3.Määrata Ly Müürsoole ajutise halduri tasuks 12,5 tunni eest 990 eurot (sh käibemaks).
4.Mõista J L välja ajutise halduri Ly Müürsoo tasu 289,20 eurot (sh käibemaks) OÜ-le Sentire MK (registrikood 10539935) arvelduskontole nr EE452200221011718199.
Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Ly Müürsoole ajutise pankrotihalduri tasust 700,80 eurot (sh käibemaks) riigi vahenditest ning kanda hüvitatav summa OÜ-le Sentire MK (registrikood 10539935) arvelduskontole nr EE452200221011718199.
6.Pankrotihalduril on õigus esitada Maksu- ja Tolliametile J L tuludeklaratsioonid.
7.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
8.J L ilmuda võlgniku vande andmiseks Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajja (Sauna 5, Rapla), 25. mail 2021 kell 10.25. 1 (5)
9.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajas (Sauna 5, Rapla) 25. mail 2021 kell 10.30.
11.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
12.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast käesoleva määruse p-s 9 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
13.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
14.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
15.Käesolev määrus saata viivitamatult võlgnikule ja ajutisele haldurile ning edastada Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Asjaolud ja ajutise pankrotihalduri seisukohad
1.J L (võlgnik) esitas 16. aprillil 2021 Pärnu Maakohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Maakohus võttis
19.aprilli 2021 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Ly Müürsoo (ajutine pankrotihaldur).
2.Ajutine pankrotihaldur esitas 3. mail 2021 kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur palub kuulutada välja võlgniku pankrot, nimetada võlgniku pankrotihalduriks Ly Müürsoo ja määrata kindlaks võlausaldajate I üldkoosoleku toimumise aeg. Ajutine haldur palub kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta. Lisaks palub ajutine pankrotihaldur kohtult õigust esitada võlgniku tuludeklaratsioonid. Aruande kohaselt ei ole võlgnikul teadaolevalt likviidset vara, mida pankrotivara hulka arvata. Võlgniku Swedbanki AS-i pangakonto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx jääk on 0 eurot, arvestatud viivis 1,58 eurot ja see on arestitud. Võlgnik saab Sotsiaalkindlustusametist pensionit. 2021. a jaanuaris, veebruaris ja märtsis oli võlgnikule makstav pension 430,80 eurot kuus. Seega juhul, kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, laekuks pankrotivara hulka 42,06 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetel on võlgniku ettemaksukonto saldo 23. aprilli 2021 seisuga 0,02 eurot. Kuna nii väikest summat MTA ei tagasta, siis ei arvesta ajutine haldur sellega kui varaga oma lõppjäreldustes. Maanteeameti andmetel on võlgniku nimele registreeritud kaks sõidukit - Volkswagen Passat registrimärgiga xxxxxx (esmane reg.aasta 2 (5)
1991) ja Ford Escort registrimärgiga xxxxxx (esmane reg.aasta 1991). Kuna mõlemad sõidukid on rohkem kui 20 aastat vanad ja mõlemal sõidukil puudub pikemat aega kehtiv ülevaatus, siis asub ajutine pankrotihaldur seisukohale, et tegemist ei ole likviidse varaga, mida saaks arvata pankrotivara hulka. Võlgnikule kuulusid kuni 2012. aastani kinnistud asukohaga xxxxx xxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxx, xxxx xx ning xxxxx xxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxx, xxxxx xxx xx. Kuna kinnistud on võõrandatud rohkem kui 5 aastat tagasi, siis ei ole võimalik tehinguid kohtu kaudu kehtetuks tunnistada. Vara tagasivõitmise- ja tagasinõudmise võimalused teadaolevalt puuduvad. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 17 955,37 euro ulatuses. Eesti Energia AS teatas 23. aprilli 2021 e-kirjaga, et seoses 07.07.2014.a. määrusega nr 2-14-1188 kuulub võlgnikul tasumisele täiendav viivis 2098,48 eurot ja kohtukulud-riigilõiv 148,29 eurot, seega on võlgnevus kokku 2246,77 eurot. Ka kohtutäitur Õnne Pajuri büroo kinnitas e-vastuses järelpärimisele Eesti Energia AS nõuet summas 2098,48 eurot. Swedbank AS teatas 28. aprilli 2021 vastusega nr A09.04-200-07/388-2, et võlgnik omab kaastaotlejana laenulepingut nr 07-218078-EV, mille tähtaeg oli 28. detsember 2009, limiit on 79 941 eurot ja lepingust tulenev nõue on 13 701,06 eurot. Samas nähtub kohtutäitur Rocki Alberti täitemenetluse peatamise otsusest, millest nähtub, et täitemenetluse aluseks on Pärnu Maakohtu 2. mai 2013 otsus tsiviilasjas nr 2-12-54519, millega mõisteti Swedbank AS-i kasuks välja võlgnevus, riigilõiv ja viivis menetluskuludelt. Kohtutäitur teatas, et Swedbank AS-i nõude suurus on 9279,54 eurot. Ajutine pankrotihaldur võtab oma lõppjäreldustes aluseks võlausaldaja poolt edastatud nõude suuruse, sest see ei mõjuta lõpptulemust, kuid nõude täpne suurus vajab väljaselgitamist võimaliku pankrotimenetluse käigus. Kohtutäitur Kaire Põltsi büroo töötaja teatas e-vastuses järelpärimisele, et võlgnikul on võlgnevus M U ees 692,21 eurot. Kuna M. U ei ole ajutise halduri järelepärimisele vastanud, arvestab ajutine pankrotihaldur oma lõppjäreldustes kohtutäituri pooltedastatud nõude suurusega, kuid nõude täpne suurus vajab väljaselgitamist võimaliku pankrotimenetluse käigus. Eelviidatud täitemenetluste peatamiseks on taotlused esitatud. Võlgnevused kohtutäituritele on järgmised Õ. Pajurile 153,60 eurot, K. Põltsile 86,99 eurot ja R. Albertile 1074,74 eurot. Ajutine haldur toob maksejõuetuse põhjusena välja võlgniku vastutustundetu käitumine kohustuste tekitamisel ja võtmisel, arvestamata enda reaalset sissetulekut ja võimalustega tekkivaid kohustusi tagasi maksta. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse (PankrS) mõttes. Käesolevas menetlusstaadiumis ei näe ajutine haldur takistusi, mis välistavad kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuid võlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse kestel täitma PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi, eelkõige kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
3.Ajutine haldur palub pankrotivarast OÜ-le Sentire MK, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, välja mõista ajutise halduri tasu ja tema poolt tehtud vajalike kulutuste katteks 990 eurot (sh käibemaks). Kulude aruande kohaselt teostas ajutine pankrotihaldur 12,5 tunni (s.o 25 pooltunni) ulatuses järgmised toimingud arvestusega 33 eurot poole tunni kohta: järelepärimiste koostamine ning saatmine pankadesse, Transpordiametisse, MTA-le, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite kotta, elektrimüügi firmadele, sideasutustesse, hoiu-laenuühistutele, liisinglepinguid sõlmivatele äriühingutele, laene väljastavatele äriühingutele, inkassoteenust osutavatele äriühingutele, BIGBANK AS-ile, TF Bank AB-le, Holm Bank AS-ile, Svea Finance OÜ-le, ALG Liisingu AS-ile, AS-ile Inbank, Hüpoteeklaen OÜ-le, Mogo OÜ-le, Autopant OÜ-le, Autokiirpant OÜ-le, KiirAutoLaen.ee OÜ-le, kohtutäitur Õ. Pajurile, kohtutäitur R. Albertile, kohtutäitur K. Põltsile, hr M. U (kõik kokku 15 dokumenti) - 4 tundi;
3 (5)
tutvumine järelepärimise tulemusena saadud ja kohtu poolt saadetud dokumentidega 2 tundi; dokumentide analüüs, suhtlemine võlausaldajate esindajatega ja võlgnikuga - 1 tund; aruande koostamine - 5 tundi; halduri toimiku koostamine 0,5 tundi.
MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus ja selle lisad, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ning võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada.
5.PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
6.Praegusel juhul on võlgniku maksejõuetus püsiva iseloomuga, sest võlgnikul vara puudub, mistõttu ei ole võimalik rahuldada võlgniku kohutusi, mida on ajutise halduri aruande järgi teadaolevalt vähemalt 17 955,37 eurot. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes (PankrS § 22 lg 5). Kuna võlgnik on esitanud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise avalduse ning käesoleval ajal ei ole teada PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid, leiab kohus, et tulenevalt PankrS § 171 lg 11 toodust, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus leiab, et Ly Müürsoo tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb viia läbi Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajas (Sauna 5, Rapla) 25. mail 2021 kell 10.30. Pankrotihalduril tuleb tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri.
7.PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus kohustab võlgnikku ilmuma võlgniku vande andmiseks Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajja (Sauna 5, Rapla) 25. mail 2021 kell 10.25.
8.Tulenevalt PankrS § 23 lg-st 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
4 (5)
Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks) (PankrS § 23 lg 4). PankrS § 23 lg 51 järgi riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab Justiitsminister määrusega. Justiitsministri 1. veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 kohaselt on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. 2021. a kuupalga alammäär on 584 eurot.
9.Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile (vt määruse p 3). Ajutise halduri tasu hüvitamise küsimuse lahendamisel lähtub kohus asjaolust, et määruses eeltoodu põhjal esineb võlgniku pankrotimenetluses PankrS § 29 lg-tes 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks, mille korral võlgnikul vara puudumise tõttu võib kohus ajutise halduri tasu määrata riigi vahenditest. Kuna PankrS § 171 lg 11 järgi tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada ja arvestades, et PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, leiab kohus, et pankrotivara puudumise tõttu tuleb tasu ja kulutused osaliselt hüvitada riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 584 eurot (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb seega ajutise halduri tasu hüvitada 584 eurot (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks, mis lisandub välja makstavale summale). Ajutise pankrotihalduri tasu ülejäänud ulatuses, s.o 289,20 euro ulatuses (koos käibemaksuga) tuleb jätta võlgniku kanda ja temalt halduri kasuks välja mõista.. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.