Rahuldada nii RR apellatsioonkaebus kui ka EE ja VV vastuapellatsioonkaebus osaliselt.
1(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-5854 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.RR (hageja) esitas 13.04.2016 Harju Maakohtule hagi EE ja VV (kostjad) vastu kahju hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 25.11.2015 hagejad, kostja ja AA lepingu, millega kostjad müüsid hagejale ja AA-le Tallinnas XXX asuva kinnisasja hinnaga 225 000 eurot. Elamule uue küttesüsteemi paigaldamise käigus selgus elektrisüsteemi mittevastavus müügikuulutuses väidetule. Hageja leiab, et ostetud kinnisasi ei vastanud seetõttu sõlmitud lepingu tingimustele. Hageja lasi elektrisüsteemi välja vahetada ja nõuab kostjatelt sellega seoses tekkinud kulu 6499 eurot 20 senti hüvitamist. Kostjate vastuväited
3.Kostjad leiavad, et nõue on alusetu ja hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna kinnistu vastas lepingutingimustele. Enne müügilepingu sõlmimist vaatasid pooled koos ehituseksperdiga kinnisasja ja sellel asuva elamu üle. Elamu elektrijuhtmestik vahetati välja 2000. a-l, oli töökorras ja vastas toona kehtinud nõuetele. Hageja pidi eeldama, et 16 aastat tagasi tehtud tööd võivad olla amortiseerunud. Lisaks on hageja kahju hüvitamise nõue tõendamata ning selle suurus selgelt ülepaisutatud. Maakohtu otsus
4.Harju Maakohus rahuldas 26.09.2017 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 324 eurot 96 senti. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
5.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlesid pooled maakohtus selle üle, kas kostjate müüdud kinnistul esinesid varjatud puudused, mille eest kostjad vastutavad. Samuti vaidlesid pooled selle üle, kas hagejate nõude suurus on põhjendatud.
6.Maakohtu hinnangul leidis tuvastamist, et kostjad müüsid hagejale asja mõningate varjatud puudusega. Antud juhul oli kostjate poolt 2015. aastal avaldatud müügikuulutus eksitav. Maakohus leidis, et kinnistu ei vastanud elektrijuhtmete osas lepingutingimustele, kuna need ei olnud uued (isegi 2000. a seisuga). Vastavat 2(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-5854 tõendavad esiteks hageja tunnistaja GL (kelle ettevõte juhtmed hageja tellimusel välja vahetas) ütlused ja teiseks kostjate enda tunnistaja VK ütlused, kes tegeles kinnistu elektrisüsteemiga ja kinnitas, et aastal 2000 uuendasid nad kilbi, kaitselülitid ning tegid elektrisüsteemide kontrolli 1993. a projekti alusel ning 2000–2013 tegid vaid täiendavaid töid ning ei pannud tähele, et elektrisüsteem oleks olnud renoveeritud. VK ütles elektrijuhtmete kohta üksnes seda, et need vastasid 2000. aastal kõikidele kehtivatele nõuetele, kuid ei väitnud, et neid oleks sel ajal välja vahetatud. Tunnistaja VK ütluste kohaselt teostati elamu kontrollmõõtmisi 2000. a-l elektrisüsteemi 1993. a projekti alusel. Kostjate kinnitusel teostati elektrisüsteemi ümberehitused 1990-ndatel järkjärguliselt kasutades sel ajal olemasolevaid materjale. Seetõttu oli selge kohtule ka, miks elektrimaterjalid ei olnud 2000-ndate aastate normidele vastavad. Tuvastatud asjaolusid arvestades oli kohtu hinnangul ilmselge, et lepingule mittevastavus oli olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale.
7.Kohus leidis, et kostjate vastuargumentatsioon teemal, et kostjate enda teada olid elektrijuhtmed vahetatud 2000. a-l, ei vabasta antud juhul kostjaid vastutusest. Müüja teadmatus puudustest vabastab teda vastutusest üksnes juhul, kui ostja sellest teadis. Antud juhul ei ole kostjad tõendanud, et hageja teadis lepingu sõlmimisel elektrijuhtmete vanadust ja seejuures ei ole kostjad tõendanud ka seda, kuidas nemad väidetavalt ei teadnud elektrijuhtmete vanadust.
8.Kostjate väide, et müügikuulutuses ei ole mõeldud uusi elektrijuhtmeid, ei olnud maakohtu hinnangul põhjendatud, kuivõrd kohtu hinnangul on just nimelt uute elektrijuhtmete olemasolu müügikuulutuses sõnaselgelt väidetud. Korrektse ja tõele vastava müügiinfo avaldamine oli antud juhul kostjate kui müüjate kohustus ja vastutus.
9.Asjaolu, et hageja vaatas kinnistu koos eksperdiga üle, ei ole maakohtu hinnangul kostjate vastutust välistav asjaolu. Esiteks kuna vaidlust ei ole, et hageja ei vaadanud kinnistut üle elektrieriala eksperdiga ja kuna ei ole tõendit, et üle oleks vaadatud elektrijuhtmeid. Hageja on välja toonud, et enne tehingut käis hageja ehitusekspert visuaalselt hindamas ehitiste seisukorda. Kohus tuvastas, et eelnimetatud asjaolu on just nimelt sellises määras ka ostu-müügi lepingus kajastatud. Teiseks ei pea isegi majandustegevuses tegutsev ostja eeldama, et talle antakse üle lepingutingimustele mittevastav asi, ega üldjuhul rakendama erakorralisi meetmeid asja lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks, mh palkama selleks nt asjatundja. Seejuures olid praegusel juhul ostjateks füüsilised isikud, kel ei olnud isegi kohustust asja üle vaadata (võlaõigusseaduse (VÕS) § 219).
10.Kohus leidis, et kostjate väide, mille kohaselt vanad juhtmed on seaduse kohaselt lubatud ja seadus ei kohusta neid välja vahetama, ei ole asjakohane seoses eelnevas tuvastatud hageja eksitamisega, sest seadusest tulenevalt omab antud vaidluse lahendamisel tähtsust üksnes asjaolu, kas asi vastas või ei vastanud lepingu
3(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-5854 tingimustele. Küll aga on asjakohane selles osas, kas antud lepingurikkumise ja hageja kahju vahel on põhjuslik seos.
11.Maakohtu hinnangul ei ole tõendatud hageja nõutava kahju ja tuvastatud lepingurikkumise vaheline põhjuslik seos. Asjaolu, et kostjad eksitasid hagejat väites, et elektrijuhtmestik on vahetatud 2000. a, ei tingi ega põhjenda hageja poolt kogu elamu statsionaarse kaabelduse väljavahetamist. Nagu osundas tunnistaja VK, on eelnevatele normidele vastavad elektriinstallatsioonid lubatud kasutada ka praegusel ajal ning uued normid kuuluvad kohandamisele vaid uusehitistes ning ümberehituste korral.
12.Tunnistaja GL ütlustest saab kinnitust hageja väide, et majas olid mõnedes harutoosides ühendatud vask- ja alumiiniumkaablid otse omavahel ning mõnes harutoosis oli ühenduskoht kaablite vahel halvasti tehtud, mis oli tinginud kaabli kuumenemise ning materjali sulamise. Selline kaablite ühendamine (vask-alumiinium) ei ole kohtu teada lubatud, kuna tingib juhtmete kiirendatud oksüdeerumise ning seetõttu elektrijuhtivuse halvenemise. Samuti on kaabliühendused vajalik teostada selliselt, et kontakt kahe pinna vahel oleks võimalikult tihe, et vältida nn sädeluse tekkimist. Nende kahe puuduse osas leidis maakohus, et oleks põhjendatud hageja teostatud tööde sissenõudmine kostjatelt, kui oleks leidnud tõendamist selliste puuduste ulatus. Paraku ei ole hageja selliseid tõendeid kohtule esitanud peale eelmainitud tunnistaja ütluste. Hageja ei pidanud vajalikuks tellida hindamist, et veenduda, kas on vajalik kogu elamus elektrikaabelduse väljavahetamine, ega dokumenteerinud ka muul viisil reaalset olukorda, kui teostas kogu elamu elektrikaabelduse väljavahetamise.
13.Vastavalt VÕS § 127 lg-le 1 saab hageja eelpool tuvastatut arvesse võttes nõuda hüvitist üksnes selliste mõistlike kulutuste eest, mis on vajalikud viimaks maja elektrijuhtmestiku seisu, milles see pidi lepingu kohaselt müügihetkel olema, s.t nõuda saab juhtmete vahetamise kulude hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt tuleks hageja kogu elektrisüsteemi väljavahetamisest tulenevat nõudesummat vähendada. Samas ei ole hageja esitanud selget eristust tehtud töödest, mis võimaldaksid kohtul hageja nõuet vastavalt vähendada ja põhjendatud ulatuses rahuldada. Nimelt jääb kahju hüvitamise nõude aluseks oleva kulu tõendamiseks esitatud G OÜ hinnapakkumisest selgusetuks, milliseid materjale kasutati, millises mahus ning millised olid konkreetsed tööd. Muude tõenditega, sh vaatlusega, on kohtul võimatu puuduste ulatust hinnata, kuivõrd hageja lasi elektrisüsteemi juba ümber teha. Seega on hageja ise kõrvaldanud võimaluse kohtumenetluses objektiivselt hinnata puuduste ulatust selliselt nagu see oli müügilepingu sõlmimise hetkel.
14.Kokkuvõttes leidis maakohus, et kinnistu oluline osa ei vastanud elektrijuhtmete osas lepingutingimustele. Elektrijuhtmestiku lepingutingimustega kooskõlla viimisega kandis hageja kulusid ja seega tekkis hagejale kahju. Kostjad vastutavad eelnimetatud kulu ja selle kandmisega tekkinud kahju eest ning peavad selle hagejale hüvitama. 4(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-5854
15.Eeltoodust tulenevalt ja võttes arvesse seda, et kuigi kahju tekitamine on kindlaks tehtud, ei ole võimalik kahju täpset suurust kindlaks teha, määras maakohus VÕS § 127 lg 6 kohaselt hüvitise suuruse ise. Kohus lähtus sellest, et vaidlusaluses elamus oli eelduslikult kümneid harutoose, kuna nagu kinnitas ka tunnistaja GL, oli elamus teostatud juhtmete installatsioon nn vana skeemi kohaselt, kui iga hargnemine käis eraldi harutoosis. Ka 1993. a elektriprojekti kohaselt oli spetsifikatsioonis ettenähtud 58 harutoosi (I kd, tl 106). Hageja tõendite alusel võiks järeldada, et vigaseid ühendusi oli tõendatud ca 6 ("paar"+"mitmeid"). Koos harutoosi ning kaablite vahetusega tuli kulusid ka seoses töö ning paigaldusmaterjalidega. Seega pidas maakohus põhjendatuks rahuldada hageja nõudest 5%, s.o. 324 eurot 96 senti.
16.Maakohus ei pidanud põhjendatud hageja taotlust jätta menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 2 alusel kostjate kanda, kuna viidatud sätte kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Maakohus rahuldas hagi märgatavalt väiksemas suuruses, kui pakkus kompromissis välja hageja (1000 eurot). Kohus leidis, et kolmekordne summa suuruse vahe on liialt suur, et lugeda summat „sellesarnaseks“ TsMS § 163 lg 2 mõttes. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et hageja menetluskulude kostjate kanda jätmine ei ole põhjendatud ja kohus jättis kõik menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Hageja apellatsioonkaebus
17.Maakohtu otsuse peale on hageja esitanud apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi terves ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.
18.Hageja ei nõustu kohtuga, et vaid 5% hageja nõudest on põhjendatud. Olukorras, kus maakohus tuvastas, et elektrisüsteem ei vastanud müügilepingu tingimustele ning et esines põhjuslik seos kostja lepingurikkumise ja hageja kahju vahel, leidis maakohus kahju rahalise hüvitamise osas üllatuslikult, et hageja ei ole tõendanud nõutava kahju ja lepingurikkumise vahelist põhjuslikku seost. Üllatavaks jääb kohtu järeldus, et elektrijuhtmestik terves ulatuses ei vajanud väljavahetamist, kuigi kohus tuvastas, et elektrijuhtmestik terves ulatuses ei vastanud müügilepingus tingimustele. Arusaamatu on, kuidas ja mille alusel jõudis kohus järeldusele, et vaid vigaste ühenduste ja nendega seonduvate juhtmete vahetusega oli võimalik viia elamu elektrijuhtmestik lepingutingimustele vastavaks ehk täpsemalt uueks. Kohtuotsusest ei ole jälgitav, milliste tõendite ja asjas tuvastatud asjaolude alusel maakohus tuvastas, et väljavahetamist vajas vaid 5% elektrijuhtmestikust, et kõik juhtmed muutunuks müügilepingus lubatule vastavaks.
19.Kohus on jätnud hinnangu andmata tunnistaja GL ütlustele, mis tõendasid, et elektrijuhtmestiku tervenisti vahetuse põhjuseks oli ohutuse tagamine ja et nende poolt pakkumises olid kõik vajalikud tööd, mis olid vajalikud kasutusloa saamiseks, milleks on vaja läbida elektriaudit. Müügikuulutuse toodud info põhjal oli hageja arusaamisel, 5(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-5854 et elektrijuhtmestik on uus, mis läbib elektriauditi kasutusloa saamiseks. Müügikuulutuses puudusid viited puudustele elektrisüsteemis. Lisaks on kohus jätnud hindamata tunnistaja GL ütluse, et ühenduste parandamine ei olnud võimalik, sest ülekuumenemisest tulenevalt olid juhtmete metallosad muutunud hapraks. Seega on maakohus on jätnud otsuse tegemisel tähelepanuta ja ei ole andnud hinnangut tõenditele, mille kohaselt oli vajalik elektrijuhtmestiku terviklik väljavahetamine.
20.Maakohtu menetluses ei olnud kordagi arutusel asjaolu, kas 5% osas elektrisüsteemis elektrijuhtmete, sh harutooside vahetamine, võinuks tagada elektrisüsteemi ohutuse. Eeltoodud kohtu järeldus on seega üllatav. Kostjate vastuapellatsioonkaebus
21.Maakohtu otsuse peale on kostjad esitanud vastuapellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus rahuldas hagi osaliselt ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kostjad paluvad teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda.
22.Kostjad vaidlustavad maakohtu otsuse materiaalõiguse ja menetlusnormide olulise rikkumise tõttu. Kohus on vääralt kohaldanud VÕS § 127 lg-t 1 ja 4 ning ei ole otsust motiveerides tuginenud konkreetsetele tõenditele, mille alusel oleks olnud võimalik hagi osaliselt rahuldada. Arusaamatuks jääb kohtu resolutsioon hagi osalise rahuldamise osas, kui asjas ei ole tõendatud hageja nõutud kahju ning väidetava lepingurikkumise põhjuslikku seost.
23.Lisaks on oluline, et isegi kui kõiki juhtmeid ei olnud 2000. a-l vahetatud, tuleb vastavalt VÕS § 127 lg-le 1 ennekõike tuvastada, mis olukorras oleks hageja olnud, kui 2000. a oleks paigaldatud uued juhtmed. Seda ei ole kohtumenetluses tehtud. Kostjate hinnangul oleks hageja igal juhul täpselt samas seisus olnud, st ta oleks lasknud paigaldada 2016. a kehtivatele nõuetele ja standarditele vastavad juhtmed. Kostjate hinnangul üritab hageja nende kulul alusetult rikastuda – igal juhul on kõik juhtmed jms, mis hageja 2016. a-l laskis paigaldada, oluliselt rohkem väärt, kui oleksid väärt 2000. a-st pärit analoogilised asjad.
24.Kostjad on terve menetluse kestel olnud seisukohal, et hageja pidanuks hagis esitatud väidete tõendamiseks tellima nõuetekohase elektri paigaldise auditi või tehnilise kontrolli auditi ja vastavalt tulemustele saanuks tänasel päeval väita, kas kogu süsteem tuleks vahetada või mitte. Paraku ei ole hageja selliseid tõendeid kohtule esitanud peale tunnistaja ütluste.
25.Maakohus on otsuses tuvastanud asjaolu, et hageja poolt esitatud hinnapakkumine ei olnud piisav tõendamaks tehtud kulutuste vajalikkust ja nõudesumma suurust. Nii kostjad kui ka kohus on vastavatele puudustele hageja nõudesumma hindamisel tähelepanu juhtinud, kuid hageja ei ole oma nõudesumma kujunemist selgemalt väljendanud. 6(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-5854
26.G OÜ hinnang koosneb peaasjalikult asjassepuutumatutest ja hageja nõude lahendamise seisukohast kasututest väidetest, kuidas mingid asjad ei vasta kehtivatele standarditele ja nõuetele. G OÜ hinnangust ei leia väidet, et elektrisüsteem ei ole ekspluatatsiooniks kõlbulik. Samuti on tunnistaja VK ütlustega tõendatud – elektrisüsteem oli kontrollitud ja töökorras ning kostjatel ei olnud kohustust selle välja vahetamiseks. Asjaolu, et hageja soovis paigaldada soojuspumpa ning soojuspumba paigaldamiseks pidas G OÜ vajalikuks kogu elektrisüsteemi vahetuse eest hagejalt raha küsida, ei ole alus see kostjatelt sisse nõudmiseks. Tunnistaja VK on vande all kohtule selgitanud, et soojuspumba paigaldamiseks antud objektil puudus vajadus kogu elektrisüsteemi välja vahetamiseks.
27.Kostjad on kogu menetluse vältel selgitanud, et hagi on tõendamata. Hageja ei teinud fotosid väidetavatest puudustest ega fikseerinud mingil muul viisil olukorda, millele on rajanud hagi nõude, hageja ei tellinud elektri paigaldise auditit. Ka maakohus on kinnitanud fakti, et hageja ei ole esitanud kohtumenetluses vajalikke ja asjakohaseid dokumentaalseid tõendeid. Seega on hageja ise kõrvaldanud võimaluse kohtumenetluses objektiivselt hinnata puuduste ulatust selliselt nagu see oli müügilepingu sõlmimise hetkel.
28.Maakohus jättis menetluskulusid jaotades asjaolud kaalumata ja otsuse põhjendamata, mistõttu on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme ning jõudnud vääralt seisukohale, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 1 võimaldab jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuid sellist otsustust tuleb kohtul põhjendada. Praegusel juhul ei ole maakohus seda põhjendanud. Sellega on kohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 1. Kostjate hinnangul ei ole selline menetluskulude jaotus õiglane ega proportsionaalne haginõude rahuldamisega. Kostjad peavad proportsionaalseks menetluskulude jaotust viisil, kus kostjad on kohustatud tasuma 5% hageja menetluskuludest ning hageja 95% kostjate menetluskuludest. Hagi täielikul rahuldamata jätmisel on juhinduvalt TsMS § 162 lõikest 1 põhjendatud menetluskulude täielik hageja kanda jätmine. Menetlusosaliste seisukohad
29.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta see rahuldamata.
30.Hageja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
Ringkonnakohtu seisukoht
31.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel täies ulatuses tühistada ning saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Nii apellatsioonkaebus kui ka vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 7(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-5854
32.Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud asjas nõude tulenevalt poolte vahel 25.11.2015 sõlmitud kinnisasja müügilepingu rikkumisest. Hageja on olnud kokkuvõtvalt seisukohal, et kostjad on andnud enne lepingu sõlmimist hagejale valekinnitusi kinnistul asuva elamu elektrisüsteemi renoveerimise kohta, tekitanud sellega hagejale kahju ning vastutavad tekkinud kahju eest. Kolleegium nõustub maakohtu õigusliku hinnanguga vaidlusalusele õigussuhtele. Tegemist on müüdud eseme (kinnisasja) lepingutingimustele väidetavast mittevastavusest tuleneva ostja kahju hüvitamise nõudega.
33.Müügieseme mittevastavusest tuleneva ostja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
34.Müügilepingu tingimustele mittevastava (s.o puudustega) müügieseme suhtes nõuete esitamisel kehtivad ka VÕS §-de 217-227 erireeglid. Nii määratakse müügieseme lepingutingimustele mittevastavust VÕS § 217 (ja § 77) alusel, §-d 218-221 reguleerivad müüja vastutust ja asja lepingutingimustele mittevastavusele tuginemist ning § 222 sätestab lepingu täitmise nõude erisused (vt ka Riigikohtu 20.03.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12, p 27 koos seal viidatud varasema praktikaga). Müüja vastutab müüdud eseme puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused: puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1); puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3); ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4); sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2); ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2).
8(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-5854
35.VÕS § 218 lg 1 esimese lause järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 218 lg 2 p 1 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 14 lg 1 teisest lausest tulenevalt peavad lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus esitatud andmed olema tõesed ja lepingueelsete läbirääkimiste käigus edastatud ebaõige teave võib olla müüja vastutuse aluseks ka siis, kui asja omadused müügilepingus ei kajastu. Läbirääkimistel asja omaduste kohta antud tõele mittevastav kinnitus muutub lepingu sõlmimisel lepingutingimustele mittevastavuseks VÕS § 217 lg 1 p 1 tähenduses (vt ka Riigikohtu 05.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-13, p 14; 18.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-14, p 12).
36.Praegusel juhul on maakohus leidnud, et vaidlustamata asjaoludel väitsid kostjad enne müügilepingu sõlmimist hagejale, et müüdud kinnisasjal asuval elamul on 2000. a-l vahetatud elektrijuhtmed. Asjas esitatud ja kogutud tõendite põhjal luges maakohus samas tuvastatuks, et kostjate poolt hagejale müüdud kinnistu ei vastanud elektrijuhtmete osas lepingutingimustele, need ei olnud uued isegi 2000. a seisuga (vastav väide kinnistu müügikuulutuses oli eksitav). Tuvastatud asjaolusid arvestades oli maakohtu hinnangul ilmselge, et lepingule mittevastavus oli olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale ning kostjad vastutavad lepingurikkumise eest. Nimetatud järelduste tegemisel ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud. Ka kummaski apellatsioonkaebuses ei ole kohtu nende järelduste seaduslikkust ja põhjendatust kahtluse alla seatud. Eelmärgitud osas ei pea ringkonnakohus asjaolude uut tuvastamist apellatsioonkaebuse lahendamisel vajalikuks ning võtab aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud (TsMS § 652 lg 1 p 1 ja lg 5).
37.Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled eelkõige selle üle, kas ja kui suures ulatuses on kostjad lepingurikkumisega hagejale kahju tekitanud. Maakohtu otsus on kolleegiumi hinnangul selles küsimuses TsMS § 436 lg-te 1–4 ja § 442 lg 8 nõuetele vastavalt põhjendamata, mh otsuse põhjendused vastuolulised. Lisaks on maakohus eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Need minetused tingivad praegusel juhul maakohtu otsuse tühistamise.
38.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 127 lg-d 1 ja 4 tuleb kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel rakendada nende koosmõjus – kahju tekitaja peab hüvitama tema 9(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-5854 rikkumisest tulenevad, st sellega põhjuslikus seoses olevad, kahjulikud tagajärjed. VÕS § 127 lg 1 järgi on lepingu rikkumise korral kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks rikutud, kusjuures kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks (vt nt Riigikohtu 18.06.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08, p 16). Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – hageja peab olema sattunud kostjate kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Seega tuleb praegusel juhul eelkõige kindlaks teha, milliseid mõistlikke kulutusi pidi hageja tegema selleks, et elamu elektrisüsteem vastaks kokkulepitud omadustele.
39.Põhimõtteliselt peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh kahju suurus, TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja (vt nt Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15).
40.Maakohus on vaidlustatud lahendis esmalt leidnud, et ei ole tõendatud hageja poolt nõutava kahju ning tuvastatud lepingurikkumise vaheline põhjuslik seos. Sellega seoses on maakohus märkinud, et kostjate ebaõige kinnitus, et elektrijuhtmestik on vahetatud 2000. a-l, ei tingi ega põhjenda hageja poolt kogu elamu statsionaarse kaabelduse väljavahetamist. Seejärel on kohus leidnud, et kahe elamu elektrisüsteemis teostatud töö kulu sissenõudmine kostjatelt oleks siiski põhjendatud, kui oleks leidnud tõendamist selliste puuduste ulatus. Kuivõrd maakohtu hinnangul oli kahju tekitamine kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei olnud võimalik kindlaks teha, määras kohus VÕS § 127 lg 6 alusel ise hüvitise suuruse, pidades mõislikuks rahuldada hageja nõudest 5%, s.o 324 eurot 96 senti.
41.Kokkuvõttes jääb maakohtu otsuse põhjendustest seega selgusetuks, kas kohus tuvastas kostjate lepingurikkumisega põhjuslikus seoses olevate kahjulike tagajärgede olemasolu või mitte või oli kahju ulatuse kindlakstegemine kohtu hinnangul võimatu. Arusaamatuks jääb ka elamus tegelikult olemas olnud elektrisüsteemi juhtmestiku (ja ühenduste) ekspluatatsioonikõlblikkuse hindamine hagejal tekkinud kahju kontekstis, samas kui hageja lepingurikkumist on kohus seostanud ainult kinnistu müügikuulutuses olnud esitatud ebaõige väitega, et juhtmestik on 2000. a-l vahetatud.
42.Lisaks on maakohus ebapiisavalt põhjendanud ka VÕS § 127 lg 6 kohaldamist. Sätte eesmärk on kahjustatud isiku olukorra lihtsustamine juhtudel, mil kahju täpset suurust on raske tõendada, sarnane norm sisaldab TsMS § 233 lg-s 1. VÕS § 127 lg 6 kohaldamiseks peab esiteks olema kahju hüvitamise eeldused täidetud, eelkõige peaks olema tõendatud kahju olemasolu ja põhjuslik seos kahju ning kostjate lepingurikkumise vahel. Nagu eelnevalt märgitud, on maakohtu otsus selles küsimuses aga vastuoluline. Teiseks nõuab hageja otsese varalise kahju (VÕS § 128 lg 3) hüvitamist, mille (täpset) ulatust on võimalik võlausaldajal eelduslikult alati tõendada ja kohtul kindlaks teha. VÕS § 127 lg 6 kohaldamine peaks üldjuhul võimalik olema üksnes mittevaralise kahju tekitamise või tulevikus tekkiva kahju korral. Maakohtu 10(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-5854 otsusest ei nähtu põhjuseid, miks on praegusel juhul varalise kahju kindlakstegemine objektiivselt võimatu. Ulatuses, milles hageja ei suuda oma väiteid otsese varalise kahju kohta tõendada, tuleks hagi jätta kolleegiumi hinnangul rahuldamata. Lisaks tuleb nõustuda hageja apellatsioonkaebuse väidetega, et VÕS § 127 lg 6 kohaldamine kohtu poolt oli üllatav. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks sätte kohaldamist pooltega menetluses arutanud. Kohus pidanuks VÕS § 127 lg 6 kohaldamise kaalumisel andma pooltele võimaluse esitada seisukohad vähemalt kahju suurusjärgu kohta.
43.Ringkonnakohus leiab, et ei saa praegusel juhul asja ise sisuliselt lahendada, seda eelkõige puuduliku eelmenetluse tõttu. TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt peab kohus eelmenetluses muu hulgas välja selgitama menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Kohtuotsuse saab TsMS § 435 lg 1 järgi langetada pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Asi on otsuse tegemiseks valmis siis, kui kohus saab TsMS § 438 lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ehk lahendatava küsimuse õiguslikult õigesti kvalifitseerida ning teha järelduse, kas hagi kuulub rahuldamisele. Asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamisel või ka selle puudumise esmakordsel tuvastamisel apellatsiooniastmes rikutaks kassatsioonimenetluse eripära, arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. Eeltoodu põhjal tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks lahendamiseks eelmenetluse staadiumis.
44.Hageja nõude õigeks lahendamiseks tuleb esmalt täpsustada hageja väiteid lepingu rikkumise asjaolude kohta. Hageja väidete põhjal jääb ebaselgeks, kas asjal ei olnud hageja hinnangul VÕS § 217 lg 1 p 2 mõttes kokkulepitud omadusi (2000. a-l vahetatud juhtmestik) või ei vastanud elektrisüsteem (mis oli elamul asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale) elamu vanust arvestades ka tavapärastele nõuetele ehk asja keskmisele kvaliteedile (VÕS § 217 lg 1; § 77 lg 1) (kuna oli ekspluatatsioonikõlbmatu, ohtlik, dokumentatsioon oli puudulik vms). Sellest sõltuvalt saab kindlaks teha hüpoteetilise olukorra, milles võlausaldaja (hageja) oleks olnud, kui lepingurikkumist poleks toimunud (diferentsihüpotees). Nagu eelnevalt märgitud, on tõendamiskoormis nimetatud asjaolude osas esmajoones hagejal. Juhul kui hageja mh väidab, et elektrisüsteem ei vastanud avaliku õiguse normidest tulenevatele nõuetele, tuleb täpsustada, millisel ajal kehtinud ja milliseid konkreetseid nõudeid hageja silmas peab.
45.Eelmärgitust sõltuvalt tuleb lasta hagejal täpsustada asjal esinenud puuduste kõrvaldamiseks vajalike mõistlike kulude (VÕS § 128 lg 3) suurust. Maakohus on otsuses õigesti märkinud, et kahju hüvitamise nõude aluseks oleva kulu tõendamiseks esitatud G OÜ hinnapakkumisest (I kd, tl 8) jääb selgusetuks, milliseid materjale kasutati, millises mahus ning millised olid konkreetsed tööd. Kolleegium rõhutab, et 11(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-5854 hagejal tuleb siiski esitada hagis vastav kalkulatsioon vajalike tööde mahu ja materjalide (sh nende hulga) jms kohta ning neid väiteid ka tõendada. Hagis esitatud asjaolu, et hageja on puuduste kõrvaldamiseks vajalikud kulutused juba kandnud, ei välista kolleegiumi hinnangul iseenesest kahju hüvitamise nõudmist kalkulatsiooni, mitte tegelikult kantud kulutuste alusel. Kalkulatsiooni alusel kahjuhüvitise määramise korral mõistab kohus kahjuhüvitise välja kulutuste eest mõistlikus ulatuses, arvestades seejuures kostja vastuväiteid. Juhul kui hageja on asja korda teinud ja nõuab kahju hüvitamist tegelikult kantud kulutuste järgi, siis võib kohus seda vähendada VÕS § 139 lg 2 järgi ja mõista välja kulutused mõistlikus ulatuses (vt nt Riigikohtu 09.03.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-10, p 16).
46.Teisalt, seonduvalt kostjate kahtlusega, et hageja tegelikult ei ole elamu juhtmestikku vahetanud, märgib kolleegium, et kahjuna võivad hüvitamisele kuuluda ka tulevikus tekkivad mõistlikud kulud. Teisiti öeldes ei pea kulutuste hüvitamise nõudmiseks kulutused olema tingimata juba kantud, vaid need võivad VÕS § 128 lg 3 järgi tekkida ka tulevikus (vt nt Riigikohtu 19.09.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-12, p 19).
47.Erinevalt maakohtu hinnangust leiab ringkonnakohus, et põhimõtteliselt võib kahjuna hüvitamisele kuuluda elamu kogu juhtmestiku (maakohtu otsuse järgi "statsionaarse kaabelduse") vahetamise kulu, seda eriti juhul, kui elamu elektrisüsteem ei pidanud vastama ainult keskmisele kvaliteedile. Samas, kuivõrd elamu elektrijuhtmestik pidi kostjate lubaduse järgi olema vahetatud 2000. a-l ning ei pidanud seega olema müümise hetkel uus, tuleb asja uuel lahendamisel vajadusel arvestada ka VÕS § 127 lg-ga 5, mille järgi tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga (vt ka Riigikohtu 25.10.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04, p 26). Juhul kui säästetud kulude täpset suurust ei ole võimalik tuvastada, võib kohus kohaldada VÕS § 127 lg-s 6 ning TsMS § 233 lg-s 1 sätestatut ning otsustada hageja säästu suuruse oma siseveendumuse kohaselt (vt nt Riigikohtu 27.10.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-14, p 15).
48.Kokkuvõttes tuleb maakohtul täita ülalmärgitud osas eelmenetluse ülesanded ning hinnata seejärel käesolevas otsuses esitatud seisukohti arvestades uuesti hageja nõude põhjendatust. Kolleegium märgib, et lisaks ülalkäsitletud vigadele otsuse põhjendavas osas ei vasta maakohtu otsuse kirjeldav osa TsMS § 442 lg 7 nõuetele, kuna selles ei ole märgitud hageja nõude kohta esitatud väited ega vastuväited. Lahendi kirjeldav osa peaks ilmestama kohtu arusaama menetluse käigust, vaidlusest ja tajutud asjaoludest ning andma kõrgemalseisvale kohtule lähtekoha otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Samuti peab kirjeldav osa andma kolmandast isikust lugejale ülevaate nii nõude sisust kui ka vaidluse asjaoludest. Maakohtu otsus nimetatule ei vasta. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul vormistada TsMS § 436 ja § 442 nõuetele vastav otsus.
12(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-5854
49.Vastuseks kostjate väidetele lisab kolleegium, et kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei ole veel lepingutingimustele mittevastavusteks (vt nt Riigikohtu 07.04.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-10, p 12). Samas saab sellest lähtuda eeldusel, et poolel puuduvad eraldi kokkulepped müügieseme omaduste kohta.
50.Kuivõrd asi saadetakse maakohtule tervikuna uueks läbivaatamiseks, ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda poolte apellatsioonkaebustes sisalduvaid muid etteheiteid, mis puudutavad tõendite väidetavat ebaõiget või puudulikku hindamist ning faktiliste asjaolude väära tuvastamist. TsMS § 658 lg 2 järgi on asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud üksnes ringkonnakohtu otsuse seisukohad materiaalõiguse ja menetlusõiguse normi tõlgendamisel ja kohaldamisel.
51.Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohus sõltuvalt asja uue lahendamise tulemustest. Seetõttu puudub vajadus analüüsida käesolevas otsuses ka kostjate vastuapellatsioonkaebuse väiteid, mis puudutavad menetluskulude ebaõiget jaotamist maakohtu vaidlustatud otsuses.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.