OÜ Ariol Auto hagi OÜ Maginox vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
4 523,46 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Ariol Auto (registrikood 11662974, asukoht Läänemere tee 2-215, Tallinn 13913), hageja tehinguline esindaja Kaspar Noor (e-post: xxx), Kostja OÜ Maginox (registrikood 10725833, asukoht Peterburi tee 34, Tallinn 11415), kostja tehinguline esindaja Aleksei Smelov (e-post xxx) Korraldav kohtuistung 20.11.2019, edasi kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Ariol Auto hagi OÜ Maginox vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud OÜ Ariol Auto kanda.
2.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.OÜ Ariol Auto esitas 09.03.2016.a Harju Maakohtule hagi OÜ Maginox vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt tegeleb hageja autoremonditeenuste osutamisega. Hageja ostis 05.02.2015.a kostjalt nukkvõllide ajamiketi komplekti F TCK130. Nimetatud komplekti kuulus gaasijaotusmehhanismi mootorkett. Hageja paigaldas nimetatud mootorketi 13.02.2015.a kliendi sõiduautole Citroen Jumper 2,2HDI. Vahetult pärast mootorketi paigaldamist tekkis kliendi sõiduautol 02.09.2015.a mootori vigastus. Hageja leiab, et kliendi sõiduauto vigastuse põhjustas defektne mootorkett. Hageja likvideeris enda kulul sõiduauto mootori kahjustuse. Hageja esitas 11.09.2015.a kostjale järelepärimise teostatud remonttööde kulude, samuti kasutatud materjalide hüvitamiseks. 28.09.2015.a esitas kostja hageja järelpärimisele vastuse, mille kohaselt toimus sõiduauto mootori detailide kahjustus väidetavalt selle ebakvaliteetse kokkupanemise tõttu hageja poolt ja seetõttu kostja ei vastuta tekitatud kahju eest.
2.Hageja tellis OÜ-lt L tehnilise ekspertiisi. 19.10.2015.a ekspertarvamuse kohaselt jõudsid eksperdid järeldusele, et sõiduki Citroen mootori nukkvõllide ajamiketi pikenemine võis põhjustada mootori vigastuse tekke. Kostja keeldus hagejale nimetatud kulude hüvitamisest, kuna oluliseks on mootorkettide metalli kõvaduse võrdlemine, mitte aga keti pikenemise tase sõiduauto kasutamise protsessis. Hageja tellis 23.11.2015.a OÜ-lt L kordusekspertiisi mootorketi materjali omaduste täiendavaks uurimiseks. Kordusekspertiisi kohaselt omavad võrreldavad mootorketid sarnaseid iseloome kõvaduse osas, kuid on oluline erinevus nende valmistuse tehnoloogias, mis mõjub nende kasutamise võimalustele ja eelkõige nende kulumiskindlusele. Originaal mootorketi kõrge kulumiskindlus võimaldab kehtestada sõiduauto jaoks intervalli keti vahetamiseks sõiduauto läbisõidul 250 000 km, seejuures keti kulumine või pikenemine moodustab 2,5-3 mm. Firma F mootorkett on valmistatud teistsuguse metalli ümbertöötlemise keemilise tehnoloogia abil. Seetõttu see omab oluliselt väiksemat kulumiskindlust. Hageja leiab, et kostja poolt müüdud mootorkett ei vasta lepingutingimustele selle kvaliteedi osas. Hageja teatas viivitamatult kostjale mootorketi müügilepingu tingimustele mittevastavusest. Hageja kahju seisneb kuludest, mis on kantud seoses garantiiremondiga 2 310,12 euro suuruses koos käibemaksuga, ja tehniliste ekspertiiside läbiviimise kuludest, mis moodustavad 2 213,34 eurot koos käibemaksuga. Kogumis kõik hageja kulud moodustavad 4 523,46 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista tekitatud kahju summas 4 523,46 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja ei tunnista hageja nõudeid ja on seisukohal, et hageja nõuded kostja vastu ei ole põhjendatud ja on aegunud. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja müüs hagejale nukkvõllide ajamiketi komplekti F TCK130. Kostja leiab, et ei ole hagejale kahju summas 4 523,46 eurot tekitanud. Kostja ei vastuta kahju tekkimise eest. Müüdud detailide komplekti, mille kvaliteedi üle on vaidlus, omandas hageja 05.02.2015.a, aga pretensiooni esitas hageja alles septembris 2015.a, kusjuures kostja ei ole seda detailide komplekti paigaldanud (sellega tegeles hoopis muu isik). Kostja on seisukohal, et müüdud asi vastas lepingutingimustele. Hageja ei ole oma hagiavalduse esile toonud miks ja millises osas ei vastanud müüdud detailide komplekt lepingutingimustele selle kvaliteedi osas. Hageja vaatas ostetud detaili üle. Isegi kui eeldada, et müüdud detailide komplekt ei vastanud lepingutingimustele ning hageja nõue oleks õigeaegselt esitanud, siis vastavalt VÕS § 222 lg 4 kannab müüja asja parandamisega või asja asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Seega antud juhul ei ole aru saadav, millisel õiguslikul alusel nõuab hageja kulusid, mis on väidetavalt seotud garantiiremondiga ning tehniliste ekspertiiside läbiviimistega. Kostja leiab, et kuna hageja kasutab ekspertarvamusi tõendina, siis hageja kulutused ekspertiisidele ei ole kahju, vaid menetluskulud. Isegi, kui oleks tuvastatud, et hagejale müüdud
ajamiketi komplekt oli ebakvaliteetne, siis kostja leiab, et varuosa mittekvaliteedist tulenevate tagajärgede eest vastutab asja (varuosa) tootja aga mitte müüja. Kuivõrd kostja oli ja on varuosade müüja, siis ei pea ta vastutama asja mittekvaliteedist tulenevate tagajärgede eest. Kostja on seisukohal, et hageja nõue peaks olema esitatud ajamiketi komplekti tootja vastu.16.11.2020. menetlusdokumendis asus kostja seisukohale, et jätkuvalt ei ole tõendatud, miks ajamikett pikenes.
EELNEV MENENETLUS
4.Harju Maakohus rahuldas 06.01.2017.a otsusega hagiavalduse osaliselt ja mõistis mõista OÜ-lt Maginox OÜ Ariol Auto kasuks välja tekitatud kahju summas 3 153,83 eurot. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 03.05.2017.a otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6.Hageja nõuab kostjalt kliendi sõidukile teostatud garantiiremondi ja tehniliste ekspertiisidega tekkinud kulutuste hüvitamist. Riigikohus on selgitanud, et „hageja võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 20. märtsi 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12, p 27): kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4; RKTKo 08.01.2013.a, nr 3-2-1-173-12). Samas lahendis osundas tsiviilkolleegium, et põhimõtteliselt peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja. VÕS § 103 lg 1 teise lause järgi eeldatakse siiski, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav.
7.Pooled ei vaidle selle üle, et: • hageja ostis 05.02.2015.a kostjalt nukkvõllide ajamiketi komplekti Fai TCK130; • hageja paigaldas 13.02.2015.a nimetatud komplekti kuuluva gaasijaotusmehhanismi mootorketi kliendi sõiduautole; • 02.09.2015.a tekkis hageja kliendi sõiduautol mootori vigastus; • hageja esitas 11.09.2015.a kostjale garantii järelpärimise, milles leidis, et kostjalt ostetud mootorkett põhjustas sõiduauto Citroen Jumper 2,2HDI mootori vigastuse; • hageja tasus kliendi sõiduauto mootori remondikulud. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
8.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja poolt hagejale müüdud ajamiketi komplekt FAI TCK130 oli ebakvaliteetne ja kas selle tõttu sai hageja kliendi sõiduauto mootor vigastuse, mille tõttu tekkis hagejale kahju remondikulude ja kahju kindlakstegemise
kulude näol.
9.Et otsustada selle üle, kas müüja on müügilepingut rikkunud, tuleb esmalt tuvastada, millistele tingimustele pidi müügilepingu ese vastama. VÕS § 77 lg 1 peab kohaselt võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistava või müüja poolt tulevikus omandatava asja või tegema võimalikuks omandi ülemiku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 217 järgi ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 218 lg 1 sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.
10.Kohus selgitab, et asja vastavust tingimustele tuleb kontrollida müüdud asja ostjale üleandmise hetke seisuga. Seaduse kohaselt ei pea müüdud asja üleandmise hetkel §-s 217 nimetatud lepingutingimusele mittevastavus veel avalduma, müüja vastutuse tekkimiseks piisab, kui riski ülemineku hetkel on olemas hiljem avaldunud lepingutingimustele mittevastavuse põhjustanud asjaolu. Ostja peab väidetava lepingutingimustele mittevastava asja üleandmise korral suutma tõendada nii lepingutingimustele mittevastavusele viitava puuduse olemasolu asjal, kui ka seda, et vastav puudus või selle põhjus eksisteeris juba asja temale üleandmise hetkel.
11.Hageja selgitas 26.06.2017.a menetlusdokumendis, et ajamiketi komplekti Fai TCK130 ostmisel kinnitas kostja hagejale, et selle komplekti kvaliteet ja iseloomustus on originaalse keti komplekti FOMOCO (A-kategooria varuosa) kvaliteediga samalaadsed. Kuna hinnavahe praktiliselt puudus nõustus hageja kostja põhjendustega ja soetas just Fai TCK130 ajamiketi. Kostja vaidles küll üldsõnaliselt hageja sellele väitele vastu, kuid ei ole ise kohtule selgitanud, millisele kvaliteedile vastavat varuosa ta konkreetselt hagejale müüs.
12.Hageja väidete kohaselt võimaldab originaalse mootori ajamiketi kulumiskindlus kehtestada sõiduauto jaoks intervalli keti vahetamiseks sõiduauto läbisõidul 250 000 km. Harju Maakohtu 21.11.2016.a istungil tunnistaja J L kinnitas, et “Orienteeruvalt peaks tavapärane keti ressurss olema paarsada tuhat kilomeetrit” (I kd tl 141, pöördel). Kohtule F A plc poolt esitatud 12.08.2019.a tõendist selgub, et auto läbisõit kahe järjestikuse F ajamiketi asendamise vahel on tootja määrangul 80 000 km. Hageja hinnangul tõendab see vaidlusaluse ajamiketi mittevastavust keskmisele kvaliteedile. Kohus hagejaga ei nõustu.
13.Vaidlust ei saa olla selles, et hageja ostis kostjalt seega teadlikult just B-kategooria varuosa. Üldteadaolevalt kutsutakse A-varuosadeks auto valmistajatehase poolt müüdavaid varuosi ning see tähendab seda, et varuosa on samaväärne sellega, mis paigutati sõidukile tootmise käigus ja et see varuosa on autotehase poolt ametlikult tunnustatud. B-varuosadeks nimetatakse uusi varuosi, mida ei müü autotootja ega tema ametlik esindus. B-varuosi toodavad tehased, mis ongi spetsialiseerunud mingite kindlate tehniliste sõlmede tootmisele ning B-varuosa on A-varuosaga üldjuhul väliselt sarnane, kuid võib olla valmistatud odavamast materjalist ning olla nõrgema vastupidavusega. Samas võib B-varuosa olla täpselt sama varuosatehase toodang, kes tarnib neid osi ka autotehasele endale - nii võib saada endale A-varuosaga identse Bvaruosa - erinevuseks vaid soodsam hind ja ilma konkreetse automargi logota pakend. Seega ei eeldata B-kategooria varuosadest küll sellist kvaliteeti ja vastupidavust nagu A-kategooria varuosal, kuid ka B-kategooria varuosa peab vastama tootja
kvaliteedinõuetele ja pidama vastu vähemalt varuosa tootja poolt määratud aja (kas läbisõidu või ajalise perioodi).
14.Kohus leiab, et B-varuosa ajamiketile ei saa esitada samu nõudeid kui originaalvaruosana soetatud ajamiketile. Omavahel saaks võrrelda saaks erinevaid Bkategooria ajamikette. Hageja on ajamiketi soetamisel teinud otsustuse B-kategooria varuosa kasuks, ning pidi teadma, et ei pruugi saada sellist kvaliteeti ja vastupidavust nagu oleks tagatud kontrollitud A-kategooria varuosa puhul. Kohtu hinnangul ei ole ketitootja poolt garanteeritud läbisõit 80 000 km ka ebamõistlikult väike, arvestades seda, et see on miinimum, mida tootja tagab. Kohus arvestab siinjuures ka asjaoluga, et hageja on tema enda väidete kohaselt rohkem kui 8 aastat osutanud professionaalselt autoremonditeenust (II kd tl 58, pöördel), seega saab eeldada, et hagejal on olemas teadmised A ja B kategooria varuosade erinevusest ja hageja pidi aru saama B-varuosa soetamise riskist. Kuigi hinnavahe hageja väidete kohaselt A ja B komplektide vahel praktiliselt puudus ja hageja eeldas ketikomplektide sarnast kvaliteeti, pidi hageja oma kutsetegevuses aru saama, et B-varuosa puhul puudub kindlus toote kvaliteedi ja vastupidavuse osas. Seega ei saanud hageja eeldada, et B-kategooria ajamiketi läbisõit oleks võrreldav originaalketi läbisõiduga. Kuid antud juhul ei olegi vaidlus selles, kas ajamikett pidi vastu pidama läbisõitu 80 000 või 160 000 km, kett on purunenud palju varem.
15.Hageja on esile toonud, et ajamikett ei pidanud vastu tootja poolt ettenähtud läbisõitu, kuivõrd sõiduki Citroen mootoririke tekkis pärast ketivahetust 28 875 km läbimist (323 137 – 294 262, I kd tl 10, II kd 58, pöördel). Asjatundjad on ajamiketti uurides jõudnud järeldusele, et konkreetne kett pikenes läbisõidu 28 875 km juures 10 mm. F A plc poolt esitatud 12.08.2019.a tõendist selgub, et kõnealuse ajamiketi pikkus koos lubatava hälbega on 361,95 (+0,54,0) mm ning ajamiketi lubatav pikenemine on alla 0,8% ehk alla 2,89 mm (II kd tl 173-176, III kd tl 24-28). Hageja on seisukohal, et mootoririkke on põhjustanud ebakvaliteetne ajamikett, mis on pikenenud rohkem, kui tootja seda on lubanud.
16.Kohus nõustub sellega, et sõiduki Citroen mootoririke tekkis ilmselt keti pikenemise tõttu. Kohus arusaamise kohaselt rikub pikenenud ajamikett mootori klapisüsteemi sünkroniseeritud ajastuse ning selle tagajärjel võivad mootoridetailid puruneda. Kuid kohus on seisukohal, et kett ei pikene iseenesest vaid selleks on vaja teatud tegureid, mis keti pikenemiseni viivad. Asjatundja J L on andnud menetluses selgitusi, et ajamiketi üldine pikenemine võib tuleneda keti elementide materjalide omadustest, keti pingutusest, keti määrimistingimustest, üldisest mootori ekspluatatsioonilisest koormatusest (I kd, tl 140 pöördel). Määrimistingimused ja pingutustingimused on asjatundja hinnangul kõige olulisemad. Seega tuleb vaidluse lahendamiseks kindlaks teha, millisel põhjusel kett pikenes.
17.Hageja hinnangul põhjustas sõiduki mootorikahjustuse gaasijaotusmehhanismi mootorketi materjali ebakvaliteetsus. Kohus leiab, et hageja väide ei ole tõendatud. F A plc vastusest selgub, et keti sisemise ja välise plaadi kõvadus peab olema vahemikus 50-54 HRC, Tallinna Tehnikaülikooli raporti nr 832 kohaselt oli keti B lüliosa kõvadus keskmiselt 47,5 HRC (I kd tl 14, II kd tl 173-176, III kd tl 24-28). Seega ei vasta keti lüliosa kõvadus tootja enda normidele erinedes vähemalt 5% võrra. Samas asjatundjad ei ole esile toonud, et keti pikenemine oleks toimunud lüliosade küljeplaatide arvelt vaid asjatundjad on seisukohal, et keti B lülidel esinevad tõmbesuunalise lõtku tunnused tihvtide ja pukside vahel ning kettide üldpikkuse erinevus on põhjustatud tihvtide ja pukside summaarse lõtku tõttu. Kulumise tunnused esinevad keti B avatud lüli pukside sisepindadel (I kd, tl 10).
18.Asjatundjate 10.12.2015.a. täiendava uuringuga on kinnitust leidnud, et kostja poolt
müüdud mootori ajamikettide hülsside materjali kõvadus on 8% väiksem kui originaalvaruosana tarnitava keti hülsi kõvadus ning kostja poolt müüdud keti materjali on töödeldud termokeemiliselt kuid originaalketil kastutatakse selle asemel pinnakatteks kattepinnet, mis tagab originaalketi suurema kulumiskindluse. F A plc vastusest selgub, et keti puksi pinna kõvadus peab olema vahemikus 86-91HR15N, asjatundjad on andnud hinnangu, et vaidlusaluse keti hülsi keskmine kõvadus oli 444,8 HV1. Kuivõrd tootja on hülsi/puksi kõvaduse andnud Rockwelli kõvaduse määramise meetodil ja OÜ L tellimusel Tallinna Tehnikaülikoolis läbiviidud katsed hülsside kõvaduse kohta on läbi viidud Vickersi meetodil, ei ole kohtul võimalik välja toodud näitajaid võrrelda ning anda hinnangut konkreetse keti hülsside/pukside kõvaduse nõuetele vastavuse kohta.
19.Kohus ei jaga hageja seisukohta selles, et vaidlusaluse keti hülsi/puksi kõvaduse määramisel tuleb omavahel võrrelda vaidlusalust keti hülsse/pukse originaalvaruosa keti hülssidega/puksidega. Asjatundjad on selgitanud, et rahvusvaheline standard ISO606:2004 reglementeerib keti ja ketielementide mõõtmeid, mõõtmete tolerantse, pikkuse mõõtmise protseduuri, eelpingestust, minimaalset tõmbetugevust ja minimaalset dünaamilist tugevust. Standardi kirjelduses puuduvad viited nõuetele ketielementide pinnatöötlusele, materjali kõvadusele ja keti kulumiskindlusele. Ka ketitootjate tootekataloogides puuduvad viited rullketi kulumiskindlust iseloomustavatele parameetritele (I kd tl 30). Järelikult ei saa kohus võrrelda erinevate tootjate poolt valmistatud ajamikette, kuivõrd puuduvad kindlad standardid või nõuded materjali kõvadusele. Kohus saaks vaid kontrollida, kas antud toode vastab tootja enda nõuetele. Erinevate mõõtmismeetodite kasutamise tõttu ei ole aga vaidlusaluse keti hülsside/pukside kõvaduse võrdlemine tootja nõuetega võimalik. Seega asub kohus seisukohale, et hageja ei ole kohtule tõendanud, millisel põhjusel ajamikett pikenes. Oluline ei ole mitte keti pikenemine iseenesest vaid kindlaks tuleb teha põhjus, miks kett pikenes, sest kett võib pikenda ka muudel põhjustel kui ebakvaliteetne materjal.
20.Kohus selgitas 13.06.2017 kirjaga hagejale, et asja lahendamiseks tuleb kindlaks teha, mis põhjusel kett pikenes ja selle tõendamise kohustus on hagejal (II kd, tl 43). Kohus osundas 07.09.2020 määruses, et ringkonnakohus selgitas 03.05.2017.a otsuses, et seni kogutud asja materjalidest ei selgu, mis ikkagi põhjustas vaidlusaluse keti pikenemise ning asja lahendamiseks tuleb kindlaks teha, mis põhjusel kett pikenes. Kohus juhtis 07.09.2020 määruses tähelepanu, et hageja täiendavaid tõendeid seni esitanud ei ole, ning hagejal tuleb esile tuua, millisel põhjusel kett pikenes ja esitada selle kohta täiendavaid tõendeid või oma seisukohta põhistada. Hageja seda teinud ei ole.
21.Seega asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et kostja on hagejale müünud ebakvaliteetse ja puudustega ajamiketi. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks andnud talle üle varjatud puudusega so ebakvaliteetsest materjalist valmistatud müügilepingu eseme. Seega ei ole hageja nõue põhjendatud ning tõendatud ning kohus jätab hagi rahuldamata. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole tõendanud puudustega asja üleandmist, siis ei pea kohus vajalikuks hinnata poolte muid väljatoodud asjaolusid, s.h kas väidetavast puudusest on teavitatud mõistliku aja jooksul ning nõude suuruse põhjendatust.
22.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
23.TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 4 523,46 eurot.
Menetluskulude jaotamine
24.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuivõrd kohus hagi ei rahulda, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
25.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
26.Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Poolte vahel toimus intensiivne vaidlus ning kohtul on alust eeldada, et vaidlus jätkub apellatsioonikohtus. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
27.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.