Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2021, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-17-19162
Tsiviilasi
AS Windoor hagi G. P.i vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
7474,60 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Windoor (registrikood 10506628), lepinguline esindaja advokaat vandeadvokaat Gretta Oltjer-Timberg (e-post: [email protected]) Kostja G. P. (isikukood xxx), lepinguline esindaja M. R. (e-post: xxx)
Asja läbivaatamise kord
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Mõista AS-ilt Windoor välja G. P.i kasuks menetluskulu 2088 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.AS Windoor (hageja) esitas 22.12.2017 kohtule hagiavalduse, milles palus mõista G. P.ilt (kostja) AS Windoor kasuks välja kahju hüvitise 5255 eurot, 21.12.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1499,20 eurot ning alates 22.12.2017 põhinõudelt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2-17-19162 Hagiavalduse kohaselt töötas G. P. AS-is Windoor projektijuhina alates 1998. aastast. Töösuhe hageja ja kostja vahel lõppes 31.03.2017. Peale töölepingu lõppemist leiti kostja kasutuses olnud hagejale kuuluvalt elektronposti aadressilt xxx e-kirjavahetus, millisest nähtub, et G. P. on tellinud vähemalt kahel korral purjetamis- ja surfivarustust (5255 euro ulatuses) E AS-ilt, paludes E AS-i aktsionäril ja nõukogu liikmel E. K.l esitada arved AS Windoor kauaaegse koostööpartneri OÜ X vahendusel hagejale. Arved tuli esitada selliselt, et arvetel kajastatud teenused ei tekita hagejal kahtlust, et tegemist on hageja kuludega. Hageja poolt on OÜ X esitatud arved tasutud. Selliselt on kostja vähemalt kahel korral pettuse teel omandanud AS Windoor kulul isikliku hobiga tegelemiseks varustust. Hageja leiab, et kostja on tahtlikult rikkunud töölepingust tulenevat kohustust hoiduda tööandja vara riisumisest. Kostja on rikkumises süüdi ning hageja kahju ja kostja tegevus olid omavahel põhjuslikus seoses. AS Windoor kulul soetatud varustuse hulka kuulus 17.04.2014 tellitud purjelaud Starboard14 Formula Carbon hinnaga 2249 eurot, puri NeilPrude 14 RSR EVO 6 11,0 hinnaga 1849 eurot ja poom NeilPryde 13 Boom X9 260-320 hinnaga 1349 eurot. Extreme Sport esindaja E. K. on G. P.ile teinud nimetatud toodete eest allahindlust -25% ning kokku pidi G. P. tasuma nimetatud toodetelt 4085 eurot. G. P. on palunud E AS-il teha tema nimetatud kolme eseme eest ettevõttele OÜ X kolm eraldi arvet. Kostja tellis 03.06.2014 E AS-ilt uue purje hinnaga 1400 eurot (sh käibemaks), paludes saata arve „samale firmale nagu eelmine kord (OÜ X)“ ja „arvele selgitus märkida sama moodi nagu eelmine kord“. Kostja saatis 03.06.2014 e-kirja xxx teemal „Vaja teha arve Windoorile“, milles palus OÜl X teha hagejale 02.06.2014 arve summas 1170 eurot (käibemaksuga 1404 eurot) maksetähtajaga 23.06.2014. Kostja täpsustas, et arve peab sisaldama kaubavedu erinevatele AS Windoor nimetatud ajal pooleli olnud ehitusprojektidele, millistele OÜ X nimetatud ajaperioodil tõesti ka vedusid tegi. OÜ X esitas 02.06.2014 hagejale arve nr 6001 viidatud selgitusega. Kostjal oli piiramatu ligipääs hageja serveritel ning kostja kustutas enne hageja ettevõttest lahkumist hageja serveritest ning elektronpostkastist dokumentatsiooni. Hagejal on õnnestunud taastada vaid osa kustutatud andmetest, hageja on asjassepuutuvad tõendid kohtule esitanud. Hagejal ei ole õnnestunud taastada OÜ X ettevõttesiseseid transpordi aruandeid, milles on kajastatud objektid, marsruudid ja kilomeetrid. E-kirjavahetusest nähtub skeem selle kohta, kuidas kostja on tellinud endale hobivarustust ning esitanud selle kohta arveid hagejale, peites need hüvitamiskõlbulikeks transporditeenuse arveteks. Kostja oli hageja ettevõttes see isik, kes kontrollis transpordi arveid ning jagas transpordikulud erinevate ettevõtete vahel ära. Hageja juhtkonnal puudus nimetatud osas kostja tegevuse üle kontroll ning ülevaade. Kostjal oli vaba voli ise otsustada, milliste objektide vahel transpordikulud ära jagada. Seega oli kostjal võimalik hageja töökorraldust ära kasutades hageja vara omastada. Kostja vastuväited, mille kohaselt varustust ei soetatud kostja tarbeks, on tõendamata. Eesti Purjelaualiit (edaspidi) EPL on väljastanud kostjale purjenumbri, mis on kantud kostja purjele. Kostja kasutas 12.06.2014-15.06.2014 toimunud NeilPryde Baltic Cup ja Euro Cup võistlustel E AS-i poolt OÜ-le X müüdud varustust. Hageja leiab, et kuna kostja on tellinud selle varustuse, korraldanud selle eest tasumise ning ta on kasutanud samasugust varustust võistlustel vahetult peale tellimist, on ilmne, et nimetatud purjevarustus on kostjale tellitud OÜ X vahendusel ning hageja rahaliste vahendite arvelt. OÜ-s X asus asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt küll purjevarustust, kuid kõik esemed ei olnud samad, mis OÜ X poolt E AS-ilt soetatud sai. Hagejal ei ole võimalik välja tuua, milliseid arveid konkreetselt ta peab kahju tekitamise I episoodi osas fiktiivseteks. Hageja ei ole suutnud tuvastada, milline konkreetne arve on seotud 4085 euro suuruse kahjuga. Hageja ei ole leidnud teavet, milline konkreetne AS-ile Windoor esitatud arve on
2-17-19162 seotud kahju tekkimise esimese episoodiga, s.o 17.04.2014 tellitud kauba osas. OÜ X on esitanud hagejale perioodil 08.04.-02.06.2014 arveid kokku 11 625,44 eurot, lisandub käibemaks. Kõik arved on sarnaselt 02.06.2014 arvele viseeritud kostja poolt, kes on arvetel kajastatud veo- ja tõsteteenused ise erinevate hageja objektide vahel ära jaganud. Kostja on 03.06.2014 ekirjavahetuses E. K.ga selgitanud järgmist: „Tee arve palun samale firmale nagu eelmine kord (OÜ X) ja arvele selgitus märgi sama moodi nagu eelmine kord. Kas oleks võimalik makse tähtajaks panna 25.06.2014.“ Sellest tulenevalt on ka kostja 17.04.2014 e-kirjas märgitud hobivarustuse eest esitatud arve esmalt OÜ-le X ning seejärel hagejale. Kuivõrd esimene hobivarustuse makse on suuremas summas (kokku 4085 eurot) ning tavapäraselt on OÜ X arved jäänud alla paarituhande euro, on nimetatud summad ilmselt erinevate arvete vahel ära jagatud, et raamatupidamisel ei tekiks kahtlust arvetel kajastatud andmete õigsuses. Seega ei ole hagejal teada kahju 4085 euro tekkimise täpne aeg; kahju tekkis hiljemalt 03.06.2014, mil kostja palus teha uue arve purje ja masti osas. Kostja vastuväited
2.Kostja ei nõustunud hagiga ning vaidles sellele vastu. Kostja leiab, et tegemist on hageja poolt kostja alusetu tagakiusamisega. Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Kostja ei soetanud kaupa endale, vaid vahendas OÜ X juhataja O. L. soovi soetada varustust. Kostja poole pöörduti abi saamiseks varustuse soetamisel, kuna kostja on aastaid selle spordialaga tegelenud ning tal oli ka soodustus 25% tavahinnast. Hageja ei ole tasunud kostjale soetatud varustuse eest, spordivarustuse ostis O. L.. OÜ X osutas 90% hagejale vajalikust transporditeenusest. Kostja ülesandeks oli esitatud arvete kontrollimine, selleks kasutas kostja enda poolt peetud päevikut, kus kajastusid ka kõik osutatud veod. Sageli toimus arvete täpsustamisi, selleks saatis kostja ka OÜ X sekretärile omapoolse arve kirjelduse. Hageja raamatupidamine toimus objektipõhiselt ning oluline oli jagada kulud ära objektide vahel. Ka soodustus tuli jagada ära kindlate objektide vahel, selleks andis kostja OÜ-le X juhiseid, mis arvel kajastuma peaks. 03.06.2014 kiri oli saadetud samal põhjusel. Hageja poolt viidatud arvete kohta on olemas OÜ X ettevõttesisesed transpordiaruanded. Hagejal endal tuleb täpsustada, milliseid arveid ta peab fiktiivseteks, seejärel saab kostja tõendada arvel viidatud teenuse tegelikku osutamist. Kostjal on mitmeid purjelaudu. Purjelaud mille OÜ X ostis, on analoogne sellele, mida kostja on kasutanud juba pikka aega. Tegemist on selles valdkonnas väga tuntud ja laialt levinud tootjaga ning ka laua mark on väga levinud ja laialt kasutusel. Sama lugu on purjega. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS 230 lg-st 1 tuleneb, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõude aluseks O.ad asjaolud piisavalt tõendatud.
4.TLS § 1 lg 1 järgi teeb füüsiline isik (töötaja) töölepingu alusel teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping, mille alusel töötas kostja hageja juures 01.07.1998-31.03.2017. Hageja nõuab hagis tööandjana kostjalt töötaja kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja leiab, et kostja kohustuse rikkumise tagajärjel on hagejale tekkinud kahju 5255 eurot, kostja on rikkumises süüdi, kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.
5.Tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised
2-17-19162 eeldused (vt RKTKo nr 3-2-1-126-14, p 14): - töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (töölepingu seaduse (TLS) § 72); - tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); - töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §‐s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2); - kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); - kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kohus peab praegusel juhul otstarbekaks käsitleda esmalt kahju tekkimist ja selle võimalikku ulatust. Hageja käsitluse kohaselt on talle tekkinud kahju 5255 eurot sellega, et hageja on tasunud 5255 euro ulatuses OÜ-le X arveid teenuste eest, mida ei ole tegelikkuses hagejale osutatud. Fiktiivsete arvete esitamise eest peab hageja vastutavaks kostjat, kes soetas enda tarbeks surfivarustust, paludes E AS-il teha varustuse eest arved OÜ-le X, seejärel andis kostja OÜ-le X juhiseid fiktiivse arve koostamiseks hagejale ning viseeris need arved. Kostja leiab, et hagejale ei ole kahju tekkinud, kuna OÜ X arved hagejale on esitatud tegelikkuses hagejale osutatud teenuste eest.
6.Asjas esitatud tõenditest nähtub, et G. P. tellis 17.04.2014 E AS-ilt purjelaua Star purjelaud Starboard14 Formula Carbon hinnaga 2249 eurot, purje NeilPrude 14 RSR EVO 6 11,0 hinnaga 1849 eurot ja poomi NeilPryde 13 Boom X9 260-320 hinnaga 1349 eurot (tl 14 pöördel-15). E AS esindaja E. K. tegi kostjale nimetatud toodete eest allahindlust -25% ning kokku pidi kostja tasuma nimetatud toodetelt 4085 eurot. Samast tõendist nähtub, et E AS pidi varustuse eest tegema kolm eraldi arvet OÜ-le X. Samuti nähtub esitatud tõendist (tl 15 pöördel-16), et G. P. tellis 03.06.2014 Ekstreemsporti ASilt uue purje hinnaga 1400 eurot (sh käibemaks), paludes saata arve „samale firmale nagu eelmine kord (OÜ X)“ , märkides selgituseks sama moodi nagu eelmine kord. E AS on esitanud OÜ-le X 03.05.2014 surfivarustuse eest kolm arvet ning 04.06.2014 ühe arve (tl 164-165). Kohtu hinnangul nähtub esitatud tõenditest, et kuigi varustuse tellimuse esitas G. P., on varustuse eest tasunud isikuks, seega kauba ostjaks OÜ X. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et G. P. on olnud varustuse tellimisel vahendajaks temale tehtava soodustuse tõttu.
7.Hageja on esitanud tõendina kostja kirja OÜ-le X (tl 16 pöördel), milles on antud juhised teha hagejale arve summas 1170 eurot (koos käibemaksuga). OÜ X esitas 02.06.2014 Windoor AS-le arve nr 6001 viidatud selgitusega (tl 17). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et arve sisaldas kaubavedu erinevatele tol ajal pooleli olnud ehitusprojektidele, millistele OÜ X nimetatud ajaperioodil tõesti ka vedusid tegi. Hageja on leidnud, et kuna nii kostja poolt E AS-ile 03.06.2014 saadetud e-kirja kui ka kostja poolt OÜ-le X saadetud e-kirja summad on sarnased (1400 vs 1404 eurot) ning kirjad on saadetud ajaliselt samal ajal, s.o kiri E AS-ile 03.06.2014 kell 20:28 ja OÜle X 03.06.2014 kell 20:23, siis on need kirjad omavahelises seoses ning tõendavad hagejale kahju tekkimist. Kohus hagejaga ei nõustu. Kohtu hinnangul ei saa antud tõenditest tuletada hagejale kahju tekkimist. Vaidlus puudub selles, et hageja ning OÜ X vahel oli koostöö, mille alusel OÜ X esitas hagejale transporditeenuseid ning hageja tasus osutatud teenuste eest. Hageja on ise kinnitanud, et vaidlusaluste arvete tegemise ajal on hageja poolelioleatel ehitusprojektidel OÜ X vedusid teostanud. Kahju saaks olla hagejale tekkinud juhul, kui OÜ X poolt teenuste eest osutatud ja hageja poolt tasutud arved olnuks esitatud teenuste eest, mida hagejale tegelikkuses ei osutatud või teenuste eest, mida küll osutati, kuid arvetel näidatust väiksemas mahus. Taoliseid asjaolusid
2-17-19162 hageja välja toonud ei ole.
8.Hageja on tuginenud sellele, et ei saanud esitada piisavalt tõendeid, kuna kostja on kustutanud töölt lahkudes hageja serverist ja oma meiliboksist teavet. Kohtule ei nähtu hageja esitatud väidetest, et kustutatud on just see osa dokumentatsioonist, mis annaks võimaluse hinnata osutatud arvete vastavust tegelikult osutatud teenustega. Hageja on välja toonud, et I kahju tekkimise episoodi osas jääb vaidlusalusesse perioodi 11 arvet kogusummas 11 625,44 eurot ning seetõttu on hagejal keeruline tuvastada, milline osa arvetest on fiktiivsed. Kohtule jääb selgusetuks, miks ei ole hagejal võimalik tuvastada nii nende arvete kui ka 02.06.2014 kuupäeva kandva arve osas, kas teenust, mille eest arved on esitatud, on ka tegelikkuses teostatud ja kui, siis millises ulatuses. Kostja tõi oma vastuses välja, et OÜ X poolt vedusid teinud juhid pidasid ka ettevõttesiseselt transpordi aruannet, milles oli kajastatud objektid ja marsruudid ning kilometraaž ning ka hageja poolt osutatud arvete osas on vastavad transpordilehed olemas. Kohus märkis 21.04.2020, et kohtule jäi selgusetuks, millise dokumentatsiooni kustutamist täpselt hageja kostjale ette heidab, s.o millised hageja nõude tõendamiseks vajalikud dokumendid hagejal puudu on. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis viitaks sellele, et kostja on teinud võimatuks hagejale nõude tõendamise. Hageja on 05.11.2018 seisukoha punktis 19 välja toonud, et kostja on kustutanud hagejale kuulunud dokumentatsiooni, s.o OÜ X ettevõttesisesed transpordiaruanded, milles on kajastatud objektid, marsruudid ja kilometraažid ning neid dokumente hagejal enam seetõttu ei ole. Kohtule jääb selgusetuks, miks hageja ei ole taotlenud OÜ-lt X vastava dokumentatsiooni esitamist. Kohus selgitas hagejale, et hagejal on eelduslikult olemas raamatupidamisdokumentatsioon, milles on kajastatud ka objektidel teostatud tööd. Samuti oli hagejal võimalik küsida teavet OÜ-lt X ning kui hagejal endal ei ole võimalik tõendeid esitada, saab ta taotleda tõendite kogumist. Hageja enda kohustus oli konkreetselt välja tuua, millised arvetel kajastatud tööd on tegemata või on teostatud väiksemas ulatuses. Kohus märgib, et tegelike tööde ja esitatud arvete võrdlemine algdokumentatsiooni alusel võis olla aeganõudev, kuid mitte võimatu. Kohtule ei nähtu esitatud seisukohtadest, et vajalike algdokumentide leidmine oleks hagejal olnud takistatud, taolised väited on paljasõnalised. Hageja enda otsus oli tõendada nõude aluseks olevaid asjaolud, tõendades „skeemi“ esinemist, jättes tõendamata, et OÜ X esitatud arved on ka tegelikkuses olnud fiktiivsed. Kohtu hinnangul ei piisa „skeemi“ eluliselt usutavaks tegemisest, kui tõendamata on, et hageja on tasunud fiktiivsete arvete eest. Kahju ei saa olla oletuslik, vaid kahjuks saab olla konkreetselt see summa, mille ulatuses on arved esitatud põhjendamatult. Kuna hageja selliseid asjaolusid konkreetselt välja toonud ega tõendanud ei ole, ei ole ka kahju tekkimine hagejal nii 17.04.2014 kui ka 03.06.2014 kirjaga seonduvalt tõendatud.
9.Kohtu hinnangul ei ole asjakohane hageja tuginemine sellele, et kostja oli hageja ettevõttes see isik, kes kontrollis transpordi arveid ning jagas transpordikulud erinevate ettevõtete vahel ära; et hageja juhtkonnal puudus nimetatud osas kostja tegevuse üle kontroll ning ülevaade ja kostjal oli vaba voli ise otsustada, milliste objektide vahel transpordikulud ära jagada. Hageja on viidanud sellele, et kostjal oli võimalus hageja töökorraldust ära kasutades hageja vara omastada. Kohtule jääb selgusetuks, mis takistas hageja juhtkonnal kohase kontrolli teostamist. Töölepingu mõiste on toodud TLS § 1 lg-s 1, mille kohaselt teeb füüsiline isik (töötaja) töölepingu alusel teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 28 lg 2 p 1 järgi on tööandja kohustatud kindlustama töötaja
2-17-19162 kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi. Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et tööandjal lasub kontrollikohustus. Hageja kui tööandja enda kohustus oli tagada, et on loodud süsteem kontrolli teostamiseks ettevõtte tegevuse üle. Tõenditest ei nähtu, et kostja oleks tegutsenud selliselt, et hagejal puuduks võimalus saada ülevaadet arvete põhjendatusest. Kui hageja jättis kontrollikohustuse täitmata ning ülevaate esinemine ei olnud tagatud hageja enda minetuste tõttu, ei saa hageja taolise olukorra tekkimises süüdistada töötajat ega jõuda järeldusele, et töötaja on teinud hagejale võimatuks tõendite esitamise.
10.Kohtu hinnangul ei anna alust jõuda vastupidisele järeldusele ka see, kui 17.04.2014 ja 03.06.2014 tellimustes toodud varustust on võistlustel kasutanud kostja. See ei anna alust teha järeldusi, et see varustus on soetatud hageja arvelt. Kohus märgib, et see, millisel alusel on OÜ X poolt antud varustus kostjale kasutada, ei ole praegu asjassepuutuv. Ka see, kui OÜ X juhatuse liikmele endale ei ole purjenumbrit väljastatud ning tema või tema lähedased ei saa võistlustel osaleda, ei anna alust jõuda järeldusele, et varustust ei soetatud OÜ X tarbeks.
11.Kostja väitel soetati varustus OÜ-le X. Hageja on viidanud sellele, et tõendi (kriminaalmenetluses asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega, tl 166-186) kohaselt ei olnud kogu 17.04.2014 ja 03.06.2014 tellitud varustus vaatluse tegemise ajal OÜ-s X ning OÜ-s X asus ka varustus, mis ei olnud kajastatud OÜ-le X 2014 esitatud arvetel. Kohus märgib, et asjaolu, et OÜs X oli hoiustatud surfivarustust, viitab sellele, et kostja väited varustuse soetamise kohta OÜ-le X olid tõesed.
12.Kohus nõustub kriminaalmenetluse lõpetamise määruses antud hinnanguga, mille kohaselt on hageja väited oletuslikud ning rajatud üksnes faktide omavahel meelevaldsete seoste loomisele. Hageja leiab, et kuna kostja on tellinud selle varustuse, korraldanud selle eest tasumise ning ta on kasutanud samasugust varustust võistlustel vahetult peale tellimist, on ilmne, et nimetatud purjevarustus on kostjale tellitud OÜ X vahendusel ning hageja rahaliste vahendite arvelt. TsMS § 436 lg 2 esimese lause järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohtu hinnangul ei ole hageja eeltoodud väited leidnud tõendamist. Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist.
13.Kuna kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud endal kahju tekkimist, puudub vajadus käsitleda kahju hüvitamise teisi eelduseid. Kohus jätab hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Kuna kahju tekkimine ei ole tõendanud, ei ole kostja ka viivitanud hagejale kahju hüvitamise kohustuse täitmisega, mistõttu ei ole põhjendatud ka hageja viivisenõue. Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
14.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jättis hagi rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
15.Kostja menetluskulud on 19.04.2021 taotluse kohaselt õigusabikulu 2376 eurot (koos käibemaksuga). Hageja on leidnud, et ülemääraselt suur on nii kostja esindaja tunnitasu kui ka toiminguteks kulunud aeg. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
16.Kohtu hinnangul on õigusabikulu põhjendatud tunnihinna (120 eurot, koos käibemaksuga 144
2-17-19162 eurot) osas täielikult ja ajakulu osas osaliselt. Kohus märgib, et kuigi Riigikohus on pidanud tunnitasu 120 eurot vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks (hageja viide lahendile aastast 2014), on Riigikohtu poolt peetud vandeadvokaadi tunnitasu põhjendatuks ka oluliselt suuremas määras. Praegusel juhul ei olnud kostjal vandeadvokaadist esindajat. Kohtu hinnangul ei ületa tunnitasu 120 eurot siiski oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
17.Kohtu hinnangul saab kostja menetluskulud lugeda põhjendatuks järgnevas ulatuses: Hagiavalduse ja sellele lisatud tõenditega tutvumine, kostjaga nõu pidamine ning hagiavalduse vastuse koostamine (menetluskulude taotluse kirjed 1-3) on põhjendatud kokku 7 tunni ulatuses. Hageja 05.11.2018 seisukohaga tutvumine ning kostja seisukoha ja tõendite esitamine (kirjed 4-5) on põhjendatud kogu ulatuses, arvestades, et sellesse perioodi jäi ka kohtu kirjaga tutvumise vajadus. Hageja 27.12.2020 ja 28.12.2020 (tegelikult ilmselt 28. ja 29.12.2020) taotlustega tutvumise, kliendiga arutelu ning seisukoha koostamise (kirje 6) on põhjendatud kogu ulatuses, s.o 1,5h. Ka hageja 01.03.2021 seisukohaga tutvumise ning kliendiga arutamise ajakulu saab lugeda põhjendatuks kogu ulatuses, arvestades, et sel perioodil on asjas esitatud ka tõendeid, millega tutvumine oli ilmselt vajalik. Kostja kokkuvõtlike seisukohtade koostamise ajakulu saab kohus lugeda põhjendatuks maksimaalselt 2 tunni ulatuses, kuna valdavalt on tegemist juba varasemalt esitatud teabe kordamisega. Menetluskulude nimekirja esitamise ajakulu saab kohus lugeda samuti põhjendatus ajakuluks. Kokku peab kohus kostja menetluskulude taotlust põhjendatuks 14,5 tunni, s.o 2088 euro ulatuses. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb hagejal kanda kostja menetluskulud 2088 eurot.
18.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.