Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Viru Maakohtu menetluses on AS PlusPlus Capital hagi R. L. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Swedbank AS 21.06.2017 eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 17-076138-RK. Swedbank AS võimaldas kostjal kasutada krediidilimiiti 5200 euro ulatuses. Kostja kohustus kasutatud krediidilt tasuma igakuist intressi 20-ks kuupäevaks, 2018.a juulis leppisid pooled kokku, et kostja tasub igakuist intressi 9-ks kuupäevaks. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 18% aastas. Kostja poolt kasutusse võetud krediidisumma jääk on 03.12.2019 seisuga 5 198,13 eurot. Kostja ja Pank sõlmisid 21.06.2017 krediitkaardi kindlustuse kindlustusleppe nr NK0000192315. Kindlustusleppe p.1.8 kohaselt kindlustusmakse määr on 0,55%. Kindlustusmakse suurus saadakse kindlustusmakse määra korrutamisel kalendrikuu viimase päeva seisuga kasutatud krediidilimiidiga. Kostja ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu intressi tasumiseks alates 09.09.2019. 15.11.2019 teavitas Swedbank AS kostjat lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 02.12.2019 ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas Swedbank AS krediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 03.12.2019. Swedbank AS loovutas 28.02.2020 oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 5 198,13 eurot, intress 304,20 eurot, kaardikasko 33,87 eurot, sissenõutav viivis 528,64 eurot (s.o 8% aastas perioodi 04.12.201912.03.2021 eest) ja sissenõudmiskulu 35 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt alates 13.03.2021 2(4)

kuni põhinõude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palub jätta menetluskulud, s.o hagi esitamisel tasutud riigilõiv 450 eurot ja lepingulise esindaja kulud 420 eurot, kostja kanda ning mõista kostjalt välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viru Maakohus võttis 15.03.2021 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kohtuteade on kostjale isiklikult kätte toimetatud 16.04.2021. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja Swedbank AS vahel sõlmitud krediitkaardi kasutamise lepingust ja krediitkaardi kindlustuse kindlustusleppest tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt võlgnevus kokku 6099,84 eurot (sh põhivõlg 5198,13 eurot, intress 304,20 eurot, kaardikasko 33,87 eurot, sissenõutav viivis 528,64 eurot, sissenõudekulu 35 eurot) ning viivis alates 13.03.2021 kuni põhinõude (5198,13 euro) täieliku tasumiseni VÕS§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi täies ulatuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud osaliselt kostja kanda. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 173 lg 1, 174 lg 1). Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulud 870 eurot, s.h tasutud riigilõiv 450 eurot 3(4)

ning õigusabikulu koos käibemaksuga 420 eurot, ja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud osaliselt. Hagihinnalt kuni 6515,69 eurot tuli tasuda riigilõivu 450 eurot. Seega on riigilõiv põhjendatud kulu. Õigusabikulu 420 eurot on ilmselgelt põhjendamatult suur ja ei vasta õigusabi tegelikule mahule ja raskusele. Kohus hindab põhjendatud õigusabi kuluks 160 eurot. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Hageja on vastava taotluse esitanud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud 610 eurot (450+160) ning viivis menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.