BÜROOHOONE AKTSIASELTSI vastu leppetrahvi, kahju hüvitamise ja enamtasutud üüri tagastamise nõudes ning
RÄVALA
BÜROOHOONE
AKTSIASELTSI vastuhagi Toyota Baltic Aktsiaseltsi vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. veebruari 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
RÄVALA
BÜROOHOONE
määruskaebus
AKTSIASELTSI
Menetlusosalised ja nende Hageja Toyota Baltic Aktsiaselts (registrikood esindajad ringkonnakohtus 10234087), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kadri Härginen Kostja RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTS (registrikood 10179460), seaduslik esindaja PK Asja läbivaatamine
Tühistada Harju Maakohtu 22. veebruari 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-6875 osas, millega mõisteti RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSILT Toyota Baltic Aktsiaseltsi kasuks pärast poolte vastastikuste menetluskulude nõuete tasaarvestust välja menetluskulud 16 517,94 eurot ületavas osas, samuti sellelt viivise väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta pärast poolte vastastikuste menetluskulude nõuete tasaarvestust RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSILT Toyota Baltic Aktsiaseltsi kasuks välja mõistmata menetluskulud 16 517,94 eurot ületavas osas, samuti jätta rahuldatama sellelt viivise väljamõistmise nõue. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
3.1.Rahuldada Toyota Baltic Aktsiaseltsi menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt. Määrata Toyota Baltic Aktsiaseltsi menetluskulude suuruseks ja mõista RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSILT Toyota Baltic Aktsiaseltsi kasuks välja menetluskulud 17 126,21 eurot.
3.2.Rahuldada RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt. Määrata RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI menetluskulude suuruseks ja mõista Toyota Baltic
Aktsiaseltsilt RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI kasuks välja menetluskulud 608,27 eurot.
3.3.Tasaarvestada pooltelt vastastikku väljamõistetud menetluskulud (tervikresolutsiooni p-d 3.1 ja 3.2) ning tasaarvestuse tulemusena mõista RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSILT Toyota Baltic Aktsiaseltsi kasuks välja menetluskulud 16 517,94 eurot.
3.4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSIL tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
4.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põhimenetluses menetlesid kohtud Toyota Baltic Aktsiaseltsi (hageja) hagi RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI (kostja) vastu leppetrahvi, kahju hüvitamise ja enammakstud üüri tagastamise nõudes ning kostja vastuhagi hageja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Harju Maakohus rahuldas 28. novembri 2019. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 34 879,95 eurot ja edasiulatuva viivise ning jättis vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 5. novembri 2020. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hageja nõude serveri ja kontori kolimiskulude 5075,71 euro hüvitamiseks ja sellelt arvestatud viivise väljamõistmiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas ning tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis hagi selles osas rahuldamata ning menetluskuludest 97% kostja ja 3% hageja kanda. Riigikohus jättis
25.jaanuari 2021. a määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.
2.Hageja esitas 30. oktoobril 2019 maakohtule (täpsustatud 7. mail 2021) menetluskulude nimekirja, mille järgi seisnevad hageja menetluskulud riigilõivus 1000 eurot, õigusabi osutamisega seotud otsestes kuludes 52,60 eurot ja lepingulise esindaja kuludes 24 292,83 eurot (käibemaksuta). Hageja lepingulised esindajad advokaat Kadri Härginen ja vandeadvokaat Paul Künnap tegid maakohtus toiminguid vastavalt tunnihinnaga 135,95 eurot (käibemaksuta) ja 195 eurot (käibemaksuta). Hageja esitas 15. oktoobril 2020 (täpsustatud 28. oktoobril 2020) ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi seisnevad hageja menetluskulud lepingulise esindaja kuludes 4497,33 eurot (käibemaksuta). Hageja lepingulised esindajad advokaat K. Härginen ja vandeadvokaat P. Künnap tegid ringkonnakohtus toiminguid vastavalt tunnihinnaga 159,33 eurot (käibemaksuta) ja 195 eurot (käibemaksuta). Hageja kinnitas, et on käibemaksukohustuslane ega soovinud menetluskulude väljamõistmist käibemaksuga. Hageja on palunud välja mõista viivise menetluskulude hüvitiselt.
3.Kostja esitas 30. oktoobril 2019 maakohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi seisnevad kostja menetluskulud riigilõivus 1800 eurot ja lepingulise esindaja kuludes 13 440 eurot (käibemaksuta). Kostja esitas 15. oktoobril 2020 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi seisnevad kostja menetluskulud riigilõivus 2100 eurot ja lepingulise 2 (9)
esindaja kuludes 5070 eurot (käibemaksuta). Kostja palus arvestada menetluskuludele juurde menetluskulude kindlaksmääramise menetluses maakohtule esitatud seisukoha koostamise ajakulu 2 tundi. Kostja lepinguline esindaja teostas maakohtus ja ringkonnakohtus toiminguid tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta). Kostja kinnitas, et on käibemaksukohustuslane ega soovinud menetluskulude väljamõistmist käibemaksuga. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus tasaarvestas 22. veebruari 2021. a määrusega (vaidlustatud määrus) hageja ja kostja vastastikused menetluskulude nõuded ning selle tulemusena mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 18 435,41 eurot ja viivise sellelt seadusjärgses määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on mõlema poole lepinguliste esindajate tunnitasu määrad kooskõlas asja keerukuse ja mahuga ning esindajate kvalifikatsiooniga. Mitme lepingulise esindaja kasutamise korral ei ole välistatud menetluskulude arvestamine keskmise tunnitasu alusel. Hageja esindajate keskmine tunnitasu maakohtus 141,48 eurot (käibemaksuta) on mõistlik. Asi ei olnud niivõrd keerukas, et oleks õigustatud hagejal mitme lepingulise esindaja samaaegne ja dubleeriv kasutamine, mistõttu tuleb pidada põhjendatuks ajakulu, mis vastab ühe lepingulise esindaja põhjendatud ajakulule. Hageja esindajate ajakulu maakohtus ei ole tervikuna põhjendatud. Mõistlik ajakulu kostja vastuhagiga tutvumisele ja vastamisele on 30,8 tunni asemel 16 tundi. Kuivõrd 5. detsembri 2018. a eelistung kestis 1 tund ning arvestada tuleb ühe esindaja istungil osalemiseks ja selleks ettevalmistamiseks kulunud ajaga, siis on 11,1 tunni asemel mõistlik ajakulu 2 tundi. Arvestades 14. jaanuari 2019. a seisukoha ja sellele lisatud tõendite mahtu, on täiendavate tõendite kogumise ja seisukohtade esitamise põhjendatud ajakulu 16,7 tunni asemel 12 tundi.
10.aprilli 2019. a eelistungiks valmistumise ja sellel osalemise ajakulu on 11,3 tunni asemel põhjendatud 2 tunni ja 40 minuti ulatuses ning 30. oktoobri 2019. a istungi puhul 17 tunni asemel 2 tunni ulatuses. Juurde tuleb arvestada ajakulu seoses 3 tundi ja 36 minutit kestnud istungil osalemisega. Muus osas on teostatud toimingud vajalikud ning neile kulunud aeg kooskõlas teostatud toimingute ja menetlusdokumentide mahu ja sisuga. Seega on hageja põhjendatud lepingulise esindaja kulu maakohtus 16 892,71 eurot (= 141,48 eurot x 119,4 tundi), mille lisandub riigilõiv 1000 eurot. Samuti ei ole tervikuna põhjendatud hageja esindajate ajakulu ringkonnakohtus. K. Härgineni põhjendatud ajakulu maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse analüüsiks ning apellatsioonkaebusele vastamiseks on 18,4 tunni asemel 8 tundi. Põhjendamatu on P. Künnapi ajakulu nimetatud toimingule ning 15. oktoobri 2020. a istungiks ettevalmistamiseks ja osalemiseks, sest tegemist on tarbetu dubleerimisega. K. Härgineni ajakulu viimase toimingu puhul on põhjendatud 3,5 tunni asemel 1 tunni ulatuses. Menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakulu on 1,5 tunni asemel 0,5 tundi. Arvestades mõistlikuks peetud tunnitasu suurust 159,33 eurot, on hageja põhjendatud lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus 1736,70 eurot (= 159,33 eurot x 10,9 tundi). Seoses kostja menetluskuludega märkis maakohus, et 5. detsembri 2018. a eelistungiks ettevalmistamise, sellel osalemise, kliendiga nõupidamise ja protokolliga tutvumise ajakulu on põhjendatud 2 tunni ja 42 minuti asemel 2 tunni ulatuses. Samuti on põhjendamatu kostja esindaja 31. augusti 2018. a, 5. veebruari 2019. a ja 25. juuni 2019. a suhtluse ajakulu, kuna ei ole võimalik aru saada kellega ja millega seoses suheldi. Hageja 2019. a jaanuaris esitatud tõenditega tutvumise ja analüüsi põhjendatud ajakulu on 5 tunni asemel 2 tundi. Kostja
15.veebruari 2019. a menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ajakulu on 28 tunni ja 24 minuti asemel 25 tundi. 10. aprilli ja 30. oktoobri 2019. a kohtuistungil osalemise, ettevalmistamise ja protokolliga tutvumise mõistlik ajakulu on vastavalt 2 tundi ja 40 minutit ning 5 tundi ja 36 minutit. Muus osas on maakohtus teostatud toimingud vajalikud ning neile 3 (9)
kulunud aeg kooskõlas teostatud toimingute ja menetlusdokumentide mahu ja sisuga. Seega on kostja põhjendatud lepingulise esindaja kulu maakohtus 11 335,50 eurot (= 150 eurot x 75,57 tundi), mille lisandub riigilõiv 1800 eurot. Kostja esindaja ajakulu 15. oktoobri 2020. a ringkonnakohtu istungil osalemiseks ja selleks ettevalmistamiseks tuleb vähendada 3,1 tunnini. Muus osas on ajakulu ringkonnakohtus põhjendatud. Seega on kostja põhjendatud lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus 4935 eurot (= 150 eurot x 32,9 tundi), mille lisandub riigilõiv 2100 eurot. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Kostja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Määruskaebuse kohaselt leidis maakohus, et põhjendatud oli vaid ühe esindaja kasutamine, aga lähtus hageja puhul ikkagi keskmisest esindajate tunnihinnast. Kuna faktiliselt tegi kogu töö ära K. Härginen, siis oleks õige lähtuda tema tunnihinnast, mitte keskmisest, mida P. Künnapi kui advokaadibüroo partneri tunnihind suurendab. Samuti analüüsis maakohus enamiku menetluse põhitoimingute ajakulu ja leidis, et see on põhjendatud vaid 38 tunni ja 16 minuti ulatuses, kuid lisas sellele veel 81 tundi, mille osas analüüsi lahendist ei nähtu ja arvestatud on mitme esindaja ajakulu. Arusaamatu on, miks pidas kohus põhjendatuks hagi koostamise ajakulu 35,2 tunni ulatuses, kui selle tulemuseks on ilma rekvisiitide, menetluslike küsimuste ja lisade nimekirjata 8-leheküljeline hagi, ning miks peab kostja hüvitama puuduste kõrvaldamise kulu. Samuti on OÜ Swissotel Estonia arvete analüüs ja seisukoha koostamine võtnud aega 1,6 tundi, kuid selle esitamine ja kohtumine kliendiga 7,1 tundi. Lisaks on arusaamatu, miks pidas kohus hageja esindajate mõistlikuks tunnitasuks ringkonnakohtus 159,33 eurot, kui määras keskmiseks tunnihinnaks maakohtus 141,48 eurot. Maakohus kohtles ka pooli ebavõrdselt, sest pidas põhjendamatuks kostja esindaja minuti täpsusega esitatud suhtluse ajakulu, aga põhjendatuks hageja esindajate ajakulu suhtlusele, milles ei ole eristatav kuupäev ega konkreetselt suhtlusele kulunud aeg. Ebavõrdne kohtlemine väljendub ka selles, et maakohus pidas hageja esindajate põhjendatud ajakuluks maakohtus 119,4 tundi, aga kostja esindaja puhul 75,57 tundi.
6.Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
7.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks pärast poolte vastastikuste menetluskulude nõuete tasaarvestust välja menetluskulud 16 517,94 eurot ületavas osas, samuti sellelt viivise väljamõistmise osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab pärast poolte vastastikuste menetluskulude nõuete tasaarvestust kostjalt hageja kasuks välja mõistmata menetluskulud 16 517,94 eurot ületavas osas, samuti jätab rahuldatama sellelt viivise väljamõistmise nõude. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus selgitab, et kostja taotlus saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule, ei ole ringkonnakohtule siduv. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus vaidlustatud määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse TsMS § 654 lg 22 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel.
9.Esmalt selgitab kolleegium, et kohus saab ja peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab 4 (9)
kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid, samuti saab kohus võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik. Kuivõrd menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Seega jääb ilmselgete eksimuste puudumisel kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.
10.Määruskaebuse väidetest saab järeldada, et kostja hinnangul on maakohus rikkunud TsMS § 175 lg-t 1. Kolleegium nõustub määruskaebuse väidetega osaliselt ning leiab, et maakohtu määrus on hageja ja kostja lepinguliste esindajate õigusabiteenuse osutamise ajakulu osas ja hageja esindajate tunnitasu määra osas osaliselt põhjendamatu.
11.Esmalt käsitleb kolleegium määruskaebuses hageja menetluskulude kindlaksmääramise osas esitatud väiteid.
12.Määruskaebuse väite kohaselt ei piirdunud maakohus esindajakulude väljamõistmisega, mis oleks tehtud ühele esindajale.
12.1.Kolleegium selgitab, et olukorras, kus ei olnud põhjendatud mitme esindaja kasutamine, ei saa mehaaniliselt jätta hüvitamata teise esindajaga seotud kulusid, vaid hüvitamata tuleb jätta ühe toiminguga seotud dubleerivad kulud ja kulud, mis lisandusid mitme lepingulise esindaja kasutamisest. Eelduslikult on selliseks kuluks täiendav ajakulu, mis läks teisel isikul asja materjalidega tutvumiseks. Samuti võib selliseks kuluks olla mitme lepingulise esindaja ajakulu kohtuistungiks valmistumisel ja sellest osavõtmisel.
12.2.Kostja heitis maakohtule ette hagi koostamise ajakulu 35,2 tunni ulatuses põhjendatuks pidamist, kuigi see on kostja väitel ilma rekvisiitide, menetluslike küsimuste ja lisade nimekirja 8 lehekülge. Kolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuse väide alust selles osas maakohtu määruse muutmiseks. Kolleegium märgib, et kohtule esitatava menetlusdokumendi ettevalmistamine ei sisalda endas ainult menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka asjaolude analüüsi ja õigusliku positsiooni väljatöötamist, samuti selle mõju hindamist kogu eesseisva menetluse jaoks ja mõistlikus ulatuses ka kliendiga nõupidamist. Samuti ei ole tsiviilkohtumenetluses normi, mis sätestab, et dokumendi koostamiseks kulunud põhjendatud aja kindlaksmääramine sõltub menetlusdokumendi lehekülgede arvust. Põhjendatud kulu suurus sõltub eelkõige dokumendi sisust ja selles väljendatud argumentide kvaliteedist. Lisaks märgib kolleegium, et hageja on esitatud asjaolude tõendamiseks lisanud hagiavaldusele arvukalt tõendeid (63 lisal).
12.3.Samuti on määruskaebuse väite kohaselt kostjale arusaamatu, miks ta peab hüvitama puuduste kõrvaldamise kulu. Kolleegiumi hinnangul ei ületanud maakohus diskretsioonipiire, kui luges selle põhjendatud kuluks. Tegemist oli hageja õiguste kaitseks põhjendatud ja vajaliku toiminguga. Samas nõustub kolleegium kostjaga, et hageja esindajad on kulutanud kõnealusele toimingule põhjendamatult palju aega. Arvestades, milliseid täpsustusi palus kohus hagejal teha ning hageja menetlusdokumendi sisu ja mahtu, aga ka asjaolu, et kohtukirja analüüsi saab pidada dubleerivaks toiminguks, on põhjendatud ajakulu puuduste kõrvaldamisele 2 tundi.
12.4.Kostja hinnangul on põhjendamatu ka see, et hageja esindajatel on võtnud OÜ Swissotel Estonia arvete analüüs ja seisukoha koostamine aega 1,6 tundi, kuid selle esitamine ja kohtumine kliendiga 7,1 tundi. Kolleegium selgitab, et menetluskulude nimekirja järgi on 7,1 tundi kulunud perioodil 7. mai 2019. a kuni 15. mai 2019. a lisaks seisukoha esitamisele ja kliendiga kohtumisele ka tõendite analüüsile ja selgitavate dokumentide koostamisele. Maakohus andis 10. aprilli 2019. a eelistungil hagejale tähtaja 10. juuni 2019. a kohtu palutud selgituste esitamiseks (kd II, tl 161). Kolleegiumi hinnangul tuleb nimetatud ajakulu vaadata koos menetluskulude nimekirjas järgmise toiminguga, s.o selgitavate dokumentide koostamine 5 (9)
ja suhtlus kliendiga perioodil 3. juuni 2019. a kuni 10. juuni 2019 4,8 tunni ulatuses, mille tulemusena esitati maakohtule 10. juunil 2019 selgitused koos üüripinna plaanidega, kusjuures detailselt oli välja toodud veelekete kuupäev, asukoharuumi nimetus ja lisatud juurde viited toimikus sisalduvatele tõenditele (kd II, tl 173–179 pöördel ja 182–191). Samuti täpsustas hageja serveriruumi ja elektrikilbi asukohta ning nendele ligipääsu võimalusi (kd II, tl 180 ja 192). Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja lepingulisel esindajal kõnealuste toimingute teostamiseks kulunud aeg kokku 13,5 tundi selgelt ülemäärane.
12.5.Kolleegium jätab arvestamata mitme esindaja tõttu tekkinud dubleerivate toimingutega. Mõistlik ja vajalik ajakulu ühe esindaja puhul perioodil 14.–15.mai 2018. a kohtumäärusega tutvumise, vastaspoole kirja analüüsi, edasise tegevuskava kujundamise ja kliendi informeerimise puhul on 0,4 tundi. Kuigi osalt dubleerivat kulu sisaldab ka vastuhagile vastuse koostamine ja sellega seotud toimingud ning 5. detsembri 2018. a ja 10. aprilli 2019. a eelistungiks valmistumine ja sellel osalemine, siis hinnates vastavate toimingute puhul maakohtu põhjendatuks peetud ajakulu vastavalt 16 tundi, 2 tundi ja 2 tundi 40 minutit ning võrreldes seda vastava toimingu sisu ja mahuga, võib asuda seisukohale, et tegemist on kokkuvõttes mõistliku ajakuluga, st hagejate esindajate ajakulu kokku on mõistlik ja põhjendatud konkreetse toimingu n-ö ühekordseks teostamiseks.
13.Vastuseks kostja määruskaebuse väitele, et vaidlustatud määrus on vastuoluline, sest maakohus leidis, et põhjendatud oli vaid ühe esindaja kasutamine, aga lähtus hageja puhul ikkagi keskmisest esindajate tunnihinnast, märgib kolleegium järgmist.
13.1.Üksnes K. Härgineni tunnihinnast tuleb lähtuda järgmiste toimingute ja neile maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu puhul, sest nimetatud toimingud teostas täpsustatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt vaid K. Härginen: • • • • • • • • • •
14.jaanuari 2019. a seisukoha koostamine ja sellega seotud toimingud 12 tundi; kostja 15. veebruari 2019. a seisukoha analüüs 1,8 tundi;
2.aprilli 2019. a menetlusdokumendi ja selle lisade koostamine ning sellega seotud toimingud 10,6 tundi; OÜ Swissotel Estonia arvete analüüs, sellega seoses seisukoha koostamine ja esitamine ning 10. juuni 2019. a selgitava dokumendi koostamine ja sellele eelnenud toimingud 13,5 tundi; suhtlus kliendiga seoses võimaliku kompromissiga, kostja kompromissettepaneku analüüs ja vastuettepaneku koostamine 2,3 tundi; kostja 30. augusti 2019. a seisukohaga tutvumine ja kliendi informeerimine 0,4 tundi; suhtlus kliendiga seoses võimalik kompromissi ja kohtuistungiga, istungiaja edasilükkamise taotluse koostamine ja suhtlus kohtuga 2,2 tundi; suhtlus kliendiga seoses kohtuistungiga ja kohtu teavitamine istungiaja edasilükkamise taotlusest loobumisest 0,7 tundi; suhtlus tunnistajatega seoses kohtuistungiga, kohtumine kliendiga ja ettevalmistused istungiks 2 tundi;
30.oktoobri 2019. a istungil osalemine 3,6 tundi.
Kolleegiumi hinnangul ei ületanud maakohus nimetatud toimingute ja neile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ning määruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, mille põhjal saaks asuda vastupidisele seisukohale. Nõustuda ei saa määruskaebuse seisukohaga, et määrus on olulises osas põhjendamata. Vaidlustatud määruses nimetas maakohus need menetluskulud, mis ei ole kohtu arvates põhjendatud ja vajalikud. Asjaolu, et ülejäänud menetluskulude osas ei analüüsinud maakohus määruse põhjendustes iga menetluskulude aruande rida eraldi toimingupõhiselt, ei tähenda, et maakohtule saaks ette heita määruse olulises osas põhjendamata või menetluskulude analüüsimata jätmist arvestades ka teostatud menetlustoimingute hulka. Maakohus on kokkuvõtvalt märkinud seisukoha, et 6 (9)
teostatud toimingud olid vajalikud ning neile kulunud aeg kooskõlas teostatud toimingute ja menetlusdokumentide mahu ja sisuga. Kuivõrd K. Härgineni tunnihind nimetatud toimingute teostamisel oli 135,95 eurot, siis peab kolleegium hageja lepingulise esindaja käesolevas alapunktis nimetatud maakohtus teostatud toimingute põhjendatud suuruseks 6675,15 eurot (= 49,1 tundi × 135,95 eurot).
13.2.Kolleegium märgib, et toimingutele, mille puhul osutati õigusabi erinevate tunnitasudega, põhjendatuks peetud ajakulu osas keskmise tunnitasu kohaldamine ei pruugi olla igal konkreetsel juhul põhjendatud, kuna võib kolleegiumi arvates viia olukorrani, kus konkreetse toimingu eest kuuluks hüvitamisele suurem summa kui taotletud. Samas ei ole kaebuses ka esile toodud, millest tulnuks kohtul lähtuda sellises olukorras, kus mitmete toimingute puhul on õigusabi osutanud kaks esindajat erinevate tunnitasudega, kuid kohus peab põhjendatuks vaid ühe esindaja kasutamist. Põhjendatud ei oleks lähtuda toimingute puhul, mida teostasid mõlemad esindajad, vaid K. Härgineni tunnitasust, sest õigusabi osutas ka kõrgema kvalifikatsiooniga P. Künnap, kelle tunnitasu on küll kõrgem, aga ajakasutus ka eelduslikult efektiivsem. Seega leiab kolleegium, et arvestades käesoleva asja mahtu, samuti asjaolu, et enamiku kahe esindajaga toimingute puhul on kohus vähendanud ajakulu või on P. Künnap teostanud 195 euro suuruse tunnitasu määraga sedavõrd suures ulatuses toiminguid, et viidatud ebaõiglast olukorda ei tekkinud, oli käesoleval juhul keskmisest tunnitasust 141,48 eurot lähtumine põhjendatud ja kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Asja materjalidest nähtuvalt teostasid mõlemad esindajad järgmisi toiminguid maakohtu poolt põhjendatuks peetud või ringkonnakohtu poolt käesolevas määruses vähendatud ajakuluga: • • • • • •
hagi koostamine ja sellega seotud toimingud 35,2 tundi; puuduste kõrvaldamise kulu 2 tundi; 14.–15. mai 2018. a kohtumäärusega tutvumine, vastaspoole kirja analüüs, tegevuskava kujundamine ja kliendi informeerimine 0,4 tundi; vastuhagile vastuse koostamine ja sellega seotud toimingud 16 tundi;
5.detsembri 2018. a eelistungiks valmistumine ja sellel osalemine 2 tundi;
10.aprilli 2019. a eelistungiks valmistumine ja sellel osalemine 2 tundi ja 40 minutit.
Kolleegium, võrreldes kõigi keskmise tunnitasuga toimingute puhul taotletavat ja hüvitatavat summat, ei tuvastanud ühelgi juhul, et maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu hüvitamine keskmise tunnitasuga viiks tulemuseni, et taotlus rahuldati suuremas summas kui taotleti. Samuti leiab kolleegium, et kokkuvõttes on väljamõistetud kulu puhul tegemist mõistliku ja põhjendatud kuluga konkreetse toimingu eest. Seega ei vii keskmise tunnitasu kohaldamine ebaõiglase või ebamõistliku tulemuseni. Samuti on kohaldatud tunnitasu 141,48 eurot käesoleva vaidluse seisukohast mõistlik ja põhjendatud lepingulise esindaja tunnitasu. Eelnevat arvestades on hageja lepinguliste esindajate käesolevas alapunktis nimetatud maakohtus teostatud toimingute põhjendatud suuruseks 8244,04 eurot (= 58,27 tundi x 141,48 eurot).
14.Lisaks heidab kostja ette, et maakohus pidas hagejate esindajate mõistlikuks tunnitasuks ringkonnakohtus 159,33 eurot, kuigi määras keskmiseks tunnihinnaks maakohtus 141,48 eurot.
14.1.Kolleegium märgib, et esindaja tunnitasu määr ei pea tingimata olema menetluse kestel ühesugune. Põhjendatud on hageja seisukoht, et õigusteenuse osutajal on õigus kliendiga uuendada tasukokkuleppeid ning viitamine põhimenetluse kestusele. Samuti märkis hageja, et tunnitasu suurust mõjutas juristide abi kasutamise ulatus. Kolleegiumi hinnangul ei ole lepingulisel esindajal keelatud kasutada õigusteenuse osutamisel sama advokaadibüroo juristide abi ning põhjendatud ei ole jätta kohtumenetluses esindamise kuludena välja mõistmata selliseid kulusid, mis on otseselt seotud esindaja poolt kohtule esitatud dokumentide ettevalmistamisega. Advokaadibüroo juristi poolt tehtud töö on sellisel juhul omistatav 7 (9)
esindajale, kes lõppastmes esindatava nimel vastavad dokumendid kohtule esitas (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 7. aprilli 2015. a määrus haldusasjas nr 3-13-1612/54, p 13).
14.2.Kolleegium selgitab, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kolleegiumi hinnangul ei ületa tsiviilasja keerukust, mahukust ja kestust arvestades hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu 159,33 eurot ka oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Nii on kohtupraktikas peetud põhjendatud ja vajalikuks näiteks tunnitasu suurust 170 eurot (käibemaksuta) (vt nt Riigikohtu 27. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐159‐16, p 24). Samuti on ringkonnakohtule esitatud täpsustatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt tegemist K. Härgineni tunnitasuga, nii et tasumäärast 159,33 eurot tunnis lähtumine on kooskõlas ka kostja enda seisukohaga, et õiglane on lähtuda K. Härgineni tunnihinnast.
15.Eeltoodust tulenevalt peab kolleegium hageja maakohtus kantud esindajakulude põhjendatud suuruseks 14 919,19 eurot (= 6675,15 eurot + 8244,04 eurot), millele lisandub riigilõiv 1000 eurot. Kuivõrd kolleegium leidis, et maakohus ei ületanud diskretsioonipiire hageja lepinguliste esindajate ringkonnakohtu toimingute kulu 1736,70 eurot põhjendatud ja vajalikuks pidamisel, siis tuleb hageja menetluskuludeks määrata kokku 17 655,89 eurot (= 14 919,19 + 1000 + 1736,70). Kuna menetluskulude jaotuse järgi tuleb menetluskuludest 97% kanda kostjal, siis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 17 126,21 eurot (= 17 655,89 x 0,97).
16.Järgmisena käsitleb kolleegium kindlaksmääramise osas esitatud väiteid.
määruskaebuses
kostja
menetluskulude
17.Kostja heidab määruskaebuses ette, et maakohus pidas põhjendamatuks kostja esindaja minuti täpsusega esitatud suhtluse ajakulu, samas aga põhjendatuks hageja esindajate ajakulu suhtlusele, milles ei ole eristatav kuupäev ega konkreetselt suhtlusele kulunud aeg.
17.1.Kolleegium märgib, et praktikas on tavapärane, et mõned toimingud menetluskulude nimekirjas koondatakse ja neile märgitakse kokku kulunud aeg. See aga ei takista kohtul anda hinnangut selle kohta, kas need toimingud olid põhjendatud ja vajalikud ning kui palju võis esindajal kuluda ühe või teise toimingu tegemiseks mõistlikult aega. Kolleegiumi arvates oli praeguses asjas esindajate ja klientide vaheline suhtlus vältimatult vajalik asjaolude väljaselgitamiseks ja asjatundlikuks esindamiseks.
17.2.Küll aga nõustub kolleegium kostjaga, et maakohus on jätnud alusetult välja mõistmata kostja esindaja 31. augusti 2018. a, 5. veebruari 2019. a ja 25. juuni 2019. a suhtluse ajakulu. Kolleegium märgib, et esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (vt Riigikohtu 13. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-16, p 13). Kui üldjuhul saab vastaspoolelt välja mõista esindaja kulu toimingute eest, mis on toimikust nähtuvad ja kohtu poolt kontrollitavad, siis kliendiga suhtlemise ajakulu saab kohus kontrollida lähtuvalt mõistlikkuse põhimõttest. Kolleegiumil ei ole alust kahelda kostja määruskaebuses antud kinnituses, et kostja lepinguline esindaja suhtles kostja seadusliku esindajaga. Erinevalt maakohtust on kolleegium seisukohal, et suhtlus kliendiga on seostatav ka konkreetse menetlustoiminguga. Mis puudutab 31. augusti 2018. a suhtlust, siis kooskõlastati 31. augustil 2018 eelistungi aega (kd II, tl 44–47). Samuti esitas hageja 14. jaanuaril 2019 täiendava seisukoha ja tõendid (kd II, tl 72–122), millele kostja 15. veebruaril 2019 vastas (kd II, tl 123– 137). Kuivõrd menetluskulude nimekirjast nähtuvalt alustas kostja hageja tõenditega tutvumist
31.jaanuaril 2019, siis on suhtlus kliendiga 5. veebruaril 2019 seostatav tsiviilasja materjalidega. Lisaks esitas hageja 10. juunil 2019 täiendavad selgitused (kd II, tl 173–192) ning menetluskulude nimekirjast lähtuvalt koostas kostja 25. juunil 2019 memorandumi 8 (9)
30.augusti 2019. a vastuse kohta, mis ka nimetatud kuupäeval maakohtule esitati (kd II, 193– 196). Seega on ka 25. juuni 2019. a suhtlus kooskõlas menetluse käiguga. Kõnealuste suhtluste ajakulu kokku 42 minutit ei ole kolleegiumi hinnangul ülemäärane.
18.Kostja on määruskaebuses leidnud, et ebavõrdne kohtlemine seisneb ka selles, et maakohus pidas hageja esindajate põhjendatud ajakuluks maakohtus 119,4 tundi, aga kostja esindaja puhul 75,57 tundi. Kolleegium märgib, et asjaolust, et kostja esindajal kulus maakohtus vähem aega menetlustoimingute tegemiseks kui hageja esindajatel, ei saa järeldada hageja esindajate ajakulu põhjendamatust. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga (vt Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 17). Seega ei pidanud maakohus poolte esindajate ajakulu võrdsusest lähtuma. Sealjuures juhib kolleegium kostja tähelepanu sellele, et maakohus pidas vaidlustatud määruses kostja esindaja ajakulu ringkonnakohtus põhjendatuks oluliselt suuremas ulatuses kui hageja puhul.
19.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejal kostjale hüvitada täiendavalt maakohtus kantud menetluskulud 42 minuti ajakulu eest ehk kostja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu maakohtus on 76,27 tundi (= 75 tundi ja 34 minutit + 42 minutit). Seega peab kolleegium kostja maakohtus kantud esindajakulude põhjendatud suuruseks 11 440,50 eurot (= 76,27 tundi × 150 eurot), millele lisandub riigilõiv 1800 eurot. Arvestades, et maakohus määras kostja hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks ringkonnakohtus 7035 eurot ja kostja ei ole selles osas etteheiteid teinud, siis tuleb kostja menetluskuludeks määrata kokku 20 275,50 eurot (= 11 440,50 + 1800 + 7035). Kuna menetluskulude jaotuse järgi tuleb menetluskuludest 3% kanda hagejal, siis tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 608,27 eurot (= 20 275,50 x 0,03).
20.Kuna pooltel on vastastikused kohustused menetluskulude tasumisel, teeb kolleegium määruse resolutsioonis menetluskulude nõuete osas vastavalt TsMS § 445 lg 1 teisele lausele tasaarvestuse. Tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 16 517,94 eurot (= 17 126,21 – 608,27). Lisaks peab kostja tulenevalt hageja taotlusest tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
21.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
22.Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.