Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

PlusPlus Capital AS (hageja) esitas 25.03.2021 Tartu Maakohtule E. S. (kostja) vastu hagi, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista Swedbank AS-i ja kostja vahel 25.10.2018 sõlmitud laenulepingust nr 18-123032-VL tulenev põhivõlg 4 043.65 eurot, intress 230.88 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 770.08 eurot, sissenõudekulud 35 eurot ja viivis 18% aastas põhinõudelt alates 26.03.2021 kuni nõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hageja palus jätta menetluskulud (riigilõiv 425 eurot ja lepingulise esindaja kulud 420 eurot) kostja kanda ning mõista menetluskuludelt välja viivis alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kostja võttis 11.05.2021 vastuses kohtule hagi põhi- ja kõrvalnõuete osas õigeks. Kostja vaidles vastu hageja menetluskuludele. Kostja hinnangul puudub informatsioon, et hageja esindajaga oleks sõlmitud leping, millest tulenevalt on nõutavad esindamise kulud 420 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 440 lg 3 näeb ette, et kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja on kohtule 11.05.2021 saadetud vastuses avaldanud, et on osaliselt nõus hagiavaldusega, st ei nõustu hagiavalduse punktiga 3, mis puudutab hageja menetluskulusid. Kuna kostja võttis hagi põhi- ja kõrvalnõuete osas õigeks, saab kohus hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna kokku 845 eurot, millest 425 eurot on riigilõiv ning esindajatasu 420 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu tegemist on täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Hageja on volitanud kohtumenetluses ennast esindama PlusPlus Legal OÜ juristi M.Š.. Hagi on kohtule esitatud ning selle eest on PlusPlus Legal OÜ esitanud PlusPlus Capital AS-ile arve. Kohus ei pea vajalikuks hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel täiendavate lepingute esitamist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades nõude olemust ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus eelmenetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu kahe tunni

ulatuses, s.o 240 eurot (sisaldab käibemaksu). Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 665 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on taotlenud, et kostja tasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lgs 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus rahuldab hageja taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.