Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-20-139811 Menetluskulude jaotus

2-20-139811 Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagid on õiguslikult põhjendatud. 18.02.2021 esitatud hagi Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja Coop Finants AS-ga 23.09.2017 laenulepingu nr L2700671067, mille alusel sai kostja laenu 1500 eurot. Kostja rikkus laenu tagastamise kohustust. Coop Finants AS ütles laenulepingu üles 28.11.2019, sest kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Coop Finants AS loovutas 28.11.2019 nõude hagejale. Hagi esitamise seisuga on võlgnevuse jääk: põhivõlgnevus 682,42 eurot, intress 53,71 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot (hageja edastas kostjale korduvalt meeldetuletuskirju) ja viivis perioodil (29.11.2019-18.02.2021 10,9% aastas) kokku 91,09 eurot. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista ka täiendava viivise alates hagi esitamisest 19.02.2021 kuni põhivõla täitmiseni seadusjärgses määras. 17.02.2021 esitatud hagi Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja Coop Finants AS-ga 16.07.2018 laenulepingu nr L3701517051, mille alusel sai kostja laenu 301 eurot. Kostja rikkus laenu tagastamise kohustust. Coop Finants AS ütles laenulepingu üles 28.11.2019, sest kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Coop Finants AS loovutas 29.11.2019 nõude hagejale. Hagi esitamise seisuga on võlgnevuse jääk: põhivõlgnevus 220,71 eurot, intress 15,07 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot (hageja edastas kostjale korduvalt meeldetuletuskirju) ja viivis perioodil (29.11.201917.02.2021 19,9% aastas) kokku 53,67 eurot. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista ka täiendava viivise alates hagi esitamisest 18.02.2021 kuni põhivõla täitmiseni seadusjärgses määras. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1132 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot; sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot.

2-20-139811 Kohus leiab, et põhivõlgnevused 682,42 eurot ja 220,71 eurot, intressid 53,71 eurot ja 15,07 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja 30 eurot on hagiavalduste põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus kontrollis viivise arvestust ja kujunemist ning leiab, et mõlema lepingu viivised 91,09 eurot ja 53,67 eurot on seadusega kooskõlas ja arvutatud korrektselt ja need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus mõlemas hagides täiendava viivise välja mõista seadusjärgses määras. Kohus leiab, et täiendava viivise võib hageja taotletud määrades välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks laenulepingu L2700671067 alusel kokku 867,22 eurot, millest 682,42 eurot moodustab põhivõlg, 53,71 eurot intressid, 40 eurot sissenõudmiskulud, 91,09 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja lisaks viivise VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates 19.02.2021 tasumata põhivõlalt (682,42 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks laenulepingu nr L3701517051 alusel kokku 319,45 eurot, millest 220,71 eurot moodustab põhivõlg, 15,07 eurot intressid, 30 eurot sissenõudmiskulud, 53,67 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja lisaks viivise VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates 18.02.2021 tasumata põhivõlalt (220,71 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldustega menetluskulude nimekirjad ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 250 eurot (175 eurot 18.02.2021 hagilt ja 75 eurot 17.02.2021 hagilt) ning õigusabikulud summas 720 eurot (480 eurot 18.02.2021 hagi ja 240 eurot 17.02.2021 hagi). Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus kahe nõude esitamisel riigilõivu kokku 250 eurot. Kuna hageja esitas kaks hagi, mis sisaldas samaliigilisi nõudeid samade poolte vahel, leidis kohus, et nende nõuete eraldi menetlemine ei ole otstarbekas ja liitis hagid. Kohus leiab, et miski ei takistanud hagejal esitamast kostja vastu kahe samaliigilise nõude, millel on sama algne võlausaldaja, alusel ühte hagi. Mõlemad nõuded on sama algne võlausaldaja loovutanud hagejale ühepäevase vahega: 28.11.2019 ja 29.11.2019, s.o oluliselt enne Pärnu Maakohtu poole pöördumist. Selline hageja tegevus on põhjendamatult tekitanud menetluskulusid: kahekordne esindaja tasu ja kaks eraldi riigilõivu. Riigilõivu puhul on oluline, et kahe nõude liitmisel on hagihinnaks 1218,94 eurot, millelt tulnuks tasuda riigilõivu 200 eurot. Seega on põhjendatud

2-20-139811 mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 200 eurot. Enamtasutud riigilõivu osas on hagejal õigus esitada taotlus riigilõivu tagastamiseks (TsMS §150 lg 4). Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulistele esindajatele makstud tasu õigusabi eest summas 720 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule kaks menetluskulude nimekirja: 18.02.2021 õigusabi summas 480 eurot ja 17.02.2021 summas 240 eurot. Toimingute nimetused on nimekirjades identsed. Kohus hindab, et arvestades hageja lepinguliste esindajate eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud osaliselt. Kohus rõhutab, et ka kohus tegi käiguta jätmise määrused samal ajal, mistõttu oli hagejal kohtule hagi esitades juba võimalus koostada mõlema nõude osas üks ühine menetlusdokument ja paluda, et kohus hagid liidaks. Seda hageja ei teinud ja see on kaasa toonud ebavajalikud menetluskulud. Kohus leiab, et kostja ei pea kinni maksma hageja sisemise töökorralduse mõjusid. Hagejate esindajad on kahe eraldi hagi esitamisega käitunud ebamõistlikult nii menetlusökonoomia kui kostja huvide kahjustamise seisukohast lähtuvalt, sest kahe eraldi hagi esitamisega nõudis hageja kostjalt topelt riigilõivu ja õigusabikulusid. Kohtu hinnangul pole põhjendatud kahe eraldi hagi koostamise eest menetluskulude hüvitamise nõude esitamine ja rahuldamine. Kohus hindab õigusabikulusid hagidele ühtselt. Kohus hindab, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise ning hagide koostamise ja esitamise eest on esindaja tasu põhjendatud ja vajalik üksnes 300 euro ulatuses kokku, sest tsiviilasi ei ole keerukam ega mahukam kui teised samasugused menetlused sarnastes nõuetes. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 500 eurot, millest 200 eurot on riigilõiv ja 300 eurot lepingulise esindaja tasu ja need mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.