Osaühingu ERCARS hagi Liina Kuuse ning alternatiivselt Vaba Ühiskonna Seltsi vastu 6500 euro ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
7020 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 1. veebruari 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Liina Kuuse apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (põhikostja/kostja I): Liina Kuusk (ik: XXX) Vastustaja (hageja): Osaühing ERCARS (rk: 11001089), esindaja advokaat Kai Villman Alternatiivne kostja (kostja II): Vaba Ühiskonna Selts (rk: 80329056), esindaja Liina Kuusk
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 1. veebruari 2021 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Liina Kuuse kanda.
3.Välja mõista Liina Kuuselt Osaühing ERCARS kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 440 eurot.
Liina Kuusk on kohustatud tasuma Osaühing ERCARS kasuks väljamõistetud menetluskuludelt 440 eurot viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
5.Jätta rahuldamata Liina Kuuse 30.04.2021 esitatud taotlus võtta asja materjalide juurde Maksu- ja Tolliameti 29.04.2021 vastus Liina Kuuse 21.04.2021 päringule. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Osaühing ERCARS (hageja) esitas 05.06.2019 maakohtule hagi Liina Kuuse (põhikostja/kostja I) vastu 6500 euro ja viivise väljamõistmiseks. 03.02.2020 esitas hageja taotluse kaasata menetlusse alternatiivse kostjana Vaba Ühiskonna Selts (alternatiivne kostja/kostja II), mille juhatuse liikmeteks on kostja I ja Aimar Altosaar. Maakohus rahuldas taotluse 20.05.2020 määrusega. Lõpliku nõudena palus hageja mõista kostjalt I hageja kasuks välja põhivõlg 6500 eurot ja viivis põhivõlalt alates hagi esitamisest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni. Juhul kui kohus jätab hagi põhikostja vastu rahuldamata, palus hageja rahuldada hagi alternatiivse kostja vastu ning mõista eeltoodud summad välja kostjalt II. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks suuliselt sõlmitud töövõtulepingud, mille täitmiseks sai kostja I hagejalt, keda esindas Erik Molotov, 2017. a kevadel sularahas autopesula projekti koostamiseks ettemaksu 3000 eurot ja 2018. a kevadel autopesula seadmete projekti koostamiseks ettemaksu 3500 eurot. Kokku on kostja I saanud hagejalt projektide koostamiseks ettemaksu 6500 eurot, mida tõendab poolte 08.05.2019 kompromissileping. Kostja I jättis töövõtulepingutes ettenähtud tööd tegemata. 03.06.2019 esitas hageja kostjale I töövõtulepingute ülesütlemise teate koos ettepanekuga saadu tagastada või sõlmida võla tasumise osas notariaalne kokkulepe. Kostja I ei ole saadut tagastanud.
2.Kostja I hagi ei tunnistanud, väites, et kostja I füüsilise isikuna ei ole saanud hagejalt raha ega sõlminud töövõtulepinguid. Esialgselt oli kostja I seisukohal, et töövõtulepingud olid sõlmitud hageja (esindaja E. Molotov) ja kostja II (esindaja kostja I) vahel ning kostja II on väljastanud hagejale 13.04.2017 kassa sissetuleku orderi nr 1 summas 3000 eurot ja 04.06.2018 kassa sissetuleku orderi nr 1 summas 3500 eurot. Kostja I allkirjastas kompromissilepingu p-de 1 ja 7 osas ekslikult enda, mitte kostja II nimel. Menetluse käigus asus kostja I seisukohale, et lisaks sellele, et hagi on esitatud ebaõigesti kostja I vastu, on see esitatud ka ebaõige hageja poolt. Hageja ei ole lepingute pool, lepingute
alusel makstud raha ei kuulunud hagejale ja raha ei maksnud hageja. Raha maksis E. Molotov oma vahenditest. Alternatiivne kostja ei tunnistanud hagi, olles seisukohal, et hageja ei ole esitanud alternatiivset nõuet alternatiivse kostja vastu. Alternatiivse nõude esitamine eeldab nõuete paljusust. Hageja ei ole esitanud kostjale II ühtegi pretensiooni. Alternatiivne kostja leidis sarnaselt põhikostjaga, et hagi rahuldamiseks puudub alus, kuna hageja ei ole lepingu pool.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 1. veebruari 2021 otsusega hagi põhikostja vastu ja mõistis L. Kuuselt välja Osaühingu ERCARS kasuks võla 6500 eurot ning viivise põhivõlalt (6500 eurot) 1. veebruari 2021 seisuga 864,77 eurot ja alates 2. veebruarist 2021 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Seoses hagi rahuldamisega põhikostja vastu jättis maakohus nõude alternatiivse kostja, Vaba Ühiskonna Seltsi, vastu rahuldamata. Maakohus jättis hageja menetluskulud nende põhjendatud suuruses L. Kuuse kanda ning mõistis L. Kuuselt välja hageja kasuks menetluskulud 2107,26 eurot ja viivise menetluskuludelt (2107,26 eurolt) alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostjate menetluskulud jättis maakohus nende endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja, keda esindab juhatuse liige E. Molotov, ja kostja I sõlminud kompromissilepingu, mille järgi on kostja I saanud E. Molotovilt 2017. a kevadel sularahas hageja huvides autopesula projekti koostamiseks ettemaksu 3000 eurot ja 2018. a kevadel hageja huvides autopesula seadmete projekti koostamiseks ettemaksu 3500 eurot. Puudub vaidlus, et ettemaks tehti E. Molotovi rahaliste vahendite arvelt, kuid äriühingu huvides. Asjaolu, et ettemaks tehti rahaliste vahenditega, mis ei kuulunud hagejale, ei muuda kolmandat isikut töövõtulepingu pooleks. Puuduvad tõendid, et hagejal oli kohustus teha ettemaks isiklikult (VÕS § 78 lg 1). Kui E. Molotov on tasunud hageja eest hageja huvides vajalike teenuste eest, siis tasumist puudutav suhe on E. Molotovi ja hageja vaheline suhe, mis vaidluses tähtsust ei oma. Asjaolu, et hageja majanduslike huvide deklaratsioonid ei sisalda andmeid hageja huvides tehtud maksete kohta, ei anna alust väita, et hagejal puudub nõudeõigus. Seega ei välista asjaolu, et üleantud raha ei kuulunud hagejale, hageja nõudeõigust. Asjas ei ole vaieldamatult tõendamist leidnud, et kostja II töövõtulepingu poolena on saanud hagejalt ettemaksuna 6500 eurot. Kuigi iseenesest on võimalik, et nii 13.04.2017 kui 04.06.2018 kassa sissetuleku order kannab numbrit 1, siis ei ole vaieldamatult tõendamist leidnud, et nimetatud orderid oleksid hagejale esitatud. Samuti ei ole tõendamist leidnud 13.04.2017 ja 04.06.2018 arvete kostja II poolt hagejale esitamine. Selgusetuks jääb ka arvete esitamise vajadus, kui kostja I väitel laekusid arvetel nimetatud summad samadel kuupäevadel kostja II kassasse, mitte arvetel märgitud arveldusarvele. Asjatundja Janika Hansi analüüsi kohaselt kostja II 2017. majandusaasta aruande tulemiaruande ja aruande lisa 3 tulu ettevõtlusest ning 2017. a arvelduskonto laekumiste põhjal ei ole võimalik järeldada 13.04.2017 kassa sissetuleku orderis nr 1 nimetatud 3000 euro laekumist kostja II kassasse ja selle kajastamist kostja II 2017. majandusaasta aruandes, mistõttu ei oma 13.04.2017 kassa sissetuleku order nr 1 ka iseseisvalt mingisugust tähendust selle kajastamatusest tingituna. Eeltoodust lähtudes ei muuda asjaolu, et väidetavalt tasuti 13.04.2017 ja 04.06.2018 rahasummad kostja II kassasse, iseenesest kostjat II töövõtulepingu pooleks. Kostja I väited ja hageja vastuväited selles, kas orderid on hagejale väljastatud ning kus nende väljastamine toimus, ei lükka ümber 08.05.2019 sõlmitud kompromissilepingut, milles kostja I füüsilise isikuna on kinnitanud 6500 euro saamist. Kostja I ei ole tõendanud oma väidet, et tema
isik on kompromissilepingusse märgitud ekslikult ja lepingupooleks oleks pidanud olema kostja II. Kompromissileping on kehtiv tehing, mida ei ole ettenähtud tähtaja jooksul ettenähtud korras tühistatud. Kompromissileping on oma sisust tulenevalt käsitletav võlatunnistusena. Lisaks on kostja I projektitaotluses KIK-ile märkinud ennast füüsilise isikuna kontaktisikuks, KIK-i 24.10.2018 kiri, milles teavitatakse taotluse läbivaatamata jätmisest, on adresseeritud füüsilisele isikule kostjale I ning hageja seadusliku esindaja ja kostja I vahelises vestluses puuduvad viited sellele, et töövõtulepingute pooleks oli kostja II. Töövõtulepingute sõlmimine kostja I ja hageja vahel ning raha üleandmine E. Molotovi poolt hageja huvides on tõendatud kompromissilepinguga. Kostja I on jätnud oma töövõtulepingute järgsed kohustused täitmata ja seetõttu tuleb tal ettemaksuna saadud 6500 eurot tagastada. Nimetatud summale lisandub hageja taotletud viivis. Kohus märkis, et ekslik on kostja II väide, et tema vastu ei ole nõuet esitatud. Hageja on esitanud sama hagieseme ja alusega hagi põhikostja ja tingimuslikult alternatiivse kostja vastu. Seoses hagi rahuldamisega põhikostja suhtes jääb hagi alternatiivse kostja vastu rahuldamata. Seoses kostja II 27.05.2020 vastulausega, et kostja II ei tunnista hagi, kuna hageja ei ole 26.05.2020 seisuga ühtegi pretensiooni talle esitanud, märkis kohus, et selline seisukoht on kostja(te) menetlusõiguste pahatahtlik kasutamine. Põhikostja on menetluses väitnud, et õige kostja on kostja II ning kõik hageja esitatud tõendid (sh 17.04.2019 nõudekiri ja 03.06.2019 teade töövõtulepingute ülesütlemise kohta) peaksid olema suunatud kostja II vastu. Kostjate poolseid väiteid esitab üks ja sama isik.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.L. Kuusk esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 1. veebruari 2021 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi L. Kuuse vastu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõista hagejalt välja kostja õigusabikulud 2854,40 eurot. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 78. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et E. Molotov tasus maksed kolmanda isikuna hageja eest. Hageja on kinnitanud, et E. Molotov tegi maksed hageja huvides ja oma isikliku rahaga. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et E. Molotov maksis hageja eest, kuigi TsMS § 230 lg 1 järgi pidi ta seda tõendama. Apellant tugineb siinkohal Riigikohtu seisukohtadele lahendis nr 3-2-1-1-08 (p 14). Kuna tõendatud ei ole, et E. Molotov andis raha välja hageja eest ja hageja on tehingute pool, ei ole hageja õigustatud esitama nõuet ettemaksu tagastamiseks; 2) selgus menetluses, et kompromissilepingus on p-de 1 ja 7 osas vale ka nõude esitaja. Nõude esitaja saab olla ainult E. Molotov, kuna vastustaja ei ole apellandile raha maksnud. Kompromissilepingu allkirjastamisel puudus apellandil teave, et nõude esitaja saab olla ainult E. Molotov. Kompromissileping on tühine, kuna hagejal puudus alus lepingut sõlmida ja nõuet esitada. Apellant jääb ka oma 09.09.2020 vastulause juurde, mille kohaselt tellis hageja teenuse alternatiivselt kostjalt, mitte põhikostjalt. Kompromissileping ei tõenda põhikostja poolt raha saamist. Kompromissilepingu koostas hageja. Põhikostja allkirjastas tähelepanematuse tõttu ekslikult kompromissilepingu p-de 1 ja 7 osas enda nimel, kuigi oleks pidanud allkirjastama need punktid alternatiivse kostja nimel. Hageja teadis seda või pidi teadma. Menetluses on selgunud, et kompromissilepingus on p-de 1 ja 7 osas valed nii nõude esitaja kui ka nõude saaja ning kompromissileping tuleb lugeda kehtetuks.
5.Osaühing ERCARS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt:
1) kohaldas kohus VÕS § 78 õigesti. Apellant ei ole toonud välja asjaolusid, mis keelasid kolmanda isiku tasumise hageja eest, ega VÕS § 78 lg-s 2 ja lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Apellant on tasumist aktsepteerinud. Riigikohtu lahend nr 3-2-1-01-08 ei ole asjakohane, sest apellant ei vaidlusta asjaolu, et raha tasus E. Molotov hageja huvides. VÕS § 78 lg 4 järgi ei saa E. Molotov kolmandast isikust tasujana esitada nõuet apellandi vastu, vaid üksnes vastustaja vastu. E. Molotov ei omandanud tasumisega hageja õiguseid, mis tulenesid hageja ja põhikostja sõlmitud töövõtulepingutest, samuti tagasinõudeõigust põhikostja vastu; 2) ei saa nõustuda apellandi seisukohaga, et kompromissileping on tühine. Tasumine ei muutnud E. Molotovi lepingu pooleks ja nõude esitajaks. Lisaks on kompromissilepingu tühisus uus väide, mille lubatavust pole apellant põhistanud. Apellant esitas maakohtus 18.04.2019 e-kirja, milles E. Molotov veelkord kinnitas, et maksab projektide eest isiklikust rahast hageja huvides. Kompromissilepingus on apellant kinnitanud, et on raha E. Molotovilt hageja huvides saanud. Apellant teadis, et teenused tuli töövõtulepingute järgi osutada hagejale. Apellant on koostanud ja esitatud autopesula seadmete soetamise projekti SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus hageja nimelt (see esitati küll vale meetme raames). Kompromissilepingut ei ole tühistatud ettenähtud tähtaja jooksul ettenähtud korras. Kuna tehing on kehtiv, siis tehingus esitatud asjaolude osas poolte vahel enam vaidlust olla ei saa.
6.Vaba Ühiskonna Selts palub apellatsioonkaebuse rahuldada. Seisukoha kohaselt nõustub alternatiivne kostja apellatsioonkaebuse põhjendustega ja märgib täiendavalt, et kuna vastustaja majandusaasta aruanded ei kajasta makseid apellandile ei vastustaja ega E. Molotovi poolt, ei ole E. Molotov teinud makseid vastustaja eest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
1.veebruari 2021 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
8.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi.
8.1.Maakohus on põhjendatult leidnud, et töövõtulepingu poolteks olid hageja ja kostja. Seejuures kohaldas maakohus õigesti VÕS §-i 78. VÕS § 78 lg 1 kohaselt, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse täita osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Praegusel juhul täitis hageja eest kohustuse hageja juhatuse liige E. Molotov ning kostja on täitmise vastu võtnud. Kostja ei ole tuginenud VÕS § 78 lg-tes 2 ja 3 sätestatud asjaoludele ning seetõttu on tema väide, et tõendatud ei ole E. Molotovi poolt kohustuse täitmine (raha maksmine) hageja eest ja huvides, paljasõnaline. Maakohus on õigesti märkinud, et E. Molotov on kinnitanud oma tahet täita just hageja kohustus ning E. Molotovi poolt hageja huvides rahalise kohustuse täitmine on E. Molotovi ja hageja vaheline sisesuhe. Seega on hagejal nõudeõigus kostja vastu. Kostja viide Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-1-08 p-s 14 väljendatud seisukohale ei ole asjakohane, kuivõrd nimetatud lahendi asjaolud olid teised võrreldes praeguse vaidluse asjaoludega.
8.2.Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et maakohus on kompromissilepingu (I kd, tl 9-11) alusel ebaõigesti tuvastanud lepingu poolena kostja. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid hageja, keda esindas juhatuse liige E. Molotov, ja kostja 08.05.2019 kompromissilepingu, mille p 1 kohaselt on kostja saanud E. Molotovilt 2017 kevadel sularahas osaühing ERCARS huvides „Autopesula“ projekti koostamiseks ettemaksu summas 3000 eurot ning 2018 kevadel osaühing ERCARS huvides „Autopesula seadmete“ projekti koostamiseks ettemaksu 3500 eurot. Kompromissilepingu p-s 7 on pooled (hageja ja kostja) kinnitanud, et jätkavad vaidlust kompromissilepingu p-s 1 nimetatud summade tagastamise osas. Maakohus leidis, et kompromissileping on kehtiv, kuna seda ei ole seaduses ettenähtud korras tühistatud, ning see tõendab koos teiste tõenditega hageja seisukohta, et lepingu pooleks on kostja, mitte MTÜ Vaba Ühiskonna Selts. Kostja on apellatsioonkaebuses jätkuvalt seisukohal, et ta allkirjastas kompromissilepingu tähelepanematuse tõttu enda nimel, kuid tegelikult oleks pidanud selle allkirjastama MTÜ Vaba Ühiskonna Selts nimel. Lisaks on kostja apellatsioonkaebuses märkinud, et kompromissileping tuleb lugeda kehtetuks. TsÜS § 98 lg 1 esimese lause kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Vastavalt TsÜS § 99 lg 1 p-le 2 võib tehingu tühistada pettuse või eksimuse korral kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. Ringkonnakohus märgib, et TsÜS § 98 lg-s 1 nimetatud tühistamisavaldusena on käsitletav ka selle esitamine hagi, vastuhagi vms kohtule adresseeritud dokument. Samas peab nimetatud dokumendist nähtuma isiku tahe konkreetne tehing tühistada. Kompromissileping sõlmiti 08.05.2019 ning kostja märkis hagivastuses 15.07.2019 (I kd, tl 4344), et ta oleks pidanud formuleeringu viga (allkirjastas selle füüsilise isikuna, mitte MTÜ Vaba Ühiskonna Selts nimel) märkama juba selle allkirjastamisel. Kuna kostja oli MTÜ Vaba Ühiskonna Selts juhatuse liige kompromissilepingu sõlmimise ajal, siis pidi ta koheselt aru saama, et allkirjastas ekslikult kompromissilepingu füüsilise isikuna. Järelikult algas TsÜS § 99 lg 1 p-s 2 ettenähtud kuu kuuline tähtaeg 09.05.2019 ning sellest kuue kuu jooksul on kostja esitanud kohtule 15.07.2019 hagivastuse. Ringkonnakohus leiab, et hagivastuses märgitud formuleeringu veast ei ole võimalik järeldada, et selles väljendub kostja tahe kompromissileping eksimuse tõttu tühistada. Seega on põhjendatud maakohtu järeldus, et kompromissileping on kehtiv tehing, kuna seda ei ole seaduses ettenähtud tähtaja jooksul tühistatud. Ringkonnakohus rõhutab siinkohal veel järgmist. Tühistamisega silmaspeetavate õiguslike tagajärgede saavutamiseks peavad lisaks formaalsetele eeldustele olema täidetud ka materiaalsed eeldused. Kostja seisukohtadest nähtuvalt oli ta kompromissilepingut sõlmides eksimuses ning eksimuse materiaalsed eeldused peavad tulenema kostja esitatud seisukohtadest. TsÜS § 92 lg 1 kohaselt on eksimus ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Praegusel juhul ei ole kostja nimetatud asjaolu tõendanud, kuivõrd ta oli kompromissilepingut sõlmides MTÜ Vaba Ühiskonna Selts juhatuse liige ning tal oli võimalus sõlmida kompromissileping MTÜ Vaba Ühiskonna Selts nimel. Samas ei ole kostja tõendanud ka TsÜS § 92 lg 3 p-des 1-3 ettenähtud tehingu tühistamist õigustavaid asjaolusid. Lisaks leiab ringkonnakohus, et TsÜS § 92 lg-s 5 märgitud eksimuse riisikot nn formuleeringu vea suhtes kannab kostja ning ka sel põhjusel ei ole kostja õigustatud kompromissilepingut eksimuse tõttu tühistama. Seega ei ole täidetud ka TsÜS § 92-s ettenähtud tehingu tühistamise materiaalsed eeldused. Kostja väide apellatsioonkaebuses, mille kohaselt on kompromissileping tühine, kuna hagejal puudus alus seda sõlmida, on arusaamatu ja õiguslikult põhjendamatu.
8.3.Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, hindas maakohus kompromissilepingut koos teiste tõenditega. Teiste tõendite usaldusväärsust ei ole apellatsioonkaebuses kahtluse alla seatud. Projektitaotluses KIK-le (I kd, tl 64), mille on koostanud kostja 2018. a, on märgitud kontaktisikuks L. Kuusk füüsilise isikuna ning taotlejaks osaühing ERCARS, st käesoleva menetluse pooled. 24.10.2018 on KIK edastanud L. Kuusele kui füüsilisele isikult kirja (I kd, tl 22-23), milles teavitatakse taotluse läbi vaatamata jätmisest. Nimetatud tõendid on koostatud enne kompromissilepingu sõlmimist ning kostja ei ole menetluses tuginenud sellele, et ta oleks ekslikult füüsilise isikuna esitanud taotluse KIK-le ning märkinud selles taotlejaks hageja. Seega on õige maakohtu seisukoht, et ka nimetatud tõendid kinnitavad seda, et kostja ei olnud kompromissilepingut sõlmides eksimuses ning töövõtulepingu pooled on hageja ja kostja. Lisaks on maakohus hinnanud kostja esitatud e-kirjavahetust (I kd, tl 106-108) ning asunud põhjendatud seisukohale, et ka nimetatud kirjavahetus ei tõenda kostja väidet, et tegelikult sõlmis lepingu mitte kostja füüsilise isikuna, vaid MTÜ Vaba Ühiskonna Selts esindajana. Eeltoodud järeldust kinnitab ka eriteadmistega isiku J. Hansi analüüs, mille õigsusele ei ole kostja vastuväidet esitanud, (I kd, tl 201-203), et MTÜ Vaba Ühiskonna Selts kassasse ei ole laekunud 13.04.2017 kassa sissetuleku orderis nr 1 nimetatud summa 3000 eurot.
9.TsMS § 652 lg 4 kohaselt jätab ringkonnakohus rahuldamata kostja 30.04.2021 esitatud taotluse võtta asja materjalide juurde Maksu- ja Tolliameti 29.04.2021 vastuse kostja 21.04.2021 esitatud päringule.
10.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud ringkonnakohtus 440 eurot ning need koosnevad hageja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabiteenuse osutamisest kokku 4 tunni ulatuses (s.o apellatsioonkaebusele vastuse ja menetluskulude nimekirja koostamine). Arvestades apellatsioonkaebuse vastuse keerukust ja mahtu, samuti seda, et vastuses on korratud juba maakohtu menetluses esitatud väiteid, on hageja lepingulise esindaja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja õigusabikulud summas 440 eurot. Vastavalt hageja taotlusele on kostja kohustatud tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.