Osaühing Aktiva Finants hagiavaldus E B vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
615,60 eurot Hageja Osaühing Aktiva Finants, registrikood 10746479, asukoht Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post [email protected] Hageja lepinguline esindaja Alla Žulinskaja, Julianus Inkasso OÜ, e-post [email protected] Kostja: E B, isikukood XXX, viimane teadaolev elukoht XXX, tegelik elukoht teadmata
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse staatus
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja Osaühing Aktiva Finants hagi E B vastu tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt E B hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks Elisa Eesti AS ja E B vahel 15.03.2017. a sõlmitud liitumislepingu nr xxx ja vara müügilepingu nr xxx lisa yyy alusel (Elisa Eesti AS on nõude loovutanud hagejale Osaühing Aktiva Finants 22.01.2020. a.):
2.2.sissenõutavaks muutunud viivis summas 81.69 eurot arvestatuna tasumata põhinõudelt perioodil 19.07.2018 - 19.01.2021. a seadusjärgses määras;
2.3.viivis põhivõlgnevuselt (407,31 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 20.01.2021. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, sh arvestades kohtuotsuse resolutiivosa punktis 2.2. väljamõistetud viivist.
3.Jätta hagi rahuldamata osas, milles Osaühing Aktiva Finants palub E B'ilt välja mõista põhinõudes sisalduv käsitlustasu summas 50 eurot ning käsitlustasult arvestatud viivis 10,02 eurot ning sissenõudmisega seotud kulud summas 30 eurot.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
2-21-837
5.Toimetada kostjale E B TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel käesolev kohtuotsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
6.Saata otsus hageja esindajale ja kostja teadaolevale e-posti aadressile.
7.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
7.1.Jätta menetluskulud Osaühingu Aktiva Finants kanda 16% ulatuses ja E B 'i kanda 84% ulatuses.
7.2.Mõista E B'ilt välja Osaühingu Aktiva Finants menetluskulud 205,80 eurot.
7.3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 või LHV Pank – a/a EE567700771003819792. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kirjeldav ja põhjendav osa
2-21-837
1.19.01.2021. a esitas hageja Osaühing Aktiva Finants lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja E B'i vastu sideteenuste osutamise lepingust ja võõrandamislepingust tuleneva võlgnevuse 457,31 euro, sissenõudmiskulu 30,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 91,71 euro (arvestatuna perioodil 19.07.2018 kuni 19.01.2021. a seadusjärgses määras) ja jooksva viivise nõudes alates 20.01.2021. a kuni põhinõude (summas 457,31 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nõude aluseks on 15.03.2017. a Elisa Eesti AS ja E B'i vahel sõlmitud liitumisleping nr xxx ja vara müügileping nr xxx lisa yyy. Ajavahemikul 01.04.2018-01.07.2018. a esitas Elisa Eesti AS kostjale arveid, mida kostja ei ole tänaseni tasunud. Elisa Eesti AS on kostjaga lepingud üles öelnud 18.07.2020. a. Elisa Eesti AS loovutas 22.01.2020. a kostja vastased nõuded Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt tasutud riigilõivu summas 125 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulud summas 360,00 eurot. Hageja palub mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 16.02.2021. a määrusega ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avalikult teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Hagimaterjalid loetakse kostjale kättetoimetatuks 09.04.2021. a. Kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 23.04.2021. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 alusel.
3.Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
4.Hagiavalduse kohaselt sisaldab põhivõlgnevus ka käsitlustasu summas 100 eurot, mis kajastub arvel nr 2021890254. Käsitlustasu tasumise kohustus tuleneb osamaksetega vara müügilepingu tingimustest, mille kohaselt, kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-l õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist.
5.Kuna Elisa Eesti AS kasutab osamaksetega vara müügilepingu tingimusi kõikide isikute suhtes, kes soovivad sõlmida osamaksetega vara müügilepingut, ja nimetatud lepingutingimusi ei räägita eelnevalt läbi, on osamaksetega vara müügilepingu tingimused käsitletavad tüüptingimustena võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Tüüptingimuse kehtivust peab kohus ise omal algatusel hindama ka siis, kui pooled tingimuse tühisusele ei tugine, sest tegemist on õiguse kohaldamisega TsMS § 438 lg 1 järgi (Riigikohtu 30. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1106-13, p 24)
6.Kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühine tüüptingimus, millega nähakse ette et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
7.Osamaksetega vara müügilepingutest nähtuvalt käsitlustasud koosnevad lepingu töötlemise tasust summas 50 eurot ning seadme tavahinna ja seadme kliendihinna vahest. VÕS § 39 lg 2 teise lause kohaselt kui tingimuse saab jagada mitmeks üksteisest sõltumatuks osaks, jääb ühe osa tühisuse korral tingimus muus osas kehtima. Kohus leiab, et osamaksetega vara müügilepingu tingimused, mille kohaselt klient peab lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel võlgnevuse tõttu tasuma kindlaksmääratud suuruses käsitlustasu, sõltumata kahju tekkimisest ning arvestamata tegelikku
2-21-837 kahju suurust, on tarbijat ebamõistlikult kahjustavad ja tühised VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 järgi osas, milles need koosnevad lepingu töötlemise tasust summas 50 eurot.
8.Hageja on arvestanud viivist sh arvel nr 2021890254 kajastuvalt käsitlustasu nõudelt. Arvestades käsitlustasu nõude osalist rahuldamata jäämist, tuleb jätta osaliselt rahuldamata ka hageja viivisenõue. Hagejal on tasumisega viivitamise eest õigus nõuda viivist 81,69 eurot [põhivõlgnevus (407,31 eurot) x viivitatud päevade arv (916) x seadusjärgne viivisemäär (8% aastas).].
9.Hageja on palunud kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 2 alusel võla sissenõudmiskulu summas 30 eurot. VÕS 1132 lg 2 ei anna iseenesest alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, st tegemist ei ole seadustatud hinnakirjaga. Kuna hageja ei ole tõendanud kulude kandmist, jätab kohus hageja nõude sissenõudmiskulu 30 eurot väljamõistmiseks rahuldamata.
10.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 407,31 eurot (457,31 eurot - käsitlustasu 50 eurot), 19.01.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 81.69 eurot ning viivis põhinõudelt alates 20.01.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Osas, milles hageja palub kostjalt välja mõista käsitlustasu 50 eurot ning sellelt arvestatud viivise, ning sissenõudmiskulu (30 eurot) osas, jääb hagi rahuldamata.
11.Kohus piirab viivise väljamõistmist kostjalt hageja kasuks selliselt, et väljamõistetav viivis ei või olla suurem kui välja mõistetud põhinõue, kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.Kohus jätab hagi rahuldamise ulatust arvestades menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 84% ulatuses kostja kanda ja 16% ulatuses hageja kanda.
13.Kostjal menetluskulud asja materjalidest nähtuvalt puuduvad. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 125 eurot ning õigusabikulud summas 360 eurot. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutab Julianus Inkasso OÜ teenust 120 eurot tund ilma käibemaksuta. Seega on hageja esindajal kulunud õigusteenuse osutamiseks 3 tundi.
14.Kohus jätab osaliselt rahuldamata hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmise nõude kostjalt, mistõttu põhjendab kohus lepingulise esindaja kulude osalist välja mõistmata jätmist.
14.1.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.
14.2.Kohus leiab, et kuna käesoleva tsiviilasja näol ei ole tegemist keeruka menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 360 euro suurune lepingulise esindaja kulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Tegemist on hagi liigiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete puhul ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid tüüphagiavalduses andmete vahetamisega ning selle kohtusse esitamisega. Ka esitatud tõendite komplekteerimine ei saanud olla keeruline. Arvestades hagihinda, avalduse vormi, tõendeid ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, poolte vahel ei olnud vaidlust ja asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks hagiavalduse koostamisel 120 eurot.
15.Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 125 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 120 eurot, kokku 245 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, kuulub kostjalt hageja menetluskulude katteks väljamõistmisele 205,80 eurot.
2-21-837
16.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.