Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi D. P. vastu võlgnevuse 2 183,42 euro ja lisanduva viivise ning 375 euro menetluskulu nõudes. ERA Liisingu Inkassoteenused AS omandas nõude D. P. vastu. Nõude loovutamise aluseks on Creditstar Estonia AS ja ERA Liisingu Inkassoteenused AS vahel sõlmitud nõuete loovutamise leping nr 011210. Hageja nõudis suuliselt ja kirjalikult kostjalt võlgnevuse likvideerimist, kuid kostja on jätnud hageja nõude tähelepanuta. Creditstar Estonia AS ja D. P. sõlmisid interneti vahendusel 14.04.2019.a kliendilepingu. Lepingu sõlmimisel avati kostjale krediidilimiit ja esialgne võlausaldaja võimaldas kostjale võtta kiirlaenu avatud krediidilimiidi ulatuses.

Kostja on talle avatud krediidilimiidi ulatuses võtnud laenu kolm korda, kokku 2000 eurot: 1) 14.04.2019.a summas 420 eurot; 2) 15.04.2019.a summas 405 eurot; 3) 16.04.2019.a summa 1175 eurot. Viimase laenuosamakse taotluse esitas kostja 15.04.2019 kell 19:47:06 ja peale 15.04.2019.a laenuosamakse taotluse esitamist ja esialgse võlausaldaja poolt 16.04.2019 rahuldamist jäi kostja laenupõhisumma jäägiks 2000 eurot ja kostja esitas laenutaotluse antud summa kasutamiseks 1080-ks päevaks. Poolte kokkuleppe kohaselt oli intressi määraks oli 45,30% aastas ja krediidikulukuse määr 55,99% aastas. Kostja isik on tuvastatud peale laenulepingu sõlmimist ja esmase laenutaotluse esitamist digitaalselt Rahvastikuregistris süsteemi ja dokumendi nr PB0087597 alusel. Peale laenutaotluste esitamist on kostjale saadetud e-posti teel täiendavalt laenuleping ja laenutingimused, et kostja tutvuks veelkord laenulepingu ja laenutingimustega. Peale kostja poolt täiendavalt laenutingimustega tutvumise kinnitamist esialgne võlausaldaja rahuldas taotluse ja Creditstar Estonia AS kandis kostja poolt märgitud pangakontole laenuosamaksed. Peale kostjale laenude ülekandmist saadeti esialgse võlausaldaja poolt kostjale arve, et kostjat veelkord teavitada laenutagasimakse tähtajast. Kostja kohustus laenusumma koos laenukasutamise tasuga tasuma igakuiste maksetega, mis koosnesid laenu põhisummast ja laenukasutamise tasust. Kostja on sooritanud peale viimase laenuosa ülekandmist 16.04.2019 kaheksa makset kogusummas 867,64 eurot. Hageja arvestab kostja makseid vastavalt kostjale väljastatud arvele summas 366,23 eurot laenu põhisumma katteks ja summas 501,41 eurot laenu kasutamise tasu katteks. Seega, kostja võlgnevus Hagejale seisuga 29.03.2021.a tagastamata laenupõhiosa eest on (2000 –366,23 = 1633,77) 1633,77 eurot. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. Hagi esitamise seisuga moodustab kostja võlgnevus kokku 2 183,42 eurot, sh põhivõlgnevus 1633,77 eurot, intress summas 137,94 eurot ja viivis summas 411,71 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kogusummas 2 183,42 eurot ja lisanduva viivise põhivõlgnevuselt alates 30.03.2021 kuni nõude täitmiseni 0,06% päevas, samuti menetluskulud 375 eurot, sh riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 100 eurot ning viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

ASJA KÄIK

Hagiavalduses on kostja aadressiks märgitud xxx xx-xx, xxx, Ida-Viru maakond. Rahvastikuregistri andmetel on see kostja registrijärgne aadress. Maksekäsu kiirmenetluse 01.03.2021 määrusest nähtub, et „Võlgnikule D. P. on makseettepanekut üritatud kätte toimetada järgmistel aadressidel: 18.01.2021 aadressil xxx - Tagastatud - muu põhjus 25.01.2021 aadressil xxx xx-xx, xxx linnaosa, xxx linn, Ida-Viru maakond, xxxxx - Tagastatud - hoiutähtaja möödumisel 25.01.2021 saadetud teavitus e-posti aadressidel xxx – puudub vastus, xxx – puudub vastus. Menetluses xxx võlgniku isa kinnitas 03.12.2020, et võlgnik ei ela igapäevaselt aadressil xxx xx-xx, xxx. Isa ei tea võlgniku elukoha aadressi. Menetluses xxx on võlgnik kinnitanud aadressi xxx xx-xx, xxx. Menetluses xxx vastuseks Pärnu MK maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur vastanud 02.02.2021, et Politsei- ja Piirivalveametil hetkel puuduvad andmed D. P. võimaliku elu-, asuvõi viibimiskoha kohta. Telefoninumbrile xxxxx isik täitsa vastab aga keeldub koostööst riigivõimu organitega. 26.02.2021 võlgnik kinnitas, et on kodutu, elab telgis, e-posti ei kasuta. Aadressil xxx xx-xx, xxx ei ela ja kirju antud aadressil kätte ei saa.“ Hageja esitas hagiavalduses taotluse kohtudokumentide kättetoimetamiseks avalikult, väljaande Ametlikud teadaanded kaudu. Seoses sellega, et kostja D. P. tegelik asukoht oli teadmata, toimetati hagimaterjalid kostjale kätte avalikult, avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 31. märtsil 2021. Kostjale selgitati hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 82, § 100, § 101, § 108, § 113, TsMS § 367. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 2 183,42 eurot, samuti alates 30.03.2021 viivis protsendina 0,06% päevas põhivõlgnevuselt (1633,77 eurot) kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esindaja esitas hagiavalduses taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 375 eurot (riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 100 eurot). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 375 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (375 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.