XX hagi Transpordiremont OÜ vastu 1 600 euro ja viivise nõudes
Hagihind
1 728 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XX (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx, xxx alevik, xxx vald, xxxxx xxx maakond) Hageja lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk (e- post: xxx) Kostja: Transpordiremont OÜ (registrikood 12731424, asukoht Punane tn 33, 13611 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja Alexander Anissimov (e- post: xxx)
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Kohtuistungi toimumise aeg
12.03.2020.a, edasi kirjalik menetlus
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk Kostja seaduslik esindaja Roman Šabasev Kostja lepingulised esindajad Aleksandr Anissimov ja Galina Danilišina
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata XX hagi Transpordiremont OÜ vastu 1 600 euro ja viivise nõudes.
2.Jätta menetluskulud hageja XX’i kanda.
3.Välja mõista XX’ilt Transpordiremont OÜ kasuks menetluskulu kokku summas 1 728 eurot.
4.Välja mõista XX’ilt Transpordiremont OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 728 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnev menetlus
1.XX esitas 22.03.2019.a kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Transpordiremont OÜ vastu 1 600 euro nõudes. Kohus tegi 05.04.2019.a võlgnikule ettepaneku tasuda avaldajale taotletav võlg ning menetluskulud. Võlgnik esitas 17.04.2019.a makseettepanekule vastuväite. 06.05.2019.a kohtumäärusega andis kohtunikuabi XX’i avalduse üle Harju Maakohtu kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. Hageja nõue ja põhjendused
2.XX esitas 14.05.2019.a kohtule hagi Transpordiremont OÜ vastu 1 600 euro ja viivise VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude (1 600 eurot) täieliku rahuldamiseni nõudes. Hagiavalduse kohaselt 2018.a suvel hakkas sõiduki Hyundai i40, registrimärgiga xxxxxx mootor halvasti töötama. Põhjuse väljaselgitamise ja vajaliku remondi teostamise eesmärgil pöördus hageja kostja poole. Kostja poolt läbiviidud (ja hageja poolt kostjale sularahas tasutud 100 euro) diagnostika tulemusel teatas kostja, et sõiduki mootor ja turbiin vajavad vahetamist. Kostja pakkus hagejale vastavate tööde teostamist, st. tööd, varuosad ja materjalid, kokku 2 000 euro eest. Hageja oli nõus, kuid palus anda võimaluse tasuda töö eest osade kaupa. Pooled leppisid kokku, et hageja tasub töö eest järelmaksuga vähemalt 300 eurot kuus ja kokku 2 000 eurot. Töö eest tasumine pidi toimuma sularahas. 07.08.2018.a tegi hageja ettemaksu 250 eurot. 21.08.2018.a teatas kostja hagejale, et töö on teostatud ning hageja võib selle järgi tulla. Kostja esitas hagejale arve kokku summas 2 066,35 eurot. Arve kohaselt kuulus töö hulka: mootori vahetus 450 eurot, mootor 1 000 eurot, turbiin 270 eurot, kohaletoimetamine 50 eurot, tihendid 186 eurot, seib 12 eurot, filtrid 31,50 eurot, klamber 3,85 eurot, õli 43 eurot, jahutusvedelik 20 eurot. Vastavalt kokkulepitule asus hageja arve tasumisele sularahas osade kaupa ja 10.12.2018.a seisuga oli hageja kostjale juba tasunud kokku 1 600 eurot. 10.12.2018.a jäi sõiduki mootor seisma ja enam ei käivitunud. Sellel hetkel oli sõiduki läbisõit 249930 km. Mootoriõli järgmiseks vahetuseks märgitud läbisõit 253124 km ei olnud veel saavutatud. Hageja tõi sõiduki kostja juurde ja palus garantiikorras puudused likvideerida. Sõiduk jäi kostja kätte. Kuni 26.12.2018.a ei ole kostja hagejaga ühendust võtnud. 04.01.2019.a helistas kostja esindaja hagejale ja teatas, et väidetavalt vahetatud (21.08.2018.a) turbiin ei tööta korralikult ja selle tulemusel tekkis mootoris rike. Selle puuduse kõrvaldamise eest nõudis kostja hagejalt 1 000 eurot. Hageja keeldus nõutud lisatasu maksmisest, leides, et tegemist on kostja poolt varasemalt teostatud töö lepingutingimustele mittevastavusega ja nõudis puuduse kostja kulul kõrvaldamist. Kostja ei ole puuduste kõrvaldamisest teatanud
tänaseni. Kui kostja jätab nimetatud arves märgitud töö teostamise fakti käesolevas menetluses tõendamata, siis VÕS § 637 lg 3 alusel ei ole kostja tasunõue sissenõutavaks muutunud ja hageja nõuab teostamata jäetud töö eest tasutud 1600 eurot VÕS § 189 lg 1 alusel tagastamist. Selleks teatab hageja käesolevaga pooltevahelisest töövõtulepingust taganemisest VÕS § 116 lg 1 alusel. VÕS § 113 lg 1 ja 2 ning TsMS § 367 alusel nõuab hageja kostjalt viivist seadusega ettenähtud määras alates hagi esitamisest ja kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõivu summas 225 eurot ja esindajakulu summas 1 800 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hageja ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hageja ei ole sõiduki Hyundai i40, registrimärgiga xxxxxx omanik. Esitatud sõiduki tehnilisest passist nähtub, et sõiduki omanik on YY, mitte XX. Kostja vastu võib esitada nõude üksnes YY Usaldusväärne ei ole hageja poolt esitatud rendileping, kuna sellega ei saa tuvastada, et sõiduki omanikuga oli sõlmitud mainitud leping ka tegelikkuses. Omaniku allkiri ja seega leping võib olla võltsitud. Esmane diagnostika näitas, et tegemist on mootori rikkega. Ilmnes ka mootoriõli ja jahutusvedeliku täielik puudumine ning mootor ei käinud ringi. Detailsema rikke tuvastamiseks oli mootori klapikaan maha võetud. Selgus, et mootor kuulub väljavahetamisele, kuna antud mootori remont ei ole tehniliselt ega rahaliselt otstarbekas. Kostja teavitas hagejat uute varuosade hinnast, kuid hageja otsustas, et ta hangib ise sõidukile remondiks vajalikud varuosad. Kahe nädala pärast palus hageja kostjalt abi kasutatud varuosade leidmiseks, kuna ta ise ei leidnud varuosi. Kostja hoiatas hagejat sellest, et kasutatud varuosade hankimine võib olla seotud riskidega ja mõjutada töö tulemust. Hageja nõustus sellega, kuna ta tahtis hoida raha kokku. Kostja leidis Leedu kasutatud varuosade müügikuulutuse. Müüjaks oli eraisik, kes müüs mootori. Hageja andis oma nõusoleku varuosade hankimiseks ja pärast nõusoleku saamist soetas kostja mootori mainitud müügikuulutuse kaudu. Kostja tegi töö ära ja vahetas mootori ning kahjustada saanud seadmed. Enne hagejale sõiduki üleandmist kontrolliti mootori käivitust ja anti sõiduk üle hagejale. Hageja tõi sõiduki tagasi kostja remondikoja juurde jaanuaris 2019.a. Esmane kostjapoolne ülevaatus näitas, et mootoris täielikult puudus õli. Hageja teatas, et mootori vahetusest ei ole ta kordagi kontrollinud õli taset. Kostjapoolse ülevaatuse käigus tuvastati, et mootori õli puudumise tagajärjel oli rikutud sõiduki turbokompressor. Turbokompressori võll oli ülekuumenenud ja kaheks murdunud ning väljaheitegaasid suundusid õlikanalite kaudu mootorisse, kus ummistasid koos õlijääkidega mootori liikuvad osad. Mootor oli kinni kiilunud. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda ja välja mõista hagejalt esindajakulu summas 2 820 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu põhjendused
4.Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.Käesoleva asja hind on 1 728 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole.
6.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 12.09.2019.a kohtumääruses (digitoimik lk 86-87, dokument nr. 11).
7.Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses välja mõista kostjalt tasutud töötasu summas 1 600 eurot. Kostja vaidleb nimetatud nõudele vastu ning leiab, et hageja ei ole sõiduki Hyundai i40, registrimärgiga xxxxxx omanik ja seega ei saa ta kostja vastu töövõtulepingust tulenevat nõuet esitada. Lisaks leiab kostja, et ta ei ole rikkunud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut, mis annaks aluse raha tagastamiseks.
8.Vaidlustamata asjaolu kohaselt vahetas kostja sõidukil Hyundai i40, registrimärgiga xxxxxx 2018.a augustikuus mootori ja turbiini (digitoimik dokument nr. 4, 11). Hageja eelpool nimetatud sõiduki omanik ei ole, kuid 12.06.2019.a on sõiduki omanik ZZ loovutanud hagejale kõik võimalikud nõuded Transpordiremont OÜ vastu, mis on seotud sõiduki registreerimismärk xxxxxx, selle remondiga ja sellega kaasnevate kuludega (digitoimik lk 147, dokument nr. 29). Kostja vaidleb nimetatud loovutusele vastu ning leiab, et tegemist on tühise tehinguga ja palub jätta vastava tõendiga arvestamata (digitoimik lk 155-156, dokument nr. 33).
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.
10.Riigikohus on 23.04.2015.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-2-15 punktis 18 selgitanud, et nõude loovutamine on käsutustehing TsÜS § 6 lg 3 tähenduses, sest sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust. Nõude kui mittekehalise eseme käsutamine erineb asja kui kehalise eseme käsutamisest ehk omandi üleandmisest, kus käsutus vajab selle lõpuleviimiseks veel reaalakti (nt valduse üleandmist) või õigustoimingut (nt kande tegemist kinnistusraamatusse), mis on väljapoole äratuntavad. Nõude käsutuse toime saavutamiseks ei ole selliseid lisatoiminguid vaja teha.
11.VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
12.Kohus on seisukohal, et ZZ’i poolt 12.06.2019.a nõude loovutamine hagejale on kooskõlas võlaõigusseaduses sätestatuga. Tõendeid selle kohta, et tegemist on olnud tühise tehinguga, kohtule esitatud ei ole.
13.VÕS § 171 lg 1 kohaselt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal.
14.Hageja palub kostjalt välja mõista 1 600 eurot, kuivõrd ta on taganenud pooltevahelisest töövõtulepingust seetõttu, et 10.12.2018.a on ilmnenud, et kostja on rikkunud oluliselt töövõtulepingut. Kostja vastava hageja seisukohaga ei nõustu.
15.Vaidlust ei ole, et kostja on vahetanud sõidukil Hyundai i40, registrimärgiga xxxxxx 2018.a augustikuus mootori ja turbiini (digitoimik dokument nr. 4, 11). Samuti ei ole vaidlust selles, et hageja on peale mootori ja turbiini vahetust saanud sõiduautot sihtotstarbeliselt kasutada kuni 10.12.2018.a, s.o sõitnud 11 806 km (digitoimik dokument nr. 4). Hagiavalduses tugineb hageja asjaolule, et kostja poolt teostatud tööd ei ole vastanud lepingutingimustele ning hagejal kui tarbijal on õigus saada tagasi juba makstud tasu.
16.Kohus leiab, et poolte vahel on sõlmitud tarbijatöövõtuleping (VÕS § 635 lg 4).
17.Riigikohus on 20.10.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-79-16 punktis 13 leidnud, et tulenevalt VÕS § 188 lg 2 esimesest lausest vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist (või üleantu väärtuse hüvitamist VÕS § 189 lg 2 järgi) ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Kui tellija on aga töövõtulepingu VÕS § 655 lg 1 alusel üles öelnud, on töövõtjal jätkuvalt õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on küll maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada (vt selle kohta ka Riigikohtu 11. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 15; 5. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-13, p 14; 21. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-11, p 12). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Seega on pooltel töövõtulepingust taganemise korral võimalik nõuda üleantu tagastamist või üleantu väärtuse hüvitamist, kuid ülesütlemisel seevastu kokkulepitud tasu, millest on vajadusel tehtud mahaarvamised.
18.VÕS § 642 lg 2 kohaselt vastutab töövõtja tarbijatöövõtu puhul töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest tarbijale. Tarbijatöövõtu puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega.
19.VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul.
20.Kostja on esitanud hagejale teostatud tööde teostamise eest 21.08.2018.a arve nr 180821-1r summas 2 066,35 eurot ning nimetatud arvest on tasutud 1 600 eurot (digitoimik dokument nr 4).
21.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja andis kostjale oma nõusoleku kasutatud varuosade hankimiseks ja pärast nõusoleku saamist soetas kostja mootori müügikuulutuse kaudu Leedust. Peale tööde teostamist ja enne hagejale üleandmist kontrolliti mootori käivitust. Ka ei ole vaidlust, et hageja on saanud sõidukit peale varuosade vahetamist kasutada ning läbinud 11 806 km.
22.Hageja on esitanud 04.01.2019.a kostjale pretensiooni ning palunud teostada garantiiremondi 14 päeva jooksul. Peale garantiiremondi teostamist on hageja lubanud
tasuda kostja poolt esitatud arve nr. 180821-1r täismahus või kui kostja garantiiremonti ei teosta, palub hageja tagastada sularahas 1 600 eurot (digitoimik dokument nr. 4).
23.VÕS § 641 lg 2 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) tööl ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse; 3) töö kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida töövõtja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma; 4) kolmandal isikul on töö suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada; 5) tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige töö reklaamimisel või etikettidel, välja arvatud juhul, kui töövõtja tõendab, et avaldust oli lepingu sõlmimise ajaks muudetud või avaldus ei mõjutanud lepingu sõlmimist.
24.Riigikohus on 17.06.2014.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-59-14 punktis 17 selgitanud, et töö vastavust lepingutingimustele tuleb hinnata VÕS § 641 lg 2 järgi. Kui pooled ei ole selgelt kokku leppinud töö omadustes, tuleb lähtuda VÕS § 641 lg 2 p-st 2, mille kohaselt töö ei vasta lepingutingimustele, kui see ei sobi otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Arvestada tuleb ka VÕS § 77 lg-ga 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita lepingule või seadusele vastava kvaliteediga, selle puudumisel aga vähemalt keskmise kvaliteediga.
25.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine VÕS § 641 lg 2 toodud juhtumeid, kuivõrd hageja on saanud sõidukit peale mootori ja turbiini vahetamist sihtotstarbeliselt kasutada.
26.Kostja on kohtule esitatud menetlusdokumendi kohaselt hoiatanud hagejat, et kasutatud varuosade hankimine võib olla seotud riskidega ja mõjutada töö tulemust (digitoimik dokument nr. 11). Kohus leiab, et hageja pidi aru saama, et katkise mootori vahetamisel kasutatud mootori vastu ei pruugi sellel olla samaväärseid omadusi kui uuel mootoril. Seega on hageja etteheited kostjale töö lepingutingimustele mittevastavuse osas kohatud.
27.Kohus leiab, et antud juhul ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel kostja poolt teostatud töö ei vastanud lepingutingimustele. Lepingu eesmärgiks oli, et kostja vahetab hageja sõidukil mootori ja turbiini ning seda on antud juhtumil ka tehtud.
28.Kuivõrd kostja on kasutanud tööde teostamiseks hageja nõusolekul kasutatud varuosi, siis pidi hageja aru saama, et varuosadel ei pruugi olla sellist kvaliteeti nagu on uutel varuosadel. Sellekohased hageja etteheited ei ole õiged. Samuti ei saa hageja tugineda kasutatud varuosade osas kuue kuulise garantii olemasolule. Hageja sellised järeldused ei ole õiged. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et töö oli kostja poolt tehtud puudustega.
29.Kohtule esitatud menetlusdokumendist nähtub, et kostja on sõiduki üleandmisel palunud hagejal kontrollida õli ja jahutusvedeliku taset kord iga teise päeva järel (digitoimik dokument nr. 11). Hageja on omapoolses kirjalikus seisukohas avaldanud, et on regulaarselt kontrollinud õli ja jahutusvedeliku taset (digitoimik dokument nr. 12).
30.Kostja on esitanud kohtule Avo Marmori poolt koostatud tehnilise hinnangu mootori riknemisele, millise kohaselt kui turbo võll murdus, pidi displeile ilmuma kollane märgutuli, mis andis infot, et mootoris on probleem (digitoimik dokument nr. 18). Hageja palub jätta esitatud tõend arvestamata, kuivõrd nimetatud dokumendis toodud väited on oletuslikud ja tõendamata. Samuti leiab hageja, et tegemist ei ole eksperdiarvamusega TsMS-i mõttes (digitoimik dokument nr. 15). Kohus leiab, et eelpool nimetatud arvamusega saab arvestada kui dokumentaalse tõendiga.
31.Hageja on asunud kohtumenetluses seisukohale, et kostja poolt on tõendamata, et viimane on üldse mootori ja turbiini vahetanud. Kostja on nimetatud väite lükanud ümber, kuivõrd algselt oli sõiduki mootori number D4FDCU222938 ning peale vahetamist on mootori number D4FDCU128023 (digitoimik dokument nr. 23).
32.Kohtule esitatud tõenditest järeldub, et kostja on töövõtulepingujärgsed tööd teostanud ning tehtud tööd on vastanud lepingutingimustele.
33.Hageja on avaldanud soovi saada kostjalt tagasi kogu rahasumma, mis on tööde teostamiseks tasutud. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu, kuivõrd hageja on saanud sõidukit kasutada ning kogu raha tagasisaamisel on hageja kostja arvelt rikastunud.
34.Kohus selgitab, et käesoleval juhul võib hagejal olla kostja vastu üksnes kahju hüvitamise nõue, kuid kahju hüvitamist hageja taotlenud ei ole.
35.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
36.Kuivõrd hageja põhinõue rahuldamisele ei kuulu, siis ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõue.
37.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
38.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123, § 124 lg 1 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1 728 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
39.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
40.Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 2 820 eurot (digitoimik dokument nr. 33). Hageja kostja esindajakulude suurusele vastuväiteid esitanud ei ole.
41.Kostja esindaja tunnitasu määr on 120 eurot. Kohus leiab, et kostja esindaja eelpool viidatud tunnitasu määr on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
tundi, 20.01.2020.a koostanud seisukoha 3 tundi, pidanud kirjavahetust ja läbirääkimisi 3 tundi, ettevalmistunud ja osalenud 12.03.2020.a istungil 3 tundi. Kokku on kostja esindaja ajakulu 23,5 tundi.
43.Kohus leiab, et kostja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu ning menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele ja seega on põhjendatud kostja esindaja ajakulu 23,5 tundi ehk 2 820 eurot (23,5 tundi x 120 eurot).
44.Riigikohus on 06.05.2015.a kohtumääruses tsiviilasjas nr. 3-2-1-4-15 punktis 14 leidnud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kolleegium leiab, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul.
45.Seega arvestades Riigikohtu praktikat, nõude suurust, tsiviilasja mahtu ja keerukust, leiab kohus, et kostja menetluskulu tuleb vähendada ning hageja poolt kuulub kostjale hüvitamisele esindajakulu vastavalt hagihinnale, s.o summas 1 728 eurot.
46.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.