2-21-1980/4 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 08.02.2021 kohtule hagiavalduse, milles palus Sxxxx Axxxxxxx hageja kasuks välja mõista põhivõla 3624,48 eurot, intressi 164,29 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, 08.02.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1377,30 eurot ja täiendava viivise 19% aastas põhivõlalt alates 09.02.2021 kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui põhinõude ulatus. 25.02.2021.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 15.03.2021 temaga koos elava isiku vahendusel. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja 25.08.2017 Swedbank AS-ga laenulepingu nr 17-110152VL, mille alusel sai kostja laenu 4000 eurot. 22.03.2018 sõlmisid kostja ja Swedbank AS lepingu lisa, millega pikendasid laenu tagasimaksmise tähtaega. Kostja pidi laenu tagastama hiljemalt 16.03.2023. Lepingupooled leppisid kokku intressis 19% aastas. Kostja ei täitnud lepingut, mistõttu ütles Swedbank AS lepingu üles 08.02.2019. Swedbank AS loovutas 18.04.2019 nõude hagejale. Kohus märgib, et hageja tekitas segadust sellega, et esitas tõenditena ka teisi kostjaga sõlmitud laenulepingud jättes hagis märkimata, et nende alusel ta käeevas hagis nõuet ei esita. Kohus palus hagi täpsustada, kuid hageja esitas nüüd ka hagis endas andmed lepingu 17-145259-VL kohta jättes hagi kirjeldavas osas jällegi märkimata, et nõude esitab ta vaid lepingu 17-110152-

2-21-1980 VL alusel ja teised lepingu tuleks jätta tähelepanuta. Selline hageja esindaja ebaselge käitumine takistas kohtul varem lahendi tegemist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohus leiab, et põhivõlgnevus 3624,48 eurot, intress 164,29 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1377,30 eurot on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised määras 19% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui põhivõlgnevus. Kohus leiab, et see on võimalik. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista täiendav viivis 19% aastas alates hagi esitamisest 09.02.2021 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui põhivõlgnevus. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 5201,07 eurot, millest 3624,48 eurot moodustab põhivõlg, 164,29 eurot intressid, 35 eurot sissenõudmiskulud ja 1377,30 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks täiendav viivis 19% aastas alates 09.02.2021 tasumata põhivõlalt (3624,48 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega kokku mitte rohkem kui põhinõude ulatuses Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.