lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-1339/18

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 20.05.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-1339/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.05.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1101
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.05.2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-1339

Tsiviilasi

V B hagi E M vastu 400 euro saamiseks

Tsiviilasja hind

400 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: V B (xxxx, xxxx) Kostja: E M (xxxx, xxxx, xxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Rahuldada hagi. Välja mõista E Milt V B kasuks 400 eurot. Jätta menetluskulud E M kanda. Välja mõista E Milt V B kasuks menetluskuluna 100 eurot.

Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1.V B (hageja) esitas 27.01.2021 Harju Maakohtusse hagi E M vastu 400 euro saamiseks. Hagi kohaselt leidis hageja korteri üürikuulutuse veebileheküljelt kv.ee. Kuulutuses ei olnud kirjas,

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

mitu tuba on ja kas on kaasüürnikud. 04.12.2020 kell 10:00 kohtus hageja korteri üürileandjaga. Peale korteri vaatamist võttis hageja sularaha 400 eurot ja andis selle üürileandjale. Korterisse tulles kohtus hageja isikuga (välismaalane), kes elas ka selles korteris. Kostja lubas üürilepingu saata e-postile, mida ta siiski ei teinud. Kuna hageja kaasüürnikust ei teadnud ja lepingut ei saanud, otsustas ta otsida teise korteri. Hageja teavitas koheselt kostjat, et ei soovi siiski seda korterit ja palus raha tagastada, kuid kostja pole seda teinud. 10.01.2021 saatis kostja sõnumi, et kohtuda 13.01.2021 aadressil xxxx, pärast seda kostja ei vastanud enam. 10.02.2021 sai hageja kostjaga ühendust, kus hoiatas, et pöördub kohtusse. Hageja saatis kostjale sõnumi, et kostjaga kohtuda ja tegi ettepaneku tagastada tagatisraha 200 eurot ja hageja soovis võtmed üle anda. Kostja vastas, et kõik soovid ja avaldused võib talle kirjalikult esitada. Hageja ei ole selles korteris elanud. Kostja vastuväited

2.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja on korteri xxxx omanik ja üürib seda tubade kaupa xxxx OÜ kaudu. Kostja teatas hagejale korterit näidates, et tegu on 3-toalisega, millest 1 tuba on vaba. Hageja vaatas toa üle ja avaldas soovi see üürida aastaks ja tõi raha. Hageja sai korteri võtmed. Kostja palus hagejal saata oma e-mail, kuhu saab saata rendilepingu (kuna kõik lepingud on kostja allkirjastanud digitaalselt). Hageja ei ole tasunud ettemaksu. Hageja helistas samal õhtul ja teatas, et ei soovi üürida tuba. Kostja selgitas, et ütles 3 kliendile ära ja saab lepingu lõpetada siis, kui ilmub uus klient. Hageja pidi tasuma 3 kuu elamise eest. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
4.Pooltel ei ole vaidlust, et hageja tutvus 04.12.2020 kostjale kuuluva korteriga asukohas xxxx üürimise eesmärgil. Pooltel ei ole ka vaidlust, et hageja andis kostjale samal päeval üle 400 eurot ja sai üüripinna võtmed. Samuti ei ole pooltel vaidlust, et hageja teatas kostjale samal 04.12.2020 õhtul, et ei soovi korterit üürida. Pooltel ei ole ka vaidlust, et kostja pidi saatma allkirjastatud üürilepingu hageja e-postile.
5.Pooltel on vaidlus, kas kostja peab tagastama hagejale 400 eurot.
6.Kohus leiab, et pooled pidasid läbirääkimisi üürilepingu sõlmimiseks, kuid poolte vahel üürisuhet ei tekkinud, sest üürilepingut ei ole pooled sõlminud. Kohus leiab, et poolte esitatud asjaolude pinnalt saab järeldada, et pooled ei leppinud kokku suulises üürilepingus, vaid pidid sõlmima selle kirjalikult. Mõlemad pooled on välja toonud, et kostja pidi allkirjastatud üürilepingu saatma hageja e-postile, sest korterit üle vaadates kostjal üürilepingut kaasas ei olnud. Kostja on vastuses hagile selgitanud, et kõik lepingud ta allkirjastab digitaalselt. Ka üüripinna võtmete üleandmisest ei saa järeldada üürilepingu sõlmimist.
7.Kuna pooled kirjalikku üürilepingut ei sõlminud, siis ei saa poolte esile toodud asjaolude põhjal välja selgitada ka üürilepingu olulisi tingimusi. Nii ei ole selge, millises üürisummas, tagatises, kommunaalkulude tasumise kohutuses jms pooled kokku leppisid. Samuti ei ole teada, kellega väidetav üürileping oleks sõlmitud (kas kostja või xxxx OÜ-a, kelle kaudu kostja sõnul tube üüritakse). Üürikuulutuses on kirjas üürimine otse omanikult. VÕS § 11 lg 4 järgi, kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool.
8.Hageja selgituste kohaselt ei soovinud ta üürilepingut sõlmida põhjusel, et ei soovinud üürida tuba korteris, kus oleks olnud lisaks temale kaks kasutajat. Hageja teavitas lepingu mittesõlmimise soovist kostjat samal õhtul 04.12.2020, mis on kohtu hinnangul mõistlik aeg. Kuna pooled ei sõlminud üürilepingut, siis on ekslik kostja seisukoht, et hageja peaks tasuma korteri eest 3 kuu tasu. Poolte sõnumivahetusest nähtub, et hageja on suhelnud kostjaga ka võtmete tagastamise teemal, kuid võtmete tagastamise võimatus on osaliselt olnud tingitud kostja enda käitumisest (hageja on korduvalt võtnud kostjaga ühendust, et saada raha tagasi ja anda võtmed üle), kostja ei ole kokkulepitud ajal hagejaga kohtuma läinud.
9.Võlaõigusseaduse § 1027 järgi peab isik käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
10.Vaidlust ei ole, et rahasumma 400 eurot andis hageja üle kostjale. Kuna pooled üürilepingut ei sõlminud, siis on hageja andnud kostjale alusetult 400 eurot ja see tuleb kostjalt hagejale välja mõista.
11.Menetluskulude jaotus
11.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
11.2.Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 ning TsMS § 139 lg 1 ja 2 järgi menetluskulu, mis tuleb kostjalt hagejale välja mõista.
11.3.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja