KVK OÜ hagi K. A. vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagi hind 10 875,59 eurot. Hageja: KVK OÜ (registrikood 12675237; asukoht Põllu tn 59b, 11620 Tallinn)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja lepinguline esindaja: Suido Västra (e-post [email protected]) Kostja: K. A. (isikukood xxxx; elukoht xxxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Sven Veltmann (THOR Advokaadibüroo, e-post [email protected]) Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 24.09.2020. a
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata KVK OÜ hagi K. A. vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus
2.Menetluskulud jätta täies ulatuses KVK OÜ kanda.
3.Välja mõista KVK OÜ-lt menetluskulud summas 4 770,84 eurot K. A. kasuks.
Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb KVK OÜ-l tasuda K. A.le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4 770,84 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Atlas Ehituse OÜ teostas 2014 kostja tellimusel ehitustööd kostjale kuuluval Muuli põik 1 Kloogaranna külas Keila vallas Harju maakonnas asuval kinnistul, s.h ehitas kinnistu välisvõrgud, millega seoses teostas kaevetööd ning täitis kinnistut killustiku ja liivaga.
2.Hageja leiab, et kostja sõlmis hagejaga suulise töövõtulepingu. Kostja võttis tööd vastu ja kiitis need heaks. Kostja tellitud ekspertarvamuse kohaselt on põhjendatud tööde maksumus 13963,90 eurot.
3.Hageja teostas kaevetööd ja tarnis kinnistule killustiku, liiva ja ehitusmaterjalid ning esitas selle kohta kostjale 30.09.2014 arved; 1) nr 2/9 14 summas 1135,80 eurot (ekskavaatori transport kinnistule ja ekskavaatori teenus 09.09.2014-20.09.2014); 2) nr 3/9 14 summas 1043,40 eurot (ekskavaatori teenus); 3) nr 4/9 14 summas 910,20 eurot (ekskavaatori teenus); 4) nr 5/9 14 summas 1132,20 eurot (ekskavaatori teenus); 5) 6/9 14 summas 1198,80 eurot (ekskavaatori teenus); 6) nr 7/9 14 summas 1023,36 eurot (liiva vedu kinnistule); 7) nr 8/9 14 summas 1114,99 eurot (killustiku vedu kinnistule); 8) nr 9/9 14 summas 566,94 eurot (ehitusmaterjalide vedu kinnistule), kokku summas 8239 eurot. Hageja kaheksa arve maksetähtpäev saabus 14.10.2014 ja ühe tähtpäev 20.10.2014. Kostja arvetele vastuväiteid ei esitanud, kuid neid ka ei tasunud.
4.Kostja tellis tööd Atlas Ehitus OÜ-lt, mis nähtub ka ekspertarvamusest, kuid arvetes nimetatud ehitusmaterjalid tarnis ja tööd teostas hageja. Samuti esitas arved kostjale hageja. Selguse huvides loovutas Atlas Ehituse OÜ arvetest tuleneva nõude 09.10.2014 sõlmitud lepingu alusel hagejale. Nõude loovutamise teate saatis hageja kostjale 02.11.2017.
5.Hageja leiab (I kd lk 122), et eksperthinnangu kohaselt toodi ekskavaator krundile 08.09 ja viidi ära 20.09.2014. Hageja esitas kostjale arved 30.09.2014 maksetähtajaga 14.10.2014. Ekspert teostas Muuli põik 1 tööde ülevaatuse 29.09.2014 ja ülevaatuse käigus toimunu kohta koostas hageja protokolli, millele kostja tellijana alla ei kirjutanud. Vaidlust ei ole selles, et ekskavaatoritööd (kaevetööd) olid tehtud/lõpetatud 20.09.2014 ja 29.09.2014 eksperdi poolt teostatud ülevaatusega loeti need tööd vastuvõetuks. Hageja esitas kostjale arved 30.09.2014. 05.10.2014 eksperthinnang kinnitab tööde hinda, mida ekspert ja pooled 29.09.2014 toimunud objekti/tööde ülevaatusel välja selgitasid. Hageja taotleb kostjalt 8239 euro väljamõistmist. Kostja vastus
6.Kostja leiab, et hageja ei ole Atlas Ehitus OÜ-ga lepingut VÕS § 9 lg 1 mõttes sõlminud ja seega ei ole kostja olnud kohustatud midagi maksma. Hageja ei ole tõendanud lepingu sõlmimise fakti, asjaolusid, sõlmimise aega ja lepingu tingimusi. Asjaolu, et kostja on kinnistu Muuli põik 1, Kloogaranna küla, Keila vald omanikuks, ei muuda kostjat automaatselt lepingu pooleks. Kostja
leiab, et eksperthinnanguga ei saa tõendada lepingu olemasolu, kuna see ei kuulu eksperdi pädevusse.
7.Hageja tegi 08.09.2014 hinnapakkumise V. K.ele, kes soovis saada lõplikku lahendust Muuli põik 1 kinnistu vee-, kanalisatsiooni-, reovee-, sadevee süsteemidele, et need välja ehitada. Kostja saatis ja võttis vastu V. K.e korraldusel e-kirjad oma e-posti aadressilt, kuna V. K. ei oska arvutit ja internetti kasutada. Hinnapakkumise kinnituse järgi sai hageja V. K.elt 6000 eurot ja hiljem veel 1000 eurot. Seega ei ole hageja nõude suurus õige.
8.V. K. või kostja ei ole hagejaga leppinud kokku täiendavate tööde tegemises. Samuti pole hageja täiendavaid töid teostanud. Lisaks ei ole V. K. andnud nõusolekut hinna muutmiseks ega allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Atlas Ehitus OÜ poolt teostatud tööd ei vastanud ka lepingutingimustele ega tavapärastele kvaliteedinõuetele. V. K.e palvel teavitas kostja Atlas Ehitus OÜ-d puudustest, kuid kostja puudusi ei kõrvaldanud. Halva kvaliteediga töö teostamisega on V. K.el tekkinud kahju mitte vähem kui 7 387 eurot ja seega esineb alus hageja nõude ja tekitatud kahju tasaarvestamiseks. Kohtu põhjendused
9.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, kostja ja tema esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
10.Kohus on tuvastanud, et Atlas Ehitus OÜ (äriühing kustutatud 02.02.2017. a) ja kostja sõlmisid 09.09.2014. a suulise töövõtulepingu ehitustööde (kanalisatsiooni ja sadeveetorustiku paigaldus) teostamiseks kostjale kuuluval kinnistul Muuli põik 1, Kloogaranna külas, Harjumaal. Vastavalt 08.09.2014. a hinnapakkumisele oli tööde maksumus kokku 7 514 eurot (I kd tl 110).
11.Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud tarnitud materjalide ja ekskavaatori eest tasumata arved summas 8 239,08 eurot (I kd tl 21-28).
12.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja leiab, et tema kaheksast arvest tulenev nõue muutus sissenõutavaks 14.10.2014. a ja ühest arvest tulenev nõue muutus sissenõutavaks 20.10.2014. a (I kd tl 12). Hageja on saanud nõuded kostja vastu Atlas Ehitus OÜ ja KVK OÜ vahel 09.10.2014. a sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel (I kd tl 35).
13.Kostja ei eita arvete maksmata jätmist, kuid põhjendab tasumata jätmist sellega, et hageja on töövõtulepingut rikkunud. Töö ei vastanud lepingu tingimustele ega tavapärasele kvaliteedile. Pooled leppisid kokku siduvas eelarves ning mingeid lisatöid kostja ei tellinud ning hageja ei teostanud. Töövõtulepingu sõlmis kostja elukaaslane, mitte kostja (I kd tl 105-106).
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 ja VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Töövõtulepingu sõlmimiseks võib teha
tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Seega on töövõtulepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud kokkuleppe. Maakohus on 10.06.2019. a lahendis leidnud, et 08.09.2014 hinnapakkumisega (I kd lk 109-110), e-kirjadega (I kd lk 111, 126-144, 152-155), 22.09.2014 teostatud tööde kalkulatsiooniga (II kd lk 56-58), ülevaatuse protokolliga (I kd lk 145) teostatud tööde aktiga (I kd 44-46), ekspertiisiaktiga (I kd lk 15) ja asjaoluga, et kostja lubas teostada talle kuuluval (I kd lk 14) kinnistul Harjumaal Keila vallas Kloogaranna külas Muuli põik 1 ehitustöid (I kd lk 29-34) on tõendatud asjaolu, et 2014. aasta septembri alguses sõlmisid V. K. (kostja elukaaslane), kostja ja Atlas Ehitus OÜ töövõtulepingu. Isegi juhul, kui lugeda esialgne töövõtuleping sõlmituks Atlas Ehituse OÜ ja V. K.e vahel, siis ekirjadega on tõendanud, et kostja aktsepteeris enda kinnistul Atlas Ehituse OÜ poolt teostatud ehitustöid s.t kostja kiitis V. K.e poolt sõlmitud töövõtulepingu heaks. Asja lahendav kohtukoosseis nõustub varasemalt tuvastatud asjaoluga, et hagi on esitatud õige kostja vastu.
15.VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus on oma 28.06.1998. a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmisevastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kohus peab seega kindlaks tegema, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku.
16.Hageja leiab, et vaidlusalustel arvetel nimetatud tööd on teostatud, mis nähtub eksperthinnangust (I kd tl 15) ja fotodelt (I kd tl 29-34) ning hageja koostatud aktist (I kd tl 140-143, 147-149). Hageja edastas akti 08.10.2014. a kostjale ja luges tööd kostja poolt vastuvõetuks (I kd tl 181).
17.VÕS § 638 järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik,
täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Kostja vastuväite kohaselt ei vastanud hageja töö kokkulepitule, töö ei olnud teostatud kokkulepitud kvaliteediga, nõuetekohaselt. Kohtu hinnangul on kostja põhjendatult jätnud töö vastu võtmata ning töid ei saa lugeda vastuvõetuks.
18.VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele kui töö ei ole kokkulepitud omadusi. Kohtu hinnangul ei vastanud hageja teostatud töö VÕS § 641 lg 2 p 1 sätestatule, mistõttu puudub hagejal õigus nõuda arvetel kajastatud tasu. Kohtule on esitatud OÜ Toru Arst arvamus, mille kohaselt on hageja rajatud torustik läbi vajunud (I kd tl 112). Kostja poolt kohtuistungil antud selgituste kohaselt on nimetatud puudused sellised, mis takistavad hageja poolt teostatud töö igapäevast kasutamist ning kostja on sunnitud käsitsi süsteemist vett välja pumpama (III kd tl 64-65).
19.Poolte vahel on vaidlus selles, kas 08.09.2014 a hinnapakkumises oli kokkulepitud siduvas või mittesiduvas eelarves (I kd tl 109-110). Võlaõigusseaduse § 639 lg 1 järgi võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Eeltoodust tuleneb, et reeglina on töövõtja poolt koostatud eelarve siduv ning eelarve mittesiduvust peab tõendama selle koostanud töövõtja. Kohtu hinnangul puudub hageja nõudel õiguslik alus, hageja ei ole tõendanud eelarve mittesiduvust. Hageja on märkinud, et tema nõue kostja vastu tuleneb tasumata arvetest nr 2/9 14, 3/9 14, 4/9 14, 5/9 14, 6/9 14, 7/9 14, 8/9 14, 9/9 14 (I kd tl 2128, 62). Arved sisaldavad ekskavaatori töötunde 13 päeva ja 116 töötunni eest, liiva ja killustiku transporti ning ehitustarvikuid. Kohtu hinnangul on poolte vahel kokkulepitud siduvas eelarves, mistõttu võis kostja mõistlikult eeldada, et ka need tööd sisalduvad hinnapakkumises, ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et hageja oleks kostjale teada andnud, et hinnapakkumisele lisanduvad ekskavaatoritunnid ning suures mahus liiva ja killustikku. Kohus nõustub kostjaga selles, et puudub mõistlik põhjus arvetel kajastatud mahus ekskavaatoritööde teostamiseks eramu tehnovõrkude rajamisel. Kostja selgituste kohaselt oli hagejal enne tööde teostamist võimalik kinnistuga tutvuda ning prognoosida ka liiva ja killustiku vajadus. Hageja ei ole käesolevas menetluses ebamõistlikult suures mahus ekskavaatoritöid millegagi põhjendanud.
20.VÕS § 647 lg 1 sätestab, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kostja on tellinud parandustööde hinnapakkumise OÜ-lt E.M.Water (I kd tl 113). Kohtu hinnangul on mõistetav kostja soov lasta puudustega teostatud tööd parandada kolmandal isikul. Kostja on esitanud kohtule vaegtööde parandamise kalkulatsiooni, millest nähtub, et need ületavad hageja nõuet kostja vastu. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et hageja on saanud kostjalt lepingu täitmisena 7 000 eurot (I kd tl 110, 197). Eeltoodust tulenevalt ei kuulu hagi rahuldamisele, kuivõrd kostja on oma lepingulised kohustused hageja ees täitnud. 21. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles,
alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kuivõrd hageja põhinõue kostja vastu ei kuulu rahuldamisele, jääb rahuldamata ka viivisenõue. Menetluskulude jaotus
22.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
23.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
24.Kostja menetluskulude nimekirja järgi (III kd tl 60) moodustavad menetluskulud 4 836,84 eurot (sisaldavad käibemaksu). Menetluskulud sisaldavad riigi õigusabi kulu 1 350 eurot, tõendi hankimise kulu 912,84 eurot ja lepingulise esindaja kulu 2 574 eurot. Hageja vaidleb vastu kostja menetluskuludele summas 495 eurot perioodil 22.09.2020-23.09.2020, kuivõrd selles osas sisalduvad kulud 20.03.2020 menetluskulude nimekirjas ning pärast apellatsioonimenetlust kohtule mingeid uusi tõendeid ja seisukohti ei esitatud (III kd tl 68).
25.Kohus leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul vastab kostja esindaja tasutaotlus käesoleva asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Kostjale osutas õigusabi vandeadvokaat Sven Veltmann. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja kulud õigusabile maakohtus on põhjendamatud. Ringkonnakohus võttis seisukoha üksnes hagi aegumise osas, muus osas pidi esindaja olema valmis asja sisuliseks arutamiseks. Kohus vähendab tasunõuet 0,5 tunni ulatuses, kuivõrd kohtuistung kestis 1,5 tundi kahe tunni asemel. Kohtu hinnangul ei saanud hilisema perioodi menetluskulud sisalduda 20.03.2020. a nimekirjas. Kohus jätab selles osas hageja vastuväite rahuldamata.
26.Kohtuasjas nr 3-2-1-98-13 on Riigikohus 14.10.2013.a määruses märkinud, et kohtul on õigus nõuda menetluskulude kohta selgitusi või tõendavaid dokumente, kui kohtul tekib menetluskulude kandmise kohta kahtlus või ei ole menetluskulude nimekiri selge. Käesoleval juhul kohtul puudub alus kahelda selles, et menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on tegelikkuses kantud. Kostja esindaja toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks.
27.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kostja esindaja on osutanud kostjale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 110 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 110 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud menetluskulud summas 4 770,84 eurot.
28.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse esitanud, mistõttu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4 770,84 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2021 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 12.11.2020 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.