Otsuse tegemise aeg ja koht 18. mai 2021, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-20-5961
Tsiviilasi
M. N. hagi OÜ Kadarbiku Köögivili ja A. P. vastu hüvitise nõudes
Tsiviilasja hind
4 104 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: M. N. (isikukood XXX, XXX); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Pilv (Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid, Ülikooli tn 8, 51003 Tartu, e-post: [email protected]); Kostja 1: OÜ Kadarbiku Köögivili (registrikood 10864109, Kadarbiku, Tuula küla, Saue vald 76603 Harjumaa); Kostja 2: A. P.(isikukood XXX, XXX); Kostjate lepinguline esindaja: Reimo Mets (Law Office Mets & Co OÜ, P. Süda 11, 10118 Tallinn, e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg 28.04.2021 Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Pilv Kohtuistungil osalesid Kostjate lepinguline esindaja: Reimo Mets Kostja OÜ Kadarbiku Köögivili seaduslik esindaja: V. P.
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi kostja Kadarbiku Köögivili OÜ vastu rahuldamata.
2.Rahuldada hagi kostja A. P.vastu osaliselt.
3.Mõista kostjalt A. P.lt (isikukood xxx) hageja M. N.e (isikukood xxx) kasuks välja hüvitis 407,40 (nelisada seitse eurot ja 40 senti) eurot.
4.Mõista kostjalt A. P.lt (isikukood xxx) hageja M. N.e (isikukood xxx) kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hüvitiselt 407,40 eurolt alates hagiavalduse esitamisest (22.04.2020) kuni hüvitise täieliku tasumiseni.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Mõista hagejalt M. N.elt (isikukood xxx) kostja OÜ Kadarbiku Köögivili (registrikood 10864109) kasuks menetluskuluna välja 1794 (üks tuhat seitsesada üheksakümmend neli) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjatelt välja mõista solidaarselt hüvitise 3800 eurot ja viivise. Hagiavalduse kohaselt kuulub hageja ainuomandisse xxx, registrinumbriga xxx. Tegemist on kinnisasjaga, mille kogupindala on 9,48 ha ja mille sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Kuna hageja elab alaliselt Läti Vabariigis, ei toimu kinnisasjal tegevust ja hagejal ei ole olnud põhjust kinnisasjal viibida.
2.2019. aasta alguses sai hagejale teatavaks, et kostja OÜ Kadarbiku Köögivili on hageja kinnisasja osaliselt pikema perioodi vältel kasutanud äritegevuse eesmärkidel. Kostja kasutas hagejale kuuluval kinnisasjal asuvat põllumajandusmaad pindalaga 3,88 ha, et seal kasvatada köögivilju, mida kasutati köögiviljamahlade tootmiseks ja turustamiseks.
3.13.05.2019 saatis hageja lepinguline esindaja kostjale I nõudekirja, milles nõudis omandi rikkumise lõpetamist. Kostja teatas, et on nõus sõlmima rendilepingu maa edasiseks kasutamiseks, kuid senise kasutamise eest keeldus kostja hüvitise maksmisest. Kohtuvälist lahendust pooled ei saavutanud.
4.22.10.2019 esitas hageja lepinguline esindaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) teabenõude, et selgitada välja, kas kellelegi on välja makstud hageja kinnistuga seonduvalt põllumajandustoetusi. 06.11.2019 vastuses teatas PRIA, et hagejale kuuluvale põllumassiivile on aastatel 2004-2018 toetust taotlenud A. P. Kadarbiku Talu. Tegemist on FIEga, kes on seotud kostja OÜ-ga Kadarbiku Talu, sh on neil ühine juhatuse liige A. P.. Seega oli kostja II tekkinud olukorrast teadlik.
5.Hageja viitas VÕS § 1037 lõikele 1. Vaidlust ei ole selle üle, et kostjad on kasutanud hagejale kuuluvat kinnisasja, täpsemini põllumaad, et kasvatada köögivilju. Kostja Kadarbiku Köögivili OÜ osas on rikkumine tõendatud sellega, et kostja kohtueelsete läbirääkimiste käigus rikkumist ei eitanud. Kostja A. P. osas on rikkumine tõendatud sellega, et ta on aastate 2004 – 2018 eest taotlenud PRIA-lt toetust hagejale kuuluva põllumaaga seonduvalt.
6.Kostjad on hageja omandit rikkunud ilma viimase nõusolekuta. Hageja ja kostjate vahel puudub lepinguline suhe, millega hageja võimaldaks kostjatel talle kuuluvat kinnisasja kasutada.
Hageja ei ole nõusolekut ka muul viisil väljendanud. Kostjad on rikkumise tõttu rikastunud. Kostjad on rikkumise tulemusena rikastunud, kuivõrd nad on vähemalt alates 2004. aastast kasutanud hagejale kuuluvat kinnisasja (rendi)tasuta. Kuna kostjad on kasutanud hageja omandit, tuleb neil hüvitada rikkumise teel saadu harilik väärtus.
7.Hageja on kohtueelsetel läbirääkimistel leidnud, et tegu on keskmisest väärtuslikuma põllumaaga, mille eest on võimalik saada renditasu 100 eur/ha aastas. Kuigi rikkumist on toime pandud korduvalt vähemalt alates 2004. aastast, on arvestades TsÜS § 151 lg-st 2 tulenevat 10aastast aegumistähtaega võimalik rikkumise teel saadu harilikku väärtust nõuda 10 aasta eest enne hagi esitamist. Seega kujuneb rikkumise teel saadu harilikuks väärtuseks 3,88 ha * 100 eur * 10 a = 3800 eurot. Hageja leidis, et kuna kostjad on käitunud pahauskselt, tuleb neid hüvitada rikkumisega saadud tulu VÕS § 1039 alusel.
8.Kostjad vastutavad solidaarselt VÕS § 65 lg 1 alusel. Kuna kostjad on asjaoludest tulenevalt mõlemad rikkunud hageja omandit, vastutavad nad hageja ees rikkumiskondiktsiooni alusel solidaarselt. Hageja palus kostjatelt lisaks põhinõudele välja mõista viivise seadusjärgses määras.
9.Hagiavalduse täienduses palus hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja 3800 eurot. Samuti palus hageja mõista kostjatelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Nõude esitamisel tugines hageja üksnes VÕS § 1037 lõikele 1.
10.Kostjate vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hagejale ei ole täpselt teada, milline kostjatest millises ulatuses rikkumise toime pani. Kohtuvälisele nõudekirjale vastates ei maininud kostja, et nõue on esitatud vale isiku vastu. Kuni PRIA-le teabenõude esitamiseni teadis hageja, et rikkujaks on kostja 1.
11.Kostjad ei eita hageja omandiõiguse rikkumist, vaid on asunud seda õigustama. Kostja väide, et rikkumist ei ole toimunud, on ümber lükatud PRIA vastusega. Toetuse taotlemine eeldab, et seda kasutatakse taotluses märgitud põllu harimisel. Kui kostja II soovib väita, et ta ei ole seda teinud, on karistusõiguslikus mõttes tegemist kelmusega. Tegu on nagunii kelmusega, kuivõrd PRIA-le taotluse esitamine eeldab vastava dokumentatsiooni esitamist, mis tõendab omandi- või kasutusõigust. Kuna kostja II ei olnud kinnisasja omanik ja tal puudud hageja luba kinnisasja kasutamiseks, on toetuste taotlemisel kasutatud võltsitud dokumente.
12.Hageja pidas asjakohatuks kostja II väidet, et ta pidi hageja eest viimase maad hooldama. Tegu ei ole käsundita asjaajamisega, sest puudus tahe tegutseda teise isiku kasuks. Kostja tegevus oli suunatud vaid enda äriliste huvide teenimisele.
13.Hageja nõue ei ole aegunud. Hageja nõustus, et ta võttis 2007. a kostjaga II ühendust samasuguse rikkumisega seoses. Rikkumine ei olnud aga kestev, sest kostjad ei saanud põldu harida hooajavälisel ajal. Tegu on mitmete korduvate rikkumistega, ms kestsid igal aastal kevadest sügiseni. Hageja eeldas 2007. aastast, et rikkumine on lõpetatud. 2019. aastal sai hageja teada, et rikkumist jätkatakse. Hageja leidis, et vaidlus saab olla vaid hüvitise suuruse osas.
14.22.12.2020 seisukohas teatas hageja, et tal puuduvad täiendavad tõendid, mida esitada. Hageja on nõude esitamisel võtnud aluseks PRIA poolt saadud vastuse, mille kohaselt saab lugeda tõendatuks, et A. P.on aastate vältel taotlenud PRIA-lt toetusi hageja kinnisasja eest, mida iseenesest saab juba muu hulgas lugeda omandi õigustamatuks kasutamiseks VÕS § 1037 tähenduses.
15.Menetluskuludena palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 1050 eurot ja viivise seadusjärgses määras. Hageja menetluskulud koosnevad õigusabikuludest summas 700 eurot
koos käibemaksuga ja riigilõivust summas 350 eurot. Lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot ilma käibemaksuta. Materjalidega tutvumiseks ja hagi koostamiseks kulus 3 tundi. Hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks kulus 1 h 20 minutit. Hagi vastusega tutvumiseks ja seisukoha kujundamiseks kulus 1 tund. Menetluskulude nimekirja koostamiseks kulus 30 min. Kokku osutati õigusabi 5 h 50 min ulatuses.
KOSTJATE VASTUVÄITED
16.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjad on juba pikema aja jooksul üritanud hagejaga sõlmida mõistlikel ja võrdsetel alustel maarendilepingut, kuid hageja ei ole sellega nõus olnud. Hagejale kuuluva maatüki näol on tegemist väikese osaga suuremast põllust. Alates 01.01.2011 kehtinud Saue valla heakorraeeskirjade § 6 lg 1 p 1 sätestab, et kinnistu omanik on kohustatud mh tegema kinnistul umbrohutõrjet ning niitma muru ja rohtu. Hageja ei ole seda kohustust tema omandis oleva kinnistuga seonduvalt kordagi täitnud, vaid on jätnud maa võssa kasvama.
17.Kuna põllumassiivi sisse harimata ja võssakasvanud maalapi jätmine kahjustaks umbrohu leviku näol kogu põllumassiivi harimist ja raskendaks selle eesmärgipärast kasutamist, on kostjad koos ülejäänud põllu harimisega olnud sunnitud korrastama hagejale kuuluvat kinnistut. Vastasel juhul oleksid sealt tulenevad mõjutused kahjustanud kogu põllumassiivi. Hageja maad haris hageja eest kostja 2.
18.Kostja 1 pidas arusaamatuks nõude esitamist tema vastu. Kostja 1 ei ole maa kasutaja ega harija. Asjaolu, et kostja 1 nimel peeti läbirääkimisi, ei tähenda automaatselt maa kasutamise fakti omaksvõtmist. Kolmanda isiku eest ja nimel võib kostja 1 täita kohustusi ja kostja 1 ei väida, et kostja 2 on talle võõras. See ei tähenda, et hagejal on selle kostja vastu nõudeõigus. Nõue on esitatud vale kostja vastu.
19.Kostjad on seisukohal, et kuigi A. P. Kadarbiku Talu FIE on vaidlusalust maatükki põlluharimiseks kasutanud, on hagiavaldus suures osas põhjendamatu, sest selles esineb mitmeid ebatäpsusi. Hageja nõude suurus on alusetu ja nõue on enamuses osas aegunud.
20.Hageja on esitanud nõude kahe kostja vastu solidaarselt, kuid ei ole tõendanud nõuet kostja I vastu. Hageja on väitnud, et talle sai 2019. aasta alguses teatavaks, et kostja I kasutas pikema aja vältel tema kinnisasja. Ühtegi tõendit hageja ei esitanud, vaid tugines üksnes sellele, et kostja ei eitanud rikkumist läbirääkimiste käigus. Hageja ei ole tõendanud nõuet kostja I vastu.
21.Hageja on nõudnud tasu viimase kümne aasta eest ehk aastate 2010- 2019 eest. Hageja ei ole tõendanud, et tegu on keskmisest väärtuslikuma põllumaaga, mille eest saab nõuda tasu 100 eurot hektari kohta aastas. Hageja nõutud hüvitis on suurem Eesti keskmisest põllumajandusmaa hektari rendihinnast ja hinnast, mida kostjad maksavad teistele maaomanikele samas piirkonnas.
22.Vaidlusalune maatükk asub Harjumaal. Statistikaameti andmetel oli 2018. aastal Eesti keskmine põllumajandusmaa hektari rendihind 60 eur/ha aastas ning Harjumaa keskmine põllumajandusmaa hektari rendihind 55 eur/ha aastas1. Samal põllul on kostja 2 sõlminud teiste omanikega maarendilepinguid hinnaga kuni 84 eurot/ha aastas. Kostjad on vaidlusaluses piirkonnas makstavast keskmisest maarendihinnast hagejat teavitanud.
23.Hageja on jätnud arvestamata, et ta on hagi esitanud kümneaastase perioodi eest. Seega tuleb iga aasta eest nõutav tasu eraldi välja arvutada ning esile tuua, sest põllumajandusmaa rendihinnad muutuvad ajas. Ei ole põhjendatud küsida 2010. aastal kasutatud maa eest 2019. aasta hinnatasemele vastavat summat. Hageja on oma nõudes tuginenud VÕS §-le 1037. VÕS § 1037 lg 3 kohaselt määratakse omandi või muu õiguse harilik väärtus rikkumise aja seisuga.
Statistikaameti andmetel oli 2010. aastal Eestis keskmine põllumajandusmaa hektari rendihind 25 eur/ha2. Hageja nõue 2010. aasta eest ületab seega põllumajandusmaa keskmist rendihinda neljakordselt. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, millest tulenevalt on tema maa niivõrd väärtuslik, et selle eest tuleks kohati neljakordset keskmist rendihinda maksta.
24.Hageja nõue on suures ulatuses aegunud. Ebaõige on hageja väide, et ta sai rikkumisest teada 2019. aasta alguses. Hageja oli pikemat aega teadlik, et kostja tema omandit tugineb. Hageja esitas kostjale 2 nõude maa kasutamise eest 20.09.2007. Kohtueelses kirjavahetuses on hageja lepinguline esindaja välja toonud, et hageja on kostjaga varasemalt kontakti otsinud. Seega oli hageja maa kasutamisest juba vähemalt 2007. aastast alates ega saa TsÜS § 151 lg-st 2 tulenevale 10-aastasele aegumistähtajale tugineda. Alates 2007. aastast hakkas kulgema hageja nõude sissenõutavaks muutumine TsÜS § 147 lg 1 alusel. Kostjad palusid kohaldada aegumist nõude osas, mis on esitatud ajavahemiku kohta enne 21.04.2017 ehk enam kolm aastat enne hagi esitamist.
25.Hagejal puudub nõudeõigus 2019. aasta eest. Sellel ajal kostja maad ei kasutanud, sest selle keelas hageja esindaja. Seega tekib küsimus, millise aja eest saab hageja nõuet esitada. Hageja on nõude 3800 eurot esitanud abstraktselt 10 aasta eest. Kostjate arvates on hageja nõuded teoreetilisel õigustatud 2017 ja 2018 a suvekuude eest ning mitte kogu aasta ulatuses, sest talvel puuduks kostjal huvi antud maa vastu.
26.Kuna hageja oli nõudest teadlik juba vähemalt 2007. aastast, ei saa ta tugineda TsÜS § 151 lg-le 2. Seega tuleb kohaldada TsÜS § 151 lg-t 1, mis sätestab 3-aastase aegumistähtaja. Hagejal oleks võimalik esitada nõue aastate 2017-2019 eest, kuid 2019. aastal ei kasutanud kostjad vaidlusalust maad. 2019. aastal ei ole vaidlusaluse maa eest toetusi taotletud ning kostjate lepinguline esindaja kinnitas 2019. aastal hagejale e-kirja teel, et hageja ebamõistliku suhtumise tõttu puudub kostjatel edasine huvi hageja maa vastu. Samuti keelas hageja otseselt kostjalmaad kasutada, mistõttu maa kasutust 2019. aastal ega 2020. aastal ei toimunud.
27.Pooled ei sõlminud rendilepingut, sest hageja nõutud summad olid ebamõistlikult suured. Hageja nõudis 2007. aastal maatüki kolmeaastase kasutamise eest (aastad 2005 kuni 2007) 50 000 krooni ehk 3195,58 eurot (50 000 / 15,6466). Ühe aasta eest nõudis hageja seega 1065,19 eurot (3195,58 / 3). Arvestades, et hageja nõude aluseks oleva maa pindala on 3,88 hektarit, nõudis hageja ühe hektari eest 274,535 eurot aastas (1065,19 / 3,88). Kuna Statistikaameti andmete kohaselt oli 2009. aastal (varaseim aasta, mille kohta kostjatel õnnestus andmeid leida) Eestis põllumajandusmaa hektari rendihind keskmiselt 21 eurot, oli hageja nõue ilmselgelt ülepaisutatud. Hageja nõudis maa eest enam kui kümnekordset turuväärtust, mida kostja 2 õiglaseks ei pidanud.
28.Ebaõige on hageja väide, et kokkulepet ei saavutatud kostjate tõttu. Pooled tõesti suhtlesid 2019. aasta esimeses pooles, kuid suhtlus lõppes pärast seda, kui hageja lepinguline esindaja teavitas 18.06.2019, et tema klient soovib paar päeva mõtlemiseks aega. Pärast seda ei suhelnud hageja kostjatega üle poole aasta ning esitas 2020. aasta alguses otse kostjale 1 nõudekirja. Kostjate lepinguline esindaja pakkus hagejale taaskord lepingu sõlmimist turu keskmises väärtuses, kuid hageja ei vastanud sellele, vaid esitas kohtule hagiavalduse. Kostjate hinnangul ei ole taoline käitumine mõistlik ning sellest ei nähtu hageja tegelikku soovi sõlmida lepingut.
29.Kostjad on kogu aeg olnud nõus tasuma hagejale maa kasutamise eest õiglast turuhinda. Hageja väited tema maa keskmisest kõrgema väärtuse kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kuna hageja ei hoolitsenud maa eest mitte mingis ulatuses, oleks hagejale kuuluva maa sööti jätmine kahjustanud umbrohu kasvamise ja levimise ning muude negatiivsete mõjude kaudu kogu ülejäänud põldu. Sellest tulenevalt oli hagejale kuuluvat maatükki osas, mis ulatus suuremale põllumassiivile, vaja korras hoida sõltumata asjaolust, et pooled ei sõlminud
rendilepingut. Hagejal oli Saue valla heakorraeeskirja § 6 lg 1 p-st 1 tulenevalt kohustus teha enda kinnistul umbrohutõrjet ning niita muru ja rohtu.
30.Kostjate hinnangul on nimetatud tegevus käsitletav kostja II käsundita asjaajamisena hageja kasuks VÕS § 1018 mõistes, kuna kostja II on hoidnud korras hageja maad ja teinud selleks omalt poolt kulutusi (traktorite kütus, liising, kindlustus, väetamine, äestamine, töötasud, riigimaksud jne). Seega on kostjal II potentsiaalselt hageja vastu VÕS §-st 1023 tulenev nõue tehtud kulutuste hüvitamiseks.
31.Kokkuvõttes leidsid kostjad, et hagejal on nõue ainult 2017 ja 2018 aasta kohta. Hageja nõude aluseks oleva maa pindala on 3,88 ha. Vaidlusaluse maa keskmineturuhind jääb vahemikku 50 kuni 84 eurot/ha aastas. Kostjad on seega seisukohal, et hageja nõue saab maksimaalselt olla suuruses 651,84 eurot (2 x 3,88 x 84 = 651,84). Kostjad pakkusid selle summa tasumist kompromissina.
32.22.01.2021 seisukohtades leidsid kostjad, et hageja on jätnud kohtu korraldused täitmata ja nõue on endiselt tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, kuidas on tema õigusi rikkunud kostja 1. Hageja ei ole tõendanud enda väidetud rendi suurust. Hageja ei ole vastanud kostjate kompromissettepanekule, vaid on esitanud ise ettepaneku. Summa kujunemist ei ole hageja põhjendanud. Kostja 2 oli jätkuvalt nõus tasuma kompromissina 651,84 eurot.
33.Kostja 2 palus menetluskuludena mõista hagejalt välja kulud õigusabile. Õigusabi osutati hinnaga 130 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kliendiga kohtumiseks ja konsulteerimiseks kulus 54 min. Materjalidega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks hagile kulus kokku 8 h 12 min. Hageja 07.07.2020 vastusega tutvumiseks kulus 30 min. Istungiks valmistumiseks kulus 48 min ja istungil osalemiseks 30 min. 22.01.2021 seisukoha koostamiseks kulus 3 h 24 min. Viimaseks istungiks valmistumiseks kulus 1 h. Menetluskulude nimekirja koostamiseks kulus 30 min ja istungil osalemiseks 1 h 30 min. Kokku kulus 2698,80 eurot koos käibemaksuga.
KOHTU PÕHJENDUSED
34.Arvestades hageja nõudeid ja kostjate vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et kuulub osalisele rahuldamisele kostja A. P. osas. Kostja OÜ Kadarbiku Köögivili osas hagi rahuldamisele ei kuulu.
35.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hagejale kuulub xxx, registrinumbriga xxx; 2) hagejale kuuluva kinnisasja kogupindala on 9,48 ha ja selle sihtotstarve on 100% maatulundusmaa; 3) kostja A. P.on kasutanud osaliselt hagejale kuuluvat kinnistut põllumajanduslikul eesmärgil ning on taotlenud kinnistul teostatud põllumajandusliku tegevuse osas toetust PRIA-lt.
36.Pooled vaidlevad selle üle, kas mõlemad kostjad peavad tasuma hagejale solidaarselt tema maa kasutamise eest hüvitise 3800 eurot ja viivise.
37.Hageja esitas nõude kostjate vastu, sest viimased kasutasid tema maad 3,88 ha ulatuses ilma loata. Maa kasutamisest sai hageja hagiavalduse kohaselt juhuslikult teada 2019. aastal ning kohtumenetluse eelses kirjavahetuses tunnistas kostja Kadarbiku Köögivili OÜ maa kasutamist. Kostjad kasutasid maad alates 2004. aastast. Tegu on keskmisest väärtuslikuma maaga ja hagejal
on õigus nõuda hüvitist 10 aasta eest enne hagi esitamist. Hageja nõue on s 3,88 ha * 100 eur * 10 a = 3800 eurot. Hageja nõue ei ole aegunud, sest rikkumine toimus igal aastal hooajaliselt kevadest sügiseni.
38.Kostja Kadarbiku Köögivili OÜ eitas hageja maa kasutamist ja leidis, et seda asjaolu ei tõenda kohtuväliste läbirääkimiste pidamine. Hageja ise jättis oma maalt umbrohu tõrjumata. Kostja A. P.tegi seda käsundita asjaajanana. Alates 2019. aastast maad hageja keelu tõttu enam ei kasutatud. Hageja nõue on enamuses osas aegunud, sest hageja esitas esimese pöördumise juba 2007. a. Kostjad palusid kohaldada aegumist nõude osas, mis on esitatud ajavahemiku kohta enne 21.04.2017 ehk enam kolm aastat enne hagi esitamist. Hageja nõude suurus on alusetu. Lähtuda saaks tegelikust rendihinnast, mis on aastate lõikes muutunud. Hageja saaks esitada nõude kostja A. P. vastu aastate 2017 ja 2018 eest, mil keskmine turuhind oli 50-84 eurot aastas hektari eest. Hageja nõue saab maksimaalselt olla suuruses 651,84 eurot (2 x 3,88 x 84 = 651,84), mida kostja 2 oli nõus tasuma kompromissina.
39.Kohus leiab, et hageja nõue kuulub rahuldamisele kostja A. P. suhtes. VÕS § 1037 lg 1 sätestab, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. VÕS § 1037 lg 3 näeb ette, et VÕS § 1037 lõikes 1 nimetatud harilikku väärtust hinnatakse rikkumise aja seisuga. Eeltoodust tuleneb, et kui kinnisasja omaniku nõusolekuta on tema maad kasutatud, saab ta nõuda hüvitist, mis vastab rikkumise aja harilikule väärtusele. Kohtu hinnangul tuli hagejal kostjate vastu nõude esitamisel tõendada, kuidas kumbki kostja tema õigust rikkust ning milline oli rikkumise aja seisuga saadud harilik väärtus.
40.Kostja A. P.võttis omaks, et ta on hageja kinnistut kasutanud ning leidis, et tegu oli käsundita asjaajamisega. VÕS § 1018 lg 1 sätestab, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS §-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks (§ 1018 lg 1 p 1), asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele (§ 1018 lg 1 p 2) ning asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline (§ 1018 lg 1 p 3). Kostja A. P. väited käsundita asjaajamise kohta jäid menetluse käigus paljasõnalisteks. Kostjad esitasid kohtule üksnes kaardipildi (toimiku lk 35), millest nähtub, et hagejale kuuluv maatükk on osa suuremast põllust ja asub selle keskel. Kostja ei ole aga tõendanud, et ta tegeles hageja kinnistu osal umbrohu tõrjega ning et sellise tegevuse kiitis hageja heaks. Ainuüksi nende asjaolude tõendamata jätmise tõttu ei saa kostja viidata käsundita asjaajamise sätetele.
41.Küll aga nõustub kohus kostjate väidetega, et hageja nõue on osaliselt aegunud ehk see on aegunud aja eest enne 21.04.2017 (hagiavaldus esitati 22.04.2020). TsÜS § 151 lg 1 näeb ette, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Seega algab antud juhul aegumine ajast, mil hageja kui õigustatud isik sai teada rikkumisest ja kohustatud isikust või pidi sellest teada saama. TsÜS § 151 lg 2 sätestab, et alusetust rikastumisest tulenev nõue aegub, sõltumata TsÜS § 151 lõikes 1 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest.
42.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja saatis kostjale A. P.le esimest korda nõude seoses oma maa kasutamisega 20.09.2007 (toimiku lk 37). Hageja avaldas, et on teada saanud 3 hektari suuruse põllumaa kasutamisest Kadarbiku talu poolt. Hageja palus hüvitada talle 2005-2007
maamaks 140 krooni ja kompensatsioon 50 000 krooni. Kohus leiab, et seega sai hageja rikkumisest teada hiljemalt 20.09.2007. Alusetud on hageja väited, et kuna põllu harimine Eestis toimub hooajaliselt, oli igal järgmisel aastal tegemist uue rikkumisega, mistõttu oli hagejal õigus nõuda hüvitist kokku kümne aata eest. Seesugust järeldust TsÜS §-st 151 teha ei saa. Ainuüksi asjaolu, et Eestis talvel põlluharimisega tegeleda ei saa, ei tähendanud, et alates igast kevadest oli tegu uue rikkumisega. TsÜS § 151 lg 2 sätestab maksimaalse tähtaja, mille jooksul tuleb igal juhul lugeda nõue aegunuks. Antud sättest tuleneb, et kui kannatanu saab rikkumisest teada mitte koheselt, vaid oluliselt hiljem, on ta nõue aegunud igal juhul siis, kui rikkumine on toimunud enam kui 10 aastat tagasi.
43.Kuna hageja sai oma õiguste rikkumisest teada 20.09.2007, oli tema nõue hagiavaldusega kohtusse pöördumise ajaks aegunud. Kuivõrd kostjad palusid kohaldada aegumist nõudele aja eest enne 21.04.2017, jätab kohus hageja nõude aja eest enne 21.04.2017 mõlema kostja vastu rahuldamata aegumise tõttu.
44.23.11.2020 eelistungil (toimiku lk 61-62) selgitas kohus hagejale TsÜS § 151 lg 1. Samuti selgitas kohus hagejale vajadust tõendada teisi nõude aluseks olevaid asjaolusid ehk hageja õiguste rikkumist Kadarbiku Köögivili OÜ poolt ja hageja väiteid saadu hariliku väärtuse kohta. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma väiteid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.
45.Hageja esitas kohtule oma esindaja e-kirjade vahetuse PRIA-ga (toimiku lk 10, lk 79-80), millest nähtub, et hageja esindaja saatis PRIA-le teabenõude. PRIA vastas, et katastriüksusel 72704:003:0179 asuvale põllumassiivile 52956865179 on aastatel 2004 kuni 2018 toetust taotlenud A. P. Kadarbiku talu. Samuti selgitas PRIA, et toetus määratakse kogu taotluse kohta tervikuna, mitte maatükkide kohta eraldi, mistõttu ei saa anda informatsiooni toetuse summade kohta. Täiendavalt esitas hageja kohtule tõendina tema esindaja koostatud kuriteokaebuse Politsei- ja Piirivalveametile (toimiku lk 76-78). Eeltoodud tõenditest võib järeldada, et kostja A. P. aastatel 2004 kuni 2018 hagejale kuuluvat maad, millele kostja A. P. ei ole vastu vaielnud.
46.13.05.2019 saatis hageja esindaja kostjale OÜ-le Kadarbiku Köögivili nõudekirja (toimiku lk 6-7), milles soovis, et kostja astuks läbirääkimistesse maa kasutamiseks rendilepingu sõlmimisel. Kostja esindaja vastas sellele 15.05.2019 (toimiku lk 8) ning teatas, et kostja on otsinud hageja kontakte ning soovib leida lahendust. Kostja pakkus maa osas edaspidi rendilepingu sõlmimist 5 aastaks tasuga 80 eurot hektari kohta. Lisaks saatis kostja 15.05.2019 teise e-kirja (toimiku lk 9), milles pakkus senise kasutuse eest ühekordset tasu 240 eurot.
47.13.06.2019 saatis kostja esindaja veel ühe e-kirja (toimiku lk 36), milles selgitas, et 3 x 240 on pakkumine, mida ta saab lubada, kui leping sõlmitakse 10 aastaks ning seda turuhinnaga 84 eurot hektari eest. 13.06.2019 vastas hageja esindaja (toimiku lk 38), et kostjal puudub luba maa kasutamiseks. Hageja soovis saada kostjalt vastust, kuidas kostja kompenseerib varasema maa kasutuse. Kostja esindaja vastas samal päeval (toimiku lk 39) ning pidas hageja nõuet 5000 eurot alusetuks. Kostja palus hagejal edaspidi kõrvaldada oma maalt umbrohu ning teatas, et edaspidi maad ei kasutata. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et kasutatud maa suurus oli 3,89 ha ning palus hagejal teha konkreetne ettepanek. Hageja esindaja teatas 18.06.2019 (toimiku lk 40), et tema klient palus paar päeva mõtlemisaega.
48.20.01.2020 saatis hageja OÜ-le Kadarbiku Köögivili nõudekirja, milles pidas kostja ettepanekut taas ebamõistlikuks (toimiku lk 41-42), kuid ei esitanud ühtegi selget nõuet. Kostja kordas ettepanekut sõlmida leping turuhinnaga (toimiku lk 43). Eeltoodust nähtub, et hageja ja kostja OÜ Kadabriku Köögivili pidasid küll maa kasutamise hinna üle läbirääkimisi, kuid otsesõnu ei ole kostja OÜ Kadarbiku Köögivili võtnud omaks, et nimelt tema kasutas hageja maad. Kohtumenetluses kostja I maa kasutamist omaks ei võtnud ja leidis, et läbirääkimisi hagejaga peeti põhjusel, et kostja A. P. oli ettevõtte juhatuse liige ning osanik. Kohus leiab, et
kuna kostja I menetluse käigus hageja väidet omaks ei võtnud, tuli hagejal täiendavalt tõendada, et ka kostja OÜ Kadarbiku Köögivili kasutas temale kuuluvat maad. Kostjate ühist maa kasutamist, mis annaks aluse esitada solidaarset nõuet, ei ole hageja samuti tõendanud. Hageja ei ole tõendanud maa kasutamist kummagi kostja poolt 2019. aastal.
49.Hageja väitis hagiavalduses, et temale kuulunud maa oli keskmisest kõrgema turuväärtusega, kuid ei esitanud väite tõendamiseks ühtegi tõendit. Kostjad esitasid kohtule väljavõtte põllumajandusmaa hektari müügi- ja rendihindade statistika kohta (toimiku lk 73) aastatel 2002019. Aastal 2017 oli Harjumaal kasutatava põllumaa rendihind hektari kohta 50 eurot ja 2018. aastal 55 eurot.
50.Kuna hageja nõue on aegunud perioodi eest enne 21.04.2017 ning hageja ei ole tõendanud maa kasutamist 2019. aastal, nõustub kohus kostjate väidetega, et hageja saaks hüvitist nõuda vaid 2017. aasta ja 2018. aasta eest. Arvestades hageja väidetud maa kasutamise ulatust 3,88 eurot, on hageja nõue põhjendatud 2017. aasta eest 3,88 x 50 euroga = 194 eurot ja 2018. aasta eest 3,88 x 55 euroga = 213,40 eurot. Kokku on hageja nõue põhjendatud summas 194 eurot + 213,40 eurot = 407,40 eurot. Kuna ainult kostja A. P.on omaks võtnud hageja maa kasutamise ning täiendavaid tõendeid hageja ei esitanud, tuleb kostjalt A. P.lt hageja kasuks välja mõista 407,40 eurot. Muus osas tuleb antud kostja vastu esitatud nõue jätta rahuldamata. Kostja OÜ Kadarbiku Köögivili vastu esitatud nõue tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Alates hagiavalduse esitamisest tuleb kostjalt A. P.lt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hüvitiselt 407,40 eurolt kuni hüvitise täieliku tasumiseni.
51.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi kostja Kadarbiku Köögivili OÜ vastu esitatud nõude osas otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja A. P.vastu esitatud hagi rahuldas kohus osaliselt. TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja A. P.pakkus hagejale kompromissina 651,84 eurot, millest hageja keeldus. Seega tuleb ka kostja A. P. menetluskulud jätta hageja kanda.
52.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
53.Kostja Kadarbiku Köögivili OÜ palus menetluskuludena mõista hagejalt välja kulud õigusabile. Õigusabi osutati hinnaga 130 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kliendiga kohtumiseks ja konsulteerimiseks kulus 54 minutit. Materjalidega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks hagile kulus kokku 8 h 12 min. Hageja 07.07.2020 vastusega tutvumiseks kulus 30 minutit. Istungiks valmistumiseks kulus 48 minutit ja istungil osalemiseks 30 minutit. 22.01.2021 seisukoha koostamiseks kulus 3 h 24 minutit. Viimaseks istungiks valmistumiseks kulus 1 h. Menetluskulude nimekirja koostamiseks kulus 30 min ja istungil osalemiseks 1 h 30 minutit. Kokku kulus 2698,80 eurot koos käibemaksuga.
54.Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ja põhjendatud. Õigusabi osutamiseks kulunud aeg on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et kliendiga kohtumiseks ja hagile vastuse koostamiseks kokku ei saanud aega kuluda enam kui 7 tundi. Kostjate 22.01.2021 seisukoha koostamiseks ei saanud aega kuluda enam kui 2 tundi. Muus osas on kostjate esindaja ajakulu põhjendatud ja kooskõlas istungite toimumise ajaga. Kogumis loeb kohus kostjate esindaja õigusabi osutamiseks kulunud aja põhjendatuks 7 h + 30 minutit + 48 minutit + 30
minutit + 2 h + 1 h + 30 minutit + 1 h 30 minutit = 13 h 48 minutit. Arvestades esindaja tunnitasu 130 eurot, on kostja Kadarbiku Köögivili OÜ põhjendatud menetluskulud 1794 eurot ilma käibemaksuta. Hagejalt tuleb kostja Kadarbiku Köögivili OÜ kasuks välja mõista menetluskuluna 1794 eurot.
55.Kostja 2 A. P.menetluskulude nimekirja kohaselt oli tema esindaja tasu asjas kokkuleppeline 1200 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et kuigi nõue esitati kahe kostja vastu, esitas neid menetluses üks esindaja ning kostjad esitasid nõudele vastamiseks ühiseid menetlusdokumente. Seega puudus vajadus dubleerivate toimingute järele sõltumata sellest, kuidas kostja 2 õigusabikulu tasus. Kuna kostja 2 ei ole eraldiseisvalt välja toonud toimingute tegemiseks vajalikku ajakulu, ei loe kohus eraldiseisvat menetluskulu 1200 eurot antud kostja osas põhjendatuks. Õigusabi eest, mis antud kostjale osutati, tasus juba kostja 1.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.