A Gi hagi OÜ Drewix vastu eluruumi eest alusetult makstud 1341,83 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 330,89 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
1780,45 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: A G (isikukood: xxx; e-post: xxx; elukoht: xxx; tel. xxx); Hageja lepinguline esindaja: jurist Vladimir Makarov Natus Vincere õigusbüroo; e-post: [email protected]; tel: xxx, xxx); Kostja: Drewix OÜ (registrikood 10988981; e-post: [email protected]; aadress: Supluse pst. 1, 11911 Tallinn, Merivälja tee 5, 11911 Tallinn; tel: +3726300983, +3725031098); Kostja seaduslik esindaja: Artjom Nadjoža (isikukood xxx; elukoht: Hane 6-11, Tallinn); Kostja lepinguline esindaja: Vassili Kostetišuk (e-post: [email protected]; Tel: 556 333 56)
Asja läbivaatamine
Kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt OÜ Drewix hageja A Gi kasuks põhivõlgnevus 1156.75 eurot ja 14.05.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 57.99 eurot.
3.Välja mõista kostjalt OÜ Drewix hageja A Gi kasuks viivis põhinõudelt (1156.75 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.05.2021.a kuni nõude täieliku tasumiseni.
4.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ning kohustada kostjat OÜ Drewix tasuma punktis 2 ja 3 väljamõistetud rahasummad hageja A Gi arvelduskontole nr xxx.
2-20-18506 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud 26,58% ulatuses hageja A Gi kanda ning 73,42% ulatuses kostja OÜ Drewix kanda.
6.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagist nähtub, poolte vahel on 01.05.2015.a sõlminud eluruumi üürileping, mille alusel OÜ Drewix andis A G’ile ja temaga koos elama asuvatele isikutele elamiseks kasutada korteri üldpinnaga 64,7 m2, mis asub xxx. Lepingu tähtaeg oli 31.10.2015.a, mille möödumisel muutus leping tähtajatuks ning lõppes 31. detsembril 2019. Sama Lepingu kohaselt on hageja kohustatud tasuma kostjale igakuiselt 20.kuupäevaks eelnenud kuu eest kõrvalkulude (s.h elekter, vesi, kanalisatsioon, prügivedu, Elamu trepikoja koristus) ning muude hagejale osutavate teenuste eest, vastavalt teenuse osutaja korteriühistu või haldaja poolt esitatud arvetele. Üüri ja Teenuste eest tasud pidi hageja tasuma kostja arvelduskontole xxx.
2.Ajavahemikus 01.05.2015.a kuni 31.12.2019.a vastavalt KÜ Xxx 41 poolt esitatud arvetele, pidi hageja igakuiselt tasuma nimetatud korteriomandi hooldusega seotud püsi/hoolduskulud, s.h hoolduskulud ja remondikulud. Igakuise hoolduskulude suuruseks on 20,67 (64,00 m2 x 0,323) eurot ja igakuise remondikulude suuruseks on 25,60 (64,00 m2 x 0,400) eurot. Seega ajavahemikus 01.05.2015.a kuni 31.12.2019.a on hageja poolt tasutud hoolduskulude eest kokku summas 1136,85 (55 kuud x 20,67) eurot ja remondikulude eest kokku summas 1408,00 (55 kuud x 25,60) eurot.
3.Üürileping lõpetati poolte kokkuleppel 31.12.2019.aastal. Lepingu lõpetamisel kostjal hageja vastu pretensioone ei olnud. Hageja on tasunud kõik korteriühistu (edaspidi KÜ) esitatud arved täies ulatuses tähtaegselt ja kõik kokkulepitud üürisummad.
2-20-18506
4.Pärast üürilepingu lõppemist sai hageja teada, et vastavalt seadusele (VÕS § 292) ei kuulu KÜ remondifondi ja hooldus maksed üüritud eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulude hulka ja hageja neid tasuma ei pea ning kui selliste kulude eest tasumine on üürilepingus kokku lepitud, siis VÕS § 275 kohaselt on selline kokkulepe tühine.
5.Hageja on seisukohal, et remondifondi ja hoolduskulude maksed ei ole teenused. Kuna üürilepingu p-s 2.3 on kokku lepitud, et üürnik tasub tarbitud teenuste eest, siis tuleb lepingut tõlgendada nii, et üürnik peab maksma KÜ kogu arve teenuste osas. Kuna üürnik on tasunud kõik KÜ arved täies ulatuses, siis on ta kogu üürimise perioodil maksnud ka remondifondi ja hoolduskulude makseid, mistõttu on üürnik maksnud rohkem 2544,85 eurot.
6.29.juulil 2020 teatas hageja kostjale kirjalikult temale teatavaks saanud asjaoludest ning hageja on palunud kostjalt välja arvutada hageja poolt ajavahemikus 01.08.2017.a kuni 31.12.2019.a enammakstud summad, s.o hoolduskulude eest kokku summas 599,43 (29 kuud x 20,67) eurot ja remondikulude eest kokku summas 742,40 (29 kuud x 25,60) eurot ja tagastada ka hageja kontole, kuid ei ole vastust saanud. 28.septembril 2020 saatis hageja kostjale volitatud esindaja kaudu korduv nõudekirja, milles hageja samuti palub kostja enammakstud summade tagastamist ja annab kostjale täiendava aega kohustuse täitmiseks kuni 15.10.2020.a, kuid kostja vastavat arvestust teinud ega raha tagasi maksnud ei ole. Sama nõudekirjas on hageja teatab kostjale viivise arvestusest alates 01.08.2017.a kuni 28.09.2020.a on kokku summas 193,38 eurot, millest hoolduskulud - viivis kokku summas 86,26 eurot ja remondikulud – viivis kokku summas 107,12 eurot. Kostja vastavat arvestust teinud ega raha hagejale tagasi maksnud ei ole.
7.VÕS § 113 lg 1 alusel nõuab hageja ka viivist tagastavalt summalt alates vastava nõude esitamisest 01.08.2017.a kuni 28.09.2020.a summas 309,96 eurot, millest hoolduskulude viivis on 138,47 eurot ja remondikulude viivis 171,49 eurot. Hageja andis kostjale täiendava aja kohustuse täitmiseks, kuid kostja seda ei täitnud. Sellest tulenevalt on hageja õigustatud saama viivist ajavahemiku 29.09.2020.a kuni 14.12.2020.a eest summas 20.93 eurot. Lisaks nõuab hageja nõutavalt summalt arvutatud seadusejärgset viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele alates 15.12.2020.a kuni nõude täieliku tasumiseni.
8.Hageja palub välja mõista OÜ-lt Drewix A G’i kasuks: ajavahemikus 01.08.2017.a kuni 31.12.2019.a eluruumi eest enammakstud 1341,83 eurot ja sellelt ajavahemikus 01.08.2020.a kuni 28.09.2020.a arvestatud viivise summas 309,96 eurot; ajavahemikus 29.09.2020.a kuni 14.12.2020.a arvestatud viivis summas 20.93 eurot; edasiulatuvalt viivis seadusjärgses määras alates hagi esitamisest (15.12.2020) kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja palub määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise korra, mille kohaselt väljamõistetud summad tuleb tasuda A G’i arvelduskontole xxx.
9.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Tulenevalt VÕS § 292 lg 1 teises lauses sätestatud definitsioonist on kõrvalkuludeks tasud, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega. Selleks, et
2-20-18506 kulutust saaks kõrvalkulude hulka kuuluvaks lugeda, tuleb hinnata, kas vastav kulu on seotud asja kasutamisega. Kui konkreetsel kulutusel asja kasutamisega igasugune seos puudub, siis ei saa vastavat kulutus kõrvalkuluks lugeda. Lepingupooled sõneselgelt leppisid kokku, et hageja kohustuseks on elektri, vee, kanalisatsiooni, prügiveo ja elamu trepikoja koristuse eest tasumine. Remondifondi ja hoolduskulude maksed ei ole teenused ega ole seotud asja kasutamisega. Kokkulepet, et hoolduskulud kannab hageja, ei ole olnud. Seega selline kokkulepe, mille kohaselt pidi hageja kandma kostjal lasuvaid kohustusi (hoolduskulude osas), on hageja (üürniku) kahjuks kõrvalekalduv, kuivõrd asja korrahoiukohustus lasub kostjal (üürileandjal) ja kirjeldatud kokkulepe (millega pandaks korrashoiukohustuse finantseerimine eluruumi üürnikule) muudaks seaduses sätestatud üürniku ja üürileandja kohustuste vahekorda üürniku kahjuks ning VÕS § 275 järgi on tühine
10.Oma vastuses kostja leiab, et hoolduskulude kandmine oli tingitud ja põhjendatud asjaoluga, et hageja ei soovinud kasutada kostja korteri juurde kuuluvat parkimiskohta ning ka asjaolu, et kostja ei ole lepingu kestel üüritasu tõstnud. Hageja ei nõustu sellekohase kostja väidetega, kuna hagejal auto puudumisel ei pidanud ta vajalikuks parkimiskohta kasutamist, kuid ka samas hageja võib oletada, et kostja võis samal ajal nimetatud parkimiskohta välja üürida tasu eest teistele soovitajale. Üüritasu tõstmise kohta hageja selgitab, et üüritasu tõstmine on seadusega lubatud küll, aga selle võimaluse kasutamine / mitte kasutamine on puhtalt kostja otsustus.
11.Samuti ei nõustu hageja kostja seisukohaga, et kostja ei vastuta hageja rikutud õiguste eest seetõttu, et kostja kohustused korteriühistu ees läksid uuele omanikule. Hageja rõhutab, et kohustused olid täidetud hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu kehtivuse ajal ning ei ole kuidagi seotud omaniku vahetusega.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
12.Kostja märgib, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Seetõttu võiks jätta hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmata.
13.Pooltevaheline esialgne üürileping (esialgse tähtajaga 6 kuud) sõlmiti 31.10.2014, mitte hagis märgitud 01.05.2015. Lepingu tingimusi ei ole kuni lepingu lõppemiseni (31.12.2019) kirjalikult muudetud.
14.Hageja on vabatahtlikult asunud remondifondi ja hoolduskulude tasumisele korteriühistu poolt esitatud arvete alusel. Väga tähtis on asjaolu, et tasumine toimus otse korteriühistu kontole, mitte kostjale. Hageja ei ole kunagi teatanud kostjale kavatsusest tasuda remondija hoolduskulud. Kostja ei ole teda selleks kohustanud ega sundinud. Lepingu kehtivuse ajal ei ole hageja teatanud soovist saada tagasi remondifondi ja hoolduskulude eest tasutu.
15.Xxx tn 41 maja hoovis on valvega autoparkla. Hageja korteri juurde kuulus üks parkimiskoht. Lepingu sõlmimisel keeldus kostja nimetatud parkimiskoha eest valvetasu maksmisest, teadades, et tema seda parkimiskohta ei vaja. Parkimiskoha säilitamiseks oli kostja sunnitud ise selle eest tasuma. Lepingu kehtivuse ajal hakkas hageja parkimiskoha kasutama, jättes selle eest tasumata. Üürilepingu kehtivuse ajal on eluruumide üüri keskmine turuhind Tallinnas oluliselt (ca. 30% võrra) suurenenud. Kostja ei ole üüri tõstnud lähtudes just sellest asjaolust, et hageja vabatahtlikult tasub remondi- ja hoolduskulud.
2-20-18506
Kostja leiab, et lepingu kehtivuse ajal oli poolte vahel kaudsete (so. tegudes väljendatud (TsÜS § 68 lg 3)) tahteavaldustega saavutatud kokkulepe, et hageja vabatahtlikul jätkab remondi- ja hoolduskulude tasumist, kostja omalt poolt ei nõua üüri tõstmist ega parkimiskoha eest tasumist.
16.Kostja on seisukohal, et hageja tegutseb vastuolus hea usu põhimõttega. Rohkem kui viie aasta jooksul remondi- ja hoolduskulude tasumine ühtegi nõuet esitamata viitab selgelt hageja võimaliku nõude maksma panemisest loobumisele. Hageja käitumisest lähtudes tekkis kostjal õiguspärane ootus, et hageja kulude hüvitamist ei nõua.
17.Üürilepingu p 2.3. kohaselt pidi hageja tasuma kostjale kõrvalkulude ja muude hagejale osutatavate teenuste eest. Antud juhul tasus hageja remondifondi ja hoolduskulude summad mitte kostjale, vaid korteriühistule otse. Seega nende maksete tegemisel tegutses ta väljaspool üürilepingut. Seetõttu tegemist ei ole lepingust tulenevate kohustuste täitmisega ega üürilepingust tuleneva vaidlusega. Seetõttu tegemist ei saa olla ka alusetu rikastumisega. Hagist ei ole võimalik aru saada, millise olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena on ta remondifondi ja hoolduskulud tasunud. Ühtlasi ei selgu hagist kohustuste mittetekkimise või ära langemise aluseks olnud asjaolud. Seega VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks puudub alus, sest kostja ei ole olemasoleva ega tulevase kohustuse täitmisena hagejalt midagi saanud. Hageja enda väidetest tuleneb, et algusest peale ei olnud temal kohustust tasuda remondifondi ja hoolduskulude eest. Sellest tuleneb, et hageja ei ole olemasoleva ega tulevase kohustuse täitmisena tasunud. VÕS § 1028 lg 2 p 1 järgi: üleandja ei või saajalt saadut tagasi nõuda, kui üleandmisega täideti mittetäielik kohustus. VÕS § 4 lg 1 kohaselt: mittetäielik on kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Hagist tuleneb, et üürilepingu järgi ei võinud kostja remondifondi ja halduskulude tasumist nõuda. Hageja aga võis nimetatud kohustuse vabatahtlikult täita. Seega tegemist on mittetäieliku kohustusega, mille puhul tagasinõude õigus puudub. Kostja on seisukohal, et arvestades lepingu kehtivuse pikkust (31.10.2014 – 31.12.2019) oli hageja otseselt huvitatud korteriomanike kaasomandis ja ühises kasutuses olevate esemete korrashoidmisest, hooldamisest ja õigeaegsest remontimisest. Seega kandis ta need kulud enda, mitte kostja huvidest lähtudes.
18.VÕS § 1042 lg 2 p 2 sätestab: kulutuste tegijal ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudeõigust, kui kulutusi teinud isik ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu teisele isikule kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud. Hagis märgitud kulutuste tegemise kavatsusest ei ole hageja temast tulenevate asjaolude tõttu kostjale kunagi teatanud. Seetõttu ei ole hagejal kulutustest tulenevat nõudeõigust.
19.Kostja kohustuse täitmisest tuleneva nõude esitamiseks VÕS § 1041 alusel puudub samuti alus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-158-13 punktis 12 selgitanud, et „VÕS § 1041 alusel on hüvitisnõue võimalik vaid siis, kui teise isiku kohustuse täitnud isik arvas heauskselt, et esineb vähemalt üks VÕS § 1018 lg 1 p-dest 1-3 nimetatud asjaoludest (st. et ta ei teadnud ega pidanudki teadma nende asjaolude puudumisest).“ Eeltoodust tuleneb, et antud juhul võiks hageja kostja kohustuste täitmisest tuleneva nõude esitada, kui ta oleks tõendanud,
2-20-18506 et ta tegutses heauskselt VÕS § 1018 alusel (kui käsundita asjaajaja) ja ei teadnud, et selleks puudub alus. Hageja ei ole seda tõendanud ega isegi väitnud.
20.Hageja nõude aluseks võiks teoreetiliselt olla käsundita asjaajamine VÕS § 1018 mõttes. Kuid selline nõueõigus hagejal puudub, sest VÕS § 1018 lg-s 1 loetletud eeldused ei ole antud juhul täidetud. Kostja ei ole hageja asjaajamist heaks kiitnud (st. VÕS § 1018 lg 1 p 1 alus puudud). Remondifondi ja hoolduskulude tasumine ei vastanud kostja tegelikule ega eeldatavale tahtele (st. VÕS § 1018 lg 1 p 2 eeldus täitmata). Kostjal ei ole kunagi olnud remondifondi ja hoolduskulude hageja poolt tasumise tahet. Kostja on juba selgitanud, et vaidlusalustest tasumisetest tegi ta järelduse, et tegemist on hageja vastusooritusega selle eest, et kostja ei nõua parkimiskoha eest tasu maksmist ja üüri perioodilist tõstmist. Arvestades lepingu kehtivuse pikkust, oli hageja otseselt huvitatud vara korrashoidmisest, hooldamisest ja õigeaegsest remontimisest. VÕS § 1018 lg 2 sätestab, et käsundita asjaajamisega ei ole tegemist, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks. Hagis toodud väidetest tuleneb selgelt, et hagejal ei ole kunagi olnud tahet tegutseda kostja kasuks. VÕS § 1020 lg 1 kohaselt: enne asjaajamisele asumist peab käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisele asumise kavatsusest teatama ja ootama ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta, välja arvatud juhul, kui eelnev teatamine ei ole võimalik soodustatu või avalikke huve kahjustamata või kui seda ei saa käsundita asjaajajalt mõistlikult oodata. Hageja ei ole kostjale asjaajamise kavatsusest teatanud. Hageja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mis viitaks eelneva teatamise võimatusele.
21.Kahtlust ei saa olla selles, et kostja pidi kohustatud isikust ja oma väidetavast nõudest koheselt teada saama. Hagi oli esitatud 15.12.2020. Seega kõikide enne 15.12.2017 tehtud maksete hüvitamise nõuded on aegunud (TsÜS § 151 lg 1). Korduvate kohustustega TsÜS § 154 mõttes tegemist olla ei saa, sest kostja ise väidab, et hooldus- ja remondikulude tasumine ei olnud tema kohustus. Asjaolu, et hageja on hooldus- ja remondikulude eest väidetavalt korduvalt tasunud, korduvaid kohustusi kostjale ei tekita. Kostja taotleb aegumise kohaldamist.
22.Hageja nõue ja selle suurus on täies ulatuses tõendamata. Hagi aluseks on väide, et hageja olevat alusetult tasunud hooldus- ja remondikulud kostja korteri eest. Ühtegi tõendit selle kohta esitatud ei ole. Kostja vaidleb hageja nõude suurusele täielikult vastu.
23.Kostja vaidleb viivise nõudele täielikult vastu, sest viivise summa on tõendamata ja arvestus ebaselge. Hagist võib järeldada, et kostjalt nõutakse viivist kolme aasta eest. VÕS § 113 lg 2 järgi: kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Eeltoodust tulenevalt ei või hageja nõude esitamisele eelnenud aja eest viivist nõuda.
24.Xxx tn 41 – 45 korteriomandi omanikuks 18.09.2020 avalduse alusel sai 24.09.2020 kolmas isik. KrtS § 43 lg 1 sätestab, et korteriomandi võõrandamisel lähevad korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest. Seega kostja kohustused korteriühistu ees läksid uuele omanikule 24.09.2020 üle.
2-20-18506 VÕS § 1041 kohaselt: isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Esmakordselt teatas hageja kulutuste hüvitamise nõudest 28.09.2020 (vt hagi lisa 4), so. pärast omandi ja kohustuste üleminekut. Seega hageja nõude esitamise ajal ei saanud kostja kohustusest vabanemise tõttu rikastuda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
25.Hagi hind käesolevas asjas on TsMS § 124 lg 1 kohaselt 1780,45 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel.
26.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
27.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas: • poolte vahel oli üürisuhe perioodil 31.10.2014 kuni 31.12.2019 (tlk 7-8, 25-26 üürilepingud); • kostja oli üürilepingute esemeks oleva korteri omanik kuni 24.09.2020 (tlk 27-28 – kinnistusraamatu väljavõte); • Korteriühistu Xxx 41 poolt hagejale esitatud igakuistel majanduskulude arvetel oli kajastatud üürilepingute esemeks oleva korteriga seonduv hoolduskulu summas 20,67 eurot ning remondikulu 25,60 eurot (tlk 11, arve); • hageja tasus majanduskulude arvetel kajastatud summad otse Korteriühistule Xxx 41; • hagejal puudus üürisuhte lõppemisel võlgnevus nii kostja kui ka Korteriühistu Xxx 41 ees.
28.Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks: • ajavahemikus 01.08.2017.a - 31.12.2019.a eluruumi eest enammakstud hooldus- ja remondikulud 1341,83 eurot; • põhinõudelt ajavahemikus 01.08.2020.a - 28.09.2020.a arvestatud viivis 309,96 eurot; • põhinõudelt ajavahemikus 29.09.2020.a - 14.12.2020.a arvestatud viivis 20.93 eurot; • põhinõudelt arvestatav edasiulatuv viivis seadusjärgses määras alates hagi esitamisest (15.12.2020) kuni kohustuse kohase täitmiseni.
29.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (i) hageja tasus vaidlusalused maksed vabatahtlikult ning tal puudus tahe kostjat soodustada (kandis kulusid enda huvides, kuna tegemist oli pikaajalise lepinguga), hageja pole kostjale tasumises kavatsusest teatanud, kostja pole hagejat maksete tegemiseks kohustanud, hageja pole tagastusnõudega lepingu kehtivuse ajal kostja poole pöördunud; (ii) hageja tasus vaidlusalused maksed, saades vastusooritusena õiguse kasutada parkimiskohta ning võimaluse kasutada eluruumi ilma, et kostja üüri tõstaks; (iii) nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, kuivõrd hageja käitumisest jäi kostjale mulje, et hageja on vaidlusaluste maksete tagastamise nõudest
2-20-18506 loobunud; (iv) hageja tasus vaidlusalused maksed otse korteriühistule, mitte kostjale, mistõttu on sooritus tehtud lepinguväliselt; (v) vaidlusaluste maksete puhul on tegemist mittetäieliku kohustusega, mida ei saa tagasi nõuda (VÕS § 1028 lg 2 p 1); (vi) enne 15.12.2017 tehtud maksed on aegunud TsÜS § 151 lg 1 kohaselt; (vii) hageja ei ole tõendanud, et ta oleks vaidlusalused maksed tasunud; (viii) kostja ei ole enam korteri omanik ning korteriga seotud õigused ja kohustused läksid seadusel alusel üle kolmandale isikule, mistõttu kostja ei vastuta maksetega seonduva eest.
30.VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Üürisuhte ajal kehtinud VÕS § 292 lg 1 sätestas, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Üürilepingute p 2.3 sätestas, et üürnik kohustub tasuma üürileandjale igakuiselt 20. kuupäevaks eelnenud kuu eest kõrvalkulude (sh elekter, vesi, kanalisatsioon, prügivedu, elamu trepikoja koristus) ning muude üürnikule osutatavate teenuste eest vastavalt teenuse osutaja, korteriühistu või haldaja poolt esitatud arvetele.
31.Kohtu hinnangul on hageja nõude puhul kohalduvaks normiks VÕS § 1028 lg 1 koosmõjus VÕS §-iga 1029. Tegemist on soorituskondiktsiooni erikoosseisuga. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1029 sätestab, et kui üleandja on võlausaldaja või isiku korraldusel, keda ta ekslikult peab võlausaldajaks, täitnud kohustuse kolmandale isikule, võib üleandja käesoleva seaduse § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul nõuda üleantu tagastamist üksnes võlausaldajalt või isikult, keda ta ekslikult pidas võlausaldajaks. Nõude eeldused on seega järgmised: • hageja on kostja korraldusel kolmandale isikule midagi üle andnud; • sooritus tehti olemasoleva või tulevase kohustuse täitmiseks; • ilma õigusliku aluseta, st et: ▪ kohustust ei olemas või, ▪ kohustust ei teki või, ▪ kohustus langeb hiljem ära; • puuduvad nõuet välistavad asjaolud (VÕS § 1028 lg 2).
32.Käesoleval juhul ei saa olla mõistlikku vaidlust, et hageja on Korteriühistule Xxx 41 tasunud hooldus- ja remondikulude makseid vastavalt korteriühistu poolt esitatud arvetele. Kostja küll viitab, et maksete tegemine on tõendamata, kuid kohtu hinnangul ei oma kostja väide asja lahendamise seisukohalt mõju, kuivõrd vaidluse asjaolud annavad aluse asuda teistpidisele seisukohale. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et vaidlusalused kulud olid kogu nõudeperioodil korteriühistu poolt esitatud arvetel kajastatud. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et hagejal puudusid kostja ja korteriühistu ees arvete tasumisega seonduvalt mistahes võlgnevused. Kostja ei ole esile toonud, et maksete suurus oleks mingil perioodil olnud teistsugune või et kostja ise oleks vastavaid kulusid kandnud. Kuivõrd tegemist oli konstantse suurusega ja perioodilise kuluga ning hagejal puudusid
2-20-18506 võlgnevused, saab käesoleval juhul eeldada, et hageja on vastavad kulud arvetel kajastatud suuruses ja tähtajal korteriühistule kandnud. Kohus märgib, et üürilepingute p 2.3 nägi küll ette hageja kohustuse tasuda kõrvalkulude maksed kostjale, kuid pooltevahelisest praktikast tulenevalt esines poolte vahel kokkulepe, mille kohaselt tasus hageja kõrvalkulud otse kolmandatele isikutele. Seega ei välista üürilepingute p 2.3 VÕS § 1029 kohaldamist ning täidetud on nõude esimene tingimus - hageja on kostja korraldusel kolmandale isikule tasunud hooldus- ja remondikulude makseid summas 1341,83 eurot.
33.Arvestades üürilepingu p 2.3 sõnastust „üürnik kohustub tasuma üürileandjale igakuiselt
20.kuupäevaks eelnenud kuu eest kõrvalkulude (sh elekter, vesi, kanalisatsioon, prügivedu, elamu trepikoja koristus) ning muude üürnikule osutatavate teenuste eest vastavalt teenuse osutaja, korteriühistu või haldaja poolt esitatud arvetele“, siis hõlmas kõrvalkulude tasumise kokkulepe kohtu hinnangul kõiki korteriühistu poolt esitatud arvel kajastatud kulusid ja tasusid. Sulgudes sisalduv konkreetne kõrvalkulude loetelu ei ole ammendav ega välista hooldus- ja remondikulude käsitamist kõrvalkuluna üürilepingute kontekstis. Seega, kuivõrd hagejal oli kohustus üürilepingu raames tasuda korteriühistu poolt esitatud arved, siis on täidetud ka nõude teine eeldus – sooritus (s.o hooldus- ja remondikulude maksed) tehti olemasoleva (s.o üürilepingu p-ist 2.3 tuleneva) kohustuse täitmiseks.
34.Eluruumi üürilepingu raames saab kõrvalkuludeks pidada üksnes eluruumi kasutamisega seonduvaid kulusid (VÕS § 292 lg 1). Kostja seisukohtadest võib järeldada, et vaidlusalused kulud olid seotud eluruumi kasutamisega, hageja on vastupidisel seisukohal. Pooled ei ole kohtu ette toonud, milles seisnevad korteriühistule tasutavad hoolduskulud. Kui hoolduskulu arvelt kantakse nt kojamehe kulud, siis võivad eluruumi üürilepingu pooled kokku leppida, et need kulud kannab üürnik, sest nt majaesise lume rookimine ja nt trepikoja korrashoid on kasutatava asjaga seotud kulud. Hooldustasu puhul tuleb eristada, millise summa ulatuses on tegu puuduste kõrvaldamisega (ehk üürileandja korrashoiukohustuse täitmisega), mida üürniku kanda jätta ei saa, ning millise summa väärtuses näiteks koristusteenusega. Viimati nimetatud kulud on käsitatavad kõrvalkuludena ja nende tasumise kohustuse saab lepinguga panna üürnikule. Kuivõrd hageja leiab, et hoolduskulu ei saa olla õiguspärane eluruumi kasutamisega seonduv kõrvalkulu, oli kostja ülesanne tõendada vastupidist. Kostja ei ole oma tõendamiskoormist selles osas täitnud. Seega leiab kohus, et hoolduskulu ei ole õiguspärane kõrvalukulu ning üürilepingute p 2.3 on nimetatud osas VÕS § 275 kohaselt tühine. Ka remondimaksete kulu ei saa kohtu hinnangul olla õiguspärane eluruumi kõrvalkulu. Kuna remondifondimaksete arvelt finantseeritakse puuduste kõrvaldamist, mis ületavad väikese hooldamise või koristamise, kuulub maksete tegemine üürileandja korrashoiukohustuse (s.o kohustus hoida üüritud asi lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis) hulka ning seos eluruumi kasutamisega puudub. Seega leiab kohus, et remondikulu ei ole õiguspärane kõrvalukulu ning üürilepingute p 2.3 on nimetatud osas VÕS § 275 kohaselt tühine. Eeltooduga on täidetud ka kolmas nõude eeldus – hagejapoolsed sooritused on tehtud õigusliku aluseta. Kohustust, mille katteks hageja makseid tegi, ei ole olemas, kuivõrd tühisel tehingul ei ole algusest peale tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1 ja § 85).
2-20-18506
35.Kohtu hinnangul puuduvad käesoleval juhul ka nõuet välistavad asjaolud. Kohus põhjendab oma seisukohta allpool.
36.Tähtsust ei oma asjaolu, et kostja ei ole täna enam vaidlusaluse korteri omanik. VÕS § 1028 lg 1 ja §-s 1029 sätestatud soorituskondiktsiooni erikoosseis ei eelda, et võlausaldaja oleks korteriomanik. Samuti sätestab kostja viidatud KrtS § 43 lg 1 korteriomaniku õiguste ja kohustuste ülemineku hetke seoses korteriühistu nõudega korteriomaniku vastu (vt KrtS III ptk 6. jagu – pealkiri „Korteriühistu nõude tagamine“). Seega on nimetatud vastuväide asjakohatu.
37.Järgnevalt käsitleb kohus kostja aegumise vastuväidet. Hageja nõue puudutab perioodil 01.08.2017.a - 31.12.2019.a alusetult tasutud makseid. Hageja esitas hagi kohtule 15.12.2020. TsÜS § 151 lg 1 sätestab, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kuivõrd hageja sai nõude aluseks olevatest asjaoludest (s.o maksete tegemisest) teada koheselt pärast igakordse makse tegemist, siis puudub alus lähtuda muudest aegumise algust reguleerivatest sätetest (nt ka TsÜS 154 lg 1). Tuleb rõhutada, et oluline on üksnes teadmine nõude aluseks olevatest asjaoludest – neile antav võimalik ekslik õiguslik hinnang ei oma aegumise alguse osas tähtust (vt ka TsÜS kommenteeritud väljaanne, P. Varul jt, Tallinn 2010, lk 488, p 3.2.2). Seega on kostja õigesti märkinud, et aegunud on nõue seoses maksetega, mis on tehtud enne 15.12.2017. Kuivõrd kohtule esitatud arvelt nähtuvalt on maksetähtpäev kuu teises pooles, tuleb aegumata nõudeperioodi sisse arvata ka 2017. a detsembris tehtud maksed.
38.Kostja märgib, et vaidlusaluste maksete puhul on tegemist mittetäieliku kohustusega, mida ei saa tagasi nõuda (VÕS § 1028 lg 2 p 1). Kohus ei nõustu, et tegemist on mittetäieliku kohustuse täitmisega. Vaidlusalused maksed ei liigitu ühegi VÕS § 4 lg-s 2 loetletud kohustuse alla.
39.Asjakohatud on ka kostja väited, mille kohaselt hageja tasus vaidlusalused maksed vabatahtlikult ning tal puudus tahe kostjat soodustada (kandis kulusid enda huvides, kuna tegemist oli pikaajalise lepinguga). Kohus märgib, et alusetu rikastumise kontekstis ei ole kostja teadmisel mõju, see võiks kõne alla tulla nt käsundita asjaajamisel põhinevalt nõudel. Kui hagejal oli lepingust tulenev kohustus tasuda kõrvalkulude eest korteriühistu poolt esitatud arvete alusel, siis tuleb eeldada, et vastava kohustuse raames tasus hageja hooldus- ja remondikulude makseid tahtega täita eelnimetatud kohustust. Alusetu on kostja väide, et lepingu pikaajalisuse tõttu võib käsitada neid makseid hageja enda huvides tehtuna, kuivõrd kasutuslepingu tulemusel ei muutunud omandisuhted (s.t üüri ei loetud nt müügilepingu osamakseteks jms) ning olenemata lepingu tähtajast lasub üürileandjal kui omanikul asja korrashoiukohustus.
40.Samuti ei mõjuta poolte kohustuste sisu ja ulatust asjaolu, et hageja pole tagastusnõudega lepingu kehtivuse ajal kostja poole pöördunud.
41.Asjassepuutumatud on kostja viited, et hageja tasus vaidlusalused maksed, saades vastusooritusena õiguse kasutada parkimiskohta ning võimaluse kasutada eluruumi ilma, et kostja üüri tõstaks. Kohus osundab, et vastava kokkuleppe olemasolu on tõendamata
2-20-18506 ning selle olemasolu ei ole võimalik muul viisil (nt poolte käitumise pinnalt vms) võimalik tuletada.
42.Kostja on asunud seisukohale, et nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, kuivõrd hageja käitumisest jäi kostjale mulje, et hageja on vaidlusaluste maksete tagastamise nõudest loobunud. Kohtu hinnangul ei ole kostja seisukoht põhjendatud ega tõendatud. Kohtu hinnangul ei ole hea usu põhimõttega vastuolus olukord, kus hageja pöördub oma õiguste kaitseks kohtusse tühise lepingupunkti alusel tasutud maksete tagasinõudeõiguse realiseerimiseks. Käesoleval juhul ei saa seadusest tuleneva nõudeõiguse realiseerimine olla hea usu põhimõttega vastuolus. Kostja ei ole tõendanud (sh põhistanud), et hageja oleks oma hooldus- ja remondikulude tagasinõudest loobunud või et oleks esinenud muud erandlikud asjaolud, mis andnuks kostjale indikatsiooni, et hageja maksete tagastamist ei nõua. Kohus on ülal leidnud, et hageja nõue aegub 3 aasta möödumisel, millest johtuvalt asub kohus seisukohale, et nimetatud aegumistähtaja jooksul nõude maksmapanek ei ole hea usu põhimõttega vastuolus. Samuti ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et kostja kui üürileandja puhul oli tegemist majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuga (s.o professionaalse üürileandjaga), kes pidi arvestama võimalusega, et hageja võib asuda realiseerima alusetult tasutud hooldus- ja remondikulude tagasinõudeõigust.
43.Kuivõrd kohus on ülal leidnud, et nõue on põhjendatud alates 2017. a detsembrist kuni 2019. a detsembrini ja hoolduskulude igakuine suurus oli 20,67 eurot ning remondikulude suurus 25,60 eurot, siis kuulub põhinõue rahuldamisele 516,75 euro (25 kuud x 20,67) ulatuses remondikulude osas ning 640 euro (25 kuud x 25,60) ulatuses hoolduskulude osas. Põhinõue on põhjendatud kokku 1156,75 euro ulatuses (640 + 516,75).
44.Hageja on esitanud ka viivisenõude. Hageja nõuab viivist tagastavalt summalt alates 01.08.2017.a kuni 28.09.2020.a summas 309,96 eurot, millest hoolduskulude viivis on 138,47 eurot ja remondikulude viivis 171,49 eurot. Hageja andis kostjale täiendava aja kohustuse täitmiseks, kuid kostja seda ei täitnud. Sellest tulenevalt on hageja õigustatud saama viivist ajavahemiku 29.09.2020.a kuni 14.12.2020.a eest summas 20.93 eurot. Lisaks nõuab hageja nõutavalt summalt arvutatud seadusejärgset viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele alates 15.12.2020.a kuni nõude täieliku tasumiseni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
2-20-18506 Kohus leiab, et viivisenõude algusajaks tuleb lugeda 28.09.2020, mil hageja teatas kostjale oma nõudest (tlk 9-10, nõudekiri). Hageja ei ole tõendanud, et ta 2020. a juuli lõpus kostjale vastava kirja esitas ning kostja on nimetatud asjaolule vastu vaielnud. Seega on käesoleva otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 57.99 eurot (periood 28.09.2020 - 14.05.2021, 229 päeva, võlasumma 1156.75 eurot, viivisemäär 0,022% päevas). Kohus rahuldab ka edasiulatuva viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.05.2021.a kuni nõude täieliku tasumiseni.
45.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1156.75 eurot, 14.05.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 57.99 eurot ning viivise põhinõudelt (1156.75 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.05.2021.a kuni nõude täieliku tasumiseni.
46.Hageja palub määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise korra, mille kohaselt väljamõistetud summad tuleb tasuda A G’i arvelduskontole XXX. TsMS § 445 lg 1 ls 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja ei ole kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlusele vastuväiteid esitanud. Kohus rahuldab taotluse ning määrab kohtuotsuse täitmise korrana, et väljamõistetud summad tuleb tasuda A G’i arvelduskontole XXX.
47.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
48.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagis esitatud nõuete hinda (1780,45 eurot) ning otsusega rahuldatud nõuete hinda (1156.75 + 57.99 + 92,54 viivisena aastase perioodi eest = 1307,28), on hagi rahuldatud 73,42% ulatuses, mistõttu tuleb menetluskulud jätta 26,58% ulatuses hageja kanda ning 73,42% ulatuses kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
49.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja
2-20-18506 lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
50.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega Kohtunik osaliselt tühistatud 12.01.2022 TRK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.