OP Corporate Bank plc Eesti filiaal hagi Oilseeds Trade OÜ vastu arvelduskrediidilepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5727915,45 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OP Corporate Bank plc Eesti filiaal (registrikood 11534064), lepingulised esindajad vandeadvokaat Jüri Sirel ja vandeadvokaadi abi Mihkel Kivisalu Kostja: Oilseeds Trade OÜ (registrikood 11141531), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Joonas Põder
Kohtuistungi kuupäev:
Eelistung 31.03.2021, edasi lahendatud kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt Oilseeds Trade OÜ-lt hageja OP Corporate Bank plc Eesti filiaali kasuks välja 5 507 807,12 eurot.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 7881,48 eurot.
4.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja menetluse käik
1.OP Corporate Bank plc Eesti filiaal (hageja) esitas 25.09.2020 hagi Oilseeds Trade OÜ (kostja) vastu krediidilepingust tuleneva võla väljamõistmiseks. Hageja nõude aluseks on arvelduskrediidileping nr OA10021117, mille alusel kostjal on kohustus tasuda põhivõlg 3 500 000 eurot, intressivõlg 34 115,28 eurot arvutatuna perioodi 1.08.2019 kuni 28.11.2019 eest ja viivis 2 093 000 eurot perioodi 29.11.2019-22.09.2020 eest arvestatuna määraga 0,2% õigeaegselt tasumata summalt päevas. Sama lepingu alusel on kostja kohustatud hüvitama ka hageja poolt Maaelu Edendamise Sihtasutusele (MES) makstud käendustasud. Kostja on jätnud käendustasud hüvitamata summas 100 237,67 eurot. Lisaks nõuab hageja hüvitust kohtusse pöördumise eelselt nõuete maksmapanekuks kasutatud õigusabi eest summas 562,5 eurot.
2.Kostja vaidleb hagile vastu. MES on maksnud hagejale välja vaidlusalusest lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks 1 249 500 eurot. Selles osas on hageja nõue läinud MES-le üle ja hageja ei saa kostjalt täitmist nõuda. Hageja on alusetult debiteerinud kostja kontolt viiviseid summas 90 774,16 (33 520,86 + 57 253,3) eurot ja intresse summas 148 855,03, kokku 206 108,33 eurot. Alusetult võetud raha eest on kostjal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduses (VÕS) ettenähtud määras kokku summas 26 680,9 eurot. Kostja tegi 22.04.2021 avaldusega protsessuaalse tasaarvestuse, millega tasaarvestas hageja nõuded tingimuslikult oma vastunõudega kogusummas 266 310,09 eurot. Hageja pole tõendanud, et on maksnud MES-le kostja eest käendustasusid ega saa seetõttu nende hüvitamist nõuda. Hageja pole tõendanud viivisekokkuleppe olemasolu. Kui selline kokkulepe sõlmiti määraga 0,2% päevas, on tegemist kostjat ebamõistlikult kahjustava ja seega tühise tüüptingimusega. Leping lõppes 30.11.2019 ja seega polnud alust arvestada viivist alates 29.11.2019.
3.Käesoleva tsiviilasja menetlemise ajal esitas kostja kohtule taotluse saneerimiseks (tsiviilasi 2-21-1364, menetlus peatatud 30.04.2021 määrusega). Hageja vaidles menetluse peatamisele vastu ja kohus jättis 31.03.2021 eelistungil taotluse rahuldamata (istungiprotokolli lk 1, digitoimiku lk [dtl] 168).
4.Kohus pidas asjas eelistungi 31.03.2021 ja määras samal päeval tehtud määrusega edasise menetluse tähtajad. Pooled andsid nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses ja kohus lahendaski asja vastavalt.
Otsuse põhjendused
5.Kohus leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub vastavalt rahuldamisele. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
6.Kostja pole vaidlustanud poolte vahel sõlmitud arvelduskrediidilepingust nr OA10021117 tulenevaid kohustusi põhivõla 3 500 000 euro ja intressivõla 34 115,28 eurot tasumiseks hageja ees. Kostja on nende kohustuste tekkimise aluseks olevad faktilised asjaolud vaikivalt omaks võtnud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku [TsMS] § 231 lg 4).
7.Kostjal on krediidisaajana kohustus krediit (lepingu alusel saadud raha) hagejale tagasi maksta (VÕS § 401 lg 1). Leping on pooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2). Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule (VÕS § 76 lg 1). Lepingu kohaselt oli krediidi tagastamise tähtpäev 30.11.2019 (eritingimuste p 3 ja üldtingimuste p 7.4; hagiavalduse lisa 4, dtl 62 ja 66). Alates nimetatud kuupäevast on kostja olnud täitmisega viivituses ning on kohustatud tasuma krediidilt viivist (VÕS § 113 lg 1).
8.Kostja tuginemine käendaja MES-i poolt hagejale tehtud ettemaksele on alusetu. Käendaja ise on avaldanud kostja poolt kohtule esitatud 22.03.2021 kirjas (kostja 30.03.2021 avalduse lisa 2, dtl 148), et hageja nõuded ei ole seni MES-i poolt tehtud väljamaksete tulemusel vähenenud. Tegemist on hageja ja käendaja omavahelise õigussuhtega, millele kostja tugineda ei saa. Kostja pole tõendanud, et MES on täitnud tema eest hagi aluseks olevaid kohustusi. Kohus selgitas kostjale tõendamiskoormist eelmenetluses (31.03.2021 istungiprotokolli lk 2, dtl 169).
9.Kostja pole vaidlustanud hageja faktiväidet, et MES tagas käendajana vaidlusalusest krediidilepingust tulenevaid kostja kohustusi hageja ees. Sellise käenduse andmises olid pooled leppinud kokku vaidlusaluse lepingu 01.07.2019 muudatuses (hagiavalduse lisa 4, p 9, dtl 63). Sama lepinguga võttis kostja endale kohustuse hüvitada hagejale tema poolt MES-le makstavad käendustasud ning kinnitas, et on saanud hagejalt käenduslepingu originaali, milles on toodud tasude suurus ja maksmise kord. Eelnimetatust tulenevalt ei piisa hageja poolt käendustasude hüvitamiseks esitatud nõude ümberlükkamiseks kostja väitest, et hageja pole MES-le käendustasude maksmist tõendanud (kostja 4.11.2020 avalduse p 2.2; kostja 6.05.2021 avalduse p 12, dtl 240). Hageja on selgitanud, millises summas ta kostjalt MES-le makstud käendustasude
hüvitamist nõuab (hagiavalduse p 3.2.1) ning on esitanud kohtule MES-i arved kõnealuste käendustasude kohta (hagiavalduse lisa 7, dtl 19-22). Hageja väitel on kostja jätnud temale need tasud hüvitamata summas 100 237,67 eurot, mis vastab esitatud arvete summale. Kostja pole selgitanud, miks ei ole kohtule esitatud arved tõenditena usaldusväärsed. Eespool selgitatu kohaselt on kostjale esitatud teave käendustasude suuruse ja tasumise korra kohta, mistõttu kostja oleks saanud ja pidanud oma väiteid hageja nõude alusetuse kohta ise sisuliselt põhjendama ja tõendama.
10.Hageja nõuab viivise väljamõistmist arvestatuna kokkulepitud määraga 0,2% päevas. Viivise määr oli lepingu üldtingimuste p 6.3 kohaselt fikseeritud hageja hinnakirjas (hagiavalduse lisad 1-4, dtl 42, 50, 58 ja 66). Hinnakiri on avaldatud https://www.opbank.ee/doc/Hinnakiri_2020-01-01.pdf. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, millest järelduvalt olid pooled tema arvates sõlminud kokkuleppe teistsugustel tingimustel.
11.Hageja nõuab viivist arvestatuna põhivõlalt 3 500 000 eurot perioodi 29.11.201922.09.2020 eest (hagiavalduse p 3.4.3). Põhivõlg muutus aga hageja väitel sissenõutavaks 30.11.2019 (samas). Eespool selgitatu kohaselt on kostja võtnud omaks põhivõla summa ja selle sissenõutavuse alates 30.11.2019. Hagejal on seega õigus nõuda viivist alates 01.12.2019. Hageja põhjendatud viivisenõude suurus on seega 2 079 000 eurot (3 500 000 eurot x 297 päeva x 0,2% päevas). Hageja viivisenõue ei ole põhjendatud summa 14 000 euro (2 093 000 – 2 079 000) osas.
12.Kostja pole põhjendanud ega tõendanud oma seisukohta, et viivisemäära 0,2% õigeaegselt tasumata summalt päevas kohta sõlmitud kokkulepe on teda ebamõistlikult kahjustav. Viivisel on karistuslik iseloom ja selle eesmärgiks on mõjutada lepingu poolt oma kohustusi täitma, ning lihtsustada lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist. Kostja poolt esitatud põhjendus, et kokkulepitud viivisemäär oli umbes üheksa 9 korda suurem viivise seadusjärgsest määrast, ei võimalda iseenesest järeldada kokkuleppe lubamatut kahjulikkust kostja suhtes. Kohus arvestab ka seda, et hageja poolt nõutud viivis (2 093 000 eurot) on väiksem viivisenõude arvestuse aluseks olevast põhivõlast (3 500 000 eurot). Kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud viivisekokkulepe õiguspärane ja kehtiv ning seda tuleb täita.
13.Hageja on nõudnud võla sissenõudmiseks kohtueelselt kasutatud õigusabi kaudu temale põhjustatud kahju hüvitamist summas 562,5 eurot (hagiavalduse p 3.5.2). Selle kulu kandmine on tõendatud Advokaadibüroo Sirel ja Partnerid OÜ arvega nr 202008095 (hagiavalduse lisa 9, dtl 35). Kohustus sellise kahju hüvitamiseks tuleneb VÕS § 128 lgst 3, mille kohaselt kuuluvad kahju hüvitise saavutamiseks kantud mõistlikud kulutused hüvitamisele. Kohustuse rikkuja peab hüvitama rikkumisega tekitatud kahju (VÕS § 115 lg 1). Kostja ei ole vaidlustanud õigusabikulu seost temalt hüvitise nõudmisega ega selle suuruse põhjendatust.
14.Kostja protsessuaalne tasaarvestusavaldus on osaliselt põhjendatud. Kostja väitel on hageja võtnud tema kontolt alusetult raha. Kostja teatas vastunõude esitamise kavatsusest oma 4.11.2020 vastuses hagile (p 12 ja 13, dtl 91). Kohus arutas
neid asjaolusid ja tasaarvestamise võimalusi pooltega eelmenetluses (31.03.2021 istungiprotokolli lk 2 ja 3). Kostja täpsustas oma faktiväiteid ja tõendeid 22.04.2021 avaldusega tegi samas protsessuaalse tasaarvestuse (p 2.5). Kohus loeb tõendatuks, et hageja on alusetult võtnud kostja kontolt viiviseid summas 90 774,16 (33 520,86 + 57 253,3) eurot ja intresse summas 148 855,03 eurot, kokku 206 108,33 eurot. Ülekannete tegemine on tõendatud kontoväljavõtetega (kostja 22.04.2021 avalduse lisad 1 ja 3, dtl 207-210 ja 174-1821). Kostja vastunõude ümberlükkamiseks ei piisa hageja põhjendustest, et temal oli lepingu alusel õigus intresse ja viivist nõuda (hageja 27.04.2021 avalduse p 2.3 ja 2.4, dtl 223-224). Hageja pole selgitanud kostja poolt vaidlustatud ülekannetega seotud nõuete arvestust. Kohus loeb tasaarvestuse põhjendatuks ja kehtivaks 206 108,33 euro ulatuses.
15.Kohus ei loe tasaarvestust kehtivaks eelnimetatud summadelt (p 14) kostja poolt arvestatud viivise osas, kuna tasaarvestuse tulemusena lõppevad poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada (VÕS § 197 lg 2). Kostja on arvestanud oma vastunõudelt viivist perioodi 01.12.2019-22.04.2021 eest (kostja 22.04.2021 avalduse p 56). Kostja on võtnud vaikivalt omaks hageja faktiväited, et hagejal on õigus nõuda kostjalt intressi perioodi 01.08.2019-28.11.2019 eest summas 34 115,28 eurot (hagiavalduse p 3.3.2, täpsustatud hageja 27.04.2021 avalduse p-s 3.4) ning et hageja põhinõue summas 3 500 000 eurot muutus sissenõutavaks 30.11.2019 (hagiavalduse p 3.4.3). Perioodi 01.07-30.09.2019 eest hageja poolt MES-le makstud käendustasu 25 267,67 eurot muutus sissenõutavaks 25.10.2019 (hagiavalduse lisa 7-1, dtl 20) ja selle summa pidi kostja hagejale hüvitama (p 15 eespool). Kostja poolt tema vastunõudelt arvestatud viivisenõue on seega alusetu – ajal, mil poolte vastastikused nõuded tuleb lugeda lõppenuks, ületasid hageja nõuded kostja vastunõudeid, millelt kostja on viivist arvestanud.
16.Kokkuvõttes on seega hageja põhjendatult nõudnud kostjalt 5 713 915,45 euro (laenusumma 3 500 000 + intress 34 115,28 + käendustasude hüvitis 100 237,67 + viivis 2 079 000 + õigusabikulu hüvitis 562,5) tasumist. Kohus loeb sellest summast 206 108,33 eurot kostja vastunõudega tasaarvestatuks. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 5 507 807,12 eurot (5 713 915,45 - 206 108,33). Hagi viivisenõue osutus alusetuks 14 000 eurot osas.
17.Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse üle 96% ulatuses. Kohus määrab 96% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 4% kostja menetluskuludest hageja kanda.
18.Hageja menetluskuludeks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 3400 eurot ja õigusabikulu 5031,25 eurot esindaja 40,15 tunni töö eest tasumääraga 125 eurot tund (käibemaksuta). Kostja menetluskuluks on 5313 eurot esindaja 48,3 tunni töö eest tasumääraga 110 eurot tund (käibemaksuta). Mõlemad pooled on esitanud üksikasjalikud aruanded esindajate
Digitoimikus pole kuvatud kollasega tehtud märkeid, millega kostja on tähistanud tema poolt alusetuna käsitletud ülekanded. Märgistus on nähtav e-toimiku kaudu esitatud dokumendi avamisel.
poolt tehtud tööde kohta (kostja 6.05.2020 avalduse lisa 1, dtl 248; hageja 6.05 ja 13.05.2021 avaldused, dtl 251 ja 262). Tehtud toimingute aruannete põhjal pole kohtul põhjust lugeda esindaja toiminguid või nendeks kulutatud aega põhjendamatuks. Kumbagi poole kulutused õigusabile on olnud peaaegu võrdsed. Pole põhjust väita, et ühe poole esindamiseks põhjendatult vajaliku töö maht erines oluliselt teise poole esindamiseks vajalikust. Kohus loeb seega mõlema poole menetluskulud esitatud summades põhjendatuks ja vajalikuks. Vastavalt menetluskulude jaotusele (p 22 eespool) tuleb kostjal hüvitada 8094 eurot hageja menetluskuludest ([3400 + 5031,25] x 96%) ja hagejal 212,52 eurot kostja menetluskuludest (5313 x 4%). Kohus tasaarvestab need summad mõistab kostjalt hageja kasuks vastavalt välja menetluskulude hüvitise 7881,48 eurot (8094 – 212,52).
19.Hageja taotluse alusel (hageja 6.05.2021 avalduse p 1.6, dtl 254) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.