KVK osaühingu hagi X vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.11.2020 otsus
Kaebuse esitaja, liik ja kaebuse hind
KVK osaühingu apellatsioonkaebus, 9557,34 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant/vastustaja): KVK osaühing (registrikood 12675237), lepinguline esindaja Suido Västra
X apellatsioonkaebus, 0 eurot
Kostja (apellant/vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Sven Veltmann Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 12.11.2020 otsus osas, millega maakohus mõistis riigi õigusabi tasu 1350 eurot välja kostjale. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista riigi õigusabi tasu 1350 eurot hagejalt välja riigituludesse.
2.Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt: 3.1 Jätta rahuldamata KVK OÜ hagi X vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. 3.2 Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta KVK OÜ kanda. 3.3 Välja mõista KVK OÜ-lt X kasuks maakohtu menetluskulude hüvitamiseks 3420,84 eurot ja ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks 1056 eurot. 3.4 Välja mõista KVK OÜ-lt riigi õigusabi tasu 1350 eurot riigituludesse. 3.5 Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb KVK OÜ-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.KVK osaühingu apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
2-17-15334
5.X apellatsioonkaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.KVK osaühing (hageja) esitas 14.10.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse X (kostja) vastu, milles palub kostjalt välja mõista põhivõla 8239,08 eurot, seisuga 28.11.2017 sissenõutavaks muutunud viivise 659,13 eurot ja edasi viivise seadusjärgses määras kuni põhivõla tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt teostas Atlas Ehituse OÜ 2014. aastal kostja tellimusel ehitustööd kostjale kuuluval Muuli põik 1 Kloogaranna külas Keila vallas Harju maakonnas asuval kinnistul, sh ehitas kinnistu välisvõrgud, millega seoses teostas kaevetööd ning täitis kinnistut killustiku ja liivaga.
3.Kostja sõlmis hagejaga suulise töövõtulepingu. Kostja võttis tööd vastu ja kiitis need heaks. Kostja tellitud ekspertarvamuse kohaselt on põhjendatud tööde maksumus 13 963,90 eurot.
4.Hageja teostas kaevetööd ja tarnis kinnistule killustiku, liiva ja ehitusmaterjalid ning esitas selle kohta kostjale 30.09.2014 arved; 1) nr 2/9 14 summas 1135,80 eurot (ekskavaatori transport kinnistule ja ekskavaatori teenus 09.09.2014-20.09.2014); 2) nr 3/9 14 summas 1043,40 eurot (ekskavaatori teenus); 3) nr 4/9 14 summas 910,20 eurot (ekskavaatori teenus); 4) nr 5/9 14 summas 1132,20 eurot (ekskavaatori teenus); 5) 6/9 14 summas 1198,80 eurot (ekskavaatori teenus); 6) nr 7/9 14 summas 1023,36 eurot (liiva vedu kinnistule); 7) nr 8/9 14 summas 1114,99 eurot (killustiku vedu kinnistule); 8) nr 9/9 14 summas 566,94 eurot (ehitusmaterjalide vedu kinnistule), kokku summas 8239 eurot. Hageja kaheksa arve maksetähtpäev saabus 14.10.2014 ja ühe tähtpäev 20.10.2014. Kostja arvetele vastuväiteid ei esitanud, kuid neid ka ei tasunud.
5.Vaidlusalustel arvetel nimetatud tööd on teostatud, mis nähtub eksperthinnangust (I kd tl 15) ja fotodelt (I kd tl 29-34) ning hageja koostatud aktist (I kd tl 140-143, 147149). Hageja edastas akti 08.10.2014 kostjale ja luges tööd kostja poolt vastuvõetuks (I kd tl 181). Kaheksast arvest tulenev nõue muutus sissenõutavaks 14.10.2014 ja ühest arvest tulenev nõue muutus sissenõutavaks 20.10.2014 (I kd, tl 12).
6.Hageja on saanud nõuded kostja vastu Atlas Ehitus OÜ ja KVK OÜ vahel 09.10.2014 sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel (I kd, tl 35).
2-17-15334 Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
8.Kostja ei ole Atlas Ehitus OÜ-ga lepingut võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 mõttes sõlminud. Töövõtulepingu sõlmis kostja elukaaslane Y, mitte kostja.
9.Hageja tegi 08.09.2014 hinnapakkumise Y-le, kes soovis saada lõplikku lahendust Muuli põik 1 kinnistu vee-, kanalisatsiooni-, reovee-, sadevee süsteemidele, et need välja ehitada. Hinnapakkumise kinnituse järgi sai hageja Y-lt 6000 eurot ja hiljem veel 1000 eurot. Seega ei ole hageja nõude suurus õige.
10.Y või kostja ei ole hagejaga leppinud kokku täiendavate tööde tegemises. Samuti ei ole hageja täiendavaid töid teostanud. Lisaks ei ole Y andnud nõusolekut hinna muutmiseks ega allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Atlas Ehitus OÜ poolt teostatud tööd ei vastanud ka lepingutingimustele ega tavapärastele kvaliteedinõuetele. Halva kvaliteediga töö teostamisega on tekkinud kahju mitte vähem kui 7387 eurot ja seega esineb alus hageja nõude ja tekitatud kahju tasaarvestamiseks.
11.Pooled leppisid kokku siduvas eelarves ning mingeid lisatöid kostja ei tellinud ning hageja ei teostanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
12.Harju Maakohtu 12.11.2020 otsusega jäeti hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 4770,84 eurot ja viivis menetluskuludelt.
13.Kohus on tuvastanud, et Atlas Ehitus OÜ (äriühing kustutatud 02.02.2017) ja kostja sõlmisid vastavalt VÕS 635 lg-le 1 09.09.2014 suulise töövõtulepingu ehitustööde (kanalisatsiooni ja sadeveetorustiku paigaldus) teostamiseks kostjale kuuluval kinnistul Muuli põik 1, Kloogaranna külas, Harjumaal. Vastavalt 08.09.2014 hinnapakkumisele oli tööde maksumus kokku 7514 eurot (I kd, tl 110).
14.Kohtu hinnangul on kostja põhjendatult jätnud töö vastu võtmata ning töid ei saa lugeda vastuvõetuks. Hageja teostatud töö ei vastanud VÕS § 641 lg 2 p 1 sätestatule, mistõttu puudub hagejal õigus nõuda arvetel kajastatud tasu. Kohtule on esitatud OÜ Toru Arst arvamus, mille kohaselt on hageja rajatud torustik läbi vajunud (I kd, tl 112). Kostja poolt kohtuistungil antud selgituste kohaselt on nimetatud puudused sellised, mis takistavad hageja poolt teostatud töö igapäevast kasutamist ning kostja on sunnitud käsitsi süsteemist vett välja pumpama (III kd, tl 64-65).
15.Poolte vahel on vaidlus selles, kas 08.09.2014 hinnapakkumises oli kokku lepitud siduvas või mittesiduvas eelarves (I kd tl 109-110, VÕS § 639 lg 1). Reeglina on töövõtja poolt koostatud eelarve siduv ning eelarve mittesiduvust peab tõendama selle koostanud töövõtja. Hageja ei ole tõendanud eelarve mittesiduvust. Hageja on märkinud, et tema nõue kostja vastu tuleneb tasumata arvetest nr 2/9 14, 3/9 14, 4/9 14, 5/9 14, 6/9 14, 7/9 14, 8/9 14, 9/9 14 (I kd, tl 21-28, 62). Arved sisaldavad ekskavaatori töötunde 13 päeva ja 116 töötunni eest, liiva ja killustiku transporti ning ehitustarvikuid. Poolte vahel on kokkulepitud siduvas eelarves, mistõttu võis kostja mõistlikult eeldada, et ka need tööd sisalduvad hinnapakkumises, ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et hageja oleks kostjale teada andnud, et hinnapakkumisele lisanduvad ekskavaatoritunnid ning suures mahus liiva ja killustikku. Puudub mõistlik põhjus arvetel kajastatud mahus ekskavaatoritööde teostamiseks eramu tehnovõrkude rajamisel. Kostja selgituste kohaselt oli hagejal enne tööde teostamist võimalik kinnistuga tutvuda ning prognoosida ka liiva ja
2-17-15334 killustiku vajadus. Hageja ei ole käesolevas menetluses ebamõistlikult suures mahus ekskavaatoritöid millegagi põhjendanud.
16.Maakohus viitas VÕS § 647 lg-le 1. Kostja on tellinud parandustööde hinnapakkumise OÜ-lt E.M.Water (I kd, tl 113). Kohtu hinnangul on mõistetav kostja soov lasta puudustega teostatud tööd parandada kolmandal isikul. Kostja on esitanud kohtule vaegtööde parandamise kalkulatsiooni, millest nähtub, et need ületavad hageja nõuet kostja vastu. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et hageja on saanud kostjalt lepingu täitmisena 7000 eurot (I kd, tl 110, 197). Eeltoodust tulenevalt ei kuulu hagi rahuldamisele, kuivõrd kostja on oma lepingulised kohustused hageja ees täitnud.
17.Menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt summas 4770,84 eurot (s.o riigi õigusabi kulu 1350 eurot, tõendi hankimise kulu 912,84 eurot, lepingulise esindaja kulu 2508 eurot). Hageja apellatsioonkaebus
18.Hageja esitas 14.12.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
19.Maakohus kohaldas VÕS § 639 lg-t 1 ebaõigesti. Ebaõige on kohtu seisukoht, et pooled leppisid kokku siduvas eelarves summas 7000 eurot. Pooled leppisid kokku siduvas eelarves summas 14 234,40 eurot (vt ka RKTKo nr 3-2-1-102-14 p 14; nr 3-2-1-79-08, p 12; nr 3-2-1-72-15, p 9). Maakohus ei ole põhjendanud, miks on töövõtjale siduv eelarve summas 7000 eurot.
20.Maakohus kohaldas VÕS § 647 lg-t 1 ebaõigesti. VÕS § 647 lg 1 ei ole kohaldatav selliselt, et kostja jätab hagejale tööde eest maksmata ilma töö parandamise võimalust andmata. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kostjal on hageja vastu tasaarvestatav nõue. Kostja ei ole esitanud Atlas Ehituse OÜ-le ega hagejale vaegtööde parandamise nõuet. Samuti ei ole kostja tellinud nende torustike parandamise töid kolmandalt isikult. OÜ Toru Arst 08.11.2018 aktist (I kd tl 112) ega OÜ E.M. Water hinnapakkumisest (I kd tl 113) ei selgu, et torustikes on puudus, mis takistab nende kasutamist tervikuna või suures ulatuses. Isegi juhul, kui Atlas Ehituse OÜ tööd vajasid parandamist, on töö lepingutingimustele mitttevastavusest tulenev nõue VÕS § 651 lg 1 alusel aegunud.
21.Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu hagejaga selles, et 1) esialgu tegi Atlas Ehituse OÜ V. Koobsele hinnapakkumise tööde teostamiseks summas 7154 eurot, mis 08.09.2014 suurenes 6720,40 euro võrra, s.o kokku 14 234,40 euroni (II kd, tl 47 pöördel, tl 58); 2) hinnapakkumises (I kd, tl 19-110) ja teostatud tööde kalkulatsioonis (II kd, tl 56-58) märgitud töödes ja hinnas saab poolte vahel töövõtulepingu lugeda sõlmituks, kuna nii Atlas Ehituse OÜ kui ka kostja elukaaslane Y allkirjastasid pakkumise ja kalkulatsiooni; 3) poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja esindajana tasus Y ettemaksu 6000 eurot, mille tasumise kohta nähtub kinnitus ka hinnapakkumiselt (I kd, tl 110); 4) kostja väide (I kd, tl 106 pöördel p 4.4), et Y tasus hiljem hagejale veel 1000 eurot ei ole tõendatud.
22.Maakohus ei ole põhjendanud, miks on kostjal hageja vastu tasaarvestatav vastunõue sõltumata sellest, et kostja ei ole tõendanud, et tema kinnistule ehitatud kanalisatsiooni, sadevee- ja drenaažitorustiku (torustikud) kasutamine on kas tervikuna või suures ulatuses takistatud või torustikes on puudus, mis mõjutab märkimisväärselt nende püsivust või ohutust (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2019 kohtuotsuse punktile 74 tsiviilasjas nr 2-17-7795). Kostja poolt esitatud
2-17-15334 tõenditest vastav asjaolu ei nähtu. Kostja kinnistul ei ole arvates tööde teostamisest tänaseks enam kui kuue aasta jooksul torustike parandamist vaja olnud ja neid parandamistöid ei ole tehtud.
23.Maakohus ei ole analüüsinud hageja vastuväiteid Toru Arst OÜ akti nõuetelevastavusele.
24.Maakohus ei ole analüüsinud 02.11.2017 hagiavaldusele lisatud jooniseid (lisad 17,18), mis selgitavad kaevetööde, liiva ja killustiku mahtu. Kostja apellatsioonkaebus
25.Kostja esitas 14.12.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus ei määranud, et hagejal tuleb kostjale osutatud riigi õigusabi tasu summas 1350 eurot maksta vahetult riigituludesse (resolutsiooni punktid 2, 3 ja 4).
26.Maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi (riigi õigusabi seadus § 27 lg 1 p 1) ja menetlusõiguse norme (TsMS § 180 lg 4, § 190 lg 5 ja § 442 lg 8) jättes need kohtuotsuses käsitlemata. Käesoleval juhul on põhjendatud eeldada, et 12.11.2020 kohtulahendi resolutsioonis toodud kujul tekib kostjal riigi õigusabi andmise määruse alusel 1350 euro tagasimakse kohustus. Alles seejärel võib kostja nõuda nimetatud osas kulude hüvitamist hagejalt. Olukorras, kus tsiviilkohtumenetluse seadustik ja riigiõigusabi seadus näevad selgelt ette hageja kohustuse kanda kulud vahetult ise ja maksta need riigituludesse, ei ole selline lahendus kostja huvidele vastav. Vastustajate seisukohad
27.Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja palus tühistada kostjale riigi õigusabi andmine tsiviilasjas nr 2-17-15334 ja määrata, et kostja kannab TsMS § 189 lg 2 järgi ise oma õigusabikulud.
28.Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29.Tsiviilkolleegium, leiab, et kostja apellatsioonkaebus on põhjendatud. Maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt menetluskulude väljamõistmise osas, kuna maakohus jättis kohaldamata TsMS § 190 lg-s 5 sätestatu. Maakohtu 20.12.2017 määrusega anti kostjale riigi õigusabi kohustusega ühekordse maksena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kuue kuu jooksul pärast riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramist. TsMS § 190 lg 5 kohaselt, kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Seega, kuna hagi jäi täielikult rahuldamata, tuleb kindlaksmääratud riigi õigusabi tasu 1350 eurot välja mõista hagejalt riigituludesse, mis vabastab kostja õigusabi tasu hüvitamisest riigile.
2-17-15334
30.Ülejäänud osas on maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus hagi rahuldamata jätmisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
31.Asjas on tuvastatud järgmised asjaolud, millest ringkonnakohus saab TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel lähtuda: - 09.09.2014 sõlmisid kostja, tema elukaaslane Y ja Atlas Ehitus OÜ (kustutatud registrist 02.02.2017) VÕS 635 lg 1 mõttes suulise töövõtulepingu ehitustööde (kanalisatsiooni ja sadeveetorustiku paigaldus) teostamiseks kostjale kuuluval kinnistul Muuli põik 1, Kloogaranna külas, Harjumaal. - 08.09.2014 hinnapakkumise kohaselt oli tööde maksumus kokku 7514 eurot; - 22.09.2014 esitas töövõtja tellijale tööde-üleandmise vastuvõtmise akti ja uue hinnakalkulatsiooni summas 14 234,40 eurot ilma käibemaksuta, mille hageja korrigeeris summale 13 865,90 eurot ( ilma käibemaksuta) ning 30.09.2014 muutis veelkord hinnakalkulatsiooni summale 13 963,90 eurot (ilma käibemaksuta); - kostja suurendatud hinnakalkulatsiooni ei aktsepteerinud ja tööde üleandmisevastuvõtmise akti ei allkirjastanud; - 30.09.2014 esitas hageja, kellel puudu kostjaga lepinguline suhe, kostjale 8 arvet ekskavaatori teenuse, liiva, killustiku ja ehitusmaterjalide veo eest, kokku summas 8239 eurot; - 09.10.2014 loovutas Atlas Ehitus OÜ oma töövõtulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale;
32.Poolte vahel on vaidlus selles, kas 08.09.2014 hinnapakkumises oli kokku lepitud siduvas või mittesiduvas eelarves. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus õigesti VÕS § 639 lg 1, leides, et pooled leppisid kokku siduvas eelarves. VÕS § 639 lg 1 järgi võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Hageja ei ole tõendanud eelarve mittesiduvust. Hageja hinnapakkumine ei sisalda ka ühiku hindasid ega ekskavaatori töötundide ajapõhist arvestust.
33.Ebaõige on hageja seisukoht, et esialgse hinnapakkumise tööde teostamiseks summas 7154 eurot saab lugeda suurenenuks, kuna nii Atlas Ehituse OÜ kui ka kostja elukaaslane Y allkirjastasid pakkumise ja kalkulatsiooni. Suurendatud kalkulatsiooni ei ole Y allkirjastanud. Üksnes töövõtja hinnapakkumiste alusel ei saa teha järeldust nagu pooled oleksid kokku leppinud 14234.40 euro suuruses töömahus.
34.Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et hageja on saanud kostjalt lepingu täitmisena 7 000 eurot (I kd tl 110, 197).
35.Töövõtulepingust tuleneva lepingujärgse tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks. Ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-14514, p 14; nr 3-2-1-80-08, p 16). VÕS § 637 lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 638 järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
2-17-15334
36.Töö vastuvõtmisel on tähendus eelkõige pooltevahelise tõendamiskoormise jaotuse aspektist. Nimelt eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ja töö lepingukohasuse tõendama töövõtja (vt (RKTKo tsiviilasjas nr 3-21-80-08, p-d 22, 24). Töövõtjal on tõendamiskoormis sõltumata sellest, kas töö vastuvõetuks lugemise eeldusi reguleerib leping või VÕS § 638 teine lause.
37.Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 19; nr 3-2-1-8008, p 21). Üksnes juhul, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult, peab ta tõendama ka selle, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane (vt RKTKo tsiviilasjas nr 32-1-145-14, p 19 ja nr 3-2-1-80-08, p 22).
38.Seega kuna kostja tööd vastu ei võtnud, oli käesolevas asjas hageja ülesandeks tõendada, et hageja oli teostanud töö, milles pooled olid kokku leppinud ja töö vastas lepingu tingimustele. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et hageja seda tõendanud ei ole. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et hageja oleks kostjale teada andnud, et hinnapakkumisele lisanduvad ekskavaatoritunnid ning suures mahus liiva ja killustikku. Hageja ei ole käesolevas menetluses ebamõistlikult suures mahus ekskavaatoritöid ka millegagi põhjendanud.
39.Kostja on OÜ Toru Arst arvamusega tõendanud, et tema kinnistule ehitatud kanalisatsiooni, sadevee- ja drenaažitorustiku kasutamine on takistatud, hageja rajatud torustik suures osas läbi vajunud. Kostja on küll vaidlustanud Toru Arst OÜ akti, kuid pole selles sisalduvaid järeldusi omapoolsete tõenditega ümber lükanud. Kostja poolt kohtuistungil antud selgituste kohaselt takistavad torustiku puudused selle igapäevast kasutamist ning kostja on sunnitud käsitsi süsteemist vett välja pumpama. Hageja ei ole seda kostja väidet ümber lükanud. Asjaolu, et puudused on senini kõrvaldamata, ei tähenda, et puudusi ei ole. Seega ei vasta hageja teostatud töö VÕS § 641 lg 2 p 1 sätestatule, mistõttu puudub hagejal sissenõutav tasunõue.
40.Kostja esitas kohtule vaegtööde parandamise kalkulatsiooni vastavalt OÜ E.M.Water hinnapakkumisele, millest nähtub, et vaegtööde maksumus ületab hageja nõuet kostja vastu. Kostja esitas kohtuistungil ka tingimusliku tasaarvstuse avalduse. Kostja tasaarvestas hageja võimaliku lepingu täitmise nõude oma kulutuste hüvitamise nõudega hageja vastu. Hageja kulutuste hüvitamise nõue ei ole aegunud, kuna tööd pole vastu võetud, millest alates algaks aegumine. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
41.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
42.Maakohus määras kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 3420,84 eurot, sellest tõendi hankimise kulu 912,84 eurot ja ja õigusabikulud 2 508 eurot. Maakohus on kostja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnanud ning ringkonnakohtul pole põhjust seda ümber hinnata.
2-17-15334
43.Riigi õigusabi tasu 1350 eurot tuleb hagejalt välja mõista riigituludesse.
44.Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus.
45.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata kostja kulunimekirja põhjal. Kostja taotleb 1980 euro hüvitamist 15 t õigusabi eest tasumääraga 110 eurot/t, millele lisandub käibemaks. Hageja esindaja tutvus maakohtu otsuse ja kaebusega, ringkonnakohtu määrustega, pidas nõu kliendiga ja koostas vastuse. Need toimingud on vajalikud ja põhjendatud, samuti on mõistlik tasumäär, kuid ajakulu on ringkonnakohtu hinnangul ülepaisutatud. Arvestades seda, et esindaja on suures osas korranud juba maakohtule esitatud väiteid ja seisukohti, peab kolleegium põhjendatud ajakuluks apellatsioonimenetluses 8 tundi. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 1056 eurot (8x110x1,2). Kostja kinnitas, et ta ei saa tagasi õigusabikulus sisalduvat käibemaksu. Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb hagejal hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tasuda viivist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.