2-21-5293/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja ja kostja sõlmisid 05.02.2020 väikelaenu lepingu nr xxxx (leping), mille alusel väljastas hageja kostjale laenu summas 15 000.00 eurot, Lepingu punkti 3.2 kohaselt kohustus kostja tagastama laenu ja tasuma intressi annuiteedi alusel arvutatud maksetena iga kuu 19. päeval, esimese maksega 19.03.2020 ning viimase maksega laenutähtpäeval, s.o 19.02.2025. Lepingu punkti 2.1 kohaselt oli intressimääraks 12.00% aastas. Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi vastavalt lisatud aruandele. Laenumaksete aruandest nähtub millisel kuupäeval millises summas on kostjal tasumise kohustus olnud ning millisel kuupäeval ja millises summas on tasumised toimunud. Kostjapoolse maksekohustuse rikkumise tõttu saatis hageja kostjale 28.08.2020 teate lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, nõudes kogu võla tasumist hiljemalt 17.09.2020 Nimetatud tähtajaks võlgnevust ei tasutud, mistõttu ütles hageja 18.09.2020 lepingu üles. Laenumaksete aruande esimesest jaotisest „intressimaksed“ nähtuvalt on hageja arvestanud kostja laenumaksetelt intressi kogusummas 1 094.37 eurot, millest on lepingu kehtivuse ajal tasutud 515.81 eurot. Sellest tulenevalt on hageja intressinõue summas 578.56 eurot. Kostja on laenust tagastatud 499.99 eurot, millest tulenevalt on hageja põhinõude jääk 14 500.01 eurot. Vastavalt lepingu punktile 2.2 on hagejal õigus nõuda viivist lepingujärgses intressimääras. Lepingust tuleneva võlgnevuse tasumisega viivitamise eest on hageja arvestanud viivist vastavalt VÕS § 113 lõikele 1, lugedes viivise määraks antud perioodil kehtinud lepingujärgse intressimäära 12.00% aastas. 05.04.2021 seisuga on kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees järgmine: põhiosa 14 500.01 eurot, intressid 578.56 eurot, põhiosa viivised 972.33 eurot, kokku 16 050.90 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevus 16 050.90 eurot, mis koosneb põhiosa nõudest summas 14 500.01 eurot, intressinõudest summas 578.56 eurot ning viivisenõudest arvestatuna kuni 04.04.2021 summas 972.33 eurot, viivis määras 12.00% aastas põhinõudelt (14 500.01 eurot) aastas alates 05.04.20201 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 02.05.2021.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 750 eurot, muid menetluskulusid kohtutoimikust ei nähtu, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 750 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.