lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-135813/8

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 16.12.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-135813/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.12.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1082
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

E E S TI V A B A R I I G I NI M E L

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.12.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-135813

Tsiviilasi

J. K. hagi P. M. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

6153,88 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: J. K. (xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Denis Polman (Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid, asukoht Sakala 18-2, 10141 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: P. M. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx); Kostja lepinguline esindaja: Marko Woronowicz (ASSUM õigusbüroo, asukoht Tornimäe tn 5, 10145 Tallinn, e-post: [email protected]). Kirjalikus menetluses

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt P. M. hageja J. K. kasuks 24.08.2020 sõlmitud müügilepingust nr xxxx tulenev kahju hüvitis sõiduauto müügilepingu tingimustele mittevastavuse eest summas 5620,59 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 20.11.2020 summas 83,64 eurot.
3.Mõista kostjalt P. M. hageja J. K. kasuks välja viivis võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt 5620,59 eurot alates 21.11.2020 kuni nõude täitmiseni, kuid mitte enam, kui 5536,95 euro ulatuses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud kostja P. M. kanda. 4.2 Mõista kostjalt P. M. hageja J. K. kasuks välja menetluskulud summas 1386 eurot. 4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1386 eurot) tuleb P. M.il tasuda J. K.ile käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-20-135813

5.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE567700771003819792 AS LHV Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Kohtu selgitused − Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. − Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. − Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. − Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. − Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kohus märgib, et kuna hageja taotleb hagiavalduse sisust nähtuvalt kostjalt viivise väljamõistmist seadusjärgses määras, siis mõistab kohus viivise välja võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 sätestatud määras, mitte taotluses esitatud ekslikus määras 0,022% ehk 1,23 eurot päevas. − Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat

2 (3)

2-20-135813

−

−

−

−

kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude ulatuses, st mitte üle põhinõude summa. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 450 eurot ja esindustasu 1123,20 eurot, kokku 1573,20 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 450 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud ei ole osaliselt põhjendatud. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab 18.11 – 20.11.2020 toimingute, s.o hagiavalduse koostamisele (suhtlemine kliendiga, hagi kokkupanemine) põhjendatud ajakuluks lugeda maksimaalselt 3 h, kuna varasemate toimingutega (sh 09.11.2020 ja 16.11.2020 suhtlus kliendiga kokku 1,4 h ning 18.11.2020 tsiviilasja materjalidega tutvumine 0,8 h) on juba hõlmatud asja materjalide tutvumine ja analüüs. Muus osas ei pea kohus vajalikuks hageja lepingulise esindaja ajakulu vähendada. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 156 eurot/h (käibemaksuga) peab kohus antud juhul mõistlikuks. Hageja menetluskulud kuuluvad TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele koos käibemaksuga summana. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepinguliste esindajate põhjendatud õigusabikuludeks (6*156) 936 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (450+ 936) 1386 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1386 eurot ning menetluskuludelt (1386 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja