5.Välja mõista hagejalt XX-lt kostja Transpordiremont OÜ kasuks ülejäänud osas menetluskulud summas 660 eurot.
6.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (660 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Jätta rahuldamata alates 05.03.2021 esitatud hageja taotlused dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 22.03.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Transpordiremont OÜ (kostja) vastu 1 600 euro nõudes. Pärnu Maakohus andis avalduse üle Harju Maakohtule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses, kuna kostja esitas avaldusele vastuväite. Hageja esitas hagi 14.05.2019, milles nõudis kostjalt 1 600 eurot ja seadusjärgset viivist hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagi kohaselt ostis hageja järelmaksuga ostu-müügilepingu alusel sõiduki Hyundai i40, registrimärgiga XXXXXX (sõiduk). Suvel 2018 lakkas sõiduki mootor tavapäraselt töötamast. Põhjuse väljaselgitamiseks ja remondi teostamiseks pöördus hageja kostja poole. Kostja poolt läbiviidud diagnostika tulemusel teatas kostja, et sõiduki mootor ja turbiin vajasid vahetamist. Kostja pakkus hagejale vastavate tööde teostamist 2 000 euro eest (töö, varuosad ja materjalid). Hageja oli nõus ja pooled leppisid kokku, et hageja tasub järelmaksuga vähemalt 300 eurot kuus sularahas. Kostja lõpetas tööd 21.08.2018. Kostja selgitas hagejale, et ta toestas kokkulepitud tööd (mootori, turbiini, mootoriõli ja muud tarvikud vahetati). Sõiduki mootorõli ja filtrite vahetamise kuupäevaks märgiti 19.08.2018, sõiduki läbisõit 238 124 km ja mootoriõli järgmise vahetuse soovituslik oli läbisõit 253 124 km. Kostja esitas arve 2 066,35 eurot järgmiste tööde/materjalide eest: mootori vahetus 450 eurot, mootor 1 000 eurot, turbiin 270 eurot, kohale toimetamine 50 eurot, tihendid 186 eurot, seib 12 eurot, filtrid 31,50 eurot, klamber 3,85 eurot, õli 43 eurot, jahutusvedelik 20 eurot. Hageja tasus kostjale arve alusel osamaksetega 1 600 eurot. Sõiduki mootor jäi 10.12.2018 seisma ja enam ei käivitunud, st 3 kuud ja 20 päeva hiljem ning sõidetud oli 11 806 km (sõiduki läbisõit oli 249 930 km). Mootoriõli järgmiseks vahetuseks märgitud läbisõit ei olnud veel saavutatud. Hageja palus kostjal garantii korras puudused likvideerida. Kostja teatas hagejale, et väidetavalt vahetatud turbiin ei töötanud korralikult ja selle tulemusel tekkis mootoris rike. Selle puuduse kõrvaldamise eest nõudis kostja hagejalt 1 000 eurot. Hageja keeldus selle summa maksmisest, sest tegemist oli kostja teostatud töö puudusega. Kostja hagejale mingeid hoiatusi ega selgitusi ei andnud seoses tehtud töödega. Hageja niigi kontrollis mootoriõli ja jahutusvedeliku taset pidevalt. Hageja kahtles, kas kostja üldse teostas kokkulepituid töid, sest kostja pole ühtegi tõendit esitanud. Hageja ütles hagiavalduses kostjaga lepingu üles ja nõudis teostamata jäetud tööde eest raha tagasi. Isegi kui kostja teostas töid, siis ei vastanud kostja töö lepingutingimustele (tööl ei ole kokkulepitud omadusi, st mootor ja turbiin ei töötanud; kostja töö ei sobinud otstarbeks, milleks hageja autot vajas ning töö ei olnud tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga). Kostja ei selgitanud diagnostika käigus välja, kas rike esines ainult mootoris või ka turbiinis. Pärast kostja tööde lepingutingimustele mittevastavuse avastamist ei pidanud hageja vajalikuks enam tööde eest tasumist jätkata. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata ning panna menetluskulu hageja kanda. Kostja lepingut ei rikkunud ja kostja teostatud tööd vastasid kokkuleppele. Hageja võttis tööd vastu. Hageja ei olnud auto omanik ja seega ei saanud hageja kostja vastu nõuet esitada. Kostja nõustus, et 2018 augustis pöördus hageja kostja poole ja palus teha ta sõiduk korda. Esmane diagnostika näitas, et tegemist oli mootori rikkega. Ilmnes ka mootoriõli ja jahutusvedeliku täielik puudumine ning mootor ei käinud ringi. Detailsema rikke tuvastamiseks oli mootori klapikaan maha võetud. Selgus, et mootor kuulus väljavahetamisele, kuna mootori remont ei olnud tehniliselt ega rahaliselt otstarbekas. Kostja teavitas sellest hagejat ja kutsus hageja olukorraga tutvuma. Auto juures arutasid pooled sõiduki mootori remondi võimalusi ja kostja tegi omalt poolt pakkumise vahetada mootor ja rikke käigus kahjustada saanud seadmed välja uute vastu. Kostja teavitas hagejat uute varuosade maksumusest. Kuna hageja jaoks oli hind liiga kõrge, siis teatas hageja, et hangib ise varuosad. Sõiduk jäi remondikotta seisma. Kahe nädala pärast palus hageja kostjalt abi kasutatud varuosade leidmiseks, kuna ta ise ei leidnud varuosi. Kostja hoiatas hagejat, et kasutatud varuosade hankimine võis olla seotud riskidega ja mõjutada töö tulemust. Hageja nõustus sellega, kuna ta tahtis hoida raha kokku. Kostja leidis Leedu kasutatud varuosade müügikuulutuse, mille kohaselt eraisik müüs mootorit. Hageja andis nõusoleku varuosade hankimiseks. Müüja andis suulise garantii, et mootor oli töökorras, ja kui esineb mittevastavusi, siis saab mootori tagastada müüjale tingimisel, et mootor pole lahti võetud ning mitte hiljemalt kui kahe nädala möödudes. Ka sellest asjaolust oli hageja teavitatud. Pooled sõlmitud suulise kokkulepe remondi teostamiseks ja Leedust hangitud juppide kasutamiseks remondiks. Hageja oli teadlik riskidest ja andis oma nõusoleku mootori ostmiseks ja töö teostamiseks. Kostja vahetas mootori ning kahjustada saanud seadmed. Kostja pidi seadmed vahetama, mitte olemasolevaid parandama. Enne hagejale sõiduki üleandmist kontrolliti mootori käivitust ja anti sõiduk üle hagejale. Üleandmisel juhiti hageja tähelepanu asjaolule, et mootoril puudus hoolduse ajalugu ja paluti kasutada autot heaperemehelikult ehk kontrollida õli ja jahutusvedeliku taset kord iga teise päeva järel. Hageja tõi sõiduki tagasi jaanuaris 2019, kuna hagejal tekkisid raskused mootori käivitamisega. Esmane ülevaatus näitas, et mootoris puudus õli. Hageja avaldas kostjale, et mootori vahetusest ta ei kontrollinud kordagi õli taset. Hagejale pakuti teha mootor lahti ja tuvastada viga, hageja nõustus sellega. Kostjapoolse ülevaatuse käigus tuvastati, et mootori õli puudumise tagajärjel oli rikutud sõiduki turbokompressor - turbokompressori võll kuumenes üle, murdus kaheks ja väljaheitegaasid suundusid õlikanalite kaudu mootorisse, kus ummistasid koos õlijääkidega mootori liikuvad osad (mootor oli kinni kiilunud). Kostja selgitas hagejale, et hageja tegevusetus ja hooletus mootori õli kontrollimisel viis mootori rikkumiseni. Hageja soovis saada kostjalt tagasi raha, mida ta on maksnud sõiduki remondi eest. Kostja teostas veel lisaks mootorivahetusele ka teisi töid. Hageja ei tõendanud, et kostja muud tööd polnud vajalikud sõiduki parandamiseks. Hagi rahuldamisel rikastuks hageja oluliselt kostja arvelt. Hageja kinnitas arve osalise tasumisega, et ta oli nõus sellega, et talle tarnitakse odavad kasutatud varuosad ja ta maksis selle eest vastava tasu. Hageja rikkus omaltpoolt lepingut, kuna jättis kostjale tasumata 400 eurot. Seega oli kostjal alus oma kohustuste täitmisest keelduda. Kostja selgitas, et kasutatud varuosade garantii ei ületa üldjuhul kolme kuud. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Kohus määras kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1 728 eurot, millele lisandus seadusjärgne viivis. Vaidlustamata asjaolude kohaselt vahetas kostja sõidukil 2018 augustikuus mootori ja turbiini. Kostja esitas hagejale teostatud tööde eest arve 2 066,35 eurot, millest hageja tasus 1 600 eurot.
Samuti puudus vaidlus, et hageja sai peale mootori ja turbiini vahetust sõidukit sihtotstarbeliselt kasutada kuni 10.12.2018 ja sõita 11 806 km. 12.06.2019 loovutas sõiduki omanik hagejale kõik võimalikud nõuded kostja vastu. Kohus tuvastas võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 ja § 170 alusel, et nõude loovutamine oli nõuetekohane. Tõendeid selle kohta, et tegemist oli tühise loovutamise tehinguga, kohtule ei esitatud. Poolte vahel oli sõlmitud tarbijatöövõtuleping (VÕS § 635 lg 4). Kohus juhindus VÕS § 641 lg-st 2, § 642 lg-st 2, § 644 lg-st 1 ning § 77 lg-st 1. Poolte vahel polnud vaidlust selles, et hageja andis kostjale nõusoleku kasutatud varuosade hankimiseks ja pärast nõusoleku saamist soetas kostja mootori müügikuulutuse kaudu Leedust. Peale tööde teostamist ja enne hagejale üleandmist kontrolliti mootori käivitust. Kohus leidis, et käesoleval juhul ei esinenud VÕS § 641 lg 2 toodud juhtumeid, kuivõrd hageja sai sõidukit peale mootori ja turbiini vahetamist sihtotstarbeliselt kasutada. Kostja hoiatas hagejat, et kasutatud varuosade hankimine võis olla seotud riskidega ja mõjutada töö tulemust. Hageja pidi aru saama, et katkise mootori vahetamisel kasutatud mootori vastu ei pruukinud sellel olla samaväärseid omadusi kui uuel mootoril. Seega olid hageja etteheited kostjale töö lepingutingimustele mittevastavuse osas kohatud. Hageja ei tõendanud, et poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel kostja poolt teostatud töö ei vastanud lepingutingimustele. Lepingu eesmärgiks oli, et kostja vahetab hageja sõidukil mootori ja turbiini ning seda on antud juhtumil kostja ka tegi. Kostja palus sõiduki üleandmisel hagejal kontrollida õli ja jahutusvedeliku taset kord iga teise päeva järel. Hageja avaldas, et ta regulaarselt kontrollis õli ja jahutusvedeliku taset. Kohus leidis, et hageja ei saanud tugineda kasutatud varuosade osas kuue kuulise garantii olemasolule. Hageja asus menetluses seisukohale, et kostja poolt oli tõendamata, et viimane üldse mootori ja turbiini vahetas. Kostja lükkas hageja väite ümber. Tõenditest nähtus, et algselt oli sõiduki mootori number D4FDCU222938 ning peale vahetamist on mootori number D4FDCU128023. Tõenditest järeldus, et kostja teostas töövõtulepingujärgsed tööd ning tehtud tööd vastasid lepingutingimustele. Hageja soovis saada kostjalt tagasi kogu rahasumma, mis ta tööde teostamiseks tasus. Kohus hagejaga ei nõustunud, kuivõrd hageja sai sõidukit kasutada ning kogu raha tagasisaamisel oleks hageja kostja arvelt rikastunud. Hagejal võis olla kostja vastu üksnes kahju hüvitamise nõue, kuid kahju hüvitamist hageja ei taotlenud. Kuivõrd hageja põhinõue jäi rahuldamata, siis ei kuulunud rahuldamisele viivisenõue. Kõik otsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid hagi läbivaatamisel tähtsust ei omanud ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Apellatsioonkaebus
5.Hageja taotles maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 1 600 eurot ja seadusest tulenev viivis alates hagi esitamisest kuni täieliku rahuldamiseni. Hageja vaidlustas ka menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulud tuli jätta kostja kanda. Maakohus kohaldas valesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ja hindas ebaõigesti tõendeid ning see mõjutas oluliselt kohtulahendit. Kohus oleks pidanud hagi rahuldama. Kohus ei käsitelnud poolte kõiki väiteid ja tõendeid lõpplahendis. Kohtu hinnang sõiduki omaniku vahetumise ja nõude loovutamise osas ei omanud asjas tähtsust. Kohus leidis valesti, et hageja ei soovinud kahju hüvitamist. Hageja nõudis kostjalt 1 600 euro välja mõistmist. Kohus ei olnud poole õiguslike põhjendustega seotud ja seega oleks kohus pidanud hindama hagi rahuldamist kõikidel võimalikel õiguslikel alustel. Hageja vaidles kõikidele kostja väidetele vastu. Kostja pidi oma väiteid tõendama, kuid kostja seda ei teinud. Kostja ei tõendanud mootori ja turbiini ostmist ja vahetamist ning ka arvel märgitud seadmete ja kaupade ostmine ja tööde teostamine oli tõendamata. Kostja võttis hagejalt raha mootori ja turbiini väidetava vahetamise eest, kuid tegelikkuses neid ei vahetanud.
Kolme kuu möödudes kordunud rike ja selle olemus viitas sellele, et mootor või vähemalt turbiin ei olnud tegelikult vahetatud. Kostja töö tuli lugeda lepingutingimustele mittevastavaks, sest eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal. Hageja ei andnud nõusolekut kasutatud varuosade hankimiseks. Kasutatud seadmete ostmist või valimist hagejaga ei arutatud. Ka mingeid selgitusi ega hoiatusi võimalike riskide kohta kostja hagejale ei jaganud sh kohustust kontrollida õli ja jahutusvedeliku taset. Hageja kui tarbija jaoks ei omanud tähtsust, kas kostja teostab mootori ja turbiini remonti, ostab uue või kasutatud mootori ja turbiini. Hageja jaoks oli tähtis saada kostja töö tulemusel töökorras mootori- ja turbiiniga auto, mis kestab vähemalt kuus kuud. Lepingu eesmärgiks oli sõiduki parandamine, so. rike kindlaks tegemine ja selle kõrvaldamine, mitte mootori ja turbiini vahetamine. Isegi, kui lepingu eesmärgiks oleks olnud mootori ja turbiini vahetamine, siis ka seda eesmärki ei saavutatud. Kostja ei tõendanud, et mootori rike põhjuseks oleks olnud õli või jahutusvedeliku puudumine. Kohus jättis alusetult kohaldamata VÕS § 642 lg 2. Hageja ei nõustunud kohtu seisukohaga, et hageja ei saanud tugineda kasutatud varuosade osas kuue kuulise garantii olemasolule. Tarbijale seadusega antud garantii oli kaks aastat, mitte kohtu märgitud kuus kuud. Hageja vaidles Avo Marmori hinnangule vastu. Kohus ei võtnud ka seisukoha hageja esitatud vastuväidete osas nimetatud tõendile (hageja jäi kõiki menetluses esitatud vastuväidete juurde). Vastus apellatsioonkaebusele
6.Kostja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja menetluskulud apellatsiooniastmes hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohus kohaldas õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg st 6 tulenevalt neid ei korda.
8.Esmalt lahendab ringkonnakohus veel lahendamata taotlused. Ringkonnakohus jätab alates 05.03.2021 esitatud hageja taotlused dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks rahuldamata. TsMS § 238 lg 1 esimese lause kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Hageja esitatud tõendid ei oma tähtsust, sest neist ei nähtu asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid.
9.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
10.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Apellant on kaebuses enamuses korranud maakohtu menetluses esitatud väiteid ja neile kõigile on maakohus piisava põhjalikkusega vastanud.
11.VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 76 lg 4 kohaselt eeldatakse, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, et täitmine oli täielik ja kohustus täideti kohaselt. Kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise
ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja (vt Riigikohtu 18.04.2018 otsus tsiviilasjas nr 214-61484, p 18; 28.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 22 ja 24).
12.Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja vahetas sõidukil Hyndai i40, reg.märgiga XXXXXX mootori ja turbiini 2018 augustis. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja andis oma nõusoleku kasutatud varuosade hankimiseks ja et kostja soetas müügikuulutuse kaudu sõidukile mootori, olles eelnevalt hoiatanud hagejat, et kasutatud varuosade hankimine võib olla seotud riskiga ja mõjutada töö tulemust. Peale tööde teostamist ja enne hagejale üleandmist kontrolliti mootori käivitust, hageja vaatas töö üle ja puudusi ega pretensioone polnud. Lisaks on tõendatud, et sõiduki üleandmisel palus hageja kostjal kontrollida kord iga teise päeva järel õli ja jahutusvedeliku taset. Hageja võttis 21.08.2018 kostjalt töö vastu. 14.05.2019 esitatud hagiavalduses on hageja nõude aluseks asjaolu, et tema sõidukit ei remonditud kvaliteetselt ja ta palus tagastada osaliselt remondi eest tasutud 1600 eurot. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohtu hinnangul jaotas maakohus tõendamiskoormise õigesti ja hageja ülesandeks oli töö vastuvõtmise korral tõendada, et kokkulepitud töö ei olnud tehtud nõuetekohaselt, st ei vastanud lepingutingimustele. Maakohus ei rikkunud kaebuses väidetud menetlusnorme, kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt on tõendamiskoormist menetluse kestel pooltele selgitanud. Hageja on tuginenud tööde mittevastavusele, kuid oma väiteid ta tõendanud ei ole. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja leiab, et hageja nõue lepingu esemeks olevate tööde maksumuse 1600 euro tagasinõudmiseks ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 4 kohaselt ei korda neid. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Metluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kuivõrd maakohus määras kindlaks menetluskulud rahaliselt, siis teeb seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 3). Kostja kulud apellatsiooniastmes on lepingulise esindaja tasu 1 929,60 eurot (16,05 tundi tasumääraga 120 eurot tunnis käibemaksuta). Ringkonnakohus hindas esindajatasu vajalikkust ja põhjendatust ning leidis, et kostja esindaja toimingud on põhjendatud osaliselt 13 tunni ulatuses arvestades vaidluse sisu ja kaebuse ulatust ning menetluse käiku. Ringkonnakohus märgib, et vaidlus ei olnud keeruline, kuid hageja esitas apellatsioonimenetluses hulgalisi seisukohti ja taotlusi, mis tegid asja tavapärasest mahukamas ja sellega põhjustas hageja kostja menetluskulude suurenemise. Samas ei olnud kostja ajakulu vastaspoole esitatuga tutvumiseks kõikide toimingute puhul menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses vajalik ja põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnang kostja kuludele on järgmine: − − − − − − − −
apellatsioonkaebusega tutvus ja analüüs (2 t) – põhjendatud ja vajalik 2 tundi; 15.06.2020 taotluse koostamine (1,5 t) - põhjendatud ja vajalik 1 tund 30 minutit; apellandi 22.06.2020 seisukohaga tutvus (0,5t) - põhjendatud ja vajalik 5 minutit; apellatsioonkaebusele vastuse koostamine (3t) - põhjendatud ja vajalik 3 tundi; apellandi 17.07.2020 arvamusega tutvus (0,5t) - põhjendatud ja vajalik 10 minutit; apellandi 21.07.2020 taotlusega tutvus (0,15t) - põhjendatud ja vajalik 10 minutit; 27.07.2020 seisukoha koostamine (1,5 t) - põhjendatud ja vajalik 1 tund 30 minutit; apellandi 29.07.2020 tõendiga tutvus (0,15 t) - põhjendatud ja vajalik 5 minutit;
− − − − − − − − − − − − − − − −
apellandi 31.07.2020 vastuväidetega tutvus (1t) - põhjendatud ja vajalik 15 minutit; 01.09.2020 kompromissi projektiga tutvus (0,2t) - põhjendatud ja vajalik 5 minutit; apellandi 05.10.2020 taotlusega tutvus (0,15 t) - põhjendatud ja vajalik 15 minutit; apellandi 12.10.2020 seisukohata tutvus ( 0,15 t) - põhjendatud ja vajalik 5 minutit; apellandi 13.10.2020 taotlusega tutvus (0,15 t) - põhjendatud ja vajalik 5 minutit; apellandi 19.10.2020 taotlusega tutvus (0,15 t) - põhjendatud ja vajalik 5 minutit; apellandi 29.10.2020 seisukohaga tutvus (0,5 t) - põhjendatud ja vajalik 15 minutit; apellandi 22.11.2020 taotlusega tutvus (0,5 t) - põhjendatud ja vajalik 15 minutit; apellandi 06.12.2020 kirjaga tutvus (0,15 t) - põhjendatud ja vajalik 5 minutit; apellandi 09.12.2020 taotlusega tutvus (0,5 t) - põhjendatud ja vajalik 30 minutit; 22.12.2020 kohtumäärusega tutvus ( 0,15t) - põhjendatud ja vajalik 10 minutit; apellandi 28.12.2020 taotlusega tutvus ( 0,2 t) - põhjendatud ja vajalik 10 minutit; apellandi 06.01.2021 taotlusega tutvus (0,5 t) - põhjendatud ja vajalik 30 minutit; 22.02.2021 vastuse koostamine (0,15 t) - põhjendatud ja vajalik 15 minutit; apellandi 31.03.2021 seisukoha tutvus (0,5t) - põhjendatud ja vajalik 30 minutit; käesoleva seisukoha ja menetluskulude koostamine (1t) - põhjendatud ja vajalik 1 tund.
Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata TsMS § 175 lg 1 alusel esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Arvestades esindaja toimingute ajakulu, toimingute sisu ja asja keerukust saab käesolevas vaidluses lugeda põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu suuruseks 120 eurot käibemaksuta. Kokku on kostja esindajakulud põhjendatud 1 560 eurot (13 tundi x 120 eurot). Kostja taotlus menetluskulude hüvitise väljamõistmiseks jääb rahuldamata 369,60 euro osas. Ringkonnakohus kohustas 30.06.2020 määrusega tasuma hagejat kostja menetluskulude katteks ettemaksu 900 eurot. Kohus maksab otsuse jõustumisel menetluskulud kostjale välja tagatise arvelt. Hagejal tuleb täiendavalt hüvitada menetluskulude katteks kostjale 660 eurot (1560-900). Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat tasuma menetluskuludelt viivist. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.