Renovum OÜ hagi G.R vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse nõudes
Hagihind
1840,91eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Renovum OÜ, registrikood 14042462; asukoht Rävala pst 8, 10143 Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Hageja lepinguline esindaja Inna Bodagovskaja, e-post [email protected] Kostja G.R
Menetlusliik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Renovum OÜ hagi G.R vastu.
2.Mõista kostjalt G.R hageja Renovum OÜ (registrikood 14042462) kasuks välja 16.01.2020 laenulepingust nr Y200115086 tulenev põhivõlg 1467,06 (üks tuhat nelisasada kuuskümmend seitse eurot 06 senti) eurot, intress 200,53 (kakssada eurot 53 senti) eurot, lepingu hooldustasu 22,25 (kakskümmend kaks eurot 25 senti) ja seisuga 25.12.2020 sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis 33,71 (kolmkümmend kolm eurot 71 senti) eurot.
Mõista kostjalt G.R hageja Renovum OÜ kasuks välja viivis alates 26.12.2020.a põhinõudelt 1467,06 eurot kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas), kuid mitte suuremas ulatuses kui välja
2-20-137161 mõistetud põhivõlgnevus, sh arvestades kohtuotsuse resolutiivosa punktis 2. väljamõistetud viivist.
4.TsMS § 445 lg 1 alusel tunnistada kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Saata otsus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Välja mõista kostjalt G.R hageja Renovum OÜ kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 625 (kuussada kakskümmend viis eurot) eurot, s.o riigilõiv, maksekäsu kiirmenetluse kulud ja hageja lepingulise esindaja põhjendatud kulu.
3.Menetluskuludelt tuleb kostjal G.R tasuda hagejale Renovum OÜ menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
4.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.07.10.2020. a esitas Renovum OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult G.R 2164,70 euro saamiseks. Kohus tegi 14.10.2020. a võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 17.11.2020. a aadressil XXXXXXX XX-X, Xxxxxxxxxx linn, Xxxxxxxx vald, Xxxxx maakond, 93810. Võlgnik G.R esitas 01.12.2020. a nõudele vastuväite. 08.12.2020. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu
2-20-137161 kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. Maakohus tegi 09.12.2020. a hagejale ettepaneku seaduses sätestatud nõuetele vastava hagiavalduse esitamiseks.
2.25.12.2020. a esitas hageja Renovum OÜ lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja hagiavalduse kostja G.R vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva põhivõlgnevuse 1467,06 eurot, intressi 200,53 eurot, lepingu hooldustasu 22,25 eurot ja 25.12.2020. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 130,61 eurot (arvestatuna lepingujärgses määras, s.o 31% aastas) ning jooksva viivise nõudes põhinõudelt (s.o 1467,06 eurot) lepingujärgses määras 31% aastas alates 26.12.2020. a kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavaldusest nähtuvalt 16.01.2020 sõlmis kostja (laenuvõtja) Ühisraha OÜ-ga laenulepingu nr Y200115086 1500,00 EUR saamiseks. Laenulepingu nr Y200115086 alusel võttis kostja laenu 1500,00 EUR intressiga 31.00% aastas ja 0.086% päevas, tagasimakseperioodiga 60 kuud, kohustusega tasuda alates 16.02.2020 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 16. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 53,21 EUR. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 16.01.2025. Kokku kohustus kostja tasuma 3237,60 EUR (igakuised osamaksed 53,21 EUR x 60 kuud + 45,00 EUR lepingutasu). Ühisraha OÜ maksis kostjale laenusumma välja 16.01.2020. Peale laenulepingu sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 184,63 EUR. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. Kostja sellele ei reageerinud ning oma kohustust laenuandja ees ei täitnud. 02.07.2020 ja 01.08.2020 edastas Ühisraha OÜ kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul, kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Samuti pakuti kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja võlgnevust ei tasunud. 14.09.2020 edastas Ühisraha OÜ kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas laenulepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist 14 päeva jooksul. Ühisraha OÜ loovutas 30.09.2020 talle kuuluva nõude kostja vastu Renovum OÜ-le. Nõude loovutamise kohta edastas Ühisraha OÜ kostjale 30.09.2020 teatise. Hageja nõuab põhivõlga summas 1467,06 EUR. Tulenevalt VÕS § 415 lg 2 loeb hageja, et täitmine on toimunud esimeses järjekorras sissenõudekulude katteks, teises järjekorras põhikohustuse katteks ja seejärel sissenõutavaks muutunud intressi katteks ning hooldustasu katteks, seega hageja nõue kujuneb alljärgnevalt: 1. järjekorras loeb hageja tasutuks võla sissenõudmisega seotud kulud summas 45,00 EUR; 3 x 5,00 EUR + ülesütlemise hoiatus (sisult meeldetuletus) 2 x 5 EUR, ülesütlemise teatis 1 x 15 EUR, nõude loovutamise teatis (sisuliselt samuti meeldetuletus tasumiseks) 1 x 5 EUR = 45,00 EUR. Laekumised summas 184,63 EUR– sissenõudmisega seotud kulud 45,00 EUR = 139,63 EUR arvestab hageja põhiosa, intressi ja hooldustasu katteks. 2. järjekorras loeb hageja seoses tasumisega osaliselt tasutuks põhivõla, so põhinõue 21,68 EUR (tasutud on 1. – 2. osamaksed) 3.järjekorras hageja loeb intressi nõuetekohaselt tasutuks kuni 16.03.2020 (tasutud 1. - 2. osamakse), so intress 77,24 EUR 4.järjekorras hageja loeb hooldustasu nõuetekohaselt tasutuks kuni 16.03.2020 (tasutud 1. - 2. osamakse), so tasutud hooldustasu 3,75 EUR * 2 =7,50 EUR Enamtasutud summa 33,21 EUR (139,63 - 21,68 - 77,24 – 7,50) läks põhiosa 11,26 eur (tasutud 3. osamakse) ja intressi 21,95 eur (osaliselt tasutud 3.osamakse, võlg 16,25 EUR) katteks. Seega põhiosa võlgnevus on summas 1467,06 (1500,00 - 21,68 -11,26) EUR. Intresside võlg vastavalt maksegraafikule ülesütlemise seisuga s.o 14.09.2020 oli summa 200,53 EUR. Laenulepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress aastamääraga 31,00 %. Pooled on 16.01.2020 maksegraafikus intressi summaks kokku leppinud 1692,60 eurot, mis lepingu põhitingimuste kohaselt jagatakse osamaksete vahel proportsionaalselt vastavalt perioodi pikkuse järgi. Kostjal on intressi võlgnevus alates 3 ndast osamaksest, millest tulenevalt on
2-20-137161 hageja arvestanud intressi vastavalt maksegraafikule esimesest osaliselt tasumata osamaksest 16.04.2020 kuni lepingu ülesütlemise päevani summas 200,53 eurot. Võlg hooldustasu osas on summas 22,25 EUR. Vastavalt portaali hinnakirjale on laenulepingu igakuine hooldustasu füüsiliste isikute puhul 0,25% laenusummast. Laenulepingu põhitingimuste maksegraafik sätestab igakuiseks hooldustasuks 3,75 EUR. Kostja võlgneb teenustasu laenulepingu kehtivuse 5 kuu ja 28 päeva eest summas 5 x 3,75 eur + 3,75 eur x 28 päeva/30 päeva = 22,25 EUR. Viivise võlg hagi esitamise seisuga s.o 25.12.2020 on summas 130,61 EUR. Viivist hageja arvestab lepingu lõpetamise kuupäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 31.00% aastas ja 0.086% päevas kooskõlas laenulepingu põhitingimuste punktiga 1.10, üldtingimuste punktiga 3.7 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. TsMS § 445 lg 1 alusel palub hageja tunnistada kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
3.16.02.2021.a esitas hageja kohtule kirjaliku seisukoha kostja vastuse osas. Hageja märkis enda vastuväidetes, et 16.01.2020 laenulepingus nr Y200115086 leppisid pooled lepingutasuks kokku 45,00 eurot, mistõttu oli hagejal õigus lepingutasu maha arvata kostjale väljamakstavast laenust. 15.01.2020 laenutaotluses oli märgitud, et kostja saab kätte 1455, 00 eur. Kostja oli lepingutasu mahaarvamisega laenust nõus. Hageja ei pea põhjendatuks kostja vastuväidetes viitamine COVID-19 pandeemiast tingitud olukorrale. Kostja ei kirjeldanud, kuidas mõjutas COVID - 19 tema finantsvõimalusi. Kostja ei selgitanud, miks ta ei saanud enam laenu tagasimakse maksegraafikut täita, mistõttu palub hageja kohtul jätta kostja vastuväiteid hindamata ja tähelepanuta. Hageja edastas kohtule Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehte, mis oli välja antud kostjale enne laenulepingu sõlmimist. Kostjal oli võimalus valida sobivad tingimused, mitte keegi ei kohustanud teda sõlmima laenulepingu Ühisraha OÜ-ga. Intressid ja viivised on kõrvalnõuded. Hageja vaidleb intressi vähendamise taotlusele vastu ning palub kohtul jätta kostja taotluse intressi vähendamise rahuldamata, kuna intressi vähendamist seadus ei võimalda. Hageja teatas kohtule ja kostjale, et loeb võimalikuks nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel ning soovib korrigeerida esitatud 25.12.2020 hagiavalduses viivise arvestust. Hageja esitas viivise arvestuse seadusjärgses määras (8,00 % aastas) kooskõlas VÕS § 113 lg 1 teise lausega. Hageja soovib kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise ja põhivõlalt hagi koostamisele järgnevast päevast alates edasiulatuvalt arvestatud viivise väljamõistmist seadusjärgses viivisemääras kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõla summalt. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud 16.01.2020 laenulepingust nr Y200115086 tulenev võlgnevus on kogusummas 1723,55 EUR (s.h põhivõlg 1467,06 EUR, intressid 200,53 EUR, hooldustasu 22,25 EUR, viivis 33,71 EUR seisuga 25.12.2020). Seoses viivisenõude, sh täiendava viivisenõude ja menetluskulude nõude täpsustamisega esitas hageja hagi resolutsiooni uue sõnastuse: hageja palub kohtul 1) rahuldada hagiavaldus täies ulatuses; 2) välja mõista G.R’ilt Renovum OÜ kasuks 16.01.2020 laenulepingust nr Y200115086 tulenev põhivõlgnevus 1467,06 EUR, intress 200,53 EUR, lepingu hooldustasu 22,25 EUR ja seisuga 25.12.2020 sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis 33,71 EUR ning edaspidi nõuda G.R’ilt viiviseid alates 26.12.2020.a põhinõudelt 1467,06 EUR kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. 29.04.2021.a esitatud lõplikes seisukohtades märkis hageja, et ta jääb oma varasemate esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. Lähtudes kostja 26.01.2021 hagivastuse punktist 20 tunnistab kostja kohustust tasuma hagejale põhivõlga ja seadusjärgset viivist. 26.01.2021 hagivastusest tulenevalt ei vaidle kostja hooldustasule üle. Hageja on seisukohal, et põhivõla, seadusjärgse viivise ja hooldustasu osas võtab kostja hagi õigeks. Kostja ei ole nõus intressimääraga ja loeb seda liiga kõrgeks ja ebamõistlikuks. Seejuures, kostja ei esitanud vastuväidet intressi nõude arvestusele vastu.
2-20-137161
4.05.05.2021 esitas hageja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja palub kostjalt välja mõista hagi esitamisega seotud menetluskulu 1295 eurot, mis koosneb hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 225,00 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kuludest 20,00 eurot ning õigusabikulust summas 1050,00 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja vastuväidete kohaselt ei võta kostja hagi õigeks ning ei tunnista hagiavalduses kostja vastu esitatud nõudeid. Kostja tunnistab, et Ühisraha OÜ ja kostja vahel sõlmiti 16.01.2020 laenuleping, millega Ühisraha OÜ kohustus andma kostjale laenu summas 1500.- €. Tegelikkuses Ühisraha OÜ ei andnud laenu mitte 1500.- €, vaid kostjale laekus 16.01.2021 1455.- €. Kostja asus peale laenu võtmist oma kohustusi täitma ning tegi ka järgnevaid osamakseid. Vastupidiselt loodetud paremale majanduslikule järjele jõudmiseks saabus kõikidele üllatusena ju COVID-19, mistõttu ei olnud kostja suuteline enam laenu tagasimakse maksegraafikut täitma. Antud juhul ei olnud tegemist kahepoolsete läbirääkimistega lepingutingimuste sõlmimiseks. Ühisraha OÜ määras ise lepingutingimused ning kostja oli kohustatud nendega leppima. Tegemist Ühisraha OÜ näol on aga nn liigkasuvõtjaga, kes lisaks laenuandmisele, on määranud ka täiendavad lisakulud kostjale ning ebamõistlikult suure viivise ja intressimäära. Kostja on seisukohal, et lepinguga on määratud liiga kõrge ja ebamõistlik intressimäär ning viivisemäär. Võttes arvesse, et laenulepinguga oli määratud liiga kõrge intressimäär ja viivisemäär, palub kostja kohtul vähendada nii intressimäära kui ka viivisemäära. Samuti on hageja nõue kohtuotsuse viivitamatu täitmise kohta põhjendamatu. Kostja ei ole mitte pahatahtlikult jätnud laenu tagasimaksekohustused täitmata, vaid olude sunnil ei ole ta olnud suuteline seda tegema. Vastupidiselt loodetud tekkinud olukorrale peale koroona 2020 kevadist kriisiperioodi ning lootetud paremale majanduslikule järjele, kostja olukord halvenes veelgi, mistõttu ei olnudki ta suuteline oma laenukohustusi täitma. Hageja menetluskulud on ülepaisutatud. Võttes arvesse eeltoodut ning kostja majanduslikku ja perekondlikku olukorda palub kostja kohaldada kohtul TsMS § 162 lg 4. Kostja palub jätta sellisel kujul esitatud hagiavaldus rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda.
6.05.04.2021.a määrusega kohus rahuldas hageja 16.02.2021.a esitatud taotluse ja võttis vastu hagi osalise tagasivõtmise ning jättis hagi viivise nõude osas osaliselt läbi vaatamata. Kohus määras menetleda hageja nõudeid järgmises ulatuses: 1. Välja mõista G.R’ilt Renovum OÜ kasuks 16.01.2020 laenulepingust nr Y200115086 tulenev põhivõlgnevus 1467,06 EUR, intress 200,53 EUR, lepingu hooldustasu 22,25 EUR ja seisuga 25.12.2020 sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis 33,71 EUR ning edaspidi nõuda G.R’ilt viiviseid alates 26.12.2020.a põhinõudelt 1467,06 EUR kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras; 2. Välja mõista G.R’ilt Renovum OÜ kasuks kohtukulud summas 725,00 EUR, s.h hageja poolt tasutud riigilõiv summas 225,00 EUR, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20,00 EUR ja õigusabikulud 480,00 EUR; 3. Mõista G.R’ilt Renovum OÜ kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Sama määrusega kohustas kohus kostjat esitama seisukoht esitatud nõuete osas 14 päeva jooksul. Kostja sai kohtumääruse kätte 06.04.2021.a, kuid enda kirjalikku seisukohta kohtule ei esitanud.
7.23.04.2021.a määrusega määras kohus asjas kirjaliku menetluse, andis tähtajad lõplike seisukohtade esitamiseks ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ning teatas kohtuotsuse tegemise aja. Hageja esitas lõplikud seisukohad kohtule 29.04.2021.a ning menetluskulude nimekirja 05.05.2021.a. Kostja kohtule lõplike seisukohti ega menetluskulude nimekirja esitanud ei ole.
2-20-137161
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
9.Vaidlus puudub selles, et kostja sõlmis 16.01.2020 Ühisraha OÜ-ga laenulepingu nr Y200115086 1500 euro saamiseks ning, et samal päeval kandis Ühisraha OÜ laenusumma 1500 eurot kostja kontole (dtl 38-46). Laenulepingu nr Y200115086 alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 16.01.2025.a. Kokku kohustus kostja tasuma 3237,60 eurot, s.h igakuised osamaksed 53,21 eurot x 60 kuud + 45,00 eurot lepingutasu. Peale laenulepingu nr Y200115086 sõlmimist on hageja arvestuste kohaselt toimunud kostjalt laekumisi summas kokku 184,63 eurot. Kostja ei ole vastavat hageja väidet vaidlustanud.
10.Vaidlus puudub ka selles, et makseviivituse tõttu on laenuandja saatnud kostjale korduvalt meeldetuletusi. 24.04.2020 edastas Ühisraha OÜ kostjale esimese tasuta meeldetuletuse (dtl 47). 24.05.2020, 24.06.2020 ja 24.07.2020 edastas Ühisraha OÜ kostjale tasulisi meeldetuletusi võla tasumiseks (dtl 48-50). Kostja ei ole vaidlustanud hageja väiteid sellest, et kostja meeldetuletustele ei reageerinud ning oma kohustust laenuandja ees ei täitnud. 02.07.2020 ja 01.08.2020 edastas Ühisraha OÜ kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul, kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Samuti pakuti kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust (dtl 5154). Kostja ei ole esitanud tõendeid sellest, et ta oleks Ühisraha OÜ-ga pidanud läbirääkimisi võlgnevuse tasumise osas kompromissi saavutamiseks või võlgnevuse tasunud. Vaidlus puudub ka sellest, et 14.09.2020.a edastas Ühisraha OÜ kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas laenulepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist 14 päeva jooksul (dtl 55-56). Ühisraha OÜ loovutas 30.09.2020 talle kuuluva nõude kostja vastu Renovum OÜ-le. Nõude loovutamise kohta on Ühisraha OÜ kostjale 30.09.2020 edastanud teatise (dtl 57). Kostja ei ole ka vaidlustanud nõude loovutamise asjaolusid.
11.Hageja on oma nõude kujunemist, sh kostja tehtud laekumiste arvestamist põhjendanud 25.12.2020.a esitatud hagiavalduses ja 16.02.2021.a esitatud menetlusdokumendis (tl 5558). Kostja on vastu vaielnud temale antud laenusumma suurusele, täiendavatele lisakulude suurusele, intressi ja viivise arvestusele. Viivise nõuet on hageja menetluse käigus korrigeerinud ning palunud välja mõista viivis seadusjärgses määras 8% aastas kooskõlas VÕS § 113 lg 1 teise lausega ehk summas 33,71 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt G.R hageja Renovum OÜ kasuks välja viivis alates 26.12.2020.a põhinõudelt 1467,06 eurot
2-20-137161 kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras ulatuses.
12.Esmalt väidab kostja, et ta ei ole laenu summas 1500 saanud. Hageja on 16.02.2021.a menetlusdokumendis selgitanud, et 16.02.2020 laenulepingus nr Y200115086 leppisid pooled lepingutasus kokku 45,00 eurot, mistõttu oli hagejal õigus lepingutasu maha arvata kostjale väljamakstavast laenust (dtl 38-40). 15.01.2020 laenutaotlusest nähtuvalt kostja saab laenu kätte summas 1455, 00 eurot (dtl 92). Eeltoodust tuleneb, et kostja oli lepingutasu mahaarvamisega laenust nõus. Kostja pole esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järeldada kostja poolt võla tasumine hagejale hageja poolt näidatust suuremas ulatuses vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude sellel põhjusel rahuldamata jätta. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
13.Kostja edasine vastuväide hagile seisneb sisuliselt selles, et Ühisraha OÜ määras ise lepingutingimused ning kostja oli kohustatud nendega leppima. Ühisraha OÜ on määranud ka täiendavad lisakulud kostjale ning ebamõistlikult suure viivise ja intressimäära. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kostja tuginemine VÕS §-le 281 põhjendatud. Intressi ja viivise tasumise kohustus ei ole lisakohustus, mida VÕS § 281 alusel rahuldamata saaks jätta. Konkreetseid vastuväiteid hooldustasu nõudele kostja esitanud ei ole ja tegemist ei ole ka täiendava tasu maksmisega kõrvalkohustuse või muu täiendava kohustuse täitmise eest. Kostja pole kohtu hinnangul ka esitanud kohtule tõendeid ega asjaolusid sellest, millest järelduks tema teadmatuse või raske olukorra ärakasutamine või krediidiandja hooletus. Siinkohal märgib kohus, et nii Ühisraha OÜ kui ka hageja on korduvalt pakkunud kostjale kompromissi, millele kostja ei ole reageerinud.
14.Kohus nõustub hagejaga ka selles, et kostjal oli võimalus valida sobivad tingimused ning mitte keegi ei kohustanud teda sõlmima laenulepingu Ühisraha OÜ-ga. VÕS § 4031 lg 1 kohaselt tarbijale tuleb anda võimalus võrrelda erinevaid pakkumisi, et ta saaks kõiki asjaolusid arvesse võttes teha otsuse sõlmida tarbijakrediidileping. Selleks esitab krediidiandja või krediidivahendaja tarbijale mõistliku aja jooksul, enne kui tarbija on sõlminud lepingu või seotud oma pakkumusega, püsival andmekandjal Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel krediidiandja poolt pakutavatele lepingutingimustele ning vajaduse korral tarbija eelistustele ja tema poolt esitatud teabele tuginedes muuhulgas järgmised andmed: 6) põhisumma, intressi ja mis tahes muude tasude summa (edaspidi tagasimakse), tagasimaksete arv ja sagedus teabe esitamise aja seisuga ning vajaduse korral erineva intressimääraga laenujääkide puhul see, milliste tarbijakrediidilepingust tulenevate maksete katteks tarbija tehtud tagasimakset arvestatakse; 7) kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma; 8) intressimäär aasta kohta ja selle kohaldamise tingimused. Kui tegemist on fikseerimata intressimääraga, esitab krediidiandja selle muutumise ajavahemikud, tingimused ja korra. Kui intressimäär sõltub alusintressimäärast, esitatakse esialgse intressi suhtes kohaldatav alusintressimäär. Kui eri juhtudel kohaldatakse erinevaid intressimäärasid, esitatakse eespool nimetatud teave kõigi kohaldatavate intressimäärade kohta; 10) hoiatus tasumata maksetest tulenevate tagajärgede kohta; 11) kohaldatav viivise aasta- ja päevamäär maksetega viivitamise korral ja selle kohandamise kord ning vajadusel viivituse korral hüvitamisele kuuluvad kulud. Hagiavaldusele lisatud tõenditest nähtuvalt on kostjale vastav teabeleht edastatud ning kostja ei ole vastavaid asjaolusid vaidlustanud.
2-20-137161
15.Kohus leiab seega, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue tarbijaga sõlmitud laenulepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 mõistes. VÕS § 396 lg 1 järgi laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks on anda laenusaajale üle rahasumma, laenusaaja põhikohustus on laenusumma tagasi maksta. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 sätestatud tarbijakrediidi mõiste kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohus leiab, et Ühisraha OÜ ja kostja vahel 16.01.2020.a sõlmitud laenuleping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele. VÕS § 396 lg 1 kohaselt on laenulepingust tulenevaks laenusaaja põhikohustuseks maksta saadud laenusumma laenuandjale tagasi.
16.Kostja ei ole täitnud sõlmitud laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. Kostja on laenu põhiosast tagastanud 32,94 eurot, põhiosa võlgnevus on summas 1467,06 (1500,00 21,68-11,26) eurot. Hagiavalduse kohaselt kostja võlgneb hagejale ka hooldustasu laenulepingu kehtivuse eest summas 22,25 eurot. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse 1467,06 ja laenu hooldustasu 22,25 eurot väljamõistmiseks kostjalt.
17.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Ühisraha OÜ ja kostja on lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmise määras 31% aastas. Kostja intressivõlgnevus on hagis esitatud asjaoludel summas 200,53 eurot. Kostja palub enda vastuses vähendada intressi nõuet. Kohus nõustub hagejaga selles, et intressi nõue on kõrvalnõue ning tarbija kohustus tasuda intressi tuleneb VÕS § 397 lg-st
1.Kohtu hinnangul ei ole lepinguga määratud liiga kõrge ja ebamõistlik intressimäär ja kostja taotlus intressi vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna intressi vähendamist seadus ei võimalda. Riigikohus on 16.06.2008.a lahendi nr 3-2-1-54-08 p-s 12 asunud seisukohale, et erinevalt viivisest, ei näe seadus ette intressi vähendamist. Kohus rahuldab hageja nõude intressi summas 200,53 euro väljamõistmiseks kostjalt.
18.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),
2-20-137161 arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
19.Hageja on viivise nõuet menetluse kestel vähendanud. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt. Viivise võlg hagi esitamise seisuga s.o 25.12.2020 on summas 33,71 eurot. Edasiselt palub hageja mõista kostjalt välja viivis alates 26.12.2020.a põhinõudelt 1467,06 eurot kuni selle kohase tasumiseni. Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutnud viivise väljamõistmiseks kostjalt summas 33,71 eurot. Kohtupraktika kohaselt peaks hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu otsus asjas 32-1-66-05, p 19). Sellest tulenevalt piirab kohus edasise viivituse osas väljamõistetava viivise summat nii, et käesoleva otsusega väljamõistetava viivise summa kokku ei ületa põhivõlga 1467,06 eurot. Tulenevalt TsMS § 367 mõistab kohus alates 26.12.2020.a kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivise protsendina põhivõla tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ehk otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8% aastas.
20.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt G.R hageja Renovum OÜ kasuks välja 16.01.2020 laenulepingust nr Y200115086 tulenev põhivõlg 1467,06 eurot, intress 200,53 eurot, lepingu hooldustasu 22,25 ja seisuga 25.12.2020 sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis 33,71 eurot. Samuti tuleb kostjalt G.R hageja Renovum OÜ kasuks välja mõista viivis alates 26.12.2020.a põhinõudelt 1467,06 eurot kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras ulatuses (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8% aastas), kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, sh arvestades eelnevalt väljamõistetud viivist.
21.Hageja on palunud hagiavalduses TsMS § 445 lg 1 alusel tunnistada kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tunnistab kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
22.TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda, sest kohus on hagi rahuldanud.
23.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks: - hagi esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot;
2-20-137161 - maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot; - kulutused õigusabile 1050 eurot, järgmiste toimingute eest: vestlus kliendiga, tõendite tellimine, kogumine 0.5 h, Riigikohtu praktika ja tõenditega tutvumine ja analüüs 1.5 h, hagiavalduse koostamine ning esitamine 2 h, hagivastusega tutvumine ja selle analüüs 0.5 h, seisukoha koostamine 3 h, lõpliku seisukoha koostamine 1 h, menetluskulude nimekirja koostamine 0.25 h, kokku 8.75 h tunnihindega 120 eurot/h (ilma käibemaksuta).
24.Kostja märgib oma vastuses hagile, et hageja menetluskulud on ülepaisutatud. Hilisemalt kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole.
25.TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Kostjalt kuulub väljamõistmisele hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 225 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel, samuti maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
26.Hageja taotleb lisaks riigilõivule ja maksekäsu kiirmenetluse kuludele õigusabikulu hüvitamist summas 1050 eurot. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja poolt esindajale makstud tasu 1050 eurot (ilma käibemaksuta) ning BIA Õigusbüroo OÜ osutab teenust 120 eur/h ilma käibemaksuta. Riigikohus on lahendis 3-2-14-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust.
27.Kohus leiab, et esindaja ajakulu 8,75 tundi (1 tund = 120 eurot) ja summas 1050 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas maksimaalselt 4,75 tundi. Kohus ei pea põhjendatuks Riigikohtu praktika ja tõenditega tutvumise ja analüüsi ajakulu 1,5 h. Põhjendatud ajakuluks antud toimingute eest on 0,5 h. Samuti ei pea kohus põhjendatuks seisukoha koostamise ajakulu 3 h ning lõpliku seisukoha koostamise ajakulu 1 h. Antud menetlusdokumentide ajakuluks peab kohus mõistlikuks kokku 2 h, kuna sisuliselt on hageja korranud oma viimases seisukohas eelnevates menetlusdokumentides esitatut. Samuti ei ole põhjendatud hagiavalduse koostamise ja esitamise ajakulu 2 h. Tegemist on hageja lepingulise esindaja poolt kohtutele varasemalt esitatud samatüüpilise hagiga, kus on vahetatud kostja nimi ja aadress ning lepingu number, võlgnevuse summa, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Seega on põhjendatud ajakuluks kohtu hinnangul 1 h. Kokku on esindaja ajakulu põhjendatud 4,75 tunni ulatuses.
28.Samuti leiab kohus, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma Advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-
2-20-137161 advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kuludena hüvitamisele kokku 380 eurot (4,75 h x 80 eurot). Kokku on hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks seega 625 eurot (225+20+380).
29.TsMS § 177 lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud.
30.Kostja kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.