2.6.sissenõutavaks muutunud viivis 383 eurot 71 senti;
2.7.viivis põhinõudelt (1517 eurot 98 senti) alates 1. septembrist 2020 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Mõista V.R. Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu 1185 eurot. V.R. tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1185 eurot) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Tartu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSKÄIK
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 4. juunil 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V.R. (kostja) 3832 euro 67 sendi saamiseks. Kohus tegi V.R. 15. juunil 2019 makseettepaneku, mis toimetati kätte 2. juulil 2020. V.R. esitas 2. juulil 2020 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 20. juuli 2020. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja nõue
2.Osaühing Aktiva Finants esitas 31. augustil 2020 kohtule hagiavalduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid BB Finance OÜ (laenuandja) ja kostja järgmised laenulepingud: XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 395 eurot. XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 168 eurot. Tegemist on refinantseerimise lepinguga. XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 210 eurot. Tegemist on refinantseerimise lepinguga. XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 150 eurot. Tegemist on refinantseerimise lepinguga. XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 48 eurot. Tegemist on refinantseerimise lepinguga.
2-20-121468
XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 220 eurot. Tegemist on refinantseerimise lepinguga. XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 105 eurot. Tegemist on refinantseerimise lepinguga. XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 240 eurot. Tegemist on refinantseerimise lepinguga. XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 118 eurot. Tegemist on refinantseerimise lepinguga. XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 244 eurot. Tegemist on refinantseerimise lepinguga. XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 102 eurot. Tegemist on refinantseerimise lepinguga.
Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles BB Finance OÜ
16.jaanuaril 2020 lepingud üles. BB Finance OÜ loovutas 10. veebruaril 2020 kostja vastase nõude Aktiva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Laenulepingute alusel sai kostja laenu summas kokku
eurot (395+168+210+150+48+220+105+240+118+244+102=2000). Kostja on teostanud tagasimakse summas 482 eurot 2 senti eurot. Kuna kostjaga sõlmitud laenulepingud nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX on refinantseerimislepingud, millega refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olevad laenud ja lepingute põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist, arvestab hageja nõuet kostjale kasulikumal moel so hageja arvestab kostja laekumised põhiosa katteks. Seega on põhivõlg summas 1517 eurot 98 senti (2000 - 482,02 = 1517,98). Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale intresse järgneva arvestusega: Laenulepingus nr XXX lepiti kokku intressimääraks 40,4% aastas. Kostja oli kohustatud tagastama laenu lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjal on intressi võlgnevus alates 1. osamaksest 26. jaanuarist 2019 kuni ülesütlemisele eelnenud
12.osamakseni 22. jaanuaril 2019 summas 124 eurot 41 senti (13,31+12,83+12,34+11,83+11,30+10,76+10,19+9,61+9,01+8,39+7,75+7,09=124,41) Seega on intressi võlgnevus summas 124 eurot 41 senti. Laenulepingus nr XXX lepiti kokku intressimääraks 44,9% aastas. Hageja arvestab intressi laenu väljastamise päevast XX.XX.XXXX kuni lepingu ülesütlemiseni 16. jaanuaril 2020 laenusummalt 168 eurot lepingus kokku lepitud intressimäära järgi 44,9% aastas summas 70 eurot 26 senti. Laenulepingus nr XXX lepiti kokku intressimääraks 44,9% aastas. Hageja arvestab intressi laenu väljastamise päevast XX.XX.XXXX kuni lepingu ülesütlemiseni 16. jaanuaril 2020 laenusummalt 210 eurot lepingus kokku lepitud intressimäära järgi 44,9% aastas summas 68 eurot 70 senti. Laenulepingus nr XXX lepiti kokku intressimääraks 44,9% aastas. Hageja arvestab intressi laenu väljastamise päevast XX.XX.XXXX kuni lepingu ülesütlemiseni 16. jaanuaril 2020 laenusummalt 150 eurot lepingus kokku lepitud intressimäära järgi 44,9% aastas summas 48 eurot 71 senti. Laenulepingus nr XXX lepiti kokku intressimääraks 44,9% aastas. Hageja arvestab intressi laenu väljastamise päevast XX.XX.XXXX kuni lepingu ülesütlemiseni 16. jaanuaril 2020 laenusummalt 48 eurot lepingus kokku lepitud intressimäära järgi 44,9% aastas summas 15 eurot 47 senti.
2-20-121468
Laenulepingus nr XXX lepiti kokku intressimääraks 44,9% aastas. Hageja arvestab intressi laenu väljastamise päevast XX.XX.XXXX kuni lepingu ülesütlemiseni 16. jaanuaril 2020 laenusummalt 220 eurot lepingus kokku lepitud intressimäära järgi 44,9% aastas summas 68 eurot 19 senti. Laenulepingus nr XXX lepiti kokku intressimääraks 43,8% aastas. Hageja arvestab intressi laenu väljastamise päevast XX.XX.XXXX kuni lepingu ülesütlemiseni 16. jaanuaril 2020 laenusummalt 105 eurot lepingus kokku lepitud intressimäära järgi 43,8% aastas summas 25 eurot 70 senti. Laenulepingus nr XXX lepiti kokku intressimääraks 44,6% aastas. Hageja arvestab intressi laenu väljastamise päevast XX.XX.XXXX kuni lepingu ülesütlemiseni 16. jaanuaril 2020 laenusummalt 240 eurot lepingus kokku lepitud intressimäära järgi 44,6% aastas summas 52 eurot 77 senti. Laenulepingus nr XXX lepiti kokku intressimääraks 44,6% aastas. Hageja arvestab intressi laenu väljastamise päevast XX.XX.XXXX kuni lepingu ülesütlemiseni 16. jaanuaril 2020 laenusummalt 118 eurot lepingus kokku lepitud intressimäära järgi 44,6% aastas summas 22 eurot 78 senti. Laenulepingus nr XXX lepiti kokku intressimääraks 44,6% aastas. Hageja arvestab intressi laenu väljastamise päevast XX.XX.XXXX kuni lepingu ülesütlemiseni 16. jaanuaril 2020 laenusummalt 244 eurot lepingus kokku lepitud intressimäära järgi 44,6% aastas summas 36 eurot 66 senti. Laenulepingu nr XXX leppisid pooled intressimääraks 44,6% aastas. Hageja arvestab intressi laenu väljastamise päevast XX.XX.XXXX kuni lepingu ülesütlemiseni 16. jaanuaril 2020 laenusummalt 102 eurot lepingus kokku lepitud intressimäära järgi 44,6% aastas summas 17 eurot 7 senti.
Kostja intressi tasunud ei ole, seega on intressi võlgnevus summas 550 eurot 72 senti (124,41+70,26+68,70+48,71+15,47+68,19+25,70+52,77+22,78+36,66+17,07=550,72). Lepingutes nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX on kokku lepitud lepingutasu. Vastavalt laenulepingute üldtingimuste punktile 11.1. ja laenulepingute põhitingimuste punktile 4. on laenusaaja kohustatud tasuma lepingutasu, mis on fikseeritud laenulepingus. Pooled on kokku leppinud, et lepingutasu laenulepingu nr XXX sõlmimise eest on 13 eurot 83 senti, lepingutasu laenulepingu nr XXX sõlmimise eest on 47 eurot 10 senti, lepingutasu laenulepingu nr XXX sõlmimise eest on 60 eurot 6 senti, lepingutasu laenulepingu nr XXX sõlmimise eest on 66 eurot 78 senti, lepingutasu laenulepingu nr XXX sõlmimise eest on 83 eurot 66 senti, lepingutasu laenulepingu nr XXX sõlmimise eest on 94 eurot 56 senti, lepingutasu laenulepingu nr XXX sõlmimise eest on 115 eurot 54 senti, lepingutasu laenulepingu nr XXX sõlmimise eest on 129 eurot 55 senti, lepingutasu laenulepingu nr XXX sõlmimise eest on 151 eurot 32 senti, laenulepingu nr XXX sõlmimise eest on 167 eurot 42 senti. Kostja kohustus tasuma lepingutasu summas kokku 929 eurot 82 (13,83+47,10+60,06+66,78+83,66+94,56+115,54+129,55+151,32+167,42=929,82), kostja tasunud ei ole, seega on lepingutasu võlgnevus summas 929 eurot 82 senti.
senti mida
Laenulepingu sõlmimisel avaldas kostja soovi kiirmakseteenuse kasutamiseks, et kiirendada makse liikumist (saada kiiresti laenatud raha enda kontole). Kiirmakseteenuse tasu oli laenuandja poolt sisse arvestatud maksegraafikusse. Vastavalt laenuandja hinnakirjale on
2-20-121468 kiirmakse teenustasu 15 eurot, mida kostja tasunud ei ole, kuid teenust on kostja kasutanud. Seega on kiirmakse teenustasu võlgnevus 15 eurot. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes võlaõigusseaduse (VÕS) 1132 lõikes 2 sätestatust. Hageja nõuab sissenõudmisega seotud kulusid kokku summas 50 eurot 3 tasulise kirja saatmise ja muude makseviivitusega tekkinud kulude eest. Kuna kostjaga sõlmitud laenulepingud nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX on refinantseerimislepingud, siis arvestab hageja nõuet kostjale kasulikumal moel ja arvestab viivist algses laenulepingus nr XXX kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 40,4% aastas kogu põhivõla summalt 1517 eurolt 98 sendilt lepingu ülesütlemise päevast alates s.o 16. jaanuarist 2020 kuni hagi esitamiseni s.o 31. augustini 2020 ning nõuab viivist summas 383 eurot 71 senti. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 1. septembrist 2020 seadusjärgses viivisemääras s.o 8% aastas. Hagiavalduse puuduste kõrvaldamine
3.Kohus andis hagejale 17. septembri 2020. a määrusega tähtaja hagilt puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas 1. oktoobril 2020 kohtule puuduste kõrvaldamise. Hageja selgitas puuduste kõrvaldamisena võla kujunemist. Kostja on saanud laenu summas kokku 2000 eurot (395+168+210+150+48+220+105+240+118+244+102=2000). Hageja on toonud välja reaalselt kostjale väljamakstud laenusummad. Tegemist ei ole refinantseerimise kogusummadega, mis sisaldab lisaks juurde antud uuele laenusummale ka eelmise võlakohustuse refinantseeritavat jääki. Hageja on arvestanud kõik kostja maksed täies ulatuse reaalselt kostja kasutusse antud laenu katteks, sellest tulenevalt on kujunenud põhiosa jääk summas 1517 eurot 98 senti (2000 sai kostja laenu – 482,02 kostja laekumised = 1517,98). Samuti on hageja arvestanud intressi reaalselt väljastatud summalt ning viivist reaalselt tasumata põhiosalt. Hageja nõue koosneb ainult reaalselt väljastatud laenusummadest. Seetõttu puudub vajadus käesoleval juhul eraldi välja tuua refinantseerimislepingutel märgitud põhiosa summade kujunemine. Samuti selgitab hageja, et iga lepingu punktis 4 (laenu summa) on laenuandja välja toodud refinantseeritud summad, mis koosnevad eelnevalt võlgnevuses olevast laenusummast ja lepingute põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist. Kostjalt on laekunud tagasimaksed kokku 482 eurot 2 senti. Kuna hageja on arvestanud kõik kostja teostatud maksed reaalselt väljastatud laenu summa katteks, siis loeb hageja, et intress on tasumata. Hageja arvestas intressi laenu väljastamise päevast kuni lepingu ülesütlemiseni reaalselt väljastatud laenusummalt lepingus kokku lepitud intressimäära järgi. Kostja vastus hagiavaldusele
4.Kostja esitas 2. detsembril 2020 kohtule hagiavalduse vastuse. Kostja ei nõustu hageja arvutatud kostja tasutud summadega ja hagiavalduse lisas 25 toodud kostja laekumistega. Alates lepingu sõlmimisest XX.XX.XXXX on kostja tasunud laenuandjale kokku 656 eurot 59 senti. Seega kui laenulepingute alusel sai kostja laenu kokku summas 2000 eurot, siis 2000 – 649,50 = 1350 eurot 50 senti.
2-20-121468
4.1 Kostja arvates on laenuandja teinud väga keeruliseks süsteemi, kus on raske arusaada, kus intress on tasutud ja kus ei ole. Seetõttu on kostjal on alus arvata, et laenusaaja oma lepingutega on küsinud tarbijalt intressi intresside pealt, mis on seadusevastane. Samuti hageja oma avalduses toob ise välja, et kostjal oli üks XX.XX.XXXX sõlmitud laenuleping võlgnevuses. Laenulepingus nr XXX leppisid pooled intressimääraks 40,4% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates esimesest osamaksest 26. jaanuaril 2019 kuni ülesütlemisele eelnenud 12. osamakseni 22. detsembril 2019 summas 124 eurot 41 senti. Kostjale on arusaamatu, miks laenuandja otsustas anda lisalaenu ehk suurendada kostja kohustust, kui oli juba esimesest maksest aru saada, et kostjal on raskused esmase nõude tasumisega. Hiljem laenuandja suurendas võlga tahtlikult, küsides selle eest suuremat intressi. Selliselt tegustes laenuandja kasumi teenimise eesmärgiga mitte vastutustundlikult laenusaaja ees, kui määras kõrgema intressi ja lepingutasud. Laenuandja pidi keelduma lisalaenu andmisest ning leppima kokku laenu tagastamise graafiku osas (antud käitumine oleks vastutustundlik laenusaaja ees, ning võlgnevus jääk piirneks 395 euroga). Kostja nõustub tasuma küsitud intressi 40,4% aastas summalt 395 eurot kuni lepingu refinantseerimiseni, mis toimus 11. veebruaril 2019. a kokku summas 20 eurot 55 senti. 4.2 Kostja leiab, et hageja arvestatud viivisemäär on ebaseaduslik, kuna Riigikohus on leidnud, et tühine on kokkulepitud viivisemäär, mis ületab seaduslikku viivisemäära üle kahekümne korra. Kostjal tuleb tasuda viivist seaduses sätestatud määras 8% aastas võlajäägilt 1350 eurot 50 senti. Hageja seisukoht kostja vastusele
5.Hageja esitas 4. veebruaril 2021 vastuse kostja seisukohale. Hageja ei nõustunud kostja seisukohtadega ja lisas oma täiendavad seisukohad. Hagi aluseks on 11 laenulepingut, mille alusel on kostja saanud laenu ja jätnud laenukohustused täitmata. Hageja selgitab, et kostja on BB Finance OÜ-ga sõlminud kokku 22 lepingut. 5.1 Laenulepingute alusel sai kostja laenu kokku
eurot (395+168+210+150+48+220+105+240+118+244+102=2000). Lisaks on kostja 2. detsembril 2020 esitatud seisukohale lisanud pangakonto väljavõtted, kus kajastuvad nimetatud laenude väljamaksed kostja pangakontole. Kostja on hagi aluseks olevate laenude katteks teinud tagasimakseid kokku 482 eurot 2 senti. Tõendina on hageja lisanud laenuandja andmebaasi väljavõtte. Kostja ei ole tasunud laenu katteks 656 eurot 59 senti. Kostja märgitud summas kajastuvad teenustasu ja pikendustasu. Teenustasu puhul on tegemist maksekeskkonna teenuse tasuga (I-MAKSE). I-MAKSE on maksevahendaja teenus, kus makse sooritatakse läbi IMAKSE keskkonna ja selle teenuse eest tuleb tasuda teenustasu. Teenustasu võtab maksevahendaja ise enda hinnakirja järgi ning seda ei saa endale maksesaaja. Kostja on makse tegemisel valinud I-MAKSE keskkonna teenuse. Pikendustasu maksed ei ole hagi aluseks olevate lepingute aluseks, vaid muude laenuandjaga sõlmitud lepingute aluseks. 5.2 Kuna kostjaga sõlmitud laenulepingud nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX on refinantseerimislepingud, arvestas hageja nõuet kostjale kasulikumal moel s.o arvestas kõik kostja teostatud laekumised (mis olid teostatud hagi aluseks olevate lepingu katteks) põhiosa katteks. Hageja on lähtunud reaalselt kostjale väljastatud laenusummadest. Hageja on arvestanud kõik kostja maksed täies ulatuse reaalselt kostja kasutusse antud laenu katteks.
2-20-121468 5.3 Kostja on saanud laenuks raha, kostjal on laenu tagastamise kohustus. Laenult tuleb maksta intressi. Seega on intressi nõue põhjendatud. Refinantseerimislepingu puhul on hageja arvestanud intressi väljastatud laenusummalt kuni lepingute ülesütlemiseni, mitte kogu lepingus kajastatud perioodi ulatuses, nagu hageja on õigustatud seda tegema. Hageja on arvestanud nõuet kostjale kasulikumal moel. Hageja ei ole arvestanud intressilt intressi, vaid esitanud uue intressiarvestuse lähtudes intressikalkulaatorist. Hageja arvestas intressi laenu väljastamise päevast kuni lepingu ülesütlemiseni reaalselt väljastatud laenusummalt lepingus kokku lepitud intressimäära järgi, tehes seda analoogselt igale refinantseerimislepingule. 5.4 Hageja nõuab viivist lepingutes kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 40,4% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 12.2.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja on seisukohal, et hagis nõutud viivisemäär 40,4% ei saa olla liiga suur ja viivisekokkulepe tüüptingimusena kostjat kahjustava iseloomu tõttu tühine kuna viivis on kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega sama suur kui laenulepingus kokkulepitud laenuintress. 5.5 Hageja ei nõustu kostja vastuses tooduga, mis puudutab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Tulenevalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 on krediidiandjal kohustus kontrollida laenutaotleja sissetulekut ning veenduda tema maksevõimekuses. Laenuandja on seda teinud. Muu hulgas kontrollib laenuhaldur analüüsi raames ka kliendi igakuiseid kohustusi. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud. Hageja esitas tõendina laenuandja poolte tehtud krediidivõimelisuse analüüsi, kus kajastuvad kostja sissetulekud ja väljaminekud. 5.6 Hageja esitas kostja krediidiküsitlused, millelt nähtub, et kostja on märkinud enda igakuiseks neto sissetulekuks XXX – XXX eurot ning igakuisteks kohustusteks XXX – XXX eurot. Küsitluses märkis kostja, et ta on piisava sissetulekuga ja et tal on isiklik kinnisvara. Seega oli kostja laenuvõtmise ajal varakas ja piisava sissetulekuga ehk täiesti usaldusväärne laenuvõtja. Laenuandja on omandanud teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Laenuandja hindas tarbija krediidivõimelisust ja andis tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Kostja poolt edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtetest. Seega lepingute järgsest maksegraafikust tulenev igakuine makse oli kostjale jõukohane. Laenuandja oli veendunud, et kostja suudab lepingust tulenevaid kohustusi täita. 5.7 Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja esitatud teavet, kontrollis avalike andmebaase, maksehäireregistrit ning lisaks kontrollis kostja finantsseisu, sh sissetulekuid, väljaminekuid, võimalike täiturite areste või makseid teistele laenuandjatele jms kostja esitatud arvelduskonto väljavõttelt. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi maksehäiret. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel kontrollis hageja avalikke andmebaase (rahvastikuregistri andmed, kinnistusregistri andmed, krediidiregistri andmed, e-krediidiinfo, krediidiinfo registri andmed). Lisaks kontrolliti kostja dokumentide kehtivust ja finantssanktsiooni info andmeid. Laenuandjal on leping eelpool nimetatud andmebaasidega ning laenuandja infosüsteemi kaudu on võimalik
2-20-121468 kontrollida vastavate registrite teavet, ilma, et andmebaasidesse peab sisenema eraldi tee kaudu. Laenuandja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiseks kohustatud hankima ja säilitama asjasse puutuva teabe, muid vorminõudeid esitatud ei ole. Laenuandja on selles osas oma kohustust täitnud. Hageja on seisukohal, et laenuandja on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust ning ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, kuivõrd laenuandja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad kui kostja sissetulekud. 5.8 Kostja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja sellega ei nõustu. Kuivõrd kostja ei ole õigeks ajaks oma kohustust hageja ees täitnud, ei jäänud hagejal muud üle kui pöörduda kohtusse. Seega on just kostja põhjustanud vajaduse teha kulusid kohtumenetlusele, seda nii riigilõivu kui ka õigusabikulu näol. Hageja on seisukohal, et kostja on pahatahtlikult venitanud kohustuse täitmisega ja sellega tekitanud hagejale täiendavaid kulutusi kohtumenetlusele. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Lõplikud seisukohad
6.Kohus määras 8. aprillil 2021 pooltele lõplike seisukohtade esitamiseks tähtaja 23. aprill 2021. Hageja esitas oma viimase seisukoha 23. aprillil 2021. Kostja kohtule oma viimast seisukohta ei esitanud.
7.Hageja viimase seisukoha kohaselt jääb hageja oma eelnevalt esitatud seisukohtade juurde. Lisaks toob hageja välja, et kostja ei ole huvitatud nõude täitmisest ega kokkuleppe sõlmimisest. Kostja on äärmiselt ükskõikselt suhtunud oma kohustuste täitmisesse, jättes tasumata nõude lepingus kokkulepitud tähtpäevaks, millega rikkus lepingutingimusi. Kostja ei ole näidanud mingit initsiatiivi võlaküsimuse lahendamiseks. Lepinguliste kohustuste rikkumisega, samuti tõrksusega võlaküsimuse lahendamiseks kahjustas kostja oluliselt laenuandjat ja kahjustab jätkuvalt hageja õigustatud huvi kohustuste täitmise vastu, millega tekitab hagejale ka majanduslikku kahju. 7.1 Hageja on seisukohal, et kostja püüab igati vältida kohustuste täitmist tegutsedes hageja suhtes halvas usus. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata oma lepingulised kohustused, mille tõttu tekkis laenuandjal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud sanktsioone. Hageja on nõudnud seaduspäraselt ja õiglaselt võlga ning sellega kaasnevaid kulutusi, seega hageja nõue on igati põhjendatud ja õiglane. Hageja on seisukohal, et kostja on juba lepingu sõlmimisel kavatsenud rikkuda lepingulisi kohustusi, et hiljem nõuet vaidlustada tuginedes vastutustundetu laenamise põhimõtetele, et selliselt võlakohustusest vabaneda. Hageja on esitanud kohtule neli hagiavaldust kostja vastu, kus kostja samuti vaidlustab nõudeid tuginedes samadele seisukohtadele. 7.2 Hageja palub kohtul määrata tsiviilasjas hageja menetluskulude suuruseks 1885 eurot ja mõista see hageja kasuks välja kostjalt. Koos viimaste seisukohtadega esitas hageja ka oma menetluskulude nimekirja.
MAAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb täies ulatuses rahuldada.
9.Kohus menetles tsiviilasja kooskõlas TsMS § 405 lg-ga 1 lihtmenetluses. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust
2-20-121468 koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.
10.Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 4. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
11.Hageja nõuab kostjalt BB Finance OÜ ja V.R. vahel sõlmitud laenulepingutest nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX tuleneva 1517 euro ja 98 sendi suuruse põhivõlgnevuse, 550 euro 72 sendi intressi, lepingutasu 929 euro 82 sendi, kiirmakse teenustasu 15 euro, sissenõudmiskulu 50 euro, sissenõutavaks muutunud viiviste 383 euro 71 sendi tasumist. Samuti nõuab hageja kostjalt viivist alates 1. septembrist 2020 kuni põhivõlgnevuse (1517 eurot 98 senti) tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
12.Kohus võtab esmalt seisukoha 1517 euro 98 sendi suuruse põhivõla hüvitamise nõude kohta (I), seejärel käsitleb kohus intressiga seonduvat (II), viivisega seonduvat (III) ja lepingutasu, kiirmakse teenustasu ja sissenõudmiskuludega seonduvat (IV) ning lõpetuseks jagab kohus menetluskulud (IV). I
13.Kostja ja BB Finance OÜ sõlmisid XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX (dtl 33), mille alusel sai kostja laenu 395 eurot. Peale nimetatud lepingu sõlmisid kostja ja BB Finance OÜ veel 10 refinantseerimislepingut (nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX). Kostja ei täitnud oma eelnimetatud lepingutest tulenevaid kohustusi korrapäraselt, mistõttu ütles BB Finance OÜ lepingud 16. jaanuaril 2020 üles (dtl 81). BB Finance OÜ loovutas 10. veebruaril 2020 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 82).
14.Laenulepingute alusel sai kostja laenu kokku
eurot (395+168+210+150+48+220+105+240+118+244+102=2000). Kostja on võtnud eeltoodu omaks (dtl 144) ja poolte vahel ei ole vaidlust, et kostjale on kantud laenuna üle 2000 eurot.
15.Poolte vahel on vaidlus selles, kui suures summas on kostja laenu tagastanud. Hagiavalduse kohaselt on kostja laenu tagastanud 482 eurot 2 senti. Hageja tõendab seda esitatud kostja laekumiste väljavõttega (dtl 83). Kostja hinnangul on ta alates lepingu sõlmimisest tasunud laenuandjale laenu tagasi 656 eurot 59 senti, mille tõestuseks esitas kostja oma kontoväljavõtted (dtl 149, 155). Kohus nõustub hagejaga, et kõik kostja kontoväljavõtetelt nähtavad maksed ei ole läinud laenu tagasimakseteks. Väljavõtetest nähtuvalt on kostja maksetele lisandunud teenustasud, mida hageja selgituste kohaselt ei saanud endale hageja. Teenustasu puhul on hageja selgituste kohaselt tegemist maksekeskkonna teenuse tasuga (I-MAKSE). Kostja kontoväljavõtetest on nähtav, et mitmed maksete saaja on I-MAKSE OÜ. Kostja ei ole hageja vastavaid väiteid ümber lükanud. Väljavõtetest nähtuva pikendustasu kohta selgitab hageja, et
2-20-121468 nimetatud maksed ei ole hagi aluseks olevate lepingute aluseks, vaid muude laenuandjaga sõlmitud lepingute aluseks. Kostjaga sõlmitud lepingutest tulenevalt ei ole kostjaga lepingute pikendamist ega pikendustasu maksmist kokku lepitud. Konto väljavõtetelt nähtuvalt on vaidlusalused laenu tagastamised tehtud selgitusega „R24 Toode: Laenu tagastamine“. Hageja esitatud kostja laekumiste väljavõttest ja kostja esitatud konto väljavõtetest on kohust tuvastanud, et kostja tagastas laenuandjale 482 eurot 2 senti.
16.VÕS § 399 lg 1 p 1-2, sätestab, et laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: 1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; 2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Sama sätte lõike 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele.
17.Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata laenuandja antud tähtaegadeks, luges laenuandja alates 16. jaanuarist 2020 lepingu ühepoolselt ülesöelduks, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks (dtl 81). Kohus on tuvastanud, et kostja ei ole laenulepingut täitnud ning oli viivituses kolme üksteisele järgneva osamakse tasumisega. Hageja on edastanud kirjaliku ülesütlemise avalduse 1. jaanuaril 2020. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ülesütlemise avalduse kättesaamise kohta. Kirjast nähtub, et laenuandja on kostjale teatanud võlgnevusest, võlgnevuse suurusest ja millest see koosneb. Seega ei esine ülesütlemist välistavaid asjaolusid ning leping on kehtivalt üles öeldud. Laenuandja loovutas võlgnevuse nõude Osaühingule Aktiva Finants 10. veebruaril 2020. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult ülesütlemisavalduses (dtl 82). Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust tulenevaid kohustusi hagejale. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et laenuleping on kehtivalt üles öeldud ja loovutatud.
18.Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Seega on hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 ja § 108 lg-le 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kostja on võtnud laenu kokku 2000 eurot ning sellest tagastanud 482 eurot 2 senti. Kostja on jätnud seega hagejale tagastamata 1517 eurot 98 senti. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud põhinõude 1517 euro 98 sendi osas.
2-20-121468
19.Kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 1517 eurot 98 senti. II
20.Hageja palub kostjalt välja mõista intressi 550 eurot 72 senti. Vastavalt VÕS § 397 lg-le 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Laenuandja ja kostja on laenulepingus nr XXX kokku leppinud intressi 40,4% aastas (dtl 33); laenulepingus nr XXX intressi 44,9% aastas (dtl 37); laenulepingus nr XXX intressi 44,9% aastas (dtl 41); laenulepingus nr XXX intressi 44,9% aastas (dtl 45); laenulepingus nr XXX intressi 44,9% aastas (dtl 49); laenulepingus nr XXX intressi 44,9% aastas (dtl 53); laenulepingus nr XXX intressi 43,8% aastas (dtl 57), laenulepingus nr XXX intressi 44,6% aastas (dtl 61); laenulepingus nr XXX intressi 44,6% aastas (dtl 65); laenulepingus nr XXX intressi 44,6% aastas (dtl 69); laenulepingus nr XXX intressi 44,6% aastas (dtl 75). Kohtu hinnangul on laenuandjal õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja on lepinguid sõlmides vastavaid intressimäärasid aktsepteerinud. Hageja nõuab lepingutelt intressi alates laenude väljastamise kuupäevadest kuni lepingute ülesütlemiseni 16. jaanuaril 2020. Hageja on arvestanud kostja tasutud summad põhivõlgnevuse katteks, seega ei ole kostja intressi tasunud. Intressi võlgnevuse suuruse tõendamiseks on hageja esitanud intressiraportid (dtl 84-93). Intress kokku on
eurot
senti (124,41+70,26+68,70+48,71+15,47+68,19+25,70+52,77+22,78+36,66+17,07=550,72). Kohtu hinnangul on nõutava intressi suurus tõendatud ja tuleb kostjalt täies ulatuses välja mõista.
21.Kostja on esitanud vastuväite, et tal on raske aru saada, kus on intress tasutud ja kus ei ole ning tal on alusta arvata, et laenuandja on küsinud tarbijalt intressi intresside pealt, mis on seadusevastane (dtl 145). Hageja on menetluses korduvalt selgitanud, et on arvestanud kõik kostja tasutud maksed laenude põhiosa katteks, seega ei ole kostja intressi tasunud. Kostja ei ole põhjendanud oma arvamust, et laenuandja on küsinud kostjalt intressi intresside pealt. Hagist ja hageja selgitustest nähtuvalt ei nõua hageja kostjalt intressi intresside pealt vaid ainult kostjale reaalselt väljamakstud laenude põhiosalt. Arvestades, et kostja ei ole oma vastuväidet selles osas põhistanud ega tõendanud, jätab kohus kostja vastuväite selles osas tähelepanuta ning arvestab intressidega hageja märgitud suuruse ja määraga.
22.Kostja on esitanud vastuväite, et laenuandja rikkus vastutustundliku laenuandja põhimõtet. Kui laenuandja oleks täitnud antud tingimus siis ta näeks, et kostja kasutab võetud laene, et tasuda teisi laenukohustusi. Seega laenuandja oleks keelanud koheselt laenusumma suurendamist, ning ei juhtuks sellist olukorda, kus nüüd võlgnevuse summa on laenuandja poolt tahtlikult suurendatud (dtl 145).
23.Hageja ei nõustu kostja vastuses toodud etteheidetega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise osas. Laenuhalduri analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud. Tõenditena on hageja esitanud kostja krediidianalüüsi väljavõtte (dtl 178) ja kostja sissetulekute väljavõtte (dtl 179-186), samuti kostja krediidiküsitlused (dtl 187-197), millelt nähtub, et kostja on märkinud enda igakuiseks neto sissetulekuks XXX – XXX eurot ning igakuisteks kohustusteks XXX – XXX eurot. Küsitluses märkis kostja, et ta on piisava sissetulekuga ja et tal on isiklik kinnisvara. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja esitatud teavet, kontrollis avalike andmebaase, maksehäireregistrit ning lisaks kontrollis kostja finantsseisu, sh
2-20-121468 sissetulekuid, väljaminekuid, võimalike täiturite areste või makseid teistele laenuandjatele jms kostja esitatud arvelduskonto väljavõttelt (dtl 199-218). Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi maksehäiret.
24.VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka KAVS § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 sätestab, et krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline
25.Hageja selgitas, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel kontrollis laenuandja avalikke andmebaase (rahvastikuregistri andmed, kinnistusregistri andmed, krediidiregistri andmed, ekrediidiinfo, krediidiinfo registri andmed). Lisaks kontrolliti kostja dokumentide kehtivust ja finantssanktsiooni info andmeid. Laenuandjal on leping eelpool nimetatud andmebaasidega ning laenuandja infosüsteemi kaudu on võimalik kontrollida vastavate registrite teavet, ilma, et andmebaasidesse peab sisenema eraldi tee kaudu. Seetõttu ilmub päringu tegemisel vastav teave laenuandja andmebaasi, mille väljavõtte esitas hageja tõendina. Laenuandja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiseks kohustatud hankima ja säilitama asjasse puutuva teabe, muid vorminõudeid esitatud ei ole. Laenuandja on selles osas oma kohustust täitnud (dtl 172).
26.Võttes arvesse VÕS §-ga 4034 laenuandjale pandud kohustusi ja hageja esitatud põhistusi ning tõendeid kostja krediidivõimelisuse hindamise osas on kohtu hinnangul tuvastatud, et kostjaga laenulepingu sõlmimisel ei ole rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja on nõuetekohaselt tuvastanud, et kostja oli krediidivõimeline. See, et kostja ei ole algusest peale teostanud õigeaegselt laenu tagasimakseid ei tähenda, et kostja oleks olnud laenu tagasimaksmiseks võimetu. Kohus on hageja esitatud tõenditest kostja krediidivõimelisuse hindamise osas tuvastanud, et probleemid laenu tagastamisega ei olnud põhjustatud kostja võimetusest teostada laenu tagasimakseid vaid kostja valikutest oma olemasolevate finantsvahenditega ümberkäimisel. Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud kostja vastuväited nõutava intressi vähendamise osas. Seega leiab kohus, et hagiavaldus on põhjendatud intressinõude 550 eurot 72 sendi osas. III
2-20-121468
27.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 383 eurot 71 senti. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 415 lg 1 kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Kosjaga sõlmitud laenulepingute üldtingimuste p 12.2.1 kohaselt arvestatakse viivist intressi määraga võrdses määras.
28.Kostja esitas hageja viivisenõude osas vastuväited. Kostja on seisukohal, et laenuandja rikkus vastutustundliku laenuandja põhimõtet ning seoses sellega tuleb rakendada vastutustundliku laenuandja põhimõtete rikkumise tagajärgi (dtl 145). Kohus on juba varasemalt tuvastanud, et laenuandja ei rikkunud vastutustundliku laenuandja põhimõtet. Samuti leiab kostja, et hageja poolt arvestatud viivisemäär on ebaseaduslik, kuna Riigikohus on leidnud (Riigikohtu 10. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13), et tühine on kokkulepitud viivisemäär, mis ületab seaduslikku viivisemäära üle kahekümne korra (dtl 145).
29.Tartu Ringkonnakohus on leidnud, et ebamõistlikuks ei saa VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes pidada sellist hüvitist, mida seadusandja lubab tarbijalt nõuda. Kuna seadusandja lubab VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel tarbijalt nõuda viivist samas ulatuses, mis on tarbijakrediidilepingus intressimäärana kehtivalt ette nähtud, siis ei saa sellist viivise kokkulepet pidada VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühiseks. Riigikohus ei lahendanud 10. mai 2016. a otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-2516 tarbijakrediidilepingust tulenevat vaidlust. Riigikohtu poolt nimetatud tsiviilasjas tehtud järeldusi ei ole seega tarbijakrediidilepingute kohta sätestatud eriregulatsiooni arvestamata võimalik tarbijakrediidilepingutele üle kanda. Tarbijakrediidilepingu tüüptingimustes sisalduv viivisemäär, mis on võrdne samas tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimääraga, ei ole VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus (vt Tartu Ringkonnakohtu 18. novembri 2020. a otsus tsiviilasjas nr XXX, p 8). Arvestades, et käesoleval juhul on tegemist just tarbijakrediidilepinguga, ei ole kohtu hinnangul tüüptingimuse alusel intressimääraga võrdses määras nõutav viivis suurusega 40,4% aastas kostjat ebamõistlikult kahjustav.
30.Kuna kostjaga sõlmitud laenulepingud nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX on refinantseerimislepingud, siis arvestab hageja nõuet kostjale kasulikumal moel ja arvestab viivist laenulepingus nr XXX kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 40,4% aastas kogu põhivõla summalt 1517 eurolt 98 sendilt ülesütlemise päevast alates s.o 16. jaanuarist 2020 kuni hagi esitamiseni s.o 31. augustini 2020 ning nõuab viivist summas 383 eurot 71 senti. Hageja esitas viivise arvestuse hagiavalduse lisana (dtl 119). Kuna kostja on rikkunud raha maksmise kohustust, on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise tasumist. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 383 eurot 71 senti.
31.TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis alates
2-20-121468
1.septembrist 2020 kuni põhinõude (1517 eurot 98 senti) kohase täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. IV
32.Hageja nõuab kostjalt teenustasu lepingute sõlmimise eest. Lepingutes nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX on pooled kokku leppinud lepingutasu. Vastavalt laenulepingute üldtingimuste punktile 11.1. (dtl 100) ja laenulepingute põhitingimuste punktile 4. (dtl 33; 37; 41; 45; 49; 53; 57; 61; 65; 69; 75) on laenusaaja kohustatud tasuma lepingutasu, mis on fikseeritud laenulepingus.
33.Pooled on kokku leppinud, et lepingutasu laenulepingu nr XXX sõlmimise eest on 13 eurot 83 senti; lepingutasu laenulepingu nr XXX sõlmimise eest on 47 eurot 10 senti, lepingutasu laenulepingu nr XXX sõlmimise eest on 60 eurot 6 senti; lepingutasu laenulepingu nr XXX sõlmimise eest on 66 eurot 78 senti; lepingutasu laenulepingu nr XXX sõlmimise eest on 83 eurot 66 senti, lepingutasu laenulepingu nr XXX sõlmimise eest on 94 eurot 56 senti; lepingutasu laenulepingu nr XXX sõlmimise eest on 115 eurot 54 senti; lepingutasu laenulepingu nr XXX sõlmimise eest on 129 eurot 55 senti; lepingutasu laenulepingu nr XXX sõlmimise eest on 151 eurot 32 senti; lepingutasu laenulepingu nr XXX sõlmimise eest on 167 eurot 42 senti. Kokku kohustus kostja tasuma laenuandjale lepingutasu 929 eurot 82 senti (13,83+47,10+60,06+66,78+83,66+94,56+115,54+129,55+151,32+167,42=929,82). Kostja ei oli lepingutasu nõudele vastuväiteid esitanud. Kohus mõistab lepingutasu 929 eurot 82 senti kostjalt hageja kasuks välja.
34.Hageja nõuab kostjalt kiirmakse teenustasu. Laenulepingu sõlmimisel avaldas kostja soovi kiirmakseteenuse kasutamiseks, et kiirendada makse liikumist (saada kiiresti laenatud raha enda kontole). Kiirmakseteenuse tasu oli laenuandja poolt sisse arvestatud maksegraafikusse (dtl 109). Vastavalt laenuandja hinnakirjale (dtl 111) on kiirmakse teenustasu 15 eurot, mida kostja tasunud ei ole, kuid teenust on kostja kasutanud. Seega on kiirmakse teenustasu võlgnevus summas 15 eurot. Kostja ei ole kiirmakse teenustasu nõudele vastuväiteid esitanud. Kohus mõistab kiirmakse teenustasu 15 eurot kostjalt hageja kasuks välja.
35.Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude tasumist. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitas tõenditena väljavõtte saadetud tasuta kirjadest (dtl 112) ja tasulised kirjad (dtl 113-118).
36.VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja nõuab sissenõudekulusid summas 50 eurot. Sissenõudekulud on kujunenud järgmiselt: 1 tasulise kirja saatmine 25 eurot, 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Kohtu hinnangul on sissenõudekulud tulenevalt VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 põhjendatud. Kohus mõistab võla sissenõudmiskulud 50 eurot kostjalt hageja kasuks välja. V
2-20-121468
37.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas Osaühingu Aktiva Finants hagi V.R. suhtes täies ulatuses.
38.Kostjal esitas üldised vastuväited hageja õigusabikulude kohta. Kostja leidis, et hagejal oleks olnud võimalik oma menetluslikud eesmärgid saavutada kasutades mõnda oma töötajat või teenistujat, kellel tulenevalt tööülesannetest on juriidilised teadmised. Käesoleval juhul on tegemist võlanõude sissenõudmisega, mis ei ole õiguslikult keerukas ning seetõttu jääb arusaamatuks vajadus kasutada välist õigusnõustajat hagi koostamisel. Aktiva Finants ja Julianus inkasso asuvad sama aadressil ja tegelevad põhimõtteliselt samade asjadega, lihtsalt erinevad juriidilised kehad. Ettevõtted kuuluvad ühte gruppi. Osaühingul Aktiva Finants, üle 7 miljoniga käibega äriregistri järgi inkasso teenustega tegeleval ettevõttel ei saa olla nii, et neil puuduvad oma juristid. Kasutades antud jokk skeemi saavad nad lisada oma klientidele lisa kulutusi (dtl 146).
39.Hageja 4. veebruari 2021. a seisukoha kohaselt ei ole hageja põhitegevusalaks võlgade sissenõudmine. Äriregistri on andmete järgi hageja põhitegevusalaks inkassoteenus ja krediidiinfo. Hageja ei osuta juriidilisi teenust. Kohtusse pöördumine ja läbirääkimiste pidamine kohtumenetluses eeldab õigusaktide tundmist ja õigusteadmisi. Seetõttu on hageja otsustanud menetluses osaleda lepingulise esindaja kaudu (dtl 174). Kohus nõustub hageja samas menetlusdokumendis esitatud seisukohaga, et kolmandate isikutega tehtavatest tütarettevõtja tehingutest ekkivad õigused ja kohustused ei ole omistatavad emaettevõtjale ning see seisukoht on kohaldatav ka menetluskulude kindlaksmääramisel (Riigikohtu 1. detsembri 2015. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15, p 9). Kohtul ei ole teavet, kui palju on hageja töötajate hulgas juriste ning kohus ei saa kohustada hagejat ennast esindama oma töötajate kaudu. TsMS § 217 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Käesoleval juhul ei ole kohtu hinnangul tuvastatav, et vaidluse vähese keerukuse tõttu oleks menetlusosaline ilmselt saavutanud oma menetluslikud eesmärgid ka ilma välise esindaja abita, kasutades lepingulise esindajana oma töötajat või teenistujat. Seetõttu ei arvesta kohus kostja väited välise õigusnõustaja põhjendamatuse osas.
40.Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 325 euro ja lepingulise esindaja õigusabikulude 1560 euro väljamõistmiseks
41.Hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu kokku 325 eurot. Kuna riigilõivu tasumise kohustus ja suurus tuleneb seadusest, siis on see põhjendatud menetluskulu.
42.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus selgitab, et eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (Riigikohtu 12. juuni 2013. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-21-92-13, p 14 ja lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13, p 14) ja 140 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-18-7296, p 25). Kohus leiab, et kostja esindaja tunnihind
2-20-121468 120 eurot ilma käibemaksuta on põhjendatud, kuid lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud üksnes osaliselt.
43.Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule.
44.Hageja menetluskulude nimekirja kohasel on õigusabiteenuseid: Teenus Nõude alusdokumentidega tutvumine ja nõude analüüs. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine, avalduse esitamine. Hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule.
17.septembri 2020 kohtumäärusega tutvumine ja kohtunõudele hageja 1. oktoobri 2020 vastuse koostamine ja selle esitamine kohtule. Kostja hagivastusega tutvumine, selle analüüs.
14.jaanuari 2021 kohtumäärusega tutvumine; kohtunõudele hageja 4. veebruari 2021 vastuse ettevalmistamine, lisade kogumine, komplekteerimine; kohtule esitamine. Hageja 23. aprilli 2021 seisukoha koostamine, menetluskulude nimekirja koostamine, kohtule esitamine. Kokku
hagejale
osutatud
Kulunud aeg 30 minutit 30 minutit
järgnevaid
Tasu suurus 60 eurot 60 eurot
3 tundi 2 tundi minutit
360 eurot 30 300 eurot
30 minutit 5 tundi
60 eurot 600 eurot
1 tund
120 eurot
13 tundi
1560 eurot
45.Kohus on seisukohal, et täielikult on põhjendamata järgmiste hageja esindaja toimingute ajakulu: Kostja hagivastusega tutvumine, selle analüüs. Kujunenud kohtupraktika kohaselt peaksid asja materjalide ja kohtudokumentide analüüs ning kliendiga nõupidamised olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument (vt näiteks Tartu Ringkonnakohtu XX.XX.XXXX lahend tsiviilasjas nr XXX, p 8). Hageja ei esitanud toiminguga seoses ühtegi menetlusdokumenti, seega ei ole tegemist põhjendatud ajakuluga.
46.Kohus on seisukohal, et osaliselt on põhjendamata järgmiste hageja esindaja toimingute ajakulu: Nõude alusdokumentidega tutvumine ja nõude analüüs; maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine, avalduse esitamine. Vastavad toiming on tehtud enne hagimenetlust maksekäsu kiirmenetluses. TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Riigikohus on leidnud, et erinevalt hagimenetlusest hüvitatakse maksekäsu kiirmenetlusega kaasnevad arvestuslikud kulud nimetatud fikseeritud määras sõltumata sellest, kas maksekäsu kiirmenetluses kasutatakse lepingulist esindajat (vt Riigikohtu 8. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16516
2-20-121468
16 p.12.3.). Eelnevast tulenevalt tuleb nimetatud maksekäsu kiirmenetluses tekkinud kulud hagejale hüvitada 20 euro ulatuses. Hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule. Arvestades hagiavalduse keerukust ja mahtu, nõude olemust ja hagiavalduse tüüpvormi, (samalt hagejalt on kohtule esitatud suur hulk sarnaseid hagiavaldusi, milles vahetuvad üksnes kostja nimi, lepingu numbrid ja summad) on kohtu hinnangul hagiavalduse koostamise põhjendatud ajakulu 2 tundi.
17.septembri 2020 kohtumäärusega tutvumine ja kohtunõudele hageja 1. oktoobri 2020 vastuse koostamine ja selle esitamine kohtule. Võttes arvesse, et esitatud hageja vastuses on sisuliselt kopeeritud hagiavalduses väljatoodut on kohtu hinnangul nende toimingute põhjendatud ajakuluks 1 tund.
14.jaanuari 2021 kohtumäärusega tutvumine; kohtunõudele hageja 4. veebruari 2021 vastuse ettevalmistamine, lisade kogumine, komplekteerimine; kohtule esitamine. Nimetatud toimingute põhjendatud ajakulu, arvestades hageja 4. veebruari 2021 vastuse mahtu ja sisu, on kohtu hinnangul 3 tundi 30 minutit. Hageja 23. aprilli 2021 seisukoha koostamine, menetluskulude nimekirja koostamine, kohtule esitamine. Nimetatud toimingutele on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu 30 minutit.
47.Eeltoodust tulenevalt on hageja esindaja toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 7 tundi. Kuna hageja ise on esindaja ajakuluks märkinud kokku 13 tundi, siis on kohus põhjendamata ajakuluks lugenud 6 tundi. Põhjendatud esindajatasu suuruseks on seega kokku 840 eurot (esindaja põhjendatud ajakulu 7 tundi x tunnihind 120 eurot = 840 eurot). Hageja on käibemaksukohustuslane ja ei taotle seetõttu menetluskuludelt arvestatud käibemaksu hüvitamist. Vastavalt TsMS §-le 4842 tuleb hagejale maksekäsu kiirmenetluses tekkinud kulud hüvitada 20 euro ulatuses.
48.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud seega 1185 eurot, sh riigilõiv 325 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 840 eurot.
49.Lähtudes hageja vastavast taotlusest ning TsMS § 177 lõikest 4, leiab kohus, et kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni selle täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
50.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.