Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): Ehton OÜ (registrikood 11721091), lepinguline esindaja Sulev Tammemäe Kostja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 25.11.2020 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta maakohtu menetluskulud 61 % ulatuses kostja kanda ja 39 % ulatuses hageja kanda ning ringkonnakohtu menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
3.Kostjal menetluskulude puudumise tõttu pole vaja ringkonnakohtu menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-20-263 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Ehton OÜ (hageja) esitas 08.01.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse X (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse katteks 7000 eurot ning intressivõlgnevuse katteks 700 euro ja jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2019. aasta aprillis suulise laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 10 000 eurot tagastamise tähtajaga 12.05.2019. Hageja täitis omapoolse kohustuse ning kandis 23.04.2019 kostja arvelduskontole laenuna 10 000 eurot. Ülekandel märkis hageja ka laenu põhitingimusena kokku lepitud tagastamistähtaja. Kostja tegi esimese tagasimakse 17.05.2019 summas 3000 eurot. Ülekandel kinnitas kostja kogu laenu tagastamistähtaega 12.05.2019. Paraku nimetatud kuupäevaks kostja laenu ei tagastanud. 09.07.2019 allkirjastasid pooled kirjaliku kokkuleppe, mille sisu kohaselt võimaldati kostjal laen tagasi maksta hiljemalt 12.07.2019. Lisaks leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale ka laenu kasutamise eest intresse summas 700 eurot ning sel põhjusel märgiti kostja kohustuse suuruseks 7700 eurot. Kostja oma kohustust ei täitnud. 24.10.2019 edastas hageja kostjale kirjaliku pretensiooni, kuid tulemusi see ei andnud.
3.Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Võlatunnistuse tühistamise tähtaeg on möödunud, hageja ei ole kostjat ähvardanud, hageja nõudis võla tasumist. Intress on võlasuhtes lubatud. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Hageja ja kostja vahel puudub kehtiv laenuleping.
6.23.04.2019 kandis hageja kostja kontole omal algatusel 10 000 eurot olenemata sellest, et kokkuleppe kohaselt pidi hageja kandma üle 7000 eurot. Samal päeval, s.o 23.04.2019 saatis hageja juhatuse liige RM kostjale kirja, milles palus 23.04.2019 tuua sularahas 3000 eurot tagasi, mida kostja heauskselt ka tegi. Raha üleandmine toimus Peetri Selveri parklas. 17.05.2019 kandis kostja hageja kontole täiendavalt 3000 eurot. Seega on kostja tagastanud hagejale 6000 eurot.
7.Kostja poolt võlatunnistusele antud allkiri oli antud ähvarduse mõjul ning seetõttu palub kohtul võlatunnistuse tühistada. Kostja esitas kohtule 14.04.2020 avalduse, millega ta tühistas võlatunnistuse (tl 32). Kuna võlatunnisus on tühistatud, ei saa hageja ka võlga nõuda. Hageja ei ole tõendanud, et nõue oleks sissenõutav ja laenulepingus märgitud laenu tagastamise tähtaeg oleks saabunud.
8.Hageja poolt esitatud intressinõue on alusetu ning kuulub tühistamisele, kuna poolte vahel puudub kehtiv kokkulepe intressimäära ja tasumise kohta. Intressimäär oli 01.01.2020 seisuga 0,00%. Poolte vahel teistsugune kokkulepe puudub.
9.12.04.2019 sõlmisid Worker OÜ (rendileandja), Ehikor Eesti OÜ (vahendaja) ja hageja (kasutajaettevõte) kolmepoolse tööjõu rendilepingu nr 21, mille järgi rendib kasutajaettevõte ehk hageja vahendaja vahendusel rendileandjalt töömehed vastava ametipositsiooni täitmiseks. Kostja tasaarvestab eeltoodud lepingust tuleneva nõude (Ehikor Eesti OÜ on loovutanud oma nõude kostjale) hageja nõudega.
2-20-263 Maakohtu otsus ja põhjendused
10.Harju Maakohtu 25.11.2020 otsusega rahuldati hagi osaliselt ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja võlg 4000 eurot, intress 700 eurot ja menetluskulude katteks 1515,85 eurot. Maakohus jättis kostja menetluskulude suuruse kindlaks määramata nende puudumise tõttu.
12.Poolte vahel oli kokkulepe selles, et hageja annab kostjale laenu ja kostja soovib hagejalt saada laenu ning poolte vahel oli sõlmitud 2019. aasta aprillis VÕS § 396 lg 1 järgi laenuleping. 23.04.2019 kandis hageja kostjale üle 10 000 eurot, millest kostja tagastas 17.05.2019 hagejale 3000 eurot.
13.09.07.2019 (tl 7) dokumendi puhul on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1 mõttes, mille kohaselt lubab kostja tasuda võla hagejale summas 7700 eurot. Kuivõrd hagi kohaselt on nimetatud summast 700 eurot intress (kostja ei ole väitnud, et see oleks muu kohustus), siis on pooled kokku leppinud, et saadud laenult tuleb tasuda intressi 700 eurot VÕS § 391 lg 1 järgi. Võlatunnistus on kehtiv. Kostja ei saanud enam 09.03.2020 vastuses hagile ega 14.04.2020 avalduses ehk pärast kuute kuud võlatunnistuse andmisest ja võla nõudmisest (18.07.2019), tühistada võlatunnistust, kuivõrd selle tühistamise tähtaeg oli tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 99 p 1 järgi möödunud.
14.Kostja on 23.04.2019 sõnumivestluse (tl 21-22, 51,53-55) ja 23.04.2019 pangakonto väljavõttega (tl 22) tõendanud oma väidet, et ta andis samal päeval, s.o 23.04.19 kui hageja kandis pangakontole üle 10 000 eurot, hagejale tagasi sularahas 3000 eurot. Kohus arvestas, et: 1) hageja seaduslik esindaja on märkinud, et ta kannab kostjale üle nn 10; 2) hageja seaduslik esindaja on nõudnud koheselt kostjalt samal päeval ehk 23.04.2019 nn 3 tagastamist; 3) pooled on sõnumivestluses rääkinud omavahelisest kokkusaamisest samal päeval kl 15; 4) kostja on võtnud poolte vahelise kirjavahetuse ja kokkusaamise aja vahel (kl 14-15) kontolt välja sularahas 3500 eurot. Selliselt on kostja tõendanud, et deklaratiivses võlatunnistuses märgitud 7700 eurost, ei ole tal võlga vähemalt 3000 euro ulatuses.
15.Hagi tuleb rahuldada osaliselt ja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 4000 eurot ja intress 700 eurot (VÕS § 108 lg 1). Võlatunnistusest nähtuvalt pidi kostja kohustuse täitma 12.07.2019. Seega muutus kostja kohustus hageja ees sissenõutavaks 12.07.2019 (VÕS § 82 lg 1).
16.Kuivõrd Ehikor Ehitus OÜ on 12.04.2019 koostöölepingu p-st 5.1 tuleneva leppetrahvi nõudeõiguse kaotanud, siis ei saa kostja, kes on väidetavalt omandanud vaidlusaluse lepingu p-st 5.1 tuleneva leppetrahvi nõude hageja vastu, tasaarvestada seda leppetrahvi nõuet VÕS § 200 lg 4 ja § 198 lg 1 alusel hageja nõudega. Selle tõttu ei lõpe ka hageja nõue kostja tasaarvestuse tulemusel vastavalt VÕS § 197-le 2. Apellatsioonkaebus
17.Hageja esitas 28.12.2020 apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, milles jäeti hagi rahuldamata 3000 euro suuruse põhivõla väljanõudmises ja uue otsusega mõista kostjalt välja hageja kasuks täiendavalt 3000 eurot ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
18.Kohus on ebaõigesti lugenud tõendatuks selle, et lisaks 17.05.2019 tehtud tagasimaksele tegi kostja laenu osalise tagasimakse ka 23.04.2019 sularahas 3000 eurot. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et kohustuse osalist täitmist tõendab sõnumivahetus ning sularaha väljavõtmine. Nendest asjaoludest ei järeldu, et pooled ka reaalselt kokku said ja kostja ka reaalselt raha hagejale üle andis. Puudub tõend, et raha oleks hagejani
2-20-263 jõudnud. Täitmise kviitungit VÕS § 95 mõttes kostja ei esitanud. Selle asemel allkirjastas kostja hiljem võlatunnistuse, mis kummutas kostja väite, et ta on ka 23.04.2019 laenu osaliselt tagastanud.
19.09.07.2019 allkirjastas kostja võlatunnistuse, millega kinnitas põhivõlgnevuse summas 7000 eurot olemasolu. Kohus ei tuvastanud, et võlatunnistus oleks antud ähvarduse, sunni või muu sellise asjaolu mõjul. Kuivõrd tõendeid selle kohta, et kostja oleks 23.04.2019 andnud sularaha üle hagejale, ei olnud, siis pidi kohus kehtiva võlatunnistuse tõttu asuma seisukohale, et laenu põhivõlg on 7000 eurot. Võlatunnistuses märgitud võlasumma oli õige ja vastas tegelikule olukorrale. Vastustaja seisukoht
20.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21.Tsiviilkolleegium leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
22.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on osas, milles hagi jäi rahuldamata ja menetluskulude jaotuse osas. Hagi rahuldamise osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt edasikaebamata jõustunud.
23.Maakohus tuvastas asjas järgmised asjaolud, mille üle pole apellatsioonimenetluses vaidlust ja millest ringkonnakohus saab TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel lähtuda: - pooled sõlmisid 2019. aasta aprillis suulise laenulepingu; - 23.04.2019 kandis hageja kostjale üle 10 000 eurot; - kostja tagastas 17.05.2019 hagejale 3000 eurot; - 09.07.2019 allkirjastas kostja kirjaliku dokumendi, mille kohaselt lubas tasuda võla hagejale summas 7700 eurot.
24.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja soovis saada laenu 7000 eurot või 10 000 eurot ja kas kostja tagastas hagejale 23.04.2019 sularahas 3000 eurot.
25.Ringkonnakohtu hinnangul ei lugenud maakohus ebaõigesti tõendatuks asjaolu, et lisaks 17.05.2019 tehtud tagasimaksele tegi kostja laenu osalise tagasimakse ka 23.04.2019 sularahas 3000 eurot. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kohustuse osalist täitmist tõendab poolte sõnumivahetus ning sularaha väljavõtmine kostja poolt vahetult enne kokkulepitud kohtumist.
26.Poolte sõnumivestlusest nähtub, et kostja soovis saada laenu 7000 eurot. Hageja seaduslik esindaja kirjutas, et ta kannab kostjale üle 10 ja soovis, et kostja samal päeval sellest 3 hagejale tagasi tooks. Pooled leppisid sõnumivestluses kokku, et kohtuvad samal päeval kl 15. Kostja võttis vahetult enne kokkulepitud kohtumist oma kontolt välja sularahas 3500 eurot.
27.Neid maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid ei ole hageja vaidlustanud. Nendest asjaoludest ei järeldu küll otseselt, et pooled ka reaalselt kokku said ja kostja 3000 eurot hagejale üle andis, kuid kostja ei ole teinud usutavaks, et sellist kohtumist ei toimunud. Kuna pooled olid sõnumivahetuses kokku leppinud kohtumise 3000 euro sularahas üle andmiseks ja kui kostja ei oleks lubatud rahaga kohale ilmunud, oleks hageja selle kohta
2-20-263 kostjalt aru pärinud. Kuna selline suhtlus poolte vahel puudub, saab koosmõjus raha väljavõtmisega järeldada, et kostja täitis kokkulepet ja andis raha üle.
28.Kostja poolt hiljem võlatunnistuse andmine 7700 euro kohta ei lükka eelnevat järeldust ümber. Kostja on algusest peale väitnud, et kirjutas võlatunnistusele alla ähvarduse mõjul, kuna hageja esindaja ilmus ette teatamata tema elukohta, kus viibisid samal ajal ka tema naine ja lapsed. Kostja oli teadlik hageja esindaja vägivaldsest taustast ning tundis reaalset ohtu oma perele. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja esindaja saadetud sõnumeid saab vaadelda kui sundi või ähvardust rikkuda kostja kodu privaatsust võla tagasisaamiseks. Kuna kostja tähtaegselt võlatunnistust ei tühistanud, on tegemist kehtiva deklaratiivse võlatunnistusega. Deklaratiivse võlatunnistuse eesmärgiks on lihtsustada vastuväidetest loobumisega selle sissenõudmist. Deklaratiivse võlatunnistuse andmise menetlusõiguslikuks tagajärjeks on tõendamiskoormise ümberpööramine, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kostja on tõendanud võla puudumist 3000 euro ulatuses (vt käesoleva otsuse p-d 25-27). Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jaotas menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamiuse ulatusega ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.
30.Maakohus mõistis menetluskulude katteks kostjalt hageja kasuks välja 1515,85 eurot jättis kostja menetluskulude suuruse kindlaks määramata nende puudumise tõttu. Menetluskulude kindlaksmääramise osas pole maakohtu otsust vaidlustatud.
31.Ringkonnakohus ei määra apellatsiooniastme menetluskulusid rahaliselt kindlaks kostjal menetluskulude puudumise tõttu.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.