14. mai 2021.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-113534
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS hagiavaldus A. B. vastu raha tasumise nõudes
Hagihind
684,88 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS (registrikood 10089395) Lepinguline esindaja Leo Kaaret
Kostja
A. B. (isikukood xxxx) Lepinguline esindaja Kaja Lepik
Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel
D. K. (isikukood xxxx)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata A. B. (isikukood xxxx) taotlus kaasata menetlusse kolmas isik D. K. (isikukood xxxx).
2.Rahuldada hagiavaldus.
3.Välja mõista A. B.lt (B., isikukood xxxx) Aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS (registrikood 10089395) kasuks 690,06 (kuussada üheksakümmend koma null kuus) eurot.
Välja mõista A. B.lt (B., isikukood xxxx) Aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS (registrikood 10089395) kasuks viivis põhinõude 634,15 (kuussada kolmkümmend neli koma viisteist) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 14.05.2021.a (neljateistkümnendast maist kahe tuhande kahekümne esimesel aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 578,24 (viissada seitsekümmend kaheksa koma kakskümmend neli) eurot.
5.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks kohtuotsuse resolutsiooni punktis 3 (kolm) nimetatud nõude osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta Aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS (registrikood 10089395) ja A. B. (isikukood xxxx) menetluskulud A. B. (isikukood xxxx) kanda.
7.Jätta D. K.i (K., isikukood xxxx) menetluskulud tema enda kanda.
8.Välja mõista A. B.lt (B., isikukood xxxx) Aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS (registrikood 10089395) kasuks menetluskulud riigilõiv 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse esitamine Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb asja lihtsustatud korras ja toob kohtuotsuse kirjeldavas osas välja TsMS § 444 lg 1 kohaselt üksnes hagi ja kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud.
2.Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiselt. 20.10.2019 toimus liiklusõnnetus, mille põhjustas sõiduauto xxxx registreerimisnumbriga xxxx. Liiklusõnnetusega tekitati kahjustused sõiduautole registrimärgiga xxxx. Kahjustuste kõrvaldamiseks tehti kulud 634,15 eurot, millised hüvitas hageja. Kindlustusjuhtum toimus 12 kuu jooksul alates kohustusliku liikluskindlustuse lepingu lõppemisest. Kostja oli liiklusõnnetuse ajal kantud liiklusregistrisse kahju põhjustanud sõiduauto omanikuna. Hagejal on kostja vastu tagasinõue. Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitise 634,15 eurot tasumist ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras viivise tasumist alates 06.04.2020 (dtl-d 29-31).
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja põhjendab vastuväiteid järgmiselt. Kostja müüs 11.10.2019 sõiduauto xxxx registreerimisnumbriga xxxx D. K.ile, kellele läks müügilepingu sõlmimisega sõiduauto omand üle. D. K. osales sõiduautoga xxxx 20.10.2019 liiklusõnnetuses. D. K. tunnistas oma süüd avarii põhjustamisel. Hagi on esitatud vale isiku vastu (dtl 63). Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millel kohus rajas oma järeldused.
5.TsMS § 216 lg 1 sätestab, et pool, kes kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, võib kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise 2 (6)
tähtaja möödumiseni esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Kostja esitas 23.04.2021 taotluse D. K.i kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks. Kostja ei põhjendanud kohtule esitatud taotlust. D. K. ei vastanud taotlusele kohtu määratud tähtaja jooksul. Kostja vastuses märgitud asjaoludest nähtuvalt osales kindlustusjuhtumiks olevas liiklusõnnetuses sõiduautoga registreerimisnumbriga xxxx D. K.. Kostja ei ole välja toonud ega põhistanud asjaolusid, millest nähtub kostja võimalik nõue D. K.i vastu, kui kohus rahuldab hagiavalduse kostja vastu. Kohtul ei ole võimalik hagis märgitud ja kostja vastuses märgitud asjaoludel eeldada kostja nõudeõigust kolmanda isiku vastu. Kohus jätab seetõttu rahuldamata kostja taotluse D. K.i kaasamiseks menetlusse kolmanda isikuna.
6.Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 8 lg 1 sätestab, et kindlustusjuhtum on kolmandale isikule kahju tekitamine juhul, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused: 1) kahju on tekitatud sõidukiga, mille suhtes kehtib käesolevast seadusest või sõiduki põhiasukoha riigi õigusaktist tulenev kindlustuskohustus; 2) kahju on tekitatud sõiduki liikluses käitamisele iseloomuliku riski realiseerumisega ja esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ning tekitatud kahju vahel; 3) kahju on tekitatud teel või muul sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal. VÕS § 1057 järgi vastutab mootorsõiduki otsene valdaja mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et 20.10.2019 toimus liiklusõnnetus, mille põhjustas sõiduauto registreerimisnumbriga xxxx. Kohus leiab, et liiklusõnnetuse toimumine on tõendatud teatega liiklusõnnetusest (dtl-d 33, 84) ja liiklusõnnetuse kirjeldusega (dtl 34, 84). Dokumentidest nähtub sõiduauto registreerimisnumbriga xxxx osalemine liikluses ning sama sõiduautoga teise sõiduauto kahjustamine, mille registreerimisnumber oli xxxx. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud kindlustusjuhtumi LKindlS § 8 lg 1 mõistes. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. LKindlS § 26 lg 1 sätestab, et asja kahjustamise või hävimise korral kohaldatakse võlaõigusseaduse § 132 lõigetes 1–3 sätestatut käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega. LKindlS § 26 lg 2 sätestab, et sõiduki kahjustamise korral on kahjustatud isikul õigus valida talle sobiv sõiduki taastusremonti teostav remondiettevõtja. Sellisel juhul peab kahjustatud isik esitama kindlustusandjale täitmise kohustuse ulatuse kindlakstegemiseks taastusremondi teostaja koostatud kalkulatsiooni. Kindlustusandja hüvitamiskohustus piirdub mõistlike kulutustega kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamiseks. Kahjustatud isiku nõudmisel väljastab kindlustusandja taastusremondi teostajale garantiikirja taastusremondi maksumuse tasumise kohta kahjustatud isiku eest garantiikirjas sätestatud ulatuses ja tingimustel. Liiklusõnnetuse kirjeldusest (dtl 34, 84) nähtuvalt sai viga sõiduauto registreerimisnumbriga xxxx tagumine kaitseraud. A OÜ 27.11.2019 arvest nr 191838 nähtuvalt on tehtud tööd seonduvalt sõiduauto registreerimisnumbriga xxxx tagastangega ning tööde maksumus on olnud 634,15 eurot (dtl 36). Hageja on tasunud maksekorraldusest nähtuvalt arve 11.12.2019 (dtl 37). Kohus leiab, et hageja on tõendanud nimetatud tõenditega asja kahjustumise ning asja parandamise kulude suuruse. LKindlS § 36 lg 2 sätestab, et kaheteistkümne kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist peab kahju põhjustaja viimase lepingu järgne kindlustusandja või kahjustatud isiku kindlustusandja kahjustatud isikule kahju hüvitama, kui kahju põhjustaja ei pidanud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust ja sõidukiga põhjustati kahju. Liikluskindlustuse registri väljatrükist nähtuvalt lõppes sõiduauto registreerimisnumbriga xxxx kindlustuskaitse kehtivus 13.09.2019, kusjuures kindlustusandjaks oli hageja (dtl 35). Kindlustusjuhtum leidis aset 20.10.2019, kusjuures sõidukiga osaleti liikluses ja sellega tekitati kahju (dtl-d 33, 34, 84). Seega rikuti sõidukiga liikluses osalemise keeldu ajal, mille ajal oli sõiduautol LKindlS § 36 lg-st 2 tulenev kindlustuskaitse. Eeltoodust tulenevalt oli hagejal kahju kannatanud isiku ees kohustus hüvitada sõiduauto registreerimisnumbriga xxxx tekitatud kahju. LKindlS § 39 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise kohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ning kindlustusandja kahju hüvitamise kohustuse olemasolu ja ulatuse 3 (6)
kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Kindlustusandja on kohustatud kõik vajalikud toimingud tegema mõistliku aja jooksul, kuid kõige hiljem 30. kalendripäeval kindlustusjuhtumist teatamisest arvates. A OÜ 27.11.2019 arvest nr 191838 (dtl 36) ja maksekorraldusest nähtuvalt (dtl 37) on hageja hüvitanud kahju 11.12.2019. Kohus on seisukohal, et kahju hüvitamise kohustus oli seega hiljemalt 11.12.2019 seisuga sissenõutav. LKindlS § 55 sätestab, et kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. LKindlS § 7 lg 1 sätestab, et kindlustuskohustus on sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kostja oli 20.10.2019 seisuga kantud liiklusregistrisse sõiduauto registreerimisnumbriga xxxx omanikuna. Asjaolu nähtub ka liikluskindlustuse registri väljatrükist (dtl 35). Eeltoodut arvestades oli kostjal 20.10.2019 seisuga kindlustuskohustus, mistõttu on hagejal õigus LKindlS § 55 järgi esitada kostja vastu tagasinõue. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Hageja on esitanud kostjale 17.12.2019 kirjas tagasinõude ning andnud kostjale tasumiseks tähtaja kuni 31.12.2019 (dtl 38). Kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et hageja on temalt enne kohtusse pöördumist raha tasumist nõudnud. Kohus leiab, et hageja poolt kostjale antud tähtaega kohustuse täitmiseks saab pidada mõistlikuks ning kohustus tuleb lugeda sissenõutavaks muutunuks alates 02.01.2020. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kostja ei ole täitnud hageja esitatud tagasinõuet. Seetõttu on hagejal õigus kostjalt nõuda tagasinõude täitmist ja kahjuhüvitise 634,15 eurot tasumist.
7.Kostja on vaielnud hagile vastu ja leidnud, et hagi on esitatud vale isiku vastu, sest kostja võõrandas temale kuulunud sõiduauto registreerimisnumbriga xxxx 11.10.2019 D. K.ile. 20.10.2019 toimus sõidukiga liiklusõnnetus, milles osales sõiduki uus omanik D. K., kes tunnistas oma süüd (dtl 63). Kohus leiab, et LKindlS § 7 lg 1 ja § 55 järgi ei vabane kostja vastutusest põhjusel, et ta on sõiduauto müünud ning liiklusõnnetuse põhjustas auto ostnud kolmas isik. Kostja vastutus viidatud sätete järgi tuleneb sellest, et liiklusregistrisse kantud sõiduauto omanikuna ei olnud ta taganud autol kehtiva liikluskindlustuslepingu olemasolu. Asjaolu, et auto tegelik omanik oli D. K., ei välista LKindlS § 7 lg 1 ja § 55 järgi kostja kohustust täita hageja tagasinõue.
8.Ülaltoodut arvestades on kohus seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt tagasinõude korras kahjuhüvitise 634,15 eurot tasumist. Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 634,15 eurot.
9.Hageja nõuab kostjalt alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 06.04.2020 kuni otsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivise tasumist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks 4 (6)
määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates käesoleva seaduse § 821 lõikes 1 sätestatud ajast. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja kohustus tasuda hagejale 634,15 eurot muutus sissenõutavaks 02.01.2020. Pooled ei ole kokku leppinud viivisemääras, mistõttu kohaldub VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud viivisemäär, mis 2020. aastal ja 2021.a esimesel poolaastal oli 8%. Hageja nõuab vastavalt VÕS § 113 lg-s 2 sätestatule viivise tasumist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 06.04.2020. Hageja nõuab viivist kindla summana kuni otsuse tegemiseni (TsMS § 367). Kohus on seisukohal, et kostja on viivitanud ajavahemikus 06.04.2020 kuni 13.05.2021 634,15 euro tasumisega 403 päeva, millele vastab sissenõutavaks muutunud viivis 55,91 eurot (8%:365 x 403 x 634,15 = 55,91). Kohus rahuldab hagiavalduse otsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivise 55,91 eurot tasumise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 55,91 eurot. Hageja nõuab põhinõudelt viivise VÕS § 113 lg 1 järgse protsendina väljamõistmist põhinõude 634,15 eurot tasumata osalt alates otsuse tegemisest. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse viivisenõudes selliselt, et kostjalt väljamõistetav viivis ei ületa summaliselt põhinõuet. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 634,15 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 14.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 578,24 eurot.
10.TsMS § 405 lg 1 p 10 sätestab, et kohus võib lihtmenetluses tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Kohus menetles asja hagihinnast tulenevalt lihtmenetluses. Kohus on seisukohal, et asja lihtsustatud korras menetlemise eesmärgiks on asja kiirem lahendamine, sealhulgas kohtuasjas tehtava kohtulahendi kiirema täitmisele pööramise võimaldamine. Asjas tehtav kohtulahend peab võimaldama võlausaldajal teostada oma õigusi võlgniku poolt raha tasumise kohustuse täitmisega viivitamise korral täielikult ja tõhusalt. Kohus arvestab, et põhinõude osas otsuse viivitamata täitmine aitab vältida asjas viivisenõude suurenemist. Kohus tunnistab TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel otsuse viivitamata täidetavaks ilma tagatiseta põhinõude 634,15 eurot ja hagi esitamise hetke seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 55,91 eurot tasumise nõude osas.
11.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse ja tegi otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab seetõttu hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 167 lg 1 sätestab, et iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. TsMS § 167 lg 2 sätestab, et kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kulud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda. See ei välista ega piira kolmanda isiku õigust nõuda kulude hüvitamist eraõigusest tuleneval alusel. Kostja taotles D. K.i kaasamist menetlusse kolmanda isikuna. Taotluse rahuldamise korral oleks kohus kaasanud D. K.i menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel. Kuivõrd kohus rahuldas hagiavalduse, tegi kohus otsuse kostja kahjuks ning hageja ei ole TsMS § 167 lg 1 järgi kohustatud kandma kolmanda isiku menetluskulusid ning kolmanda isiku menetluskulud tuleb jätta TsMS § 167 lg 2 alusel kolmanda isiku enda kanda. Kohus jätab kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda.
12.Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu 125 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud riigilõivu 125 eurot osas, sest riigilõiv on vältimatu kohtukulu, mille hageja peab kohtusse pöördumisel tegema. Kohus määrab hageja kohtukulude suuruseks 125 eurot ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja. 5 (6)
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.