QQ hagi XX ja YY vastu kahjuhüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12. märtsi 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX ja YY 13. aprilli 2020. a apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3 360.39 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) QQ (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Anne Nurmi Kostja I (apellant I) XX (isikukood XXXXXXXXXX) Kostja II (apellant II) YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate esindajad vandeadvokaat Monica Pihlak ja advokaat Kirke Treial
Istungi toimumise aeg
14. aprill 2021. a
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 12. märtsi 2020. a otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta QQ apellatsiooniastme menetluskulud solidaarselt kostjate XX ja YY kanda. Menetluskulude suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
2-16-5854 Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.QQ (hageja) esitas 13. aprillil 2016 Harju Maakohtule hagi XX ja YY (kostjad) vastu kahju hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 25. novembril 2015 hageja, kostjad ja BB lepingu, millega kostjad müüsid hagejale ja BB-le Tallinnas XXX asuva kinnisasja (edaspidi elamu) hinnaga 225 000 eurot. Elamule uue küttesüsteemi paigaldamise käigus selgus elektrisüsteemi mittevastavus müügikuulutuses väidetule. Ostetud kinnisasi ei vastanud seetõttu sõlmitud lepingu tingimustele. Hageja lasi elektrisüsteemi välja vahetada ja nõuab kostjatelt sellega seoses tekkinud kulu 6 499 eurot 20 senti hüvitamist. Kostjate vastuväited
3.Kostjad leiavad, et nõue on alusetu ja hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna elamu vastas lepingutingimustele. Enne müügilepingu sõlmimist vaatasid pooled koos ehituseksperdiga kinnisasja ja sellel asuva elamu üle. Elamu elektrijuhtmestik vahetati välja 2000. a-l, oli töökorras ja vastas toona kehtinud nõuetele. Hageja pidi eeldama, et 16 aastat tagasi tehtud tööd võivad olla amortiseerunud. Lisaks on hageja kahju hüvitamise nõue tõendamata ning selle suurus ülepaisutatud. Menetluse edasine käik
4.Harju Maakohus rahuldas 26. septembri 2017. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 324 eurot 96 senti. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
5.Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi jäi rahuldamata ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
6.Kostjad esitasid vastuapellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus rahuldas hagi osaliselt ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kostjad palusid teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
2-16-5854
7.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas nii apellatsioonkaebuse kui vastuapellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas maakohtu otsuse ning saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Harju Maakohus rahuldas 12. märtsi 2020. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjatelt hageja kasuks kahjuhüvitise 3 111.47 eurot. Menetluskulud jättis maakohus 47,87 % ulatuses kostjate kanda ja kostjate kulud 52,13 % ulatuses hageja kanda.
9.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tugineb hageja primaarselt asjaolule, et kinnistu müügikuulutusest nähtuvalt pidanuks elamul olema uus elektrisüsteem ning kuulutuses antud lubadus on muutunud müügilepingu osaks, täpsemalt kokkuleppeks eseme omaduste kohta. Kostjad vaidlevad hageja käsitlusele vastu. Kohus ei nõustunud hagejaga, et müügikuulutusest tuleneb, et elamul on uus elektrisüsteem. Asjas esitatud tõenditest, sh kuulutustest nähtub, et poolte kokkulepe elamu omaduste osas seisnes selles, et elamu elektrijuhtmestik pidi olema renoveeritud (parendatud/värskendatud), mitte täies ulatuses välja vahetatud. Kokkulepe puudutas üksnes juhtmestikku, mitte elektrisüsteemi muid komponente nagu näiteks kilbid, lülitid. Hageja ei ole esile toonud, milliste nõuetega ei olnud elamu elektrisüsteem kooskõlas. Tunnistaja GG puhul ei ole tegemist eriteadmisi omava isikuga, kes oleks pädev andma hinnanguid elektrisüsteemi ohutuse osas.
10.Kostjad on kohtu hinnangul rikkunud lepingut üksnes osas, mis puudutas asja kokkulepitud omadusi, s.o lepingu kohaselt pidanuks elamul olemas 2000. a-l renoveeritud elektrijuhtmestik, kuid tegelikkuses elektrijuhtmestikku 2000. a-l ei renoveeritud.
11.Pooltevaheline müügileping on sõlmitud 25. novembril 2015. Elektrijuhtmed olid elamusse paigaldatud enne kinnistu müümist hagejale. Seega on tõendatud, et puudus oli olemas enne asja müüki ja üleandmist/riisiko üleminekut ostjale. Asjas ei ole leidnud tõendamist, et hageja oleks olnud teadlik või pidanuks teadma müügieseme mittevastavusest lepingutingimustele
12.Hageja märgib, et tal on tekkinud otsene varaline kahju 6 499.20 eurot, mis seisneb puuduste kõrvaldamise kulus ja koosneb järgmistest komponentidest (III kd, tl 27 kalkulatsioon): elektrikaabelduse tarbeks freesiti kivisse kaabli teekonnad ja toosiaugud; keldris paigaldati kaablid pinnapealsetena ning lisati kaabli teekondadele karbikud; kasutatud kaablid olid 3x1,5NYM(200m), 3x2,5NYM(250m), 4x1,5NYM(70m), 5x2,5NYM(80m); ehitati uued elektrikilbid 3 tk - peakilp keldris, 2. korruse kilp ning saunakilp; paigaldati uued lülitid ja pistikupesad ning ühendati seadmed (valvekeskus, elektripliit/ahi, soojuspump, boiler, ventilatsiooniseade, elektrikeris); võeti kasutusele juba olemas olnud aga seni ühendamata maanduskontuur; demonteeriti vana elektrisüsteem; koostati elektriprojekt.
13.Lepingurikkumiseks on asjaolu, et elamul ei olnud 2000. a-l renoveeritud juhtmestiku. Kohtu hinnangul ei saa olla mõistlikku vaidlust, et puuduse kõrvaldamiseks tuleb olemasolevad juhtmed demonteerida ja paigaldada uued juhtmed. Ei saa olla ka vaidlust, et sellise tööga kaasneb tööjõukulu. Kohtu hinnangul on põhjendatud kulude suurus ja koosseis järgmine (põhineb III kd, tl 27 kalkulatsioonil): juhtmete ja karbikute kulu 966 eurot; vana süsteemi
2-16-5854 demontaaž - kuivõrd hageja on kinnitanud, et osa vanu juhtmeid jäeti seina sisse ja rikkumine hõlmab üksnes juhtmestikku (mitte ülejäänud seadmeid – sh kilbid, lülitid, maandus), siis on kulu põhjendatud 50% ulatuses, s.o summas 250 eurot; kaablite paigaldus koos süvistamisega – 1800 eurot. Seega on põhjendatud kahju kogusumma 3 619.20 eurot (3 016 + käibemaks).
14.Kuivõrd rikkumine seisnes selles, et müügitehingu hetkel 25. novembril 2015 ei olnud elamul 2000. a-l renoveeritud (s.o ca 16 aastat vana) juhtmestikku, vaid see oli veelgi vanem, tuleb juhtmete ja karbikute kulu vähendada. Uute juhtmete paigaldamine seab hageja rikkumise asjaolusid arvestades paremasse seisukorda, kui ta ilma rikkumiseta olnud oleks. Seega tuleb juhtmete ja karbikute kulust 1 159.20 eurot (966 + käibemaks) maha arvestada amortisatsioon (elektrisüsteemi eelduslik eluiga 30 aastat, s.o amortisatsioonimäär 3,33% aastas) 16 aasta eest (507.73 eurot), mis jätab juhtmete ja karbikute põhjendatud kuluhüvitiseks 651.47 eurot (sh käibemaks). Seega on põhjendatud kahju kogusummas 3 111.47 eurot.
15.Kulud on põhjuslikus seoses kostjate rikkumisega. Kui kostjate müüdud elamul oleks 2000. a-l renoveeritud elektrijuhtmestik, ei peaks hageja kandma kulusid seoses juhtmestiku renoveerimisega. Vana juhtmestiku demontaaž ja uue paigaldus on juhtmestiku väljavahetamise juures vältimatu kulu. Apellatsioonkaebus
16.Kostjad esitasid 13. aprillil 2020 apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati ning teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
17.Maakohus järeldas, et kostjad on rikkunud lepingut osas, mis puudutas asja kokkulepitud omadusi, s.o lepingu kohaselt pidanuks elamul olemas 2000. a-l renoveeritud elektrijuhtmestik, kuid tegelikkuses elektrijuhtmestikku 2000. a-l ei renoveeritud. Selline järeldus on väär, sest hageja on omaks võtnud kostjate kinnitused elektrijuhtmestiku vahetamisest 2000. a-l. Kohus on tõendeid hinnanud valikuliselt, jättes kahju suurust arvutades tähelepanuta hageja 3. oktoobril 2016 esitatud tõendi juhtmestiku kohta, millele maakohus tugines 26. septembri 2017 otsust tehes ja mille järeldusi hageja aktsepteeris, jättes need apelleerimata. Samas on kohus kahjusummat arvutades põhjendamatult lähtunud vaid hageja 28. augustil 2018 esitatud kalkulatsioonist. Kohus ei andnud kostjatele võimalust avaldada seisukohta olulistes küsimustes, milles kohus tegi kokkuvõttes üllatusliku otsuse. Kohus ei küsinud kostja arvamust, mis ulatuses on põhjendatud kahju hüvitist välja mõista, s.t mis kulutused olid vajalikud ja põhjendatud elektrijuhtmestiku vastavusse viimiseks lepingutingimustele, kas ja mis ulatuses on põhjendatud W OÜ 28. oktoobri 2018 hinnapakkumises välja toodud tööde teostamise hinnad, samuti ei küsinud kohus menetlusosalise hinnangut, kui suur peaks olema elektrijuhmete ja juhtmete paigaldamise maksumusele kohaldatav amortisatsioonimäär.
18.Kohus selgitas hagejale korduvalt vajadust tõendada, et kahjunõude koosseisu kuuluvad tööd olid asja lepingutingimustega kooskõlla viimiseks vajalikud. Hageja seda ei teinud. Arvestades kohtu poolt menetluse juhtimisel väljendatud selgitusi olid kostjad veendunud, et
2-16-5854 ehitusjuhtmestiku vahetamisel väidetavalt tehtud tööde vajalikkus, maht, maksumus on ka kohtu hinnangul tõendamata.
19.Ekslik on kohtu järeldus, et kostjad olid teadlikud, et elamu juhtmestik ei ole renoveeritud. Hageja pole tõendanud, et elektrijuhtmestik ei olnud 2000. a-l renoveeritud. Hageja tunnistaja G on kinnitanud, et renoveerimine võidi teha 2000. a-l. Samuti on kostja tunnistaja HH kinnitanud, et 2000. a-l uuendati XXX majas kaitsekilp, kaitselülitid, koostati uus elektrikilp.
20.Hageja ei pöördunud kordagi kostjate poole peale elamu ostmist väitega, et ta pole saanud kogu majaga (sh elektrisüsteemiga) seonduvat dokumentatsiooni. Hageja esmaste pretensioonide saamisel soovis kostja koos 2000. a-l elektritöid teostanud firma esindajaga siseneda elamusse, et väidetavate puudustega tutvuda, kuid hageja keeldus.
21.Kohus jõudis ootamatule järeldusele võtta haginõude hindamisel aluseks amortisatsioonimäär ning tugineda kahju kogusumma määratlemisel 28. augustil 2018 esitatud hageja kalkulatsioonile, mille kohus ise on 28. jaanuaril 2019 lugenud tõendamatuks. Kalkulatsiooni alusel leidis kohus: juhtmete ja karbikute kulu 966 eurot; vana süsteemi demontaaži kulu on põhjendatud 50% ulatuses, s.o summas 250 eurot; kaablite paigaldus koos süvistamisega 1800 eurot. Selline lahenduskäik on kostjatele üllatuslik ja kostjad välja mõistetud kahjuhüvitise summaga ei nõustu. Kohus pole põhjendanud, miks on elektrijuhtmestiku mahu, sh pikkuse ja läbimõõdu osas jäetud kõrvale 1993. a-l koostatud elektrivarustuse projekt ja elektritööde eelarve. W OÜ paigaldatavate juhtmete pikkus on võrrelduna 1993. a projektist suurem 25 % kuni 35,7 % võrra. Kaablite läbimõõt erineb samuti tunduvalt ja mõõtühikud on erinevad (1993. a-l mm2, 2017. a-l NYM). Kaablite läbimõõt on oluline nii hinna kui amortisatsiooninormi määramisel. Ka erinevast mõõtühikust tulenevalt pidanuks kohus selles osas menetlusosalistelt arvamust ja seisukohti küsima.
22.Pole teada, kas ja mis ulatuses on hageja tellitud ehitaja märkinud kalkulatsiooni vanade juhtmete eemaldamise, mis tegelikult kasutuses ei olnud. Hageja on kinnitanud, et vanad kaablid võeti ära nendest kohtades, kus oli võimalik ning kõiki juhtmeid välja freesima ei hakatud. Kostjatele jääb arusaamatuks, miks oleks pidanud freesima seintesse veel täiendavad süvendid. Võimalik oleks olnud panna uued juhtmed olemasolevatesse kanalitesse. Kohus ei selgitanud välja, kas ja mis ulatuses oli juhtmeid vajalik vahetada.
23.Üllatuslik on kohtu järeldus, et elektrijuhtmete ja karbikute eluiga on 30 aastat, s.o amortisatsioonimäär 3,33% aastas. Kohus pole seda arvamust põhjendanud.
24.Asjas ei ole tõendatud hageja poolt nõutava kahju ning lepingurikkumise põhjuslikku seost, hinnatud ei ole kõiki tõendeid. Hagis esitatud väidete tõendamiseks tuli hagejal tellida nõuetekohane elektriauditi või esitada fotod, et fikseerida tööde eelne olukord ja tööde tegemine. Selle tulemustele vastavalt oleks saanud välja selgitada, kas ja mis ulatuses üldse oli vajadus elektrijuhtmeid välja vahetada. Hageja pole ka asja teistkordsel arutamisel maakohtus seda teinud. Hageja ainus tõend on W OÜ hinnapakkumine ning tunnistaja W OÜ juhatuse
2-16-5854 liikme G ütlused, mida kohus pole pidanud usaldusväärseks. Kostja heidab maakohtule ette ebausaldusväärsete tõendite alusel hagi rahuldamist.
25.Kostjatele on üllatuslik maakohtu järeldus, et kostjad pole tõendanud, et elektrijuhtmestik 2000. a-l välja vahetati. Kohus pole kostjatele sellist tõendamiskoormist selgitanud. Asja teistkordsel arutamisel maakohtus oli peamiseks vaidlusküsimuseks see, kas elamus pidi olema 2015. a-l uus elektrisüsteem. Seda arutati 17. veebruari 2020 kohtuistungil. Ka hageja pole tõendanud, et elektrisüsteem ei olnud vahetatud 2000. a-l. Vastustaja seisukoht
26.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses.
28.Kolleegium märgib esmalt selguse huvides, et ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostjad vaidlustasid maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis neilt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 3111 eurot 47 senti ja sellelt viivise ning jättis hageja menetluskulud 47,87% ulatuses kostjate kanda ning kostjate menetluskulud 52,13% ulatuses hageja kanda. Osas, millega maakohus jättis kostjatelt kahjuhüvitise 3387 eurot 73 senti ja sellelt viivised välja mõistmata, ei ole maakohtu otsust vaidlustatud, mistõttu ringkonnakohus selle õiguspärasust ei kontrolli.
29.Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Maakohus ei ole eksinud menetlusõiguse normide vastu ja on kohaldanud materiaalõiguse norme õigesti.
30.Maakohus on kostjate esitatud väiteid piisavalt põhjalikult analüüsinud, mistõttu vastab kolleegium kostjate apellatsioonkaebuse väidetele üksnes järgmist.
31.Hageja nõude puhul on tegu müüdud eseme (kinnisasja) lepingutingimustele väidetavast mittevastavusest tuleneva ostja kahju hüvitamise nõudega. Maakohus tuvastas, et poolte kokkulepe müügilepingu esemeks olnud kinnisasjal asetseva elamu omaduste osas seisnes selles, et elamu elektrijuhtmestik pidi olema renoveeritud 2000. aastal (st parendatud/värskendatud, mitte täies ulatuses välja vahetatud). Asjas esitatud ja kogutud tõendite põhjal tuvastas maakohus, et tegelikkuses elamu elektrijuhtmestikku 2000. a ei renoveeritud ning järeldas õigesti, et seetõttu ei olnud kostjate poolt hagejale müüdud kinnisasjal VÕS § 217 lg 1 p 2 mõttes kokkulepitud omadusi. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole antud asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud, mh eksinud tõendite
2-16-5854 hindamisel. Ekslik on kostjate arusaam, et hageja on kostjate väite elektrijuhtmestiku vahetamise kohta 2000. a omaks võtnud. Vastavalt TsMS § 231 lg 2 teisele lausele on omaksvõtt faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Nähtuvalt tsiviilasja materjalidest on maakohtu 8. septembri 2016 kohtuistungi protokollis hageja esindaja avaldatut: “ei vaidle selle üle, et kogu juhtmestik oli vahetatud 2000. a“ (I kd, tl 166p) TsMS § 53 järgi hageja taotlusel parandatud järgmiselt: “kas kostjad ei vaidle selle üle, et kogu juhtmestik oli vahetatud 2000. a“ (I kd, tl 177p). Seega ei saa lugeda antud asjaolu hageja poolt omaks võetuks kohtuistungi protokollile tuginedes. Kostjad ei ole esile toonud, et vaidlusaluse asjaolu kohta nähtuks omaksvõtt mõnest teises hageja avaldusest.
32.Kostjate hinnangul ei ole hageja tõendanud, et elektrijuhtmestik ei olnud 2000. a renoveeritud ning viitavad tunnistajate HH ja GG ütlustele. HH avaldas maakohtu 30. mai 2017 kohtuistungil, et tegi vaidlusaluses majas töid alates 2000. a ja viimati oli 2013. a mingi toitejuhtme paigaldamine: ... //“2000. a uuendasime kilpi, kaitselüliteid, samuti tegime kogu elektrisüsteemide kontrolli. Majja paigaldatud juhtmestik vastas tol ajal kehtinud normidele“// ... //“2007. a ja 2013. a, kui tegin täiendavaid töid antud majas, siis teostasime ka kontrollmõõtmisi neil liinidel, mida me muutsime“ //... //“2000-2013 mina ei korraldanud elamu elektrisüsteemi renoveerimist, täiendasin täiendavaid töid. Samal ajavahemikul ei pannud mina tähele, et elektrisüsteem oleks renoveeritud.“ //...//“Minu kirjas kohtutoimiku lk 53 pidasin ma renoveerimise all seda, et 2000. a ehitasime ümber, renoveerisime elamu elektrijaotuskilbid. Mõõdeti kõik üle. Kõik oli korras.“ (II kd, tl 81 ja 81p). Kolleegiumi hinnangul nähtub seega elektriinseneri eriala kutset omava HH ütlustest, kes tegeles vaidlusalusel perioodil elamu elektritöödega, et elektrijuhtmed vastasid 2000. a kõikidele kehtivatele nõuetele, kuid sellest ei ole võimalik teha järeldust, et need oleks 2000. a renoveeritud, nagu nägi ette müügilepingu tingimus. Kostjate hinnangul on GG kinnitanud, et on võimalik, et renoveerimine tehti küll 2000. aastal. Nähtuvalt 30. mai 2017 kohtuistungi protokollist avaldas GG: ...//“Arvestades seda, et kasutatud oli vana ristlõikega kaableid või juhtmeid, on võimalik, et see renoveerimine tehti küll 2000. aastal, kuid minu teadmist mööda selliseid kaableid või juhtmeid ei olnud müügis juba 1990. a algusest“ ...// (II kd, tl 80). Kolleegiumi arvates ei saa teha järeldusi avaldatud lause fragmendist, nagu leiavad kostjad. Arvestades GG tervikuna avaldatut, ei saa sellest järeldada, et 2000. a renoveerimisel uuendati elektrijuhtmed.
33.Kolleegium möönab, et mõnevõrra vastuoluline on maakohtu seisukoht justkui ei oleks hageja tõendanud, et elektrijuhtmestik oleks 2000. a uuendatud, sest hageja nõue rajaneb vastupidisel väitel, mis on loetud tõendatuks. See ei muuda ebaõigeks maakohtu tuvastatut, et vastavalt müügilepingu tingimusele pidi elektrijuhtmestik pidi olema renoveeritud 2000. aastal ning selles osas esines lepingule mittevastavus.
34.Kolleegium nõustub maakohtuga, et tuvastatud asjaoludel oli lepingule mittevastavus olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale ning kostjad vastutavad lepingurikkumise eest. Maakohus kohaldas seejuures materiaalõiguse norme, mh VÕS § 218 lg 1 ja 4, § 101 lg 3, § 221, § 220 lg 3 õigesti.
2-16-5854
35.Apellatsioonkaebuse väitel on tõendamata ja ekslik kohtu järeldus, justkui olid kostjad teadlikud, et elamu juhtmestik ei ole renoveeritud 2000. a. Maakohus on antud järelduse teinud VÕS § 221 lg 2 kontekstis. Vastavalt osundatud sättele ei või müüja tugineda kokkuleppele, millega välistatakse või piiratakse ostja õigusi seoses asja lepingutingimustele mittevastavusega, kui müüja teadis või pidi teadma, et asi lepingutingimustele ei vasta ja ta sellest ostjale ei teatanud. Praegusel juhul ei ole müüja vastutust piirava kokkuleppe sõlmimine tuvastatud (VÕS § 221 lg 2). Tuvastatud on, et hageja teatas asja lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt (VÕS § 220 lg 3), mistõttu asja lepingutingimustele mittevastavuse tuginemise erisused ei kehti ja müüjate teadmine lepingutingimusele mittevastavusest ei oma vastutuse eeldusena tähtsust.
36.Maakohus on käsitlenud kostjate väidet, et nad andsid objekti ülevaatamisel hagejale kogu majaga seotud informatsiooni ja dokumentatsiooni üle, sh ka elektrisüsteemiga seonduvalt ja järeldas õigesti, et elektrijuhtmestiku vastavust lepingule (s.o et elektrijuhtmed on renoveeritud 2000. a) ei saa kindlaks teha visuaalsel vaatlusel, elektriprojektiga tutvudes, lülitite vajutamisel ega kodumasinate testimisel. Õige on maakohtu järeldus, et tegu oli varjatud puudusega, kuna juhtmestik on üldiselt seinte sees või varjatud muude sisekujunduslike elementidega (nt liistud, karbid jne), mistõttu ei vabane kostjad müüjana vastutusest VÕS § 218 lg 4 alusel. Kostjad ei ole näidanud ega tõendanud, et üleantud elektrijuhtmete spetsifikatsioonilt nähtub 2000. a seisuga uute juhtmete paigaldamine ja tegelik olukord elamus vastas spetsifikatsioonile.
37.Kostjad peavad vajalikuks rõhutada, et nad soovisid koos 2000. a elektritöid teostanud firma esindajaga siseneda elamusse, et väidetavate puudustega tutvuda, kuid hageja keeldus. Kolleegiumi hinnangul ei ole väide asjakohane, sest kostjad viitavad seejuures hageja väidetavalt täitmata tõendamiskohustustele. Kui kostjad ei saanud mingit vajalikku tõendit ise esitada, olnuks neil õigust taotleda kohtult abi tõendite kogumisel (TsMS § 236 lg 2).
38.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses ka kostjate lepingurikkumisega hagejale tekitatud kahju suuruse üle. Kolleegiumi arvates on ekslik kostjate arusaam, et maakohus tugines kahju hindamisel hageja 28. augustil 2018 esitatud kalkulatsioonile. Nähtuvalt vaidlustatud otsusest lähtus maakohus kahju kindlakstegemisel hageja 19. veebruari 2019 menetlusdokumendile lisatud kalkulatsioonist (III kd, tl 27). Maakohus on selle esitamisele eelnevalt 28. jaanuari 2019 kirjas selgitanud pooltele nii tõendamiskoormist ja andnud võimaluse esitada tõend(id) asja lepingu tingimustega kooskõlla viimiseks tehtud/tehtavate tööde vajalike tööde mahu ja materjalide (sh nende hulga) kohta. Kostjatele anti võimalus 19. veebruari 2019 hageja seisukohale ja tõenditele vastata, mida kostjad ka tegid (III kd tl 41 ja tl 44-50). Maakohus märgib 30. oktoobri 2019 määruse, millega jäeti rahuldamata hageja taotlus ehitustehnilise ekspertiisi määramiseks, põhjendustes mh, et hageja on esitanud kohtule mitmeid kahju kalkulatsioone. Seega ei saanud eelnimetatud kalkulatsioonist lähtumine olla kostjatele üllatuslik. Samuti selgitas maakohus viidates Riigikohtu asjakohasele praktikale, et kohus ei pea eelmenetluse käigus võtma seisukohta, kas poolte esitatud tõenditega on võimalik lugeda üks või teine asjaolu tõendatuks ning saab alles otsuse tegemisel hinnata tõendeid ja otsustada, mis asjaolud on tuvastatud (TsMS § 438 lg 1). Seega ei olnud kostjatel enne otsuse
2-16-5854 tegemist mingit alust arvata, et elektrijuhtmestiku vahetamisel tehtud tööde vajalikkus, maht ja maksumus olid kohtu hinnangul tõendamata ning põhjendamatu on maakohtule eksitamist ette heita. Kui kostjad ei nõustunud kalkulatsioonis esitatud tööde põhjendatuse ja maksumusega, tulnuks esitada konkreetsed vastuväited ja neid kinnitavad tõendid. Siin on tegemist üldise tõendamiskoormisega, mistõttu ei ole praegusel juhul alust maakohtule ka selgitamiskohustuse rikkumist ette heita arvestades, et kostjaid esindab mitu advokaati. Apellatsioonkaebuse väitel juhtisid kostjad maakohtu menetluses tähelepanu sellele, et elamus võis leiduda vanemaid elektrijuhtmeid, mis jäeti renoveerimise käigus alles, kuid mida ei kasutatud. Kui arvestada seda vastuväitena vanade juhtmete demontaaži ja uute kaablite freesimistööde põhjendatuse kohta, ei esitanud kostjad ühtegi tõendit, mis oleks nende vastuväidet kinnitanud. Kolleegium märgib, et maakohus on hageja nõutud kulutusi vana süsteemi demontaažile vähendanud 50% ulatuses arvestades seda, et osa vanu juhtmeid jäeti seina sisse ja rikkumine hõlmab üksnes juhtmestikku (maakohtu otsuse p 47).
39.Õigustatud ei ole kostjate etteheide, et maakohus jättis elektrijuhtmestiku mahu, sh pikkuse ja läbimõõdu osas põhjendamatult kõrvale hageja esitatud Puhkekodu 57 elamu jaoks 1993. a koostatud elektrivarustuse projekti ja elektritööde eelarve ega võrrelnud seda W OÜ koostatud kalkulatsiooniga. Kolleegium selgitab, et kohus lahendab hagimenetluses tsiviilasja menetlusosaliste esitatud asjaolude ja tõendite alusel (TsMS § 5 lg 1). Hageja esitas kostjate viidatud Puhkekodu 57 elamu jaoks 1993. a koostatud elektrivarustuse projekti ja elektritööde eelarve tõendamaks oma väidet, et elektrisüsteem ei vastanud kostjate müügikuulutuse pakkumusele (I kd, tl 180). Hagimenetluses saab kohus võtta kaalumisel aluseks üksnes menetlusosaliste kohtu ette toodud asjaolud. Kostjad ei ole näidanud, et esitasid vastuväite kaablite vajaliku koguse ja läbimõõdu kohta maakohtus eelmenetluses ning tuginesid seejuures 1993. a materjalide spetsifikatsioonile, mistõttu ei ole antud väited apellatsioonimenetluses lubatavad ja ringkonnakohus neid ei hinda (TsMS § 652 lg 1 ja 3).
40.Kolleegium ei nõustu kostjatega, et maakohus on VÕS § 127 lg 5 kohaldamisel rikkunud selgitamiskohustust. Maakohus on 28. jaanuari 2019 kirjas selgitanud, et juhul kui selgub, et elamu elektrisüsteem ei pidanud olema müügi hetkel uus, siis tuleb kohtul arvestada ka VÕS § 127 lg 5 sätestatuga ning palunud pooltel avaldada põhjendatud seisukoht, kas ja millises ulatuses peaks kohus VÕS § 127 lg 5 kohaldama. Ringkonnakohtu hinnangul on seega põhjendamatud kostjate etteheited, et maakohtu otsus on üllatuslik ning maakohus on rikkunud selgitamiskohustust. 18. veebruari 2019 menetlusdokumendis viitasid kostjad seoses VÕS § 127 lg 5 kohaldamisega oma 12. novembri 2018 menetlusdokumendi p-idele 36-43, kus leitakse, et väidetava lepingu rikkumise ja kahju vahel puudub põhjuslik seos. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus põhjusliku seose tuvastamisel eksinud (VÕS § 127 lg 4). Kuna muid väiteid kahjuhüvitisest kasu mahaarvamise kohta ei esitatud, arvestas maakohus põhjendatult VÕS § 127 lg-s 6 ning TsMS § 233 lg-s 1 sätestatuga, mille järgi, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab kahju suuruse kohus ja kohaldas neid sätteid ka säästetud kulude suuruse kindlakstegemisel. Arvestades, et maakohtu põhjendus kulu vähendamise kohta on jälgitav, ei ole ilmselgelt ebaõige ning VÕS § 127 lg 5 on kohaldatud kostjate kasuks, ei ole kolleegiumi arvates põhjendatud maakohtu otsust selles osas tühistada või muuta vaatamata sellele, et maakohtu otsusest ei nähtu konkreetset
2-16-5854 põhjendust, millest lähtudes on elektrijuhtmete ja karbikute kasulik eluiga 30 a ja amortisatsioon 3,33% aastas. Kostjad ei ole ka apellatsioonkaebuses esile toonud konkreetset arvestust või metoodikat, mis annaks alust vähendada kahjuhüvitist VÕS § 127 lg 4 alusel teisiti, kui seda tegi maakohus.
41.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust ka menetluskulude jaotuse osas otsuse tühistamiseks. Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (vt nt RKTKo 04. detsember 2013, 3-2-1-136-13, p 18). Madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole diskretsioonipiiridest väljunud. Hagi osalise rahuldamise korra võib kohus jaotada TsMS § 163 lg 1 teise alternatiivina menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on menetluskulud õigesti jaotanud ning nõustub maakohtu otsuse vastavate põhjendustega.
42.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium, et esindajakulu vajalikkust ja põhjendatust kontrollitakse menetluskulude kindlaksmääramise menetluses. Põhjendamatu on väide, et Tallinna Ringkonnakohtu 7. märtsi 2018 otsusega saadeti tsiviilasi uueks läbivaatamiseks vaid vajadusest, et hageja tõendaks oma nõuet. Osundatud otsusega saadeti asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule puuduliku eelmenetluse tõttu, sest täitmata olid TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 eelmenetluse ülesanded. Arvestades, et hageja väidetud müügieseme puudus ja selle kõrvaldamiseks vajalike kulutuste kindlakstegemine võis iseenesest nõuda eriteadmisi, ei olnud hageja taotlused ehitusekspertiisi määramiseks ja eriteadmistega isiku ülekuulamiseks TsMS § 169 lg 3 mõttes asjakohatud.
43.Neil põhjendustel jätab kolleegium apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulude jaotus
44.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 ja TsMS § 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda. Kuna maakohus ei määranud otsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Maakohus määrab hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.