Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Ande Tänav
Määruse tegemise aeg ja koht 05. mai 2021, Tallinn Kohtuasja number
2-20-11531
Kohtuasi
XX hagi YY vastu 88 192 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 11.08.2020 määrus (hagi menetlusse võtmisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja: YY (sünniaeg XX.XX.XXXX)
2-20-11531
XX esitas 10.08.2020 Pärnu Maakohtule hagi YY vastu 88 192 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja teinud kulutusi, mille arvelt on kostja alusetult rikastunud. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka taotlused riigi õigusabi saamiseks ja hagi tagamiseks. Maakohtu määrus ja põhjendused Maakohus keeldus 11.08.2020 määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmast ja tagastas hagiavalduse koos lisade ning taotlustega hagejale. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.
Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud määrus on lõppjärelduses õige ja määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohtu
2-20-11531 määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel muudab ringkonnakohus osaliselt määruse õiguslikke põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata. TsMS § 667 lg 3 esimene lause sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea istungi korraldamist vajalikuks. Kaebuse saab lahendada toimiku materjalide põhjal kirjalikus menetluses. Maakohtul tuli hagi menetlusse võtmisel TsMS § 75 lg 1 alusel kontrollida, kas hagi allub Eesti kohtule. Kostja on Vene Föderatsiooni kodanik ega ela Eesti territooriumil. Maakohus viitas õigesti õigusabilepingule, mille art 21 lg-te 1 ja 2 järgi saab Eesti Vabariigi kohus arutada tsiviilasju, kui kostjal on Eesti Vabariigi territooriumil elukoht või kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Vastavat nõusolekut kohtule esitatud ei ole. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega kohtualluvuse puudumise kohta, kuid leiab, et maakohus on tuginenud ebatäpsele keeldumise alusele. Maakohus viitas TsMS § 371 lg 1 p-le 1, mis käsitleb õigussuhte iseloomust tulenevat kohtu pädevust asja lahendada (vt ka TsMS § 1). Ringkonnakohus saab maakohtu eksimuse parandada. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi territoriaalselt ebapädeva kohtu poole pöördumisel tuleneb keeldumise alus TsMS § 371 lg 1 p-st 2, mille kohaselt tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda, kui hagi ei allu sellele kohtule. Kohtualluvus on TsMS § 69 lg 1 esimese lause järgi isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus ning TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel. Kohtualluvuse määramisel ei oma õiguslikku tähendust määruskaebuses esitatud väited selle kohta, et kostja tahab hageja arvelt alusetult rikastuda ning viited kostja kuritegelikku ühendusse kuulumise kohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna maakohtu määruse tühistamiseks alust ka määruskaebuse väide kohtuniku taandumiskohustuse rikkumise kohta. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja esitas 26.08.2020 määruskaebuses kohtuniku vastu taandamisavalduse, sest kohtunik L. Pavelson ei ole erapooletu ning on end tsiviilasjas nr 2-19-2241 taandanud. Pärnu Maakohtu esimees otsustas 02.09.2020 määrusega kohtuniku taandada. TsMS § 656 lg 1 p 3 kohaselt on kohtuotsuse tühistamise aluseks see, kui asja lahendas kohtunik, kes oleks pidanud ennast taandama. Kuna selliseid asjaolusid vaidlustatud määruse tegemise ajal ei esinenud ja hageja poolt esile toodud asjaolud ei andnud alust kahelda kohtuniku erapooletuses, siis ei anna kohtuniku hilisem taandamine alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Teises asjas otsustas kohtunik taandamistaotluse esitamise tõttu kohtuistungit mitte pidada ja taandas ennast 17.08.2020, seega pärast käesolevas asjas vaidlustatud määruse tegemist. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna asjaolu, et kohtunik otsustas teises asjas istungit taandamistaotluse esitamise tõttu mitte pidada, alust järelduseks, et käesolevas asjas oleks kohtunik pidanud omal algatusel koheselt taanduma. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud asja materjalidest nähtuvalt puuduvad. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 järgi saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse.
2-20-11531 (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.