Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

KIRJELDAV OSA

Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 1. märtsil 2021 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi I.K. (kostja) vastu põhivõla 4596 euro 27 sendi, intressi 302 euro 84 sendi, võla sissenõudmiskulu 35 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Swedbank AS ja kostja XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX. Swedbank AS võimaldas kostjale lepingu alusel laenusumma 4900 euro kasutamist. Kostja kohustus laenu graafiku alusel igakuiste maksetena tagastama alates 10. aprillist 2017 kuni 10. märtsini 2022. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli intressimäär lepingu sõlmimise hetkest 21% aastas. Kostja asus laenu kasutama. Kostja rikkus väikelaenulepingu tüüptingimuste p. 4.1 ega taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 10. novembri 2017 osamaksest. Swedbank AS teavitas 12. jaanuaril 2018 kostjat lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 29. jaanuaril 2018. Kostja ei pidanud nimetatud tähtpäevast kinni. Swedbank AS ütles lepingu 30. jaanuaril 2018 üles. Swedbank AS loovutas 25. aprillil 2018 oma nõuded kostja vastu hagejale.

Kostja võlgneb hagejale põhivõla 4596 eurot 27 senti ja intressi 302 eurot 84 senti (10.11.2017 osamakse summas 83 eurot 8 senti, 10.12.2017 osamakse summas 80 eurot 40 senti, 10.01.2018 osamakse summas 83 eurot 8 senti, kuni 30.01.2018 summas 56 eurot 28 senti. Viivise määr on vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele võrdne lepingujärgse intressimääraga 21% aastas. Hageja arvestab viivist põhivõlalt 4596 eurolt 27 sendilt alates 31. jaanuarist 2018 kuni 1. märtsini 2021 määras 21 % aastas kokku 2974 eurot 98 senti. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt põhivõlgnevuse tasumiseni määras 21% aastas. Hageja esindaja saatis kostjale kolm võlateatist. Hagejal tekkis sellest tulenevalt võla sissenõudmiskulu 35 eurot. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevaid kostja sidevahendite andmeid kasutades. Kostja elukoha ja muude sidevahendite andmete väljaselgitamiseks tehti päring rahvastikuregistrisse, e-maksuametisse, kostja endise elukoha kohalikule omavalitsusele ning Politsei- ja Piirivalveametile. Rahvastikuregistri andmetel on aadress XXX alates 10. aprillist 2018 kehtetu. Politsei- ja Piirivalveameti andmetel võib kostja elada XXX. Kohtule ei ole aga teada, kus XXX võiks kostja elada. Kuna ei ole teada, millises XXX haldusüksuses kostja elab, ei ole Justiitsministeeriumi andmetel võimalik kostja elukoha andmeid kindlaks teha XXX vastavasisulise õigusabitaotluse edastamise kaudu. Kohtul ei õnnestunud seega välja selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud dokumentide kostjale kättetoimetamiseni. Hageja taotles menetlusdokumentide kostjale avalikku kättetoimetamist. Kohus toimetas hagiavalduse ja hagiavalduse kohta kirjaliku vastuse esitamise nõude kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte Tartu Maakohtu 7. aprilli 2021 määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 7. aprillil 2021. Kohus märkis, et dokument loetakse TsMS § 317 lg 5 alusel kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teadaande avaldamisest. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei vastanud kohtule tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei ole tähtaegselt vastanud, loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus võib hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, kannab hagimenetluse kulud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja põhjendava osa. Kohus selgitab tagaseljaotsuse kättetoimetamise kohta üksnes järgmist. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevaid kostja sidevahendite andmeid kasutades. Kostja elukoha ja muude sidevahendite andmete väljaselgitamiseks tehti päring rahvastikuregistrisse, e-maksuametisse, kostja endise elukoha kohalikule omavalitsusele ning Politsei- ja Piirivalveametile. Kohtul ei õnnestunud välja selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud dokumentide kostjale kättetoimetamiseni. Kohtule ei ole pärast hagiavalduse ja kirjaliku vastuse esitamise nõude kostjale avalikult kättetoimetamist saanud teatavaks täiendavaid kostja elukoha ega muude sidevahendite andmeid. Rahvastikuregistrisse ega e-maksuametisse ei ole kostja kohta täiendavaid andmeid laekunud. Tagaseljaotsus tuleb toimetada kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte otsuse resolutsiooni väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Väljavõttes tuleb TsMS § 317 lg 4 järgi märkida asja arutav kohus, menetlusosalised ja menetluse ese ning otsuse resolutsiooni punktid 1 – 3 ja 6 – 8 ning selgitused kaja esitamise kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõivu 500 eurot ja esindajatasu 420 eurot (koos käibemaksuga), kokku 920 eurot. Hageja esindajal kulus dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks 3,5 töötundi. Hageja esindaja töötunni hind on 100 eurot käibemaksuta. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas nõude laenulepingust tuleneva põhivõla, võla sissenõudmiskulude ja viivise saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades esitatud dokumentide mahtu, ei ole tegemist ka mahuka vaidlusega. Kuna hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, tuleb hageja esindajakulu TsMS § 174 lg 10 alusel hüvitada koos käibemaksuga. Hageja esindajakulu on seega põhjendatud ja vajalik 120 euro ulatuses (sh käibemaks). Hageja menetluskulud on seega kokku põhjendatud 620 euro (500 + 120) ulatuses. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 620 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.