X hagi OÜ Drewix vastu eluruumi eest alusetult makstud 1341,83 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 330,89 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.05.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Drewix OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
1269,01 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Vladimir Makarov Kostja: Drewix OÜ (registrikood 10988981), lepinguline esindaja Vassili Kostetišuk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjali juurde hageja poolt ringkonnakohtule esitatud uued tõendid korteriühistu poolt ajavahemikul detsember 2017 kuni detsember 2019 Sõle tn 4145 korteri eest esitatud arved, Sõle tn 41 korteriühistu arveldusarve väljavõtted, järelpärimine korteriühistule ja korteriühistu vastus järelpärimisele.
2.Harju Maakohtu 14.05.2021 otsus tühistada 957,52 eurot ületava põhinõude ja sellelt arvestatud viivise väljamõistmise ning menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi 957,52 eurot ületava põhinõude osas rahuldamata ning mõistab välja viivise vastavalt põhinõude rahuldatud osale.
3.2.Välja mõista kostjalt OÜ Drewix hageja X kasuks põhivõlgnevus 957,52 eurot ja 12.01.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 88,66 eurot.
2-20-18506
3.3.Välja mõista kostjalt OÜ Drewix hageja X kasuks viivis põhinõudelt (957,52 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.01.2022 kuni nõude tasumiseni.
3.4.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ning kohustada kostjat OÜ Drewix tasuma punktis 3.2 ja 3.3 väljamõistetud rahasummad hageja X arvelduskontole nr EE197700771000357752.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud 29% ulatuses hageja ja 71% ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 15.12.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ Drewix (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja: a. ajavahemikus 01.08.2017 - 31.12.2019 eluruumi eest enammakstud hooldus- ja remondikulud 1341,83 eurot; b. põhinõudelt ajavahemikus 01.08.2020 - 28.09.2020 arvestatud viivise 309,96 eurot; c. põhinõudelt ajavahemikus 29.09.2020 - 14.12.2020 arvestatud viivise 20,93 eurot; d. põhinõudelt arvestatava edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt oli hageja (üürnik) ja kostja (üürileandja) vahel 01.05.2015 sõlmitud eluruumi üürileping. Lepingu tähtaeg oli 31.10.2015, mille möödumisel muutus leping tähtajatuks ning lõppes 31.12.2019. Lepingu lõpetamisel kostjal hageja vastu pretensioone ei olnud.
3.Lepingu punkti 2.3 kohaselt oli hageja kohustatud tasuma kostjale igakuiselt 20. kuupäevaks eelnenud kuu eest kõrvalkulude (sh elekter, vesi, kanalisatsioon, prügivedu, elamu trepikoja koristus) ning muude hagejale osutatavate teenuste eest, vastavalt teenuse osutaja, korteriühistu või haldaja poolt esitatud arvetele.
4.01.05.2015 - 31.12.2019 pidi hageja vastavalt korteriühistu poolt esitatud arvetele igakuiselt tasuma ka hooldus- ja remondikulud. Igakuiste hoolduskulude suuruseks on 20,67 (64,00 m2 x 0,323) eurot ja remondikulude suuruseks on 25,60 (64,00 m2 x 0,400) eurot. 01.05.2015 - 31.12.2019 on hageja poolt tasutud hoolduskulude eest kokku
2-20-18506 1136,85 (55 kuud x 20,67) eurot ja remondikulude eest 1408,00 (55 kuud x 25,60) eurot. Hageja on tasunud kõik korteriühistu esitatud arved täies ulatuses tähtaegselt.
5.Pärast üürilepingu lõppemist sai hageja teada, et vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §le 292 ei kuulu korteriühistu remondifondi maksed ja hooldusmaksed üüritud eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulude hulka ja hageja neid tasuma ei pea ning kui selliste kulude eest tasumine on üürilepingus kokku lepitud, siis VÕS § 275 kohaselt on selline kokkulepe tühine.
6.29.07.2020 ja 28.09.2020 nõudekirjades palus hageja kostjal tagastada hageja poolt enammakstud summad. Kostja hagejale vastanud ei ole.
7.Hageja selgitas, et ta nõuab viivist tagastatavalt summalt alates vastava nõude esitamisest 01.08.2017 - 28.09.2020 summas 309,96 eurot. Hageja andis kostjale 28.09.2020 täiendava aja kohustuse täitmiseks, kuid kostja seda ei täitnud. Sellest tulenevalt on hageja õigustatud saama viivist ajavahemiku 29.09.2020 - 14.12.2020 eest summas 20,93 eurot. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagile vastu.
9.Hageja tasus vaidlusalused maksed vabatahtlikult ning tal puudus tahe kostjat soodustada (kandis kulusid enda huvides, kuna tegemist oli pikaajalise lepinguga), hageja ei ole kostjale tasumise kavatsusest teatanud, kostja ei ole hagejat maksete tegemiseks kohustanud, hageja ei ole tagastusnõudega lepingu kehtivuse ajal kostja poole pöördunud.
10.Hageja tasus vaidlusalused maksed, saades vastusooritusena õiguse kasutada parkimiskohta ning võimaluse kasutada eluruumi, ilma et kostja üüri tõstaks.
11.Nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, kuivõrd hageja käitumisest jäi kostjale mulje, et hageja on vaidlusaluste maksete tagastamise nõudest loobunud.
12.Hageja tasus vaidlusalused maksed otse korteriühistule, mitte kostjale, mistõttu on sooritus tehtud lepinguväliselt.
13.Vaidlusaluste maksete puhul on tegemist mittetäieliku kohustusega, mida ei saa tagasi nõuda (VÕS § 1028 lg 2 p 1).
14.Nõue enne 15.12.2017 tehtud maksete osas on aegunud.
15.Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks vaidlusalused maksed tasunud. Viivisearvestus on ebaselge.
16.Kostja ei ole enam korteri omanik ning korteriga seotud õigused ja kohustused läksid seaduse alusel üle kolmandale isikule, mistõttu kostja ei vastuta maksetega seonduva eest. Maakohtu otsus ja põhjendused
17.Harju Maakohtu 14.05.2021 otsusega rahuldati hagi osaliselt, mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 1156,75 eurot, 14.05.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 57,99 eurot ja viivis seadusjärgses määras alates 15.05.2021 kuni nõude täieliku tasumiseni. Kohus määras kindlaks kohtuotsuse täitmise korra ning kohustas kostjat tasuma väljamõistetud rahasummad hageja arvelduskontole. Maakohus jättis menetluskulud 26,58% ulatuses hageja ja 73,42% ulatuses kostja kanda.
18.Hageja nõude puhul on kohalduvaks normiks VÕS § 1028 lg 1 koosmõjus §-iga 1029.
19.Üürilepingu punkt 2.3 sätestas, et üürnik kohustub tasuma üürileandjale igakuiselt 20. kuupäevaks eelnenud kuu eest kõrvalkulude (sh elekter, vesi, kanalisatsioon, prügivedu, elamu trepikoja koristus) ning muude üürnikule osutatavate teenuste eest vastavalt teenuse osutaja, korteriühistu või haldaja poolt esitatud arvetele.
2-20-18506
20.Käesoleval juhul ei saa olla mõistlikku vaidlust, et hageja on korteriühistule tasunud hooldus- ja remondikulude makseid vastavalt korteriühistu poolt esitatud arvetele. Kostja küll viitab, et maksete tegemine on tõendamata, kuid kohtu hinnangul ei oma kostja väide asja lahendamise seisukohalt mõju, kuivõrd vaidluse asjaolud annavad aluse asuda teistpidisele seisukohale. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et vaidlusalused kulud olid kogu nõudeperioodil korteriühistu poolt esitatud arvetel kajastatud. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et hagejal puudusid kostja ja korteriühistu ees arvete tasumisega seonduvalt mistahes võlgnevused. Kostja ei ole esile toonud, et maksete suurus oleks mingil perioodil olnud teistsugune või et kostja ise oleks vastavaid kulusid kandnud. Kuivõrd tegemist oli konstantse suurusega ja perioodilise kuluga ning hagejal puudusid võlgnevused, saab käesoleval juhul eeldada, et hageja on vastavad kulud arvetel kajastatud suuruses ja tähtajal korteriühistule kandnud. Pooltevahelisest praktikast tulenevalt esines poolte vahel kokkulepe, mille kohaselt tasus hageja kõrvalkulud otse kolmandatele isikutele.
21.Eluruumi üürilepingu raames saab kõrvalkuludeks pidada üksnes eluruumi kasutamisega seonduvaid kulusid (VÕS § 292 lg 1). Hoolduskulu ega remondimaksete kulu ei ole õiguspärane kõrvalkulu ning lepingute punkt 2.3 on nimetatud osas VÕS § 275 kohaselt tühine. Seega on hagejapoolsed sooritused tehtud ilma õigusliku aluseta. Pooled ei ole kohtu ette toonud, milles seisnevad korteriühistule tasutavad hoolduskulud. Kuna hageja leiab, et hoolduskulu ei saa olla õiguspärane eluruumi kasutamisega seonduv kõrvalkulu, oli kostja ülesanne tõendada vastupidist. Kostja ei ole oma tõendamiskoormist selles osas täitnud. Kuna remondifondimaksete arvelt finantseeritakse puuduste kõrvaldamist, mis ületavad väikese hooldamise või koristamise, kuulub maksete tegemine üürileandja korrashoiukohustusse.
22.Hageja nõue on aegunud maksete osas, mis on tehtud enne 15.12.2017 (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 154 lg 1). Kuivõrd kohtule esitatud arvelt nähtuvalt on maksetähtpäev kuu teises pooles, tuleb aegumata nõudeperioodi sisse arvata ka 2017. a detsembris tehtud maksed.
23.Hea usu põhimõttega ei ole vastuolus olukord, kus hageja pöördub aegumistähtaja jooksul oma õiguste kaitseks kohtusse tühise lepingupunkti alusel tasutud maksete tagasinõudeõiguse realiseerimiseks. Kostja ei ole tõendanud (sh põhistanud), et hageja oleks oma hooldus- ja remondikulude tagasinõudest loobunud. Kostja kui üürileandja puhul oli tegemist majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuga (s.o professionaalse üürileandjaga), kes pidi arvestama võimalusega, et hageja võib asuda realiseerima alusetult tasutud hooldus- ja remondikulude tagasinõudeõigust.
24.Tähtsust ei oma asjaolu, et kostja ei ole täna enam vaidlusaluse korteri omanik. Kohus ei nõustu, et tegemist on mittetäieliku kohustuse täitmisega. Asjakohatud on kostja väited, mille kohaselt hageja tasus vaidlusalused maksed vabatahtlikult ning tal puudus tahe kostjat soodustada. Alusetu on kostja väide, et lepingu pikaajalisuse tõttu võib käsitada neid makseid hageja enda huvides tehtuna, kuivõrd kasutuslepingu tulemusel ei muutunud omandisuhted ning olenemata lepingu tähtajast lasub üürileandjal kui omanikul asja korrashoiukohustus. Samuti ei mõjuta poolte kohustuste sisu ja ulatust asjaolu, et hageja pole tagastusnõudega lepingu kehtivuse ajal kostja poole pöördunud. Tõendamata on, et hageja tasus vaidlusalused maksed, saades vastusooritusena õiguse kasutada parkimiskohta ning võimaluse kasutada eluruumi ilma, et kostja üüri tõstaks.
25.Nõue on põhjendatud alates 2017. a detsembrist kuni 2019. a detsembrini ja hoolduskulude igakuine suurus oli 20,67 eurot ning remondikulude suurus 25,60 eurot, seega kuulub põhinõue rahuldamisele 516,75 euro (25 kuud x 20,67) ulatuses remondikulude osas ning 640 euro (25 kuud x 25,60) ulatuses hoolduskulude osas. Põhinõue on põhjendatud kokku 1156,75 euro ulatuses (640 + 516,75).
2-20-18506
26.Viivisenõude algusajaks tuleb lugeda 28.09.2020, mil hageja teatas kostjale oma nõudest (tl 9-10). Nõudekirja esitamist 2020. a juuli lõpus ei ole hageja tõendanud. Hageja on õigustatud nõudma viivist perioodi 29.09.2020 - 14.12.2020 eest summas 20,93 eurot. Otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 57,99 eurot (periood 28.09.2020 - 14.05.2021). Rahuldamisele kuulub ka edasiulatuva viivise nõue.
27.Arvestades hagis esitatud nõuete hinda (1780,45 eurot) ning otsusega rahuldatud nõuete hinda (1156,75 + 57,99 + 92,54 viivisena aastase perioodi eest = 1307,28), on hagi rahuldatud 73,42% ulatuses, mistõttu tuleb menetluskulud jätta 26,58% ulatuses hageja kanda ning 73,42% ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1). Apellatsioonkaebus
28.Kostja palub 14.06.2021 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
29.Hageja poolt väidetavalt tasutud hooldus- ja remondikulude summa on täies ulatuses tõendamata. Ühtegi tõendit kulude kandmise kohta esitatud ei ole. Kohus on pööranud eeltoodu osas tõendamiskoormise põhjendamatult ümber. Viivise arvestus on ebaselge.
30.Kuna kostja on hagile ja hageja nõude suurusele selgelt vastu vaielnud, siis kohus ei saanud pooltega eelnevalt arutamata midagi asjas eeldada. Ekslik ja menetlusnormi selgelt rikkuv on oletus, et hooldus- ja remondikulud on konstantse suurusega. Tõendamata ja pooltega arutamata on väide, et hagejal puudusid võlgnevused korteriühistu ees. Kui pooled ei ole kohtu arvates tähtsate asjaolude osas seisukohti esitanud, siis oleks kohus pidanud seda pooltele selgitama.
31.Muus osas jääb kostja kõikide esimeses astmes esitatud vastuväidete juurde. Vastustaja seisukoht
32.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
33.Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel 957,52 eurot ületava põhinõude ja sellelt arvestatud viivise väljamõistmise ning menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi selles osas rahuldamata.
34.Maakohus tuvastas järgmised faktilised asjaolud, millest ringkonnakohus saab TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel lähtuda: - hageja üüris kostjalt eluruumi ajavahemikul 01.05.2015 kuni 31.12.2019; - üürilepingu punkti 2.3 kohaselt oli hageja kohustatud tasuma kostjale igakuiselt
20.kuupäevaks eelnenud kuu eest kõrvalkulude (sh elekter, vesi, kanalisatsioon, prügivedu, elamu trepikoja koristus) ning muude hagejale osutatavate teenuste eest, vastavalt teenuse osutaja, korteriühistu või haldaja poolt esitatud arvetele; - pooltevahelise kokkuleppe kohaselt tasus hageja arved otse korteriühistule; - kõik esitatud arved on tasutud. Lepingu lõppemisel pooltel teineteise vastu pretensioone ei olnud.
35.Hageja leidis, et seadusest tulenevalt ei olnud kostjal õigust nõuda temalt arvetel kajastatud hoolduskulude ja remondikulude tasumist. Hageja nõudis perioodil 01.08.2017 kuni 31.12.2019 alusetult tasutud hoolduskulude tagastamist 29 kuu eest 20,67 eurot kuus, kokku 599,40 eurot ja alusetult tasutud remondikulude eest 29 kuu eest 25,60 eurot kuus, kokku 742,40 eurot.
2-20-18506
36.Maakohus jättis enne 15.12.2017 tehtud maksete osas aegumise tõttu hagi rahuldamata ja selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Selles osas on otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasikaebamata jõustunud.
37.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et eluruumi üürilepingu raames saab kõrvalkuludeks pidada üksnes eluruumi kasutamisega seonduvaid kulusid (VÕS § 292 lg 1). Kulusid, mis ei ole seotud eluruumi kasutamisega, ei saa pidada õiguspärasteks kõrvalkuludeks ning üürileandja ja üürniku kokkulepped selliste kulude hüvitamise osas on VÕS § 275 kohaselt tühised. Tühise tehingu alusel üleantud summad saab hageja VÕS § 1028 lg 1 ja § 1029 alusel tagasi nõuda.
38.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu otsusega selles osas, et kõik hoolduskulud saab antud juhul lugeda eluruumi kasutamisega mitteseonduvaks.
39.Maakohus märkis otsuses, et pooled ei ole kohtu ette toonud, milles seisnevad korteriühistule tasutavad hoolduskulud. Kuna hageja leiab, et hoolduskulu ei saa olla õiguspärane eluruumi kasutamisega seonduv kõrvalkulu, oli kostja ülesanne tõendada vastupidist. Kostja ei ole oma tõendamiskoormist selles osas täitnud. Ringkonnakohus selle maakohtu käsitlusega ei nõustu.
40.TsMS § 230 lg-te 1 ja 2 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Eelkõige peab hageja tõendama oma nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kuna hageja nõuab alusetult makstud summade tagastamist, pidi hageja tõendama, milliseid makseid ei olnud ta kohustatud tasuma ja millises summas ta on selliseid makseid tasunud. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus selgitamiskohustust, kui ei selgitanud eelmenetluses välja, milliseid asjaolusid peab hageja hagi alusena tõendama ega juhtinud hageja tähelepanu vajadusele esitada asjaolud täielikult ja neid tõendada. Maakohtupoolse selgitamiskohustuse rikkumise tõttu andis ringkonnakohus hagejale võimaluse esitada täiendavaid tõendeid ja kostjale võimaluse neile vastu vaielda. Seetõttu ei saa hageja poolt ringkonnakohtule esitatud tõendeid pidada hilinenult esitatuks, nagu kostja leiab.
41.Eeltoodust tulenevalt võtab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel asja materjali juurde hageja poolt ringkonnakohtule esitatu uued tõendid - korteriühistu poolt ajavahemikul detsember 2017 kuni detsember 2019 Sõle tn 41-45 korteri eest esitatud arved, Sõle tn 41 korteriühistu arveldusarve väljavõtted, järelpärimine korteriühistule ja korteriühistu vastus järelpärimisele.
42.Esitatud arvetelt nähtub, et kõikide kuude osas on hoolduskulu olnud vähemalt 20,67 eurot ja remondikulu vähemalt 25,69 eurot. Osadel kuudel on hoolduskulu ja remondikulu olnud suurem, kuid see ei oma antud juhul asja lahendamisel tähtsust. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire. Seetõttu ei saa ringkonnakohus kostjalt välja mõista suuremat summat, kui hageja on nõude esitanud.
43.Korteriühistu arveldusarve väljavõtetelt nähtub, et arved on tasutud. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et pooltevahelise kokkuleppe kohaselt tasus arvetel kajastatud summad hageja otse korteriühistule.
44.Hageja esitas ringkonnakohtule korteriühistu vastuse selle kohta, millised kulud sisalduvad hoolduskuludes ja millised remondikuludes. KÜ Sõle 41 raamatupidaja selgitas, et KÜ Sõle 41 arvete kululiik hoolduskulud hõlmab halduskulusid ja majandamiskulusid. Halduskulud on korteriühistu juhatuse tasud, raamatupidamise teenused, arvutite hooldus, kantseleitarbed, maja kindlustustasu, õppekulud, panga teenustasud, üldkoosoleku kulud, riigilõivud, kulud telefonile. Majandamiskulud on kojamehe ja koristaja tasud, kulud puhastusvahenditele, muru niitmine, kütte-, gaasi- ja elektrisüsteemide hooldus, liftid. Remondikulud on vajalikud remondikulud (santehnilised, fassaadi, katuse remont, teede remont jne). Hageja märgib, et vastavalt
2-20-18506 raamatupidaja selgitusele on hoolduskulude osa kogu arvest 16,6%, millest 10,2% on halduskulud ja 6,4% on majandamise kulud.
45.Kostja ei ole esitanud hageja väidetele ja tõenditele sisulisi vastuväiteid ega omapoolseid tõendeid
46.Hageja nõustus ringkonnakohtule esitatud seisukohas sellega, et majandamise kulusid saab pidada eluruumi kasutamisega seonduvateks kuludeks, mis tuleb tasuda hagejal. Hageja loobus majandamiskulude tagasisaamisest, kuid tulenevalt sellest, et haldamiskulud ja remondikulud olid tegelikud suuremad, kui hageja hagis nõudis, palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus ei saa lähtuda hageja poolt tehtud uutest arvestustest, kuna hageja ei ole esitanud hagi suuremate maksete väljamõistmiseks kui käesoleva otsuse p-s 35 nimetatud maksed. Lisaks on hageja tuginenud maakohtus asjaolule, et korteriühistu esitatud arvete järgi olid hoolduskulud iga kuu 20,67 eurot ja remondikulud 25,60 eurot, mistõttu väide, et need kulud olid tegelikult suuremad, on uus asjaolu, mille esitamiseks ringkonnakohtu menetluses ei ole TsMS § 652 lg-st 3 tulenevalt alust.
47.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et korteriühistu poolt majandamiskuludena välja toodud kulud - koristaja tasud, kulud puhastusvahenditele, muru niitmine, kütte-, gaasija elektrisüsteemide ja lifti hooldus – on käsitletavad korteri kasutamisega seonduvate kuludena. Nende maksete osas ei ole poolte kokkulepe tühine ja hagejal ei ole õigust neid kulusid kostjalt tagasi nõuda. Maakohus mõistis hagejale välja hoolduskulude hüvitamiseks 516,75 eurot. Tulenevalt halduskulude ja majandamiskulude jagunemise proportsioonist, moodustavad majandamise kulud sellest 199,23 eurot (6,4:16,6x516,75) ja halduskulud 317,52 (10,2:16,6x516,75) eurot.
48.Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse majandamiskulude 199,23 euro väljamõistmise osas ja jätab selles osas hagi rahuldamata.
49.Ülejäänud summa 957,52 euro (remondikulud 640 eurot ja halduskulud 317,52 eurot) väljamõistmise osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Remondikulu ja halduskulu ei ole õiguspärane kõrvalkulu ning kokkulepe selle maksmiseks on seetõttu VÕS § 275 kohaselt tühine. Remondifondimaksete arvelt finantseeritakse üürileandja kohustust hoida üüritud asi lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis. Halduskulude näol on tegemist korteriühistu administratiivsete kuludega. Nendel maksetel puudub otsesene seos eluruumi kasutamisega. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses maakohtu sellekohaseid põhjendusi vaidlustanud.
50.Hageja on esitanud ka viivisenõude. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
2-20-18506
51.Maakohus luges põhjendatult viivisenõude algusajaks 28.09.2020, mil hageja teatas kostjale oma nõudest. Ringkonnakohus mõistab viivise välja põhisummalt 957,52 eurot alates 28.09.2020 kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni 12.01.2022 ja edasiulatuvalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.01.2022 kuni nõude tasumiseni.
52.Vastavalt viivisekalkulaator.ee viiviseraportile on tasumisele kuuluv viivise summa 12.01.2022 seisuga 88,66 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
53.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
54.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust.
55.Ringkonnakohus jaotab nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
56.Põhinõude rahuldamise ulatust arvestades jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud 29 %ulatuses hageja ja 71% ulatuses kostja kanda.
57.Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.