Määruse tegemise aeg ja koht 14. mai 2021. a, Tallinn Kohtuasja number
2-20-135813
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14. aprilli 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX 27. aprilli 2021. a määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: YY (XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Polman Kostja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Martin Napa
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata XX taotlus peatada Harju Maakohtu 16. detsembri 2020. a kohtuotsuse (tagaseljaotsuse) täitmine.
2.Jätta Harju Maakohtu 14. aprilli 2021. a määrus muutmata ja XX määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta XX kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.YY (hageja) esitas 29. septembril 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX-lt (kostja) 4 687.69 euro saamiseks. Kohus tegi 7. oktoobril 2020 kostjale
2-20-135813 makseettepaneku, mis toimetati kätte 14. oktoobril 2020. XX esitas 16. oktoobril 2020 nõudele vastuväite.
2.Pärnu Maakohtu 2. novembri 2020 määrusega anti hageja nõue võlgniku vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 20. novembril 2020 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võla nõudes. Kohus võttis hagi 23. novembril 2020 menetlusse. Kostja esindajale toimetati menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid kätte 25. novembril 2020 avaliku e-toimiku infosüsteemi (AET) kaudu. Vastuse esitamise tähtaeg oli 20 päeva. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud, mistõttu rahuldas kohus 16. detsembril 2020 hageja hagi kostja vastu tagaseljaotsusega. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks 24. augustil 2020 sõlmitud müügilepingust nr 01503498L tuleneva kahju hüvitise sõiduauto müügilepingu tingimustele mittevastavuse eest summas 5 620.59 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise seisuga 20. november 2020 summas 83.64 eurot ja lisanduva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt 5 620.59 eurot alates 21. novembrist 2020 kuni nõude täitmiseni, kuid mitte enam, kui 5 536.95 euro ulatuses
3.Kostja esitas tagaseljaotsusele 29. jaanuaril 2021 apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 19. veebruari 2021 määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja saatis kostja kaebuse lahendamiseks Harju Maakohtule kajana. Kostja esitas 19. märtsil 2021 täpsustatud kaja, vastuse hagiavaldusele ja tasus kajalt kautsjoni.
4.Kaja kohaselt palub kostja võtta kaja menetlusse ja jätta hagi rahuldamata. Mõjuvaks põhjuseks, mille tõttu kostja tähtaegselt kohtule kostja vastust ei esitanud, on asjaolu, et kostja elab Soomes ning töötab rahvusvaheliste vedude kaugsõidu autojuhina. Kohtudokumentide kättesaamine on seetõttu oluliselt raskendatud. Kostja on QQ-le ja ZZ’ile välja antud volitused tühistanud ning viimastel puudub õigus kostjat esindada ja tema nimel kohtudokumente vastu võtta.
5.26. märtsi 2021 e-kirjas täpsustas kostja, et allkirjastas 30. oktoobril 2020 volikirja QQ-le ja ZZ’ile, mille viimased koostasid kostjale 28. oktoobril 2020, esindamaks teda käesolevas tsiviilasjas. Kostja eeldas volinike poolt heas usus tegutsemist ja volituste alusel kostja esindamist. Esindajad aga loobusid volitusest ning peale seda pole kostjal õnnestunud nendega kontakti saada.
6.30. märtsi 2021 e-kirjas esitas kostja täiendava täpsustuse. Selle kohaselt loobus ZZ kostja esindamisest peale 30. oktoobril 2020 kostja poolt volikirja alla kirjutamist. Kostjal pole õnnestunud isikut ei telefoni ega e-maili teel kätte saada. Volikirja jaoks antud kontakttelefon lakkas töötamast ning sellele pole võimalik tänaseni helistada. Kostja praegune esindaja kontrollis 30. märtsil 2021 ja proovis kostja esindajana sellele telefonile helistada: telefon on ajutiselt suletud. Õigusabi teenust osutava isiku puhul võib eeldada, et kliendi esindajana teeb ta kõik endast oleneva heas usus, et klienti esindada ning kaitsta tema õiguseid ja huve konkreetse tegevusega. Isik aga sõna otseses mõttes kadus kostja jaoks ära. Kostja sai aru, et taoline kadumine on käsitletav tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 3 alusel kaudse tahteavaldusena loobuda volitusest, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg ehk volituse lõppemine.
7.Hageja palus jätta kaja läbi vaatamata või rahuldamata. Hagejale nähtuvalt oli e-toimiku andmetel tagaseljaotsus kostjale kätte toimetatud 23. detsembril 2020 ja apellatsioonkaebus, mida Tallinna Ringkonnakohtu kohaselt tuleb käsitleda kajana, oli esitatud 29. jaanuaril 2020. Seega ei esitatud kaja tähtaegselt. Juhul kui kohus otsustab kaja menetleda, siis tuleb see jätta rahuldamata ja menetlus taastamata seoses hagile tähtaegse vastamata jätmisele mõjuva
2-20-135813 põhjuse puudumisega. Hageja esindaja helistas 5. aprillil 2021 kostja ühele (kahest) volitatud esindajast QQ-le (telefoninumber XXX), kelle sõnade kohaselt suri kostja teine esindaja (ZZ)
29.detsembril 2020. Samas kinnitas QQ, et ZZ võttis menetlusse võtmise määruse 25. novembril 2020 e-toimiku kaudu vastu ja edastas selle koheselt ka kostjale. QQ sõnade kohaselt suhtles ta viimati sel teemal ZZ-ga 11. detsembril 2020 ja kostja oli teadlik tagaseljaotsuse tegemise ohust. QQ kinnitas, et kumbki esindaja pole volitust tühistanud, samuti pole seda teinud ka kostja. Juriidilist tähendust omab siinkohal ainult asjaolu, et ZZ oli kostja esindaja ja võttis menetlusse võtmise määruse vastu. Kohtu jaoks on esindaja esindusõigus kehtiv kuni esindaja ja/ või esindatav ei ole kohut esindusõiguse lõppemisest informeerinud. Menetlusse võtmise määrus oli seega ZZ poolt vastu võetud kehtiva esindusõiguse alusel. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus tegi 14. aprillil 2021 määruse, millega jättis rahuldamata hageja taotluse kaja läbi vaatamata jätmiseks, jättis kaja rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
9.Kohtu hinnangul on kaja tähtaegne, sest 29. jaanuariks 2021 polnud kaja esitamise tähtaeg veel saabunud.
10.Kohtule nähtuvalt on hagi ja selle lisad ning menetlusse võtmise määrus toitematud kostja esindajale ZZ’ile kätte 25. novembril 2020 avaliku e-toimiku infosüsteemi (AET) kaudu. Kostja tugines 19. märtsi 2021 menetlusdokumendis kaja esitamisel mõjuva põhjusena sellele, et tühistas oma volitatud esindajatele väljastatud volituse. Samas 26. märtsi 2021 e-kirjas märkis kostja, et volituse lõpetasid esindajad ja seda tegevusetuse kaudu. Kostja leidis, et volitustest loobumine lõpetas volitused ning kostja juba lõppenud volitust eraldi tühistada ei saanud. Kohtu hinnangul on kostja vastuväited vastuolulised ja tõendamata. Esindusõiguse lõppemisest tuleb kohut õigeaegselt teavitada, mida kostja teinud ei ole. Vaatamata kohtu nõudele ei ole kostja esitanud tõendeid volituste tühistamise või esindajate poolse volitusest loobumise kohta. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtu hinnangul järeldada, et kostja esindajal ZZ’il oli esindusõigus olemas 25. novembril 2020. Kostja pole seega toonud esile mõjuvat põhjust kohtu poolt antud tähtaja järgimata jätmiseks.
11.Kohtu hinnangul on esitatud hagi õiguslikult põhjendatud. Liisinguvõtja (hageja) nõuab müüjalt (kostjalt) kahju hüvitist VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 365 lg 1 alusel. Kohtule nähtuvalt tulenevad poolte õigused ja kohustused 24. augustil 2020 sõlmitud lepingutest, s.o müüja ja liisinguandja vaheline müügileping ning liisinuandja ja liisinguvõtja vaheline liisinguleping. Hageja nõude edukuse eelduseks pidi hageja esile tooma, et kostja on oma kohustusi rikkunud ja tekitanud hagejale (või liisinguandjale) kahju. Hageja esitas hagis nimetatud väited ja põhjendas neid. Hagiavalduse kohaselt on hagejale üle antud sõiduk puudustega, mida kostja vaatamata hageja nõudele ei kõrvaldanud, mistõttu on kahju hüvitise nõude esitamine kostja vastu võimalik. Hageja esitas ka viivisenõude. VÕS § 113 lg 1 sätestab kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Arvestades, et hageja väitel ei ole kostja kahju hüvitist hagejale tasunud ja hageja nõue on muutunud sissenõutavaks, on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitise ning viivise väljamõistmist. Kuna kostja vastuse puudumise tõttu tuleb lugeda, et hageja väited on kostja poolt omaks võetud, siis sai kohus ka hagi rahuldada. Määruskaebus
2-20-135813
12.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega kaja rahuldada, menetlus taastada ning peatada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 472 lg 1 p 1 alusel lahendi täitmine tagatiseta.
13.Kostja hinnangul kadusid esindajad ära. Kostjale jääb arusaamatuks QQ suhtlemine hagejaga. Kostjaga pole ta kunagi ühendust võtnud vaatamata kostja korduvatele püüetele leida kontakti. Kostja saatis viimase e-kirja 29. jaanuaril 2021 nii QQ-le kui ZZ’ile nende poolt avaldatud meiliaadressitele, kuid pole vastust saanud. Tegemist on olukorraga, kus kostja õiguseid ja ka kohustusi polnud võimalik realiseerida seoses voliniku surmaga. Saades hagejalt väite kostja voliniku surma kohta, tekkis kohtul selgitamiskohustus. Kohus pidi tuvastama, kas esindaja surm oli varasema haigestumise tagajärg. Kostja jäeti ilma õigusest esitada tõendid ja vastuväited. Kostja on veendunud sisulise õigusliku vaidluse puhul oma edus.
14.Kohtu hinnang selle kohta, et esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud, on kostja hinnangul väär. Lepingus pole mainitud ei haakekonksu ega talverehve. Hageja abikaasa arusaam lepingust pole veel kirjalikult fikseeritud leping, millest tegelikult tuleb lähtuda. Puuduvad lepingulised kohustused, mille alusel VÕS sätted rakenduksid. Hageja on meelevaldselt tõlgendanud fakte nõude esitamisel lähtudes müügikuulutusest, mis avaldati kuu aega enne ostu-müügilepingu ja Swedbank Liising AS-iga liisinglepingu sõlmimist 24. augustil 2020. Swedbank Liising AS poolt toodud lisavarustuse loetelus, mis on nii auto müügilepingu kui liisinglepingu lahutamatu osa, ning on hageja poolt allkirjastatud, on haakekonksu puhul märgitud, et see puudub. Samuti pole lisavarustuse osas ühtegi märget selle kohta, et lisanduma peaksid talverehvid. Kui varasem müügikuulutus on vastuolus kirjaliku lepinguga kostja ja hageja vahel, kus hageja kinnitab oma nõusolekut lähtuda kirjalikult kokkulepitud lisavarustuse loetelust, siis tuleb kohaldamisele poolte vaheline kirjalik leping mitte kunagi varem avaldatud müügikuulutus. Hageja ei kasutanud õigust lepingust taganeda, vaid püüab alusetult rikastuda. Hagejale pole kahju tekkinud. Menetluse edasine käik
15.Hageja vaidles määruskaebusele vastu.
16.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on vaidlustatud määrus põhjendatud ning maakohus pole määruse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme ega eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele vastab kolleegium järgmist.
18.Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei vastanud hagile kohtu määratud tähtajal. TsMS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 416 lg 1 p 3 sätestab, et kajas tuleb põhistada asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik.
2-20-135813
19.Kostja on menetluses tuginenud mitmele asjaolule, mis kostja hinnangul on käsitatavad mõjuva põhjusena TsMS § 415 lg 1 mõttes. Esmalt (16. detsembri 2020 menetlusdokumendis) tugines kostja väitele, et kostja ise on QQ-le ja ZZ-le antud volitused tühistanud. Kui maakohus palus kostjal oma väiteid põhistada või tõendada, väitis kostja 26. märtsi 2021 menetlusdokumendis, et esindajad ise loobusid kostja esindamisest ja seda pärast volikirja allkirjastamist. Kostja väitis, et püüdis ühendust saada nii QQ-ga kui ka ZZ’iga, kuid kostja pingutused polnud edukad. Määruskaebuses tugineb kostja mõjuva põhjusena asjaolule, et kostja endine lepinguline esindaja (ZZ) suri ja kostja ei olnud sellest teadlik.
20.Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja väited on menetluses olnud vastuolulised. Kuna kostja pole oma väiteid põhistanud, pole need kokkuvõttes ka veenvad. Vaidlus puudub, et kostja volitas end selles tsiviilasjas esindama QQ ja ZZ (kostja 26. märtsi 2021 e-kiri kohtule). Seega oli kostja tsiviilasjast teadlik. Samuti ei vaidlusta kostja maakohtu järeldust, et hagi menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse kättesaamise ajal 25. novembril 2020 oli ZZ kostja lepinguliseks esindajaks. Õige on maakohtu selgitus, et kostjal tuli kohut informeerida lepingulise esindaja volituste lõppemisest. Kostja pole põhistanud oma väiteid sellest, et ta proovis esindajatega korduvalt ühendust saada. Vastavat asjaolu on eelduslikult võimalik põhistada, kasutades selleks seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud.
21.Pooled ei vaidle, et ZZ suri 29. detsembril 2020 ning et hagile vastamise tähtaeg oli 15. detsember 2020. Seega ei olnud hagile vastamata jätmine tingitud lepingulise esindaja surmast, nagu väidab kostja määruskaebuses.
22.Kostja etteheide maakohtule selgitamiskohustuse rikkumisest ei ole põhjendatud. Mõjuva põhjuse esile toomise ja põhistamise kohustus lasub TsMS § 416 lg 1 p 3 järgi kostjal. Vastavat asjaolu selgitas maakohus kostjale korduvalt. Selgitamiskohustuse täitmiseks tuleb kohtul menetlusosalistele selgitada, milliseid faktilisi asjaolusid peavad pooled oma nõudele tuginemiseks tõendama või põhistama. Praegusel juhul on maakohus selgitanud kostjale, et tal tuli põhistada neid faktilisi asjaolusid, millele tema vastuväited tuginevad. Kui kostja soovis tugineda väitele, et hagile õigeaegne vastamine oli tingitud esindaja haigestumisest, tulnuks kostjal vastav asjaolu tuua kohtu ette. Kostja seda teinud ei ole.
23.Eespool märgitud põhjendustel nõustub kolleegium maakohtu järeldusega, kostja pole esile toonud ega põhistanud TsMS § 415 lg 1 mõttes mõjuvat põhjust, mis takistas kostjal hagile õigeaegselt vastamast.
24.TsMS § 415 lg 1 teise lause p 3 järgi võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kostja hinnangul polnud hagi õiguslikult veenev. Ringkonnakohus ei pea kostja vastuväidet põhjendatuks ja nõustub maakohtu põhjendustega neid kordamata. Kostja esitab määruskaebuses vastuväiteid, millele on võimalik vastata vaid tõendeid sisuliselt hinnates. Tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei hinnata ning lähtutakse sellest, et kostja on hageja väited omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause).
25.Eespool märgitud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata.
26.Hageja vastuväitele kaja hilise esitamise kohta vastab kolleegium järgmist. Õige on hageja tähelepanek, et XX avas 23. detsembril 2020 e-toimikus Harju Maakohtu 16. detsembri 2020 otsuse (tagaseljaotsuse). Samas ei vaielda määruskaebusmenetluses selle üle, et ZZ suri 29. detsembril 2020 ning et selle ajani oli ZZ kostja lepinguliseks esindajaks. TsMS § 321 lg 1
2-20-135813 esimene lause näeb ette, et kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Üks menetlusdokumendi esindajale kättetoimetamise eesmärke ja ühtlasi tagajärg on see, et menetlusdokumendi kättetoimetamisest esindajale hakkab kulgema menetlustähtaeg, sh nt apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. Seega asjaolu, et kostja avas maakohtu otsuse etoimikus 23. detsembril 2020, ei tähenda, et sellest hetkest tuleks hakata lugema ka kaja esitamise tähtaega (vt nt Riigikohtu 18. detsembri 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-16390, p 10).
27.Kostja on määruskaebuses esitanud taotluse, millega kostja palus peatada TsMS § 472 lg 1 p 1 alusel lahendi täitmine tagatiseta. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et maakohus on kostja vastava taotluse lahendanud 12. mai 2021 kirjaga, jättes taotluse rahuldamata. Kohtu 12. mai 2021 kirjas puuduvad taotluse rahuldamata jätmise põhjendused. Ringkonnakohus kõrvaldab selle minetuse järgnevalt. TsMS § 472 lg 3 sätestab, et kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab TsMS § 472 lg-s 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Täitmise peatamiseks tuleb esitada põhistatud avaldus ning avalduses tuleb põhjendada viivitamatu täitmise peatamise vajadust. Kostja ei ole välja toonud, kas tagaseljaotsuse täitmiseks on alustatud täitemenetlus. Samuti ei ole kostja tasunud tagatist. Seetõttu on taotlus alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.
28.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
29.Tulenevalt TsMS § 417 lg-st 4 võib käesolevale määrusele esitada määruskaebuse Riigikohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.