil poolte vahel oli töölepinguline suhe. Kostja on põhjendatult leidnud, et töösuhte kehtivuse ajal ehk alates 16.05.2019 kuni 06.10.2019 tuli hagejal talle maksta brutotasuna 5076 eurot. Kostjal oli õigus tasaarvestada hageja laenulepingust tulenev võimalik nõue oma töötasu nõudega. Kokkuvõttes ei saaks hageja nõuet rahuldada isegi siis, kui ta oleks esitanud avalduse laenulepingu ülesütlemiseks.
54.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
55.Kostja palus hagejalt menetluskuludena välja mõista kulud õigusabile. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot. Käibemaksu ei lisandu. Kogu on menetluskulude summa on 1150 eurot. Kostja palus menetluskuludena väljamõistetava summa lasta hagejal tasuda lepingulise esindaja Õigusmenetluse Osaühingu (12876542) kontole SEB Pangas EExxx.
56.Kohus nõustub, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on mõistlik. Küll aga leiab kohus, et kostja lepingulise esindaja kulud on õigusabi sisu ja mahtu arvestades ülepaisutatud.
Hagile esmase vastuse koostamiseks ei saanud koos kõige vajalikuga kuluda aega enam kui 1 h 30 minutit, sest vastus oli napisõnaline ning sellele oli lisatud vaid üks tõend. 30.01.2021 menetlusdokumendi sisu ja põhjendusi arvestades ei saanud selle koostamisele aega kuluda enam kui 3 tundi. 29.04.2021 seisukohas kordas kostja üksnes eelnevaid väiteid ning dokumendi koostamiseks sai aega kuluda maksimaalselt 1 tund.
57.Kokku kulus kostja lepingulisel esindajal õigusabi osutamiseks 5 h 30 min. Arvestades esindaja tunnitasu suurust, on kostja põhjendatud menetluskulud kokku 550 eurot. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 550 eurot. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejat kohustada kandma välja mõistetud menetluskulude summa 550 eurot Õigusmenetluse Osaühingu (12876542) arvelduskontole AS-s SEB Pank nr EExxx.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.