Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
Ariol Auto OÜ hagi OSAÜHING Maginox vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14. mai 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Ariol Auto OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
4 523,46 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Ariol Auto OÜ (registrikood 11662974), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja Kaspar Noor Kostja
OSAÜHING
Maginox (registrikood 10725833), lepinguline esindaja Aleksei Smelov Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 14. mai 2021 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulus ringkonnakohtus jätta Ariol Auto OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb
kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Ariol Auto OÜ (hageja) esitas 09.03.2016 Harju Maakohtule hagi OSAÜHING Maginox (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 4523,46 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt osutab hageja professionaalseid autoremonditeenuseid. Hageja ostis 05.02.2015 kostjalt kliendi sõiduauto jaoks nukkvõllide ajamiketi komplekti Fai TCK130. Remondikomplekti koosseisu kuulunud gaasijaotusmehhanismi mootorketi paigaldas hageja 13.02.2015 sõiduautole Citroėn Jumper 2,2HDI. Sõiduautol tekkis 02.09.2015 mootori vigastus, mille hageja spetsialistide hinnangul põhjustas keti defekt. Hageja kõrvaldas omal kulul mootori defekti, millega seoses esitas hageja 11.09.2015 kostjale järelepärimise remontööde kulude ja materjalide hüvitamiseks.
3.Kostja leidis 28.09.2015 vastuses, et ta ei vastuta tekkinud kahju eest, kuna mootori detailide kahjustus toimus selle ebakvaliteetse kokkupanemise tõttu hageja poolt. Kuna hageja kostja seisukohaga ei nõustunud, tellis ta ekspertiisi OÜ Lettore riiklikult tunnustatud ekspertidelt, kelle järelduste kohaselt põhjustas sõiduauto kahjustused kostjalt soetatud mootorketi pikenemine.
4.Kostja keeldus hagejale kulude hüvitamisest, viidates sellele, et ekspertidele oli antud vale lähteülesanne. Hageja tellis 23.11.2015 samadelt ekspertidelt mootorketi materjali omaduste täiendava uuringu, mille kohaselt omavad võrreldavad mootorketid sarnaseid iseloome kõvaduse osas, kuid oluline erinevus on nende valmistamise tehnoloogias, mis mõjub nende kasutamise võimalustele ja eelkõige nende kulumiskindlusele. Originaalmootorkett on kõrge kulumiskindlusega ja võimaldab kehtestada sõiduauto jaoks intervalli keti vahetamiseks läbisõiduga 250 000 km, seejuures on keti kulumine või pikenemine 2,5-3 mm. Fai mootorkett on teistsuguse valmistamistehnoloogia tõttu oluliselt vähem kulumiskindel. Selle kulumine või pikenemine rohkem kui 10mm toimus juba 30 000 km läbisõidul.
5.Hageja edastas kostjale 14.01.2016 pretensiooni, milles palus hüvitada kantud kulud 4523,46 eurot, millest remondikulu on 2310,12 eurot (käibemaksuga) ja kahe tehnilise ekspertiisi läbiviimise kulu 2213,34 eurot (käibemaksuga). Kostja keeldus 28.01.2016 vastuses kahju hüvitamisest põhjendusega, et müüdud asi vastas lepingutingimustele. Vastus hagile
6.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Vastuse kohaselt ei ole vaidlust selles, et kostja müüs hagejale nukkvõllide ajamiketi komplekti Fai TCK130, kuid kostja ei ole hagejale kahju tekitanud.
8.Hageja, tegutsedes majandus- ja kutsetegevuses, pidi ostetud asja viivitamata üle vaatama võlaõigusseaduse (VÕS) § 219 lg 1 kohaselt. Hageja ostis komplekti 05.02.2015, kuid esitas pretensiooni alles 2015. a septembris. Seega kaotas hageja õiguse nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist (VÕS § 222 lg 6). Hagiavalduses ei ole esile toodud, miks ja millises osas ei vastanud müüdud detailide komplekt lepingu tingimustele selle kvaliteedi osas.
9.Ebaselge on hageja nõude õiguslik alus. Tõenditena esitatud ekspertiisiaktid ei kinnita hageja väiteid.
10.Isegi, kui oleks tuvastatud, et hagejale müüdud ajamiketi komplekt oli ebakvaliteetne, siis sellest tulenevate tagajärgede eest vastutab asja (varuosa) tootja, aga mitte müüja. Vahepealne menetlus
11.Harju Maakohus rahuldas 06.01.2017 otsusega hagiavalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3153,83 eurot. Pooled esitasid maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 03.05.2017 otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Maakohtu otsus ja põhjendused
12.Harju Maakohtu 14.05.2021 otsusega jättis kohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
13.Kohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: -
hageja ostis 05.02.2015 kostjalt nukkvõllide ajamiketi komplekti Fai TCK130; hageja paigaldas 13.02.2015 nimetatud komplekti kuuluva gaasijaotusmehhanismi mootorketi kliendi sõiduautole; 02.09.2015 tekkis hageja kliendi sõiduautol mootori vigastus; hageja esitas 11.09.2015 kostjale järelpärimise, milles leidis, et kostjalt ostetud mootorkett põhjustas sõiduauto Citroen Jumper 2,2HDI mootori vigastuse; hageja tasus kliendi sõiduauto mootori remondikulud.
14.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja poolt hagejale müüdud ajamiketi komplekt Fai TCK130 oli ebakvaliteetne ja kas selle tõttu sai hageja kliendi sõiduauto mootor vigastuse, mille tõttu tekkis hagejale kahju remondikulude ja kahju kindlakstegemise kulude näol.
15.Hageja selgitas 26.06.2017.a menetlusdokumendis, et ajamiketi komplekti Fai TCK130 ostmisel kinnitas kostja hagejale, et selle komplekti kvaliteet ja iseloomustus on originaalse keti komplekti FOMOCO (A-kategooria varuosa) kvaliteediga samalaadsed. Kuna hinnavahe praktiliselt puudus nõustus hageja kostja põhjendustega ja soetas just Fai TCK130 ajamiketi. Kostja vaidles küll üldsõnaliselt hageja sellele väitele vastu, kuid ei ole ise kohtule selgitanud, millisele kvaliteedile vastavat varuosa ta konkreetselt hagejale müüs.
16.Hageja väidete kohaselt võimaldab originaalse mootori ajamiketi kulumiskindlus kehtestada sõiduauto jaoks intervalli keti vahetamiseks sõiduauto läbisõidul 250 000 km.
Harju Maakohtu 21.11.2016 istungil tunnistaja Y kinnitas, et “Orienteeruvalt peaks tavapärane keti ressurss olema paarsada tuhat kilomeetrit” (I kd tl 141, pöördel). Kohtule Fai Automotive plc poolt esitatud 12.08.2019 tõendist selgub, et auto läbisõit kahe järjestikuse Fai ajamiketi asendamise vahel on tootja määrangul 80 000 km. Hageja hinnangul tõendab see vaidlusaluse ajamiketi mittevastavust keskmisele kvaliteedile. Kohus hagejaga ei nõustunud.
17.Vaidlust ei saa olla selles, et hageja ostis kostjalt teadlikult just B-kategooria varuosa. Üldteadaolevalt kutsutakse A-varuosadeks auto valmistajatehase poolt müüdavaid varuosi ning see tähendab seda, et varuosa on samaväärne sellega, mis paigutati sõidukile tootmise käigus ja et see varuosa on autotehase poolt ametlikult tunnustatud. B-varuosadeks nimetatakse uusi varuosi, mida ei müü autotootja ega tema ametlik esindus. B-varuosi toodavad tehased, mis ongi spetsialiseerunud mingite kindlate tehniliste sõlmede tootmisele ning B-varuosa on A-varuosaga üldjuhul väliselt sarnane, kuid võib olla valmistatud odavamast materjalist ning olla nõrgema vastupidavusega. Samas võib B-varuosa olla täpselt sama varuosatehase toodang, kes tarnib neid osi ka autotehasele endale - nii võib saada endale A-varuosaga identse B-varuosa - erinevuseks vaid soodsam hind ja ilma konkreetse automargi logota pakend. Seega ei eeldata B-kategooria varuosadest küll sellist kvaliteeti ja vastupidavust nagu A-kategooria varuosal, kuid ka B-kategooria varuosa peab vastama tootja kvaliteedinõuetele ja pidama vastu vähemalt varuosa tootja poolt määratud aja (kas läbisõidu või ajalise perioodi).
18.Kohus leidis, et B-varuosa ajamiketile ei saa esitada samu nõudeid kui originaalvaruosana soetatud ajamiketile. Omavahel saaks võrrelda erinevaid B-kategooria ajamikette. Hageja on ajamiketi soetamisel teinud otsustuse B-kategooria varuosa kasuks, ning pidi teadma, et ei pruugi saada sellist kvaliteeti ja vastupidavust nagu oleks tagatud kontrollitud Akategooria varuosa puhul. Kohtu hinnangul ei ole ketitootja poolt garanteeritud läbisõit 80 000 km ka ebamõistlikult väike, arvestades seda, et see on miinimum, mida tootja tagab. Kohus arvestab siinjuures ka asjaoluga, et hageja on tema enda väidete kohaselt rohkem kui 8 aastat osutanud professionaalselt autoremonditeenust (II kd tl 58, pöördel), seega saab eeldada, et hagejal on olemas teadmised A ja B kategooria varuosade erinevusest ja hageja pidi aru saama B-varuosa soetamise riskist. Kuigi hinnavahe hageja väidete kohaselt A ja B komplektide vahel praktiliselt puudus ja hageja eeldas ketikomplektide sarnast kvaliteeti, pidi hageja oma kutsetegevuses aru saama, et B-varuosa puhul puudub kindlus toote kvaliteedi ja vastupidavuse osas. Seega ei saanud hageja eeldada, et B-kategooria ajamiketi läbisõit oleks võrreldav originaalketi läbisõiduga. Kuid antud juhul ei olegi vaidlus selles, kas ajamikett pidi vastu pidama läbisõitu 80 000 või 160 000 km, kett on purunenud palju varem.
19.Hageja on esile toonud, et ajamikett ei pidanud vastu tootja poolt ettenähtud läbisõitu, kuivõrd sõiduki Citroen mootoririke tekkis pärast ketivahetust 28 875 km läbimist (323 137 – 294 262, I kd tl 10, II kd 58, pöördel). Asjatundjad on ajamiketti uurides jõudnud järeldusele, et konkreetne kett pikenes läbisõidu 28 875 km juures 10 mm. Fai Automotive plc poolt esitatud 12.08.2019 tõendist selgub, et kõnealuse ajamiketi pikkus koos lubatava hälbega on 361,95 (+0,54,0) mm ning ajamiketi lubatav pikenemine on alla 0,8% ehk alla 2,89 mm (II kd tl 173-176, III kd tl 24-28). Hageja on seisukohal, et mootoririkke on põhjustanud ebakvaliteetne ajamikett, mis on pikenenud rohkem, kui tootja seda on lubanud.
20.Kohus nõustus sellega, et sõiduki Citroen mootoririke tekkis ilmselt keti pikenemise tõttu. Kohtu arusaamise kohaselt rikub pikenenud ajamikett mootori klapisüsteemi sünkroniseeritud ajastuse ning selle tagajärjel võivad mootoridetailid puruneda. Kuid kohus on seisukohal, et kett ei pikene iseenesest, vaid selleks on vaja teatud tegureid, mis keti pikenemiseni viivad. Asjatundja Y on andnud menetluses selgitusi, et ajamiketi üldine pikenemine võib tuleneda keti elementide materjalide omadustest, keti pingutusest, keti määrimistingimustest, üldisest mootori ekspluatatsioonilisest koormatusest (I kd, tl 140 pöördel). Määrimistingimused ja pingutustingimused on asjatundja hinnangul kõige olulisemad. Seega tuleb vaidluse lahendamiseks kindlaks teha, millisel põhjusel kett pikenes.
21.Hageja hinnangul põhjustas sõiduki mootorikahjustuse gaasijaotusmehhanismi mootorketi materjali ebakvaliteetsus. Kohus leidis, et hageja väide ei ole tõendatud. Fai Automotive plc vastusest selgub, et keti sisemise ja välise plaadi kõvadus peab olema vahemikus 50-54 HRC, Tallinna Tehnikaülikooli raporti nr 832 kohaselt oli keti B lüliosa kõvadus keskmiselt 47,5 HRC (I kd tl 14, II kd tl 173-176, III kd tl 24-28). Seega ei vasta keti lüliosa kõvadus tootja enda normidele, erinedes vähemalt 5% võrra. Samas asjatundjad ei ole esile toonud, et keti pikenemine oleks toimunud lüliosade küljeplaatide arvelt, vaid asjatundjad on seisukohal, et keti B lülidel esinevad tõmbesuunalise lõtku tunnused tihvtide ja pukside vahel ning kettide üldpikkuse erinevus on põhjustatud tihvtide ja pukside summaarse lõtku tõttu. Kulumise tunnused esinevad keti B avatud lüli pukside sisepindadel (I kd, tl 10).
22.Asjatundjate 10.12.2015 täiendava uuringuga on kinnitust leidnud, et kostja poolt müüdud mootori ajamikettide hülsside materjali kõvadus on 8% väiksem kui originaalvaruosana tarnitava keti hülsi kõvadus ning kostja poolt müüdud keti materjali on töödeldud termokeemiliselt, kuid originaalketil kastutatakse selle asemel pinnakatteks kattepinnet, mis tagab originaalketi suurema kulumiskindluse. Fai Automotive plc vastusest selgub, et keti puksi pinna kõvadus peab olema vahemikus 86-91HR15N, asjatundjad on andnud hinnangu, et vaidlusaluse keti hülsi keskmine kõvadus oli 444,8 HV1. Kuivõrd tootja on hülsi/puksi kõvaduse andnud Rockwelli kõvaduse määramise meetodil ja OÜ Lettore tellimusel Tallinna Tehnikaülikoolis läbiviidud katsed hülsside kõvaduse kohta on läbi viidud Vickersi meetodil, ei ole kohtul võimalik välja toodud näitajaid võrrelda ning anda hinnangut konkreetse keti hülsside/pukside kõvaduse nõuetele vastavuse kohta.
23.Kohus ei jaga hageja seisukohta selles, et vaidlusaluse keti hülsi/puksi kõvaduse määramisel tuleb omavahel võrrelda vaidlusalust keti hülsse/pukse originaalvaruosa keti hülssidega/puksidega. Asjatundjad on selgitanud, et rahvusvaheline standard ISO606:2004 reglementeerib keti ja ketielementide mõõtmeid, mõõtmete tolerantse, pikkuse mõõtmise protseduuri, eelpingestust, minimaalset tõmbetugevust ja minimaalset dünaamilist tugevust. Standardi kirjelduses puuduvad viited nõuetele ketielementide pinnatöötlusele, materjali kõvadusele ja keti kulumiskindlusele. Ka ketitootjate tootekataloogides puuduvad viited rullketi kulumiskindlust iseloomustavatele parameetritele (I kd tl 30). Järelikult ei saa kohus võrrelda erinevate tootjate poolt valmistatud ajamikette, kuivõrd puuduvad kindlad standardid või nõuded materjali kõvadusele. Kohus saaks vaid kontrollida, kas antud toode vastab tootja enda nõuetele. Erinevate mõõtmismeetodite kasutamise tõttu ei ole aga vaidlusaluse keti hülsside/pukside kõvaduse võrdlemine tootja nõuetega võimalik. Seega asus kohus seisukohale, et hageja ei ole kohtule tõendanud, millisel põhjusel ajamikett pikenes. Oluline ei ole mitte keti pikenemine iseenesest, vaid kindlaks tuleb teha põhjus, miks kett pikenes, sest kett võib pikenda ka muudel põhjustel kui ebakvaliteetne materjal.
24.Kohus selgitas 13.06.2017 kirjaga hagejale, et asja lahendamiseks tuleb kindlaks teha, mis põhjusel kett pikenes ja selle tõendamise kohustus on hagejal (II kd, tl 43). Kohus osundas 07.09.2020 määruses, et ringkonnakohus selgitas 03.05.2017 otsuses, et seni kogutud asja materjalidest ei selgu, mis ikkagi põhjustas vaidlusaluse keti pikenemise ning asja lahendamiseks tuleb kindlaks teha, mis põhjusel kett pikenes. Kohus juhtis 07.09.2020 määruses tähelepanu, et hageja täiendavaid tõendeid seni esitanud ei ole, ning hagejal tuleb esile tuua, millisel põhjusel kett pikenes ja esitada selle kohta täiendavaid tõendeid või oma seisukohta põhistada. Hageja seda teinud ei ole.
25.Kohus asus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et kostja on hagejale müünud ebakvaliteetse ja puudustega ajamiketi. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks andnud talle üle varjatud puudusega, s.o ebakvaliteetsest materjalist valmistatud müügilepingu eseme. Seega ei ole hageja nõue põhjendatud ning tõendatud ning kohus jätab hagi rahuldamata. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole tõendanud puudustega asja üleandmist, siis ei pea kohus vajalikuks hinnata poolte muid väljatoodud asjaolusid, s.h kas väidetavast puudusest on teavitatud mõistliku aja jooksul ning nõude suuruse põhjendatust. Apellatsioonkaebus
26.Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palub hageja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
27.Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus ebaõigesti leidnud, et hageja ei ole tõendanud, et kostja andis hagejale üle puudustega asja. Seejuures ei olegi tähtis, kuivõrd suured on erinevused A-kategooria ja B-kategooria varuosade vahel, vaid on ilmne, et müüdud asi ei vasta nõuetele, kui ta ei suuda isegi kesta seda vahemikku, mille tootja/valmistaja on taganud. Lisaks sellele, et toode on 5% kehvema kõvadusega originaaltootest, on ta pikenenud 3,5 korda rohkem, kui tootja on lubanud ning see on juhtunud 2,7 kord väiksema läbisõidu juures, kui tootja on taganud. Ajamikett, mis peab vastu üksnes 28 875 km ettenähtud 80 000 km asemel ei vasta kindlasti ajamiketi keskmisele kvaliteedile isegi Bkategooria varuosade segmendis.
28.Kostja on omaks võtnud, et ajamiketi komplekti Fai TCK130 ostmisel kinnitas kostja hagejale, et selle komplekti kvaliteet ja iseloomustus on originaalse keti komplekti FOMOCO (A-kategooria varuosa) kvaliteediga samalaadsed. Eelneva kontekstis ei ole arusaadav kohtu käsitlus sellest, et hageja võttis teadlikult riski soetades B-kategooria varuosa ja eelistades seda A-kategooria varuosale.
29.Kohus on jätnud hindamata osad tõendid ja pole pööranud tähelepanu sellele, et hageja pole ostnud kostjalt mitte üksnes ajamiketti, vaid ajamiketi komplekti koos pinguti ja ka muude detailidega. Hageja on kostjalt ostetud komplektis Fai TCK130 pinguti asendanud kvaliteetsema originaal ketipinguti vastu (FOMOCO) põhjusel, et komplektis Fai TCK130 sisalduv pinguti tundus juba visuaalse hindamise tulemusena ebapiisava kvaliteediga selle pikaajaliseks tööks.
30.Kohtu poolt on sisuliselt tuvastatud, et vaidlusalune toode ei vasta tootja enda nõuetele, kuidas samas on kohus tuginenud otsuse tegemisel sellele, et hageja ei ole tõendanud, mis põhjusel toimus ajamiketi pikenemine. Tõendeid igakülgselt ja objektiivselt hinnates oleks
kohus pidanud jõudma järeldusele, et ajamiketi pikenemist ei põhjustanud puudulikud määrimis- või pingutustingimused ega ka üldised mootori ekspluatatsioonilise koormatuse tingimused, vaid põhjuseks sai olla üksnes kostja poolt müüdud ebapiisava kvaliteediga asi, mis omakorda põhjustas mootorikke. Vastus apellatsioonkaebusele
31.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
32.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
33.Pooled ei vaidle, et hageja ostis 05.02.2015 kostjalt nukkvõllide ajamiketi komplekti Fai
TCK130;
hageja paigaldas 13.02.2015 nimetatud komplekti kuuluva gaasijaotusmehhanismi mootorketi kliendi sõiduautole; 02.09.2015 tekkis hageja kliendi sõiduautol mootori vigastus; hageja teostas kliendi sõiduauto mootori remondi.
34.VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 77 lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.
35.Fai Automotive plc 12.08.2019 tõendist nähtuvalt on tootja Qingdao Choho Industrial Co Ltd määranud ajamiketi läbisõiduks 80 000 km (II kd tl 173, 180). Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et ainuüksi asjaolu, et kostja müüdud ajamiketi ressurss on väiksem kui originaalketi ressurss, ei tähenda, et kostja müüdud ajamikett ei vastanud müügilepingule või keskmisele kvaliteedile. Tõendatud ei ole, et ajamiketi läbisõit 80 000 km ei vasta B-kategooria varuosa puhul keskmisele kvaliteedile. Hageja teadis, et ta ei osta originaalvaruosa. Hageja väide, et kostja kinnitas hagejale, et müüdav ketikomplekt on kvaliteedilt samaväärne originaalvaruosaga, ei ole tõendatud. Kostja ei ole seda omaks võtnud.
36.Pärast ketivahetust tekkis hageja kliendi sõidukil mootoririke peale 28 875 km läbimist (I kd tl 10). OÜ Lettore (Y, M) 19.10.2015 arvamuse kohaselt pikenes vaidlusalune kett 28 875 km läbisõidu juures 10 mm võrra ning arvamuse kohaselt võis ajamiketi pikenemine põhjustada mootori vigastuse (I kd tl 10, 11). Fai Automotive plc 12.08.2019 tõendist nähtub, et vaidlusaluse ajamketi pikkus koos lubatava hälbega on tootja Qingdao Choho Industrial Co Ltd andmetel 361,95 (+0,54) mm ning keti lubatav pikenemine on alla 0,8 %
ehk alla 2,90 mm (II kd tl 173, III kd tl 25). Sellest järeldub, et vaidlusalune kett pikenes rohkem kui on tootja poolt lubatud.
37.Y poolt 21.11.2016 kohtuistungil antud selgituste kohaselt võib ajamiketi üldine pikenemine tuleneda keti elementide omadustest, keti pingutusest, keti määrimistingimustest või mootori üldisest ekspluatatsioonilisest koormatusest. Määrimistingimused ja pingutustingimused on kõige olulisemad.
38.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et tõendamata on hageja väide, et keti pikenemine toimus materjali ebakvaliteetsuse tõttu. Maakohus tuvastas, et keti lüliosa kõvadus erines tootja normidest 5 % võrra. Samas leidis maakohus, et asjatundjad ei ole esile toonud, et keti pikenemine oleks toimunud lüliosade küljeplaatide arvelt, vaid keti lülidel esinesid tõmbesuunalise lõtku tunnused tihvtide ja pukside vahel ning keti üldpikkus suurenes tihvtide ja pukside summaarse lõtku tõttu. Hageja ei ole toonud apellatsioonkaebuses esile asjaolusid, mis annaksid aluse asuda maakohtust erinevale seisukohale.
39.OÜ Lettore 10.12.2015 täiendava arvamuse kohaselt on kostja poolt müüdud ajamiketi hülsside materjali kõvadus 8 % väiksem kui originaalvaruosa keti hülsside kõvadus. Kostja poolt müüdud keti ja originaalvaruosa keti telgede (keskosade) kõvadused on sarnased. Originaalvaruosa ketil kasutatakse telgede pinnakatteks kattepinnet, kostja müüdud ketil katepinnet ei kasutata, vaid keskosa pind on töödeldud termokeemiliselt.
40.Maakohus tuvastas, et Fai Automotive plc vastuse kohaselt peab keti puksi pinna kõvadus olema vahemikus 86-91HR15N ja OÜ Lettore arvamuse kohaselt on vaidlusaluse keti hülsi keskmine kõvadus 444,8 HV1. Maakohus asus seisukohale, et kuna tootja on hülsi/puksi kõvaduse andnud Rockwelli kõvaduse määramise meetodil ja OÜ Lettore tellimusel Tallinna Tehnikaülikoolis läbiviidud katsed hülsside kõvaduse kohta on läbi viidud Vickersi meetodil, ei ole maakohtul võimalik välja toodud näitajaid võrrelda ning anda hinnangut konkreetse keti hülsside/pukside kõvaduse tootja nõuetele vastavuse kohta. Nimetatud järeldust ei ole hageja apellatsioonkaebuses vaidlustanud.
41.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjaolu, et kostja poolt müüdud ajamiketi hülsside materjali kõvadus on 8 % väiksem kui originaalvaruosa keti hülsi kõvadus, ning et keti keskosa pinnatöötluse lahendused on erinevad, ei tõenda, et kostja müüdud ajamikett ei vastanud keskmisele kvaliteedile. Nimetatud näitajaid ei saa otseselt võrrelda, kuna erinevatel tootjatel on erinevad tehnoloogilised lahendused. Ka Y poolt 21.11.2016 kohtuistungil antud selgitustest nähtub, et üksnes nimetatud asjaolude pinnalt ei saa järeldada, et kett on ebakvaliteetne. OÜ Lettore 10.12.2105 arvamuses on selgitatud, et rullkette käsitlevas rahvusvahelises standardis ISO606:2004 puuduvad viited nõuetele ketielementide pinnatöötlusele, materjali kõvadusele ja keti kulumiskindlusele.
42.Fai Automotive plc 03.02.2016 garantiiaruandes on märgitud, et ülevaatuse tulemusel ilmnes nukkvõlliketil liigne kulumine. Kulumine on kontsentreerunud pukside ja pukspoltide ümber koos radiaalvagudega, näidates, et peamiseks põhjuseks on olnud õli vähesus (I kd tl 70, 110). Y on 21.11.2016 kohtuistungil selgitanud, et antud mootori puhul üldisele määrimissüsteemi häiretele viitavaid tunnuseid ei esinenud, kuid samas möönis Y, et määrimistingimused ja pingutustingimused on kõige olulisemad, ning neid ta kontrollida ei saanud. Seonduvalt Fai Automotive plc 03.02.2016 garantiiaruandega selgitas Y, et
nimetatud aruannet ei saa lugeda ebakorrektseks, kuid see ei sisalda informatsiooni õli kvaliteedi ja keti pingsuse kohta. Lähtudes kohtule esitatud tõenditest, saab ringkonnakohtu hinnangul Fai Automotive plc 03.02.2016 garantiiaruande alusel lugeda tõendatuks, et keti pikenemise peamiseks põhjuseks oli õli vähesus. Y poolt 21.11.2016 kohtuistungil antud selgitused ei lükka seda järeldust ümber, kuna ta avaldas, et ta ei saanud kontrollida määrimistingimusi. Samuti möönis Y, et kuigi garantiiaruanne ei sisalda informatsiooni õli kvaliteedi ja keti pingsuse kohta, ei saa garantiiaruannet lugeda ebakorrektseks. Kuna õli vähesus ei ole tingitud kostjast ega keti ebakvaliteetsusest, siis ei ole kostja kolleegiumi hinnangul müügilepingut rikkunud. Sellest tulenevalt ei saa hagejal olla kostja vastu ka kahjunõuet seoses kliendi mootori parandamise kulude hüvitamisega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
43.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.