Otsuse avalikult teatavaks tegemise 12.03.2020. a, Tallinna kohtumaja aeg ja koht Tsiviilasja number
2-16-5854
Tsiviilasi
R Õ hagi E L ja V L vastu kahjuhüvitise ja viivise nõuetes
Hagihind
7019,14 eurot
Menetlusosalised
Hageja: R Õ (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anne Nurmi (Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ; Tartu mnt 13; 10145 Tallinn; tel nr 6068650; e-post: [email protected]) Kostja I: E L (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja II: V L (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostjate I ja II lepingulised esindajad: vandeadvokaat Monica Pihlak ja advokaat Kirke Treial (e-post: [email protected])
Kohtuistungi aeg ja osalejad
17.02.2020 istung hageja R Õi, hageja esindaja vandeadvokaat Anne Nurmi, kostjate V L ja E L, kostjate esindajate vandeadvokaat Monika Pihlaku ja advokaat Kirke Treiali osavõtul
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata E L ja V L taotlus TsMS § 3401 lg 2 alusel R Õ’i hagi täies osas läbivaatamatajätmiseks.
2.Rahuldada hagi osaliselt.
3.Mõista kostjatelt E L ja V L solidaarselt hageja R Õ kasuks välja kahjuhüvitis summas 3111,47 eurot.
4.Mõista kostjatelt E L ja V L solidaarselt hageja R Õ kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt VÕS 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta hageja R Õ menetluskulud 47,87% ulatuses solidaarselt kostjate E L ja V L kanda ning kostjate E L ja V L menetluskulud 52,13% ulatuses hageja R Õ kanda.
6.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 25.11.2015 hagejad, kostja ja A U lepingu, millega kostjad müüsid hagejale ja A Ule xxx asuva kinnisasja hinnaga 225 000 eurot. Elamule uue küttesüsteemi paigaldamise käigus selgus elektrisüsteemi mittevastavus müügikuulutuses väidetule. Hageja leiab, et ostetud kinnisasi ei vastanud seetõttu sõlmitud lepingu tingimustele. Hageja lasi elektrisüsteemi välja vahetada ja nõuab kostjatelt sellega seoses tekkinud kulu 6499,20 euro ja viivise hüvitamist.
2.Müüja poolt nii müügikuulutustes kui ka objekti ülevaatamise käigus esitatud väide, mille kohaselt elektrijuhtmestik oli uus ja hoone ise põhjalikult ja täielikult renoveeritud 2000 aastate algul, ei vasta tõele. Hageja tellis elektrisüsteemi ülevaatuse kahest elektritöödele spetsialiseerunud ettevõttest - xxx AS ning xxx OÜ. xxx OÜ tegi kirjaliku eksperthinnangu, mille käigus tuvastati, et elektrisüsteem ei ole uus ja süvispaigaldusena juhtmestik on üle 25 aasta vana. Juhtmestik oli ühekordse isolatsiooniga ja kahe sooneline. Paigaldatud juhtmete nominaalristlõiked (mm2) on valmistatud vanade standardite järgi. Visuaalsel vaatlusel selgus, et kasutatud on nii alumiinium- kui ka vaskkaableid. Samuti selgus, et maja peakilbis puuduvad elektriohutuse eeskirjade kohaselt nõutud rikkevoolu kaitsmed.
3.Kohtuistungil kuulati üle tunnistajana xxx OÜ (Elektritöid teostanud äriühing, kes oma vastavat tegevusluba: Majandustegevusteate nr xxx. Tegevusala elektritööd, tegevusala liik: Elektriseadme hooldamine, ümberehitamine, remontimine ja ümberehitamine, elektripaigaldise ehitamine, s.h. paigaldamine ning hooldamine ja käitlemine, elektripaigaldiste remontimine ja katsetamine) juhatuse liige G L. Tunnistaja G L on oma ütlustes märkinud muu hulgas järgmist: I kd tl 80 2 lg 6 rida „osad isolatsioonid olid sulanud“ ja 7 rida „ Selliseid ülekuumenemise märke oli näha harutoosides. Selle põhjus elektriküte. Koormused olid suured. Ülekuumenemisest tulenevalt olid juhtmete metallosad muutunud hapraks ja ühenduse parandamine ei ole võimalik.“ Seega ei olnud elektrijuhtmestik kaugeltki isegi mitte uus nii nagu müügikuulutuses näidatud, vaid hoopis koormust saanud ja selle tulemusel mitte ainult vana vaid ka kõlbamatu ohutuks ekspluatatsiooniks. Vanade pudedate metallosadega elektrijuhtmete osaline väljavahetamine ei oleks taganud elektrisüsteemi ohutust, alles jäänud vanade elektrijuhtmete edasist ülekuumenemised ja juhtmete isolatsioonide sulamist jm võimalikke
2-16-5854 rikkeid.
4.Kui elektrijuhtmestik oleks olnud uus nagu näidatud müügikuulutuses, ei oleks olnud vaja elektrisüsteemi välja vahetada ja maksta selle eest 6499.20 EUR. Kostjad on avaldanud müügikuulutuses, et hoone elektrisüsteem on uus, seega on tegemist tahtliku kahju tekitamisega ja ilmselgelt oli kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos nii nagu eelpool kirjeldatud.
5.Elektrisüsteemi puudused olid olemas riisiko ülemineku ajal ostjale ja puudus ei tulenenud hagejast. Müüja vastutust piiravaid kokkuleppeid ei ole sõlmitud. Hageja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal, et elektrisüsteem ei ole uus.
6.Müügikuulutust lugev kolmas isik ei saa kuidagi teada, et kuulutaja võib „mõelda“ kirja pandud teksti asemel midagi muud. Korrektse ja tõele vastava müügiinfo avaldamine oli antud juhul kostjate kui müüjate kohustus ja vastutus.
7.Elektrikaabelduse tarbeks freesiti kivisse kaabli teekonnad ja toosiaugud. Keldris paigaldati kaablid pinnapealsetena ning lisati kaabli teekondadele karbikud. Kasutatud kaablid olid 3x1,5NYM(200m), 3x2,5NYM(250m), 4x1,5NYM(70m), 5x2,5NYM(80m). Ehitati uued elektrikilbid, kokku 3 tk - peakilp keldris, 2. korruse kilp ning saunakilp. Kilbiseadmetena on kasutuses Schneider Electric komponendid. Paigaldati uued lülitid ja pistikupesad ABB Basic seeriast ning ühendati seadmed (valvekeskus, elektripliit/ahi, soojuspump, boiler, ventilatsiooniseade, elektrikeris). Valgusteid ei ühendatud xxx OÜ poolt. Uut maanduskontuuri ei rajatud, vaid võeti kasutusele juba olemas olnud aga seni ühendamata maanduskontuur. Lisaks eelnevale demonteeriti vana elektrisüsteem ning koostati elektriprojekt.
8.Hageja käis ehitajaga üle vaatamas maja kandevkonstruktsioone ja katust, mitte elektrisüsteeme. Tegemist oli ehitajaga, mitte elektrikuga. Ehitaja kontrollis ehituslikke aspekte. Kostjad on nõustunud käesoleva tsiviilasja menetluses asjaoluga, et hageja ehitaja ei tutvunud elektrisüsteemiga.
KOSTJATE VASTUS HAGIAVALDUSELE
9.Kostjad haginõuet ei tunnista, paluvad jätta hagi rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda. Kinnistu vastas lepingutingimustele. Enne müügilepingu sõlmimist vaatasid pooled koos ehituseksperdiga kinnisasja ja sellel asuva elamu üle. Elamu elektrijuhtmestik vahetati välja 2000. a, oli töökorras ja vastas toona kehtinud nõuetele. Hageja pidi eeldama, et 16 aastat tagasi tehtud tööd võivad olla amortiseerunud. Lisaks on hageja kahju hüvitamise nõue tõendamata ning selle suurus selgelt ülepaisutatud.
10.Hageja ise kinnitab hagis ja kirjades E Lle, (vt hagiavalduse 13.04.2016 lisad 5 ja 6), et hageja: müügikuulutust tõlgendas selliselt, et elektrijuhtmestik pidi olema renoveeritud 2000 aastate algul, seda kinnitati talle ka müüja (kostjate) poolt objekti ülevaatamise käigus kui ka müügikuulutustes.
11.Kokkulepe oli, et elamul ei ole mitte uus, vaid 2000. aastatel renoveeritud elektrisüsteem. Kostjate hinnangul vastas renoveeritud elektrisüsteem tavapärasele asja keskmisele kvaliteedile, millele 2000. aastatel renoveeritud elektrisüsteem pidi vastama. A N kinnitas, et ei täheldanud maja elektrisüsteemis midagi tuleohtlikku või karjuvat, mille tõttu oleks
2-16-5854 pidanud terve maja elektrisüsteemi välja vahetama. 30.05.2017 tunnistajana üle kuulatud A pädevusega elektriinsener V K kinnitas kohtus, et aastal 2000 kontrolliti üle kogu eramu elektrisüsteem, mis oli töökorras ja toimiv ning vastas toona kehtinud nõuetele. Kostjad on tõendanud elektrisüsteemi renoveerimist 2000. aastatel, hageja enda tunnistaja G. L on kinnitanud: “on võimalik, et renoveerimine tehti küll 2000 aastal”. Samuti on kostja tunnistaja V. K kinnitanud, et 2000. aastal uuendati xxx majas kaitsekilp, kaitselülitid, koostati uus elektrikilp. Olemasoleva juhtmestiku väljavahetamiskohustust ei tulene ühestki õigusaktist, ühekordse isolatsiooniga juhtmed, mis töötavad ja on varasemalt paigaldatud, on lubatud.
12.Kostjate hinnangul on oluline erinevus, kas müügieelse info kohaselt oli tegemist põhjalikult renoveeritud majaga, kus on vahetatud ka elektrijuhtmeid, või oli tegemist majaga, kus on põhjalikult ja täielikult renoveeritud elektrisüsteem. Müügilepingu sõlmimisel oli oluliseks eelkõige, et maja üldiselt oli aastal 2000 renoveeritud ning elektrijuhtmestik eraldiseisvana oli kõrvalise tähtsusega. Seejuures pidi hageja arvestama, et kuusteist aastat tagasi tehtud tööde puhul ei ole mõistlikult võimalik eeldada, et midagi pole amortiseerunud ja midagi ei pea välja vahetama. Ostjad tutvusid objektiga lausa kolmel korral (nii maakleri kui ka kostjatega), mille käigus andsid nii kostjad kui ka maakler hagejale põhjaliku ülevaate majast (sh elektrisüsteemist) ning andsid üle hagejale kogu elamu elektrisüsteemi puudutava dokumentatsiooni. Ülevaatuste käigus nägid kostjad maja seintel olevaid vanemaid pistikupesasid, samuti ka vanemaid juhtmeid, mida enam ei kasutatud. Maakler K. L on selgitanud, et hageja kasutas ka xxx maja ülevaatust tehes garaažis vana musta nupuga lülitit. Enne müügilepingu sõlmimist vaatasid pooled kinnistu üle koos ehituseksperdiga. Hageja omalt poolt kinnitas, et „on ehituseksperdi abiga üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluvad ehitised ning neile Müüja poolt selle kohta esitatud dokumentatsiooni ja on eelnimetatud andmete alusel teadlikud ehitiste seisukorrast” (25.11.2015 leping, p 1.23.3).
13.G L on ise kinnitanud, et ta ei oma elektriinseneri ega ka mitte elektriku kutsepädevust (30.05.2017 kohtuistungi protokoll). Seega ei saa eriteadmisteta isiku ütluste ja hinnapakkumise alusel väita, et esines vajadus elektrisüsteemi välja vahetamiseks.
14.Elektriinsener V K kinnitas (30.05.2017 kohtuistungi protokoll lk 5-6), et 2000. aastal uuendati xxx majas kaitsekilp, kaitselülitid, teostati kogu elektrisüsteemi kontroll, majja paigaldatud juhtmestik vastas tollal kehtinud normidele, koostati kontrollakt, majas oli kordusmaanduskontuur, elektrisüsteemis tehti kontrollmõõtmisi, aastal 2000 koostati uus elektrikilp, skeem anti omanikule üle. Ka aastatel 2007 ja 2013 teostatud elektritööde puhul teostati kontrollmõõtmised liinidel, mida muudeti. 2000 aastal ehitasime ümber, renoveerimisime elamu elektrijaotuskilbid, kõik mõõdeti üle, kõik oli korras. Alumiiniumist ja vasest ühekordse isolatsiooniga juhtmed ning maanduseta pistikupesad on seni ajani lubatud, välja arvatud uusehitustel. Seda sorti juhtmestiku väljavahetamine on omaniku otsustada, sellist kohustust normidest ei tule. Rikkevoolukaitsmed pistikupesadele on kohustuslikud viimased 5 aastat, ja sedagi vaid uusehitustel. Õhksoojuspumba paigaldamiseks ei ole vaja muuta ega ümber ehitada elektrisüsteemi, kui võimsus kilbis on piisav. Elektriauditit oleks mõistlik teha, kui läheb renoveerimiseks, sest sellega öeldakse, millised liinid ja millises ulatuses tuleb vahetada või parandada. 2016 aastal oli normidega nõutav, et elektriprojekt oleks olemas enne tööde tegemist.
2-16-5854
15.Hageja on ise kõrvaldanud võimaluse kindlaks teha, kas ja mis ulatuses oli vajalik xxx elamu elektrisüsteemi vahetada.
16.Hageja on müügikuulutusest välja toonud vaid endale meelepärase osa ning üritab luua muljet, et just kuulutuse ühes lõigus avaldatud väljend "Lisainfo: uus torustik, uus elektrijuhtmestik jne" tähendas kokkulepet selle kohta, et elamul on välja vahetatud KOGU elektrijuhtmestik. Tegelikkuses tuleb aga kuulutust vaadelda ja tõlgendada tervikuna, võttes arvesse kuulutuses avaldatud kogu informatsiooni ja ka pildimaterjali. Ka VÕS § 29 lõige 4 kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut (ka lepingueelsed läbirääkimised on osa lepingulisest suhtest) nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kinnisvaraportaalis www.kv.ee (www.kv.ee/xxx) avaldatud müügikuulutuses oli küll lisainfos välja toodud uus elektrijuhtmestik, kuid kui lugeda kuulutust tervikuna, siis kirjeldavas osas oli avaldatud järgmine teave: "Tegemist on telliskivi majaga, mis on põhjalikult renoveeritud 2000. aastal, vahetatud on nii elektrijuhtmestik, kui ka torustik". Kuskil ei olnud kuulutuses kirjas, et kogu elektrisüsteem on uus. Igale keskmisele mõistlikule inimesele peaks olema arusaadav, et renoveerimine ei tähenda täiesti uue maja (sh elektrisüsteemi ehitamist), vaid uuendamist. Ka Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt tähendab sõna renoveerima uuendamist või korda tegemist. Samuti nähtub kuulutuse juurde lisatud piltidest (pildid 9, 18, 26), et elamus olid osaliselt seintel vanemad pistikupesad (näiteks pildilt 9 nähtub, et vasakul seinal maali all olev pistik on ilmselgelt vanem kui kaarja ukse juurde paigaldatud lüliti), mistõttu pidi ostjale olema teada või vähemalt aimatav, et tegemist ei ole täies ulatuses uue elektrisüsteemiga.
17.Lisaks tuleb arvesse võtta, et ostu-müügilepingu eelselt peetavad lepingueelsed läbirääkimised ja teave ei hõlma vaid kinnisvaraportaalis avaldatud kuulutust, vaid samuti toimuvad enamasti vähemalt enne kinnistu ostmist ka kohtumised müüja-ostja vahel ning ostja käib objektiga kohapeal tutvumas. Enne xxx kinnistu ostmist käis hageja vähemalt kolmel korral objektiga tutvumas ning kostjad vastasid kõikidele hageja küsimustele. Sealhulgas selgitasid müüjad ostjale, et maja elektrisüsteem vahetati osaliselt 2000. aastal, hagejale anti üle kõik elektrisüsteemi joonised, plaanid ja dokumendid. Kinnistu ja dokumentide ülevaatamisel ühtki pretensiooni hagejal ei olnud, mida hageja ka 25.11.2015 notariaalses ostumüügilepingus kinnitas: „ /.../on ehituseksperdi abiga üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluvad ehitised ning neile Müüja poolt selle kohta esitatud dokumentatsiooni ja on eelnimetatud andmete alusel teadlikud ehitiste seisukorrast” (25.11.2015 leping, p 1.23.3).
18.Isegi kui hageja võis arusaamatutel põhjustel eeldada, et kinnistu kogu elektrijuhtmestik vahetati 2000. aastatel, siis müügilepingu sõlmimisel ei oleks ka sellise hüpoteetilise olukorra puhul olnud elamul uus elektrijuhtmestik, vaid tegemist oleks olnud ligi 16 aastat tagasi vahetatud juhtmestikuga. Hageja pidi elamu ostmisel seega teadma, et 16 aastat tagasi tehtud tööde puhul ei ole mõistlikult võimalik eeldada, et midagi pole amortiseerunud ja midagi ei pea välja vahetama.
19.Hageja on nõude alust terve menetluse kestel erinevalt motiveerinud, otsides näilikke põhjuseid, miks justkui oleks pidanud xxx kogu elektrisüsteemi välja vahetama. Esialgu üritas hageja väita, et kahju tekkis seonduvalt sellega, et elamu elektrisüsteem ei vastanud nõuetele, sest olevat puudunud kordusmaanduskontuur. Selle ebaõige väite lükkasid ümber maakohtusse kutsutud tunnistajad, kelle ütluste kohaselt oli majas tehnilistele nõuetele vastav maanduskontuur olemas, mille hageja pidi ise ühendama (30.05.17 kohtuistungi protokoll – tunnistaja G L ütlused lk 3 ja tunnistaja V K ütlused lk 5). Teiseks väidetavaks
2-16-5854 põhjuseks kogu elektrisüsteemi välja vahetamiseks oli hageja sõnul vajadus paigaldada elamusse õhksoojuspump – tunnistaja V K (A pädevusega elektriinsener) ütlustega sai esimeses maakohtu menetluses veenvalt tõendatud, et õhksoojuspumba paigaldamiseks ei olnud vajadust muuta ega ümber ehitada elektrisüsteemi (30.05.2017 kohtuistungi protokoll lk 5-6).
20.Ostja ja müüja vahel oli kokkulepe elamu (sh elektrisüsteemi) kvaliteedi kohta - tegemist oli 16 aastat tagasi renoveeritud kinnisasjaga, mida hageja elamu ostmisel teadis. Ajal, millal kostjad xxx majas elasid ning ka elamu müümise hetkel polnud kunagi elektrisüsteemiga probleeme esinenud. Elektrifirma xxx teostas xxx elamus erinevaid elektritöid (lisati õhksoojuspump, aiavärava elektrilise avamise mootor, uued radiaatorid, elektrivoolu kaitse jne) ning iga kord pärast tööde tegemist kontrolliti üle elektrisüsteemi korrasolek ja turvalisus, mis on tõendatud ka V. K maakohtus tunnistajana antud ütlustega. Elektrisüsteemiga seotud tööde teostamise järgselt andis firma ka garantii, et kõik vastas nõuetekohastele normidele.
21.Ehkki kohus on oma 15.10.2018 kohtumääruse punktis 12 selgelt välja toonud, et hagejal tuleb kõrvaldada kohtumääruses osundatud puudused ning esitada uus hagiavalduse terviktekst, järgides kohtumääruse nõudeid ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagiavalduse vorminõudeid, siis kostjate hinnangul on hageja jätnud kohtu korraldused täitmata. Seega esineb ka käesoleval juhul TsMS § 3401 lõikes 2 toodud alus hageja hagiavalduse läbi vaatamata jätmiseks, mida kostjad kohtult taotlevad.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
22.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
23.Kostjad on esitanud kohtule taotluse hagi läbivaatamatajätmiseks, tuues põhjenduseks korduva kohtu korralduste täitmatajätmise. Kohus leiab, et hagi läbivaatamatajätmiseks puudub alus ning kohus lahendab käesoleva otsusega asja sisuliselt. Kohus on andnud hagejale korduva võimaluse hagi (sh nõude aluseks olevad asjaolusid ja tõendeid) täpsustada, hageja on teadlik ja kannab riisikot, et kohtunõude nõuetekohase täitmatajätmise korral võib tema nõue rahuldamata jääda.
24.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas: 25.11.2015 sõlmisid hageja ja A U ning kostjad lepingu (I kd, tlk 11-22), millega kostjad müüsid hagejale ja A Ule xxx asuva kinnisasja hinnaga 225 000 eurot. hageja tellis 2016. a xxx OÜ-lt tööd, mille raames xxx eramu elektrisüsteem terves ulatuses välja vahetati.
2-16-5854
25.Hageja palub kostjalt välja mõista 6499,20 eurot lepingu rikkumisega tekitatud kahju eest ning viivise seadusjärgses määras.
26.Kostjad esitatud haginõuet õigeks ei võta. Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas esineb ja milline on pooltevaheline kokkulepe asja omaduste osas; kas lepingu ese vastab lepingutingimustele; kas kostja müüjana on müügilepingut rikkunud; kas müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse korral esineb kostja (müüja) vastutusest vabanemise aluseid; müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse korral, milline on kahju koosseis ja hüvitise suurus.
27.Müügieseme mittevastavusest tuleneva ostja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Müügilepingu tingimustele mittevastava (s.o puudustega) müügieseme suhtes nõuete esitamisel kehtivad ka VÕS §-de 217-227 erireeglid. Nii määratakse müügieseme lepingutingimustele mittevastavust VÕS § 217 (ja § 77) alusel, §-d 218-221 reguleerivad müüja vastutust ja asja lepingutingimustele mittevastavusele tuginemist ning § 222 sätestab lepingu täitmise nõude erisused (vt ka Riigikohtu 20.03.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-512, p 27 koos seal viidatud varasema praktikaga). Müüja vastutab müüdud eseme puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused: puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1); puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3); ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4); sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2); ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2).
28.Esmalt analüüsib kohus, kas kostjad on müügilepingut rikkunud (I ptk), seejärel käsitleb kostjate vastutust puudutavat temaatikat (II ptk), kolmandaks analüüsib kahjunõude koosseisu ja suurust (III ptk) ning viimaks teeb kokkuvõtvad järeldused (IV ptk). I Kinnisasja vastavus lepingu tingimustele
29.Esmalt selgitab kohus välja, kas kostjad on lepingut rikkunud. Hagiavalduse kohaselt on kostjad lepingut oluliselt rikkunud, kuivõrd müügilepingu esemeks olnud elamu elektrisüsteem ei vastanud lepingu tingimustele. Kostjad on omakorda vastu väitnud, et lepingu ese vastab lepingu tingimustele.
2-16-5854
30.Et otsustada selle üle, kas kostjad on lepingut rikkunud, tuleb esmalt tuvastada, millistele tingimustele pidi lepingu ese vastama. Käsitleda tuleb VÕS § 217 kohaldamise eeldusi.
31.VÕS § 217 lg-s 1 on sätestatud, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele. Sarnane regulatsioon tuleneb VÕS 217 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi või kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 77 lg 1 alusel peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.
32.Ringkonnakohus on juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et VÕS 217 lg 2 p-d 1 ja 2 ei kuulu kohaldamisele samaaegselt, nende kohaldamise eeldused on erinevad ning hagejal tuleb täpsustada, kummale sättele hageja tugineb. Hageja on küll pärast ringkonnakohtu otsust märkinud, et tugineb väitele, et asjal ei ole kokkulepitud omadusi (VÕS 217 lg 2 p 1 – uus elektrijuhtmesti nagu tulenes kinnistu müügikuulutusest), kuid hageja sisulistest etteheidetest tuleneb, et hageja tugineb jätkuvalt ka VÕS 217 lg 2 p-le 2 – elektrisüsteem oli väidetavalt ekspluatatsioonikõlbmatu ja ohtlik. Seega analüüsib kohus hageja väited lepingurikkumise raames mõlema sätte kohaselt.
33.Kohus käsitleb esmalt asja kokkulepitud omaduste esinemise temaatikat. VÕS § 14 lg 1 teisest lausest tulenevalt peavad lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus esitatud andmed olema tõesed ja lepingueelsete läbirääkimiste käigus edastatud ebaõige teave võib olla müüja vastutuse aluseks ka siis, kui asja omadused müügilepingus ei kajastu. Läbirääkimistel asja omaduste kohta antud tõele mittevastav kinnitus muutub lepingu sõlmimisel lepingutingimustele mittevastavuseks VÕS § 217 lg 1 p 1 tähenduses (vt ka Riigikohtu 05.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-13, p 14; 18.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-14, p 12).
34.Hageja tugineb primaarselt asjaolule, et kinnistu müügikuulutusest nähtuvalt pidanuks eramul olema uus elektrisüsteem ning kuulutuses antud lubadus on muutunud müügilepingu osaks, täpsemalt kokkuleppeks eseme omaduste kohta. Kostjad vaidlevad hageja käsitlusele vastu. Kohus ei nõustu hagejaga, et müügikuulutusest tuleneb, et eramul on uus elektrisüsteem. Kuulutustest (I kd, tlk 23-24) tuleneb, et vaidlusaluse eramu puhul on tegemist telliskivi majaga, mis on 2000. a põhjalikult-täielikult renoveeritud, sh vahetati elektrijuhtmestik. Ka hageja on kuulutust selliselt mõistnud, märkides kostjatele 12.02.2016 saadetud e-kirjas (I kd, tlk 25) järgmist: „Kuna nii müügikuulutustes kui ka objekti ülevaatamise käigus sain Teilt infot, et elektrijuhtmestik on 2000 aasta paiku vahetatud, siis sellest infost ka heas usus maja ostmisel lähtusin, kuid nüüd on kahjuks selgunud, et see info ei olnud korrektne ja minu arusaama järgi on tegemist probleemiga, mis kvalifitseerub varjatud puuduseks.“ Samasugust teadmist on hageja kinnitanud ka 29.02.2016 kostajatele edastatud kirjas (I kd, tlk 27-31). Seega kogu hageja käsitlus, mis puudutab ostu-müügi hetkel eramul täiesti uue elektrisüsteemi olemasolu, on asjakohatu. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et poolte kokkulepe eramu omaduste osas seisnes selles, et eramu elektrijuhtmestik pidi olema renoveeritud (parendatud/värskendatud, mitte täies ulatuses välja vahetatud) aastal 2000.
2-16-5854 Kusjuures tuleb rõhutada, et kokkulepe puudutas üksnes juhtmestikku, mitte elektrisüsteemi muid komponente nagu näiteks kilbid, lülitid jms. Hageja ei ole tõendanud, et elektrijuhtmestik oleks 2000. a uuendatud. Seda ei kinnita ka tunnistajate ütlused ega asjas esitatud dokumentaalsed tõendid.
35.Kohus käsitleb järgnevalt puuduste temaatikat VÕS 217 lg 2 p 2 ja VÕS § 77 lg 1 alusel. Kokkuvõtlikult on hageja seisukohal, et juhtmestik on vana, puudub maandus, puuduvad rikkevoolukaitsmed, vask ja alumiiniumkaablid olid paaris harutoosis ühendatud omavahel otse, osades harutoosides olid ühendused tehtud halvasti ja esines sädelust ning ülekuumenemise märke (mis muutis juhtmete metallosad hapraks), mistõttu on see ohtlik ja kasutuskõlbmatu. Hageja ekspert G L eeltoodut oma kirjaliku arvamusega (I kd, tlk 7) ja 30.05.2017 istungil antud ütlustega kinnitanud (II kd, tlk 100). Kostjad leiavad, et hageja poolt etteheidetava puhul ei ole tegemist puudustega, kostjatel ei olnud ajal, mil nad eramut kasutasid, elektrisüsteemiga seonduvalt probleeme, tööd on tehtud pädevate isikute poolt ning igakordselt on süsteemi toimimist kontrollitud. Kostjad, tuginedes tunnistaja V K ütlustele, lisavad, et elektrisüsteem renoveeriti 2000. a (uuendati kilpi, kaitselüliteid, tehti süsteemile kontroll, kus halbu ühendusi ei tuvastatud – 30.05.2017 istungi protokoll, II kd, tlk 101), täiendavaid töid tehti 2007. a ja 2013. a. Süsteem vastas renoveerimise ajal kehtinud nõuetele, mistõttu ei saa eeldada, et 15-16 aastat hiljem on süsteem uueväärne ning vastab tänapäevastele nõuetele. Kohus leiab, et hageja poolt etteheidetavate puuduste puhul ei ole tegemist lepingu rikkumisega. Hageja ei ole vaatamata sellekohastele selgitustele esile toonud, milliste nõuetega ei olnud eramu elektrisüsteem kooskõlas. Hageja ei ole märkinud, millisest õigusaktist tuleneb eramu juhtmestikule vanusepiirang, kust tuleneb kohustus paigaldada rikkevoolukaitsmed, kust tuleneb keeld ühendada omavahel vask- ja alumiiniumkaableid. Hageja tunnistaja G. L on kinnitanud, et eramul oli maandus olemas, kuid see oli ühendamata. Hagejat oli sellest eramu ülevaatuse käigus teavitatud (I kd, tlk 52, maakleri e-kiri). Kohus rõhutab, et nõuetelevastavuse küsimuses ei ole võimalik tunnistajate ütlustele tugineda, kuna (i) tunnistaja ütlusega saab tõendada asjaolude esinemist/mitteesinemist ning (ii) õigusliku hinnangu andmine, kas mingi asjaolu on mingi asjakohase õigusakti sättega kooskõlas, on õiguse kohaldamise küsimus, mis kuulub kohtu (mitte tunnistaja) pädevusse. Lisaks leiab kohus, et tunnistaja G. L puhul ei ole tegemist eriteadmisi omava isikuga, kes oleks pädev andma hinnanguid elektrisüsteemi ohutuse osas. Isik on kinnitanud, et tal puudub vastav pädevus ja haridus ning tema teadmised põhinevad üksnes tegutsemisest nimetatud valdkonnas. Hageja on küll esile toonud, et xxx OÜ, (äriühing, läbi mille tunnistaja tegutseb) omab vastavat tegevusluba (nr xxx, tegevusala elektritööd, tegevusala liik: elektriseadme hooldamine, ümberehitamine, remontimine ja ümberehitamine, elektripaigaldise ehitamine, s.h. paigaldamine ning hooldamine ja käitlemine, elektripaigaldiste remontimine ja katsetamine), kuid tunnistaja on ise istungil kinnitanud, et ta ei ole xxx OÜ vastutav isik (milleks olemine eeldab elektrialast kõrgharidust), selleks on (sh oli eramu elektrisüsteemi ülevaatamise hetkel) kolmas isik. Lisaks on isik hageja lepingupartner ning on just samas eramus vaidlusaluse elektrisüsteemi pärast käesoleva vaidluse tekkimist välja vahetanud, mistõttu ei ole kohtul kindlust, et isik on täielikult erapooletu. Seega ei ole tunnistaja G. L ütlused kohtu hinnangul piisavad tõendamaks, et
2-16-5854 eramu elektrisüsteem oli ohtlik. Muid tõendeid hageja kõnealuste väidete tõendamiseks esitanud ei ole. Kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei ole veel lepingutingimustele mittevastavusteks (vt nt Riigikohtu 07.04.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-10, p 12). Kuivõrd kostjatel ei olnud elektrisüsteemiga seonduvalt probleeme, hageja teadis, et elektrisüsteem on osaliselt renoveeritud (parendatud/värskendatud, mitte täies ulatuses välja vahetatud) 2000. a, mistõttu pidi ta eeldama, et see võib aastatepikkuse kasutamise tulemusel vajada mõningast hooldust. Isegi, kui eeldada tunnistaja G. L väidetu tõesust, mille kohaselt oli sädelus põhjustatud elektriküttest tulenevast ülekoormusest, oleks ülekoormus uue õhk-vesi küttesüsteemi paigaldamisel ära langenud, kuivõrd see välistab elektriradiaatorite kasutamise vajaduse ja elektrisüsteemile samaväärset koormust enam ei teki. V. K sõnul õhk-vesi küttesüsteemi paigaldamiseks kogu süsteemi ümber ehitada ei olnud vaja. Seega tulnuks uue küttesüsteemi toide tagada nõuetekohase kaabliga ilma kogu süsteemi ümberehitamata (II kd, tlk 101 - 30.05.2017 istungi protokoll).
36.Eeltoodust nähtuvalt on kostjad kohtu hinnangul rikkunud lepingut üksnes osas, mis puudutas asja kokkulepitud omadusi, s.o lepingu kohaselt pidanuks eramul olemas 2000. a renoveeritud elektrijuhtmestik, kuid tegelikkuses elektrijuhtmestikku 2000. a ei renoveeritud. Ülejäänud etteheidete puhul kohus lepingurikkumist ei tuvastanud. Alljärgnevalt asub kohus analüüsima, kas kostjad vastutavad puuduse kui lepingurikkumise eest. II Müüja vastutus müügilepingu rikkumise eest
37.Müüja vastutust hinnatakse mitmete erisätete alusel, millest tulenevalt vastutab müüja müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused (vt Riigikohtu otsus nr 3 2-1-156-11 p 19 ja nr 3-2-1-100-15, p 21): puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal hagejale (VÕS § 218 lg 1), puudus ei tulenenud hagejast (VÕS § 101 lg 3), hageja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4), sõlmitud ei ole kostjate vastutust piiravat kokkulepet või ei saa kostjad sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2) ning hageja on teatanud puudusest kostjatele mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis kostjate tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui kostjad puudusest teadsid või pidid teadma, kuid ei avaldanud seda hagejale (VÕS § 221 lg 1 p 2).
38.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-100-15 (p 35) osundanud, et seadusest (eelkõige VÕS § 77 lg 1, § 217 lg 2 p-d 1 ja 2, § 218 lg 4, §-d 220 ja 221) nähtub, et teistsuguse kokkuleppeta peab müüja tagama ostjale üldjuhul vähemasti keskmise kvaliteediga müügieseme ja vastutab kõigi selle puuduste eest, isegi kui ta neist ei teadnud. Müüja teadmatus puudustest vabastab teda vastutusest üksnes juhul, kui ostja sellest teadis. Müügilepingu puhul ei ole müüja vastutuse hindamisel ostueseme puuduste (lepingutingimustele mittevastavuse) eest tähtsust, kas rikkumine on vabandatav VÕS § 103 mõttes. Müüja teadmine asja puudustest
2-16-5854 omab tähtsust vaid juhul, kui ostja ei teavita müüjat puudustest mõistliku aja jooksul. Kui ostja teavitab puudustest mõistliku aja jooksul müüjat, ei oma vastutuse osas tähtsust see, kas müüja ise puudustest teadis või mitte.
39.Esiteks analüüsib kohus, kas müügilepingu eseme mittevastavus lepingutingimustele oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1). VÕS § 218 lg 1 esimene lause sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Pooltevaheline müügileping on sõlmitud 25.11.2015. Elektrijuhtmed olid eramusse paigaldatud enne kinnistu müümist hagejale. Seega on tõendatud, et kõnealune puudus oli olemas enne asja müüki ja üleandmist/riisiko üleminekut ostjale.
40.Teiseks analüüsib kohus, kas puudus tulenes ostja tegevusest (VÕS § 101 lg 3). VÕS § 101 lg 3 sätestab, et võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kohtule ei ole esitatud ega tõendatud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et elektrijuhtmetega seotud rikkumine oleks põhjustatud hageja tegevusest või hagejast tulenev asjaolu. Seega leiab kohus, et puudus ei tulenenud ostja (hageja) tegevusest.
41.Kolmandaks analüüsib kohus, kas ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma (VÕS § 218 lg 4). Kostjad kinnitasid lepingu p-s 1.22.10, et lepingu esemel ei ole mingeid varjatud puudusi, millest kostjad ei ole hagejale teatanud või mida ostja ei saa märgata eseme ülevaatusel (I kd, tlk 13). Ostja ei pea puudusi otsima ning nende avastamiseks kontrollima asja või selle osade töökorda, kõrvaldama asja seisundi tuvastamiseks takistusi või otsima puudusi, mida ei ole võimalik tajuda pelga asja välise, visuaalse vaatluse käigus (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-114-05). VÕS § 218 lg 4 kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole leidnud tõendamist, et hageja oleks olnud teadlik või pidanuks teadma müügieseme mittevastavusest lepingutingimustele. Hagejal ei olnud kohustust kinnisasja puudusi enne müügilepingu sõlmimist otsida või nende avastamiseks kaasata kinnisasja ülevaatusele ehitusspetsialist vm asjatundja. Siiski kaasas hageja kinnistu ülevaatamisse ka ehitusspetsialisti, kuid tema abil kontrolliti üksnes eramu ehituslikku seisundit. Hageja kaasatud eksperdil puudus pädevus elektrijuhtmestiku hindamiseks. Tunnistaja L on kinnitanud, et (i) hagejale tutvustati elektrisüsteemi puudutavaid dokumente – projekti; (ii) hageja vajutas lüliteid, testis kodumasinaid; (iii) kontrollis elektrisüsteeme, sh vaatas elektrikilpi; (iv) keeras sauna eesruumis olevat vana musta lülitit; (vt 17.02.2020 protokoll, lk 8-9). Elektrijuhtmestiku vastavust lepingule (s.o et elektrijuhtmed on renoveeritud 2000. a) ei saa kindlaks teha visuaalsel vaatlusel, elektriprojektiga tutvudes, lülitite vajutamisel ega kodumasinate testimisel. Kuivõrd elektrikilp uuendati 2000. a, ei ole võimalik juhtmestiku olukorda ka elektrikapiga tutvudes kindlaks. Tegu oli varjatud puudusega, kuna juhtmestik on üldiselt seinte sees või varjatud muude sisekujunduslike elementidega (nt liistud, karbid jne). Seega ei vabane kostjad müüjana vastutusest VÕS § 218 lg 4 alusel.
2-16-5854
42.Neljandaks tuvastas kohus poolte poolt esitatud asjaoludele tuginedes, et sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet (VÕS § 221 lg 2). VÕS § 221 lg 2 sätestab, et müüja ei või tugineda kokkuleppele, millega välistatakse või piiratakse ostja õigusi seoses asja lepingutingimustele mittevastavusega, kui müüja teadis või pidi teadma, et asi lepingutingimustele ei vasta ja ta sellest ostjale ei teatanud. Vaatamata sellele, et vastav kokkulepe puudub, olid kostjad teadlikud, et eramu juhtmestik ei ole renoveeritud 2000. a, kuivõrd kostjad on nimetatud eramus elanud vähemalt alates 1990-ndate algusest ning kõik kinnistuga seotud tööd ca 25 aasta jooksul on tehtud nende tellimisel ja kulul.
43.Viiendaks analüüsib kohus, kas ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama (VÕS § 220 lg 1). Pooltevaheline müügileping on sõlmitud 25.11.2015 ning eelduslikult sai hageja kinnistu valduse järgmisel päeval, esimene teavitus seoses elektrijuhtmestiku probleemiga edastati hageja poolt kostjatele 12.02.2016 e-kirjaga (I kd, tlk 25). Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud tõenditest nähtuvalt on tõendatud, et hageja on kostjaid esmakordselt teavitanud ligikaudu 2,5 kuud pärast asja kasutusse võtmist müügiesemel esinevatest puudustest. Puudub vaidlus, et kostjad on teated kätte saanud. Arvestades asjaolu, et käesoleval juhul oli tegemist varjatud puudusega, leiab kohus, et hageja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast puudusest teadasaamist.
44.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist, et kostjad on rikkunud müügilepingust tulenevaid kohustusi ja vastutavad rikkumise eest, kuna kostjate poolt müüdud kinnisasja elektrijuhtmestik ei olnud lepingutingimustele vastav müügieseme üleandmise hetkel. Kinnisasjal esines varjatud puudus müügilepingu mõttes. III Kahju koosseis ja suurus
45.Järgmisena analüüsib kohus, kas hagejal on seoses kostjatepoolse rikkumisega tekkinud kahju ning kas tekkinud kahju on põhjuslikus seoses rikutud kohustusega. Riigikohus on 06.05.2015.a lahendi nr 3-2-1-36-15 p-is 22 märkinud, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuvastatakse kahju olemasolu rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – kahjustatud isik peab olema sattunud kahju tekitaja käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. VÕS § 127 lg 4 järgi tuleb hüvitada üksnes selline kahju, mis on kahju tekitaja käitumise tagajärg. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua non põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks (RKTKo nr 3-2-1-173-12, p 18; RKTKo nr 3-2-1-42-16, p 19).
46.Hageja märgib, et tal on tekkinud otsene varaline kahju 6499,20 eurot, mis seisneb puuduste kõrvaldamise kulus ja koosneb järgmistest komponentidest (III kd, tlk 27 - kalkulatsioon): elektrikaabelduse tarbeks freesiti kivisse kaabli teekonnad ja toosiaugud; keldris paigaldati kaablid pinnapealsetena ning lisati kaabli teekondadele karbikud; kasutatud kaablid olid 3x1,5NYM(200m), 3x2,5NYM(250m), 4x1,5NYM(70m), 5x2,5NYM(80m); ehitati uued elektrikilbid 3 tk - peakilp keldris, 2. korruse kilp ning saunakilp; paigaldati uued lülitid ja pistikupesad ning ühendati seadmed (valvekeskus, elektripliit/ahi, soojuspump, boiler, ventilatsiooniseade, elektrikeris); võeti kasutusele juba olemas olnud aga seni ühendamata
2-16-5854 maanduskontuur; demonteeriti vana elektrisüsteem; koostati elektriprojekt.
47.Nagu ülal mainitud, on käesoleval juhul lepingurikkumiseks asjaolu, et eramul ei olnud 2000. a renoveeritud juhtmestiku. Kohtu hinnangul ei saa olla mõistlikku vaidlust, et kõnealuse probleemi kõrvaldamiseks tuleb olemasolevad juhtmed demonteerida ja paigaldada uued juhtmed. Ei saa olla ka vaidlust, et sellise tööga kaasneb tööjõukulu. Kohtu hinnangul on põhjendatud kulude suurus ja koosseis järgmine (põhineb III kd, tlk 27 kalkulatsioonil): juhtmete ja karbikute kulu - 966 eurot; vana süsteemi demontaaž - kuivõrd hageja on kinnitanud, et osa vanu juhtmeid jäeti seina sisse ja rikkumine hõlmab üksnes juhtmestikku (mitte ülejäänud seadmeid – sh kilbid, lülitid, maandus), siis on kulu põhjendatud 50% ulatuses, s.o summas 250 eurot; kaablite paigaldus koos süvistamisega – 1800 eurot. Seega on põhjendatud kahju kogusumma 3619,20 eurot (3016 + 20% käibemaks).
48.VÕS § 127 lg 5 järgi tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga (vt ka Riigikohtu 25.10.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04, p 26). Juhul kui säästetud kulude täpset suurust ei ole võimalik tuvastada, võib kohus kohaldada VÕS § 127 lg-s 6 ning TsMS § 233 lg-s 1 sätestatut ning otsustada hageja säästu suuruse oma siseveendumuse kohaselt (vt nt Riigikohtu 27.10.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-14, p 15). Kuivõrd rikkumine seisnes selles, et müügitehingu hetkel 25.11.2015 ei olnud eramul 2000. a renoveeritud (s.o ca 16 aastat vana) juhtmestikku, vaid see oli veelgi vanem, tuleb juhtmete ja karbikute kulu vähendada. Uute juhtmete paigaldamine seab hageja rikkumise asjaolusid arvestades paremasse seisukorda, kui ta ilma rikkumiseta olnud oleks. Seega tuleb juhtmete ja karbikute kulust 1159,20 eurot (966 + 20% KM) maha arvestada amortisatsioon (elektrisüsteemi eelduslik eluiga 30 aastat, perioodi lõpus väärtus 0 eurot, s.o amortisatsioonimäär 3,33% aastas) 16 aasta eest (507,73 eurot), mis jätab juhtmete ja karbikute põhjendatud kuluhüvitiseks 651,47 eurot (sh KM). Seega on põhjendatud kahju kogusumma 3111,47 eurot (3619,20 - 507,73).
49.Samuti leiab kohus, et nimetatud kulu on põhjuslikus seoses kostjate rikkumisega. Kui kostjate müüdud eramul oleks 2000. a renoveeritud elektrijuhtmestik, ei peaks hageja kandma kulusid seoses juhtmestiku renoveerimisega. Vana juhtmestiku demontaaž ja uue paigaldus on juhtmestiku väljavahetamise juures vältimatu kulu. Juhul, kui puuduks rikkumine, ei oleks vajalik nimetatud kulusid kanda. Seega on tõendatud, et elektrijuhtmestiku väljavahetamisega seonduvalt on hageja kahju kokku 3111,47 eurot ning rikkumise ja kahju vahel esineb põhjuslik seos.
50.Järgmisena selgitab kohus välja, kas kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Kostja, reklaamides eksitavalt, et eramul on 2000. a renoveeritud elektrijuhtmestik, on eelkõige rikkunud lepingu osaks saanud müügikuulutusest tulenevat tingimust, mille kohaselt pidi eramul olema 2000. a renoveeritud elektrijuhtmestik. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 127 lg 2 võimaldab jätta tähelepanuta rikkumise negatiivsed tagajärjed, mis on küll põhjuslikus seoses rikkumisega, kuid on mõistliku inimese seisukohast vaadates erakordsed. Seda põhjusel, et selliste
2-16-5854 tagajärgede ärahoidmine ei saanud eeldatavasti olla kohustuse eesmärgiks ning seega ei olnud rikkujal neid tagajärgi ka võimalik ette näha. Hüvitatav kahju tuleb kindlaks määrata, arvestades VÕS § 127 lg 2 järgi rikutud kohustuse kaitse-eesmärki (vt viidatud sätte kohaldamise kohta Riigikohtu 7. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-11, p 12;
26.septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 13). Kolleegium rõhutas lisaks, et rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamine peab vastama pooltevahelisele mõistlikule riskijaotusele. Kohus leiab, et hageja nõutav hüvitis ja selle koosseis on kooskõlas rikutud kohustuse (kohustusega anda lepingueelsetes läbirääkimistes tõele vastavat infot; kohustusega tagada eramul 2000. a renoveeritud elektrijuhtmestik) kaitse-eesmärgiga. Rikutud kohustus pidi tagama, et hagejal ei ole vaja asuda juhtmestikku uuendama.
51.Järgmisena selgitab kohus välja, kas kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3). Riigikohus on 13.02.2014.a lahendi nr 3-2-1-178-13 p-is 12 selgitanud, et kahju ettenähtavuse puhul on oluline selgitada, kas lepingut rikkunud pool pidi arvestama lepingurikkumise korral selliste tagajärgedega, s.o sellist liiki ja sellise suurusega kahju tekkimisega. Kahju ettenähtavust tuvastades tuleb arvestada üldjuhul seda, kas lepingut rikkunud pool nägi või pidi asjas esile toodud asjaoludel kahju ette nägema, kuid majandusja kutsetegevuses lepingut rikkunud poole puhul saab lähtuda ka sellest, mida pidi ette nägema sellel majandus- või kutsealal tegutsev keskmine mõistlik isik. Kohus leiab, et tekkinud kahju pidi kostjatele olema ettenähtav. Kostjad pidid lepingu sõlmimisel aru saama, et kui eramul puudub kokkulepitud omadustele vastav elektrijuhtmestik, võib hagejal tekkida kahju, mis seisneb kokkulepitud omadustele vastava elektrijuhtmestiku rajamisega seotud kuludes.
52.Kohus leiab, et kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused on täidetud ning kahjuhüvitis summas 3111,47 eurot tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista.
53.Järgnevalt analüüsib kohus hageja viivisenõuet. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Hageja ei ole märkinud, millisest hetkest ta viivist saada soovib. Seega eeldab kohus, et hageja soovib viivist VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Seadus ei välista hageja õigust nõuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata põhivõlalt alates otsuse jõustumisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
IV Kokkuvõte
54.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 3111,47 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata põhivõlalt alates otsuse jõustumisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
55.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2-16-5854
56.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Hageja soovis hagiga saada kahjuhüvitist summas 6499,20 eurot. Kohus rahuldas kahjunõude 3111,47 euro ulatuses, mis moodustab haginõudest 47,87%. Seega leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb 47,87% ulatuses jätta solidaarselt kostjate kanda ning kostjate menetluskulud tuleb jätta 52,13% ulatuses hageja kanda.
57.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
58.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.