If P&C Insurance AS avaldus XX vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. märtsi 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
6153,54 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja If P&C Insurance AS (registrikood 10100168), lepinguline esindaja Krista Raudsepp Puudutatud isik XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Andrei Vesterinen
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta rahuldamata XX taotlus asja läbivaatamiseks kohtuistungil ja tunnistajate ülekuulamiseks. Jätta rahuldamata If P&C Insurance AS 21.04.2021 menetlusdokumendi lisaks oleva e-kirjavahetuse asja juurde võtmiseks.
2.Harju Maakohtu 17. märtsi 2021. a määrus jätta muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi.
5.Määrata If P&C Insurance AS menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud suuruseks 300 eurot ja mõista see välja XX-lt If P&C Insurance AS kasuks.
6.Jätta rahuldamata If P&C Insurance AS taotlus määrata kohtulahendi täitmise kord viisil, et menetluskulud tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE147700771000526428 viitenumbriga 712603407. 1(10)
7.Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
AVALDAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.29.10.2020 Harju Maakohtule esitatud avalduses palus If P&C Insurance AS (avaldaja) mõista välja XX-lt (puudutatud isik) avaldaja kasuks kahju hüvitis 5468,20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 247,89 eurot, kokku 5716,09 eurot, samuti viivis tasumata põhivõlalt (5468,20 eurot) alates avalduse kohtule esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda ja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja seaduses sätestatud määras viivis menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Avaldaja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - 06.01.2019 toimus Tallinnas Linnamäe tee 36-39 kahjujuhtum, kahjustada said korteri vannitoa seinad, esiku põrand, esiku tapeet, ukselengid ja liistud, vannitoa ja wc lagi ning elutoa seina ja lae ühendusnurk - korter nr 39 oli kindlustusjuhtumi toimumise hetkel kindlustatud avaldaja poolt; - kahju põhjustas XX-le kuulunud korteri nr 25 purunenud pesumasina voolik; - kahju kõrvaldamiseks võeti 16.12.2019 hinnapakkumine 5653,20 eurot ning avaldaja tasus 5468,20 eurot; - avaldaja palus 25.03.2020 puudutatud isikul hüvitada talle tagasinõude korras 5468,20 eurot, tasumise tähtajaga 10 päeva. - avaldaja on kasutanud koostööpartnerina ehitusvaldkonna ettevõtet OÜ E13 (edaspidi E13), kelle tegevusvaldkonnaks on omanikujärelevalve, kellel on vastav pädevus ning tegevusload; - hinnapakkumise koostas ja remondi teostas Silverson Advisor OÜ (edaspidi Silverson), kellel on tegevusluba elamu ehitustegevuse valdkonnas.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
2.Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Puudutatud isiku vastuväidete kohaselt: - korter 39 ei olnud kindlustatud ja selle ülevaatus toimus alles 11 kuud pärast kahjujuhtumit; - pole tõendatud, et korteriomanik korteris ei ela ja käib seal harva; - 06.01.2019 hommikul kell 09:10 purunes puudutatud isiku korteris nr 25 plastikust muhv, mis ühendas pesumasina külmaveevarustusvoolikuga, avarii kõrvaldati kiiresti;
2(10)
- kell 9:15 helistas puudutatud isik elamu juhatajale CC-le abi saamiseks; kell 9:30 sulges CC tellija sektsioonis kogu külma vee püstiku; - avaldaja ei ole selgitanud, mida avaldaja on teinud kahjuhüvitise kindlaksmääramiseks ja kuidas kahjuhüvitis on kujunenud; - tõenditest ei selgu, kas kahjukäsitlemise käigus tuvastati kahju suurus asjatundja poolt, kellel on olemas selleks pädevus ning litsents teostada ehitise auditit või omanikujärelevalvet; - jääb arusaamatuks, mille alusel on vaatluse teostajaks ettevõtte E13, kui vaatluseakti allkirjastas hoopis QQ, E13 juhatuse liige on WW; - pole tõendatud, et KÜ esindaja käis korteris nr 39, kahjujuhtum toimus 06.01.2019 korteris nr 25 ja seetõttu sai kahjustada korter nr 39; - kahju põhjus ei ole hageja väidetu, kuna vee kogus oli väike (3,8 liitrit), irdunud keraamiliste plaatidega sein asub 2 m kaugusel vee tungimise punktist ja vee otsesel liikumisteel toimib korterite vaheline raudbetoonsein barjäärina; - vannitoakabiin paigaldati vahelaeplaadi ja külgnevate kandvate seinte vahele 1-2 cm vahega; isegi kui eeldada, et vannitoakabiini valataks voolikust pikka aega vett, siis voolab vesi mööda kabiini välispindu ega pääse seinte sisse; vesi üldjuhul vannitoakabiini siseseinani korteri raudbetoonvaheseina kapitaalbarjääri tõttu ei pääse; - puudutatud isiku korteri sanitaarsõlm on ehitatud kombineeritult ja vannitoakabiin on demonteeritud ning uut põrandat kaitseb pidev hüdroisolatsioon; - ei E13 ega Silverson dokumente pole võimalik kvalifitseerida ehitusteadmistega isiku koostatud dokumentideks, kuna ettevõtetel ja nende esindajatel puudub ehituse ning ehitusteadmiste alal vajalik kvalifikatsioon.
MAAKOHTU MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3.Maakohus rahuldas avalduse, mõistis välja puudutatud isikult avaldaja kasuks kahju hüvitise 5468,20 eurot, seisuga 29.10.2020 sissenõutavaks muutunud viivise 247,89 eurot, kokku 5716,09 eurot ja edasiulatuva viivise alates 30.10.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt (5468,20 eurot) kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jäid puudutatud isiku kanda ja kohus mõistis need välja 950 euro ulatuses. Kohus märkis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb puudutatud isikul tasuda avaldajale kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus viitas VÕS § 492 lg-le 1 ja VÕS § 115 lg-le 1. Maakohus tuvastas asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega (kodukindlustuse poliis, maksekorraldus, E13 registriandmete väljavõte, KÜ 11.12.2019 e-kiri ja vastus, 11.12.2019 ülevaatuse akt, fotod korterist nr 39) järgmised asjaolud: - avaldaja ja Linnamäe tee 36-39, Tallinn korteriomanik YY on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingud perioodiks 16.11.2019-15.11.2020 ja perioodiks 16.11.2018-15.11.2019; - puudutatud isik on korteriomandi Linnamäe tee 36-25, Tallinn omanik; - QQ oli alates 16.12.2016 kuni 27.07.2020 E13 juhatuse liige, sh 11.12.2019 ülevaatusakti allkirjastamise ajal; - E13 omab lisaks muudele ehitusalastele tegevusvaldkondadele ka kehtivaid omanikujärelevalve õigusi ning Silverson omab tegevusluba elamu ehitustegevuse valdkonnas; - korterit nr 39 kahjustanud veelekke põhjuseks oli pesumasina vooliku rike korteris nr 25 ja sama veelekke tõttu sai 06.01.2019 kahjustada ka korter nr 22; - veeleke ei saanud algust elamu üldisest kaasomandisse kuuluvast torustikust või muult üldkasutatavalt alalt;
3(10)
- vesi tungis vannituppa läbi konstruktsioonide kõrvalt ülevalt korterist, uputuse kuupäev oli jaanuaris 2019; - niiskuse tõttu said kahjustada korter 39 vannitoa seinad, esiku põrand, esiku tapeet, ukselengid ja liistud, vannitoa ja wc lagi, elutoa seina ja lae ühendusnurk; - tegeliku niiskustaseme kindlakstegemiseks on tehtud niiskuse mõõdistused; - korteri remondiks tegi hinnapakkumise kõigi vajalike tööde ja vahendite osas 5653,20 eurot Silverson; - sama ettevõte teostas ka remonttööd ja esitas selle kohta arve 5468,20 euro tasumiseks; - avaldaja on arve SilverSon Advisory OÜ-le tasunud - puudutatud isikule e-kirjaga edastatud 25.03.2020 tagasinõudes palus avaldaja kahju hüvitada 10 päeva jooksul tagasinõude saamisest, s.o hiljemalt 04.04.2020. Puudutatud isik ei eita, et tema korteris toimus 06.01.2019 veeavarii, mille põhjuseks oli pesumasina vooliku rike. Kuna korteriomanik käis korteris harva, ei märganud ta koheselt kahjustusi, sest nt seinaplaatide pundumine ja hallitus ei teki koheselt, vaid pikema aja jooksul. VM 08.10.2020 arvamuses leiti, et kuigi tegemist on ehitustööstuses kasutamiseks mõeldud niiskusmõõturiga, mis võimaldab objektiivselt kontrollida erinevate materjalide niiskustaset, siis fotodel kajastatud niiskusmõõturi näidud on võimalik saada alles pärast seda, kui pind on enne mõõtmist spetsiaalselt veega niisutatud. Kohtule jäi arusaamatuks, kuidas eriteadmistega isik selle järelduseni jõudis, samuti, millega puudutatud isik vastavat väidet tõendab, mistõttu jättis kohus nimetatud vastuväite tähelepanuta. Asjaolu, et E13-l on maksuvõlgnevus, esitamata majandusaasta aruanded ja E13 pole avaldaja koostööpartner, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. VM arvamuses esitatud asjaolud, s.o torude ristlõigete valemid, vee voolukiirus ja vee koguse arvutamine ei oma asja lahendamisel tähtsust. Arvamus on koostatud tagantjärele pelgalt puudutatud isiku poolt rohkem kui poolteist aastat pärast kahjujuhtumi toimumist antud info põhjal ning korteri nr 25 võimaliku seisukorra alusel, sealjuure käimata korteris nr 39. Puudutatud isikul ei ole võimalik kaks aastat hiljem tõendada tegelikku veelekke algusaega ega kestvust, seega on arvamuses toodud arvutuskäik asjakohatu ja oletuslik ega tõenda koguseliselt, kui palju vett tegelikult lekkis/voolas. Kindlustusandjal ei ole võimalik koguseliselt tuvastada, kui palju vett veeavarii tagajärjel põrandale voolas, samuti ajavahemikku, kui kaua vesi puudutatud isikule kuuluvas korteris lekkis, sest nimetatud asjaolud ei ole avaldaja ega ka korteriühistu kontrolli all. Vee voolamisel ülevalt alla valgub vesi mh ka mööda seinapaneele alla ega lõppe / piirdu vaid kahju põhjustaja korteri all oleva korteriga, vaid kahjustada võivad saada ka kõrvalasuvad korterid, nt korteriga nr 22 külgneva korteri nr 39 vahesein. Seega on kahju tekkinud sama kahjujuhtumi raames kahes erinevad korteris. Isegi kui lekkinud veekoguseks olnuks vaid VM poolt viidatud veekogus, võis sellest piisata avalduses viidatud kahju tekkimiseks. Puudutatud isiku selgitused väidetavast paneelmajade ehitusest (sh vannitoa kabiini osas) on paljasõnalised ja tõendamata ning ei oma asja lahendamisel tähtsust. Maakohus viitas Riigikohtu praktikale (RKTKo nr 3-2-1-129-13 p 49) kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku tõendamiskoormuse jagamisel. Puudutatud isik ei tõendanud, et veekahjustuse põhjuseks oleks olnud korteriomanike kaasomandiese või et puudutatud isik poleks oma kohustusi rikkunud või et rikkumine oleks olnud vabandatav. Puudutatud isiku tsiviilõigusliku vastutuse puhul ei ole nõutav, et kahju oleks tekitatud tahtlikult. Puudutatud 4(10)
isiku vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist ning puudutatud isiku vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel veeleke tekkis. Kuna veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, rikkus puudutatud isik korteriomandi- ja korteriühistuseaduses (KrTS) sätestatud korrashoiukohustust. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kuna puudutatud isiku korteris voolas pesumasinast välja vesi ja see jõudis veelekke kaudu korterisse nr 39, siis järelikult on puudutatud isik rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 toodud kohustust. KrtS § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuse eesmärgiks on muuhulgas hoida ära teise kaasomaniku vara kahjustamine. Veelekke tõttu tekitatud kahju hüvitamine on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Puudutatud isikul oli mõistlikult võimalik ette näha, et pesumasinast võib vesi välja voolata ning tungida gravitatsiooni mõjul läbi maja konstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku (VÕS § 127 lg 3). Kui puudutatud isiku korteris ei oleks pesumasinast vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks ka kahju tekkinud. Esineb põhjuslik seos puudutatud isiku kohustuse rikkumise ja korteri omanikul tekkinud kahju (läbi maja konstruktsioonide voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel (VÕS § 127 lg 4). Puudutatud isiku vastuväited kahjuhüvitise suuruse ja arvestuse osas on paljasõnalised. Avaldaja kahjunõue summas 5468,20 eurot on tervikuna põhjendatud. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 on sätestatud, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Silversoni remondikalkulatsioon on adekvaatne. Puudutatud isik ei ole esitanud alternatiivset hinnapakkumist, kui ta avaldaja esitatud kahjusumma arvestusega ei nõustunud. Tegemist on vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutustega ning kannatanu ei ole tehtud tööde võrra rikastunud. Puudutatud isiku vastutust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud (VÕS § 103 lg 1). Puudutatud isik ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis võimaldaks kahjuhüvitist vähendada (VÕS § 139 ja § 140). Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 5468,20 eurot. Samuti viivise VÕS § 113 lg 1 alusel arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest 05.04.2020 seisuga 29.10.2020 247,89 eurot ja alates 30.10.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jäid TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. Kohus mõistis puudutatud isikult välja avaldaja kasuks menetluskulud kokku summas 950 eurot, sealhulgas riigilõivu 50 eurot ja õigusabikulud 900 eurot.
PUUDUTATUD ISIKU MÄÄRUSKAEBUS
4.Puudutatud isik palub maakohtu määruse tühistada, alternatiivselt - tühistada määrus osaliselt või täielikult ja saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Puudutatud isik palub määrata kohtuistungi, kuulata üle tunnistaja CC (asjaolu kohta, et avaldaja helistas talle 06.01.2019 kell 09:15 ja kell 09:30 sulges CC vastustaja sektsioonis kogu külma vee püstiku). Maakohus jättis lahendamata puudutatud isiku 18.01.2021 taotluse küsida avaldajalt seisukohta seoses asjaoluga, et puudutatud isik helistas 06.01.2019 09:15 CC-le, kes
5(10)
09:30 sulges vastavas sektsioonis külma vee püstiku. Kuna kohus ei lahendanud 18.01.2021 taotlust ja jättis vastustaja tunnistajate ülekuulamise taotlused rahuldamata, on otsus üllatuslik. Puudutatud isik palub üle kuulata eriteadmistega isiku VM, kes saab selgitada asjatundja arvamust ja vastata kohtu võimalikele tehnilistele küsimustele. Kohus jõudis valele järeldusele, et VM arvamuses esitatud asjaolud, s.o torude ristlõigete valemid, vee voolukiirus ja vee koguse arvutamine ei oma asja lahendamisel tähtsust. Vale on kohtu järeldus asjatundja arvamuse kohta. Kahjustatud korteri omanik ei ole lasknud enda korterisse mitte kunagi puudutatud isikut, tema esindajat ega asjatundjat. Asjatundja VM on seitsmenda taseme diplomeeritud ehitusinsener. Ta on teadlik selliste majade konstruktsioonidest. Puudutatud isik taotles kohtult istungil tõendite uurimist (18.01.2021), kuid kohus jättis selle rahuldamata. Kohus rikkus menetlusnorme (TsMS § 243 lg 3) ja hindas esitatud tõendeid valesti või ei uurinud esitatud tõendeid, hindas valesti avalduses toodud asjaolusid, jättis täitmata selgituskohustuse ja kohaldas valesti materiaalõigusnormi. Puudub vaidlus, et puudutatud isik helistas 06.01.2019 09:15 CC-le, kes 09:30 sulges puudutatud isiku sektsioonis kogu külma vee püstiku. Asjatundja koostas arvamuse vastavalt andmetele, saadud informatsioonile ning kogemusele. Puudutatud isik kajastab apellatsioonkaebuses asjatundja arvamust. M poolt koostatud asjatundja arvamus on väga oluline tõend antud asjas, mille kohus jättis tähelepanuta ning analüüsimata. Arvamuses tuvastatud veekogus ei saa olla piisav selleks, et tekitada avaldaja poolt väidetud kahju ulatust. Maakohus jättis tähelepanuta maja konstruktsioonide spetsiifika (asjatundja arvamuse punkt 5.3.2.), samuti pole uuritud keraamiliste plaatide irdumise põhjust, ehkki piisaks ühe kahjustatud plaadi eemaldamisest ja selle põhja uurimisest. Irdumisel võib olla mitu põhjust. Alustades plaatide all oleva aluse hüdroisolatsiooni puudumisest kuni kuuma vee otsese mõjuni selle pinnale. Plaatide irdumisele 06.01.2019 üleujutuste tagajärjel räägib vastu väike kogus sissetunginud vett (3,8 liitrit), irdunud keraamiliste plaatidega seina kaugus 2 m vee tungimise punktist ülevalt. Vee otsesel liikumisteel on barjääriks korteritevaheline raudbetoonsein. Asjatundja jõudis järelduseni, et vesi puudutatud isiku korterist ei saanud kuidagi sattuda vaidlusaluse korteri vannitoakabiini. Puudutatud isik kordab maakohtus esitatud väiteid. VM selgitas, miks ei ole võimalik E13 ega Silversoni koostatud dokumente kvalifitseerida ehituse ja ehitusteadmiste isiku poolt koostatud dokumentideks, kuna mõlemal ettevõttetel ja nende esindajatel puudub ehituse ja ehitusteadmiste alal vajalik kvalifikatsioonid. Kohus ei võimaldanud puudutatud isikul osaleda tõendite uurimisel kohtuistungil, millega rikkus menetlusnorme ja ei ole uurinud esitatud tõendeid. VM jõudis järelduseni, et akti läbivaatamise kuupäev on 11.12.2019. Ülevaatuse viis läbi E13. Aruandele pole alla kirjutanud kvalifitseeritud ehitusspetsialist (aruanne pole üldse allkirjastatud) ja see ei sisalda teavet kahju põhjuste ja ulatuse kohta. Hinnapakkumise koostas Silverson. Dokumentidest ei selgu, kuidas ja kelle poolt kahju ulatus kindlaks määrati. Dokumendi allkirjastas AA, kellel puudub ehituse ja ehitusteadmiste alal vajalik kvalifikatsioon. Hinnapakkumise koostamise kuupäev on 16.12.2019, s.o kindlustusjuhtumi toimumise päeval. Seaduse järgi võib kindlustusjuhtum aset leida üks päev pärast kindlustuslepingu sõlmimise kuupäeva. Eeltoodust lähtuvalt ei ole
6(10)
16.12.2019 hinnapakkumine asjatundja arvamuse kohaselt põhjendatud. Samuti leidis asjatundja, et JJ ja QQ ei oma ehituse kvalifikatsiooni. Puudutatud isik ei nõustu ka kohtu järeldusega kahjustatud korteri omaniku korteris harva viibimise kohta, sest avaldaja pole selle kohta esitanud ühtegi tõendit. Avaldaja fotodelt kajastuvad niiskusmõõturi näidud on võimalik saada alles pärast seda, kui pind on enne mõõtmist spetsiaalselt veega niisutatud. Seda lähenemist ei saa pidada ekslikuks. See on võltsimine (tahtlik). Lisaks niiskuse mõõtja abil tehtud mõõtmistele (ekslikud) pole muid objektiivseid argumente, et viimistluse ja konstruktsioonide kahjustused tekkisid lekke tõttu alates 06.01.2019. Vastus määruskaebusele
5.Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on lõppjärelduses õige, kuid osaliselt tuleb muuta selle põhjendusi. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Kolleegium leiab, et puudub vajadus kuulata üle tunnistajatena CC ja VM ning pidada asjas istungit.
7.1.Puudutatud isik on palunud ära kuulata CC kui KÜ juhatuse liikme asjaolu kohta, et avaldaja helistas talle 06.01.2019 kell 09:15 ja kell 09:30 sulges CC puudutatud isiku sektsioonis külmavee püstiku. Praeguse vaidluse lahendamisel omab tähendust, et puudutatud isiku vannitoas toimus pesumasina vooliku rike ja vett jooksis põrandale kuni püstikus vee sulgemiseni. Selle üle pooled ei vaidle. Kui kaua vesi peale CC-le helistamist voolas, enne kui see püstikust kinni keerati, ei ole asja lahendamisel määrava tähendusega. Seetõttu ei pidanud maakohus küsima ka avaldajalt seisukohta sama asjaolu kohta ja puudub vajadus CC ülekuulamiseks.
7.2.Asjatundja kirjalik arvamus peab olema üldjuhul koostatud viisil, et see on menetlusosalistele ilma täiendavate selgitusteta mõistetav. Puudutatud isik pole selgitanud, mida saab asjatundja oma arvamuses täiendavalt selgitada. VM asjatundja arvamuse kohta ei ole ringkonnakohtul tehnilisi küsimusi asjatundjale.
7.3.Määruskaebemenetluses on kohtu otsustada, kas pidada asjas istungit või mitte, kui kohtuistungi pidamine ei ole seadusega ette nähtud (TsMS § 477 lg 2). Praegusel juhul ei pea ringkonnakohus istungi korraldamist vajalikuks, kuna vaidluse asjaolud on selged ja tunnistajate ülekuulamiseks puudub vajadus.
8.Maakohus tuvastas õigesti, et korteri nr 25 omanikul oli kehtiv kindlustusleping 16.12.2019 hinnapakkumise tegemise ajal. Pooled ei ole vaielnud tõendamiskoormuse üle. Kumbki pool pidi asjas tõendama oma väiteid. Määruskaebuses puuduvad konkreetsed etteheited, mida oleks pidanud kohus puudutatud isikule selgitama ja ringkonnakohus ei tähelda, et maakohus oleks rikkunud oluliselt menetlusnorme või kohaldanud vääralt materiaalõigust. Põhjendamatu on puudutatud isiku üldsõnaline etteheide, et maakohus ei ole puudutatud isiku tõendeid uurinud.
7(10)
9.Maakohtu põhjendust seoses VM arvamusega tuleb muuta. Vaidlus on sisuliselt selles, kas puudutatud isiku korteris toimunud veeavarii (pesumasina vooliku rike) on põhjuslikus seoses korteris nr 39 tekkinud kahjuga (VÕS § 127 lg 4 mõttes).
9.1.Maakohus seadis kahtluse alla asjatundja seisukoha, et niiskusmõõtjaga mõõtmisel avaldaja poolt esitatud fotodel nähtuva tulemuse saamiseks tulnuks mõõdetud pinda eelnevalt spetsiaalselt niisutada. Maakohtule jäi otsuse kohaselt arusaamatuks, kuidas eriteadmistega isik selle järelduseni jõudis. Maakohus leidis, et VM arvamuses toodud torude ristlõigete valemid, vee voolukiirus ja vee koguse arvutamine ei oma asja lahendamisel tähtsust, kuna arvamus on koostatud puudutatud isiku 1,5 aastat pärast kahjujuhtumit antud info põhjal ning käimata kahjustatud korteris nr 39. Maakohus leidis, et puudutatud isikul ei ole võimalik kaks aastat hiljem tõendada tegelikku veelekke algusaega ega kestvust, seega on arvamuses toodud arvutuskäik asjakohatu ja oletuslik ega tõenda koguseliselt, kui palju vett tegelikult lekkis/voolas.
9.2.Kolleegium leiab, et asjatundja arvamusest metoodika puudumine ei anna veel alust pidada arvamust tõendina kõlbmatuks (vt RKTKo nr 3-2-1-163-11, p 41). Ringkonnakohus ei sea kahtluse alla arvamuses toodud torude ristlõigete, vee voolukiiruse ja koguste arvutamise valemite alusel tehtud teoreetilisi arvestusi.
9.3.Põhjusliku seose kindlakstegemiseks praegusel juhul saab kasutada elimineerimismeetodit. Elimineerimismeetodit kasutatakse eelkõige siis, kui kahju põhjustanud teoks peetakse aktiivse käitumise akti. Seejuures võib kostja tegu väljenduda kas aktiivses käitumises või tegevusetuses. Tegevusetuse (sh mitteküllaldase tegutsemise) kui kohustuse rikkumise tuvastamise eelduseks on kostja kohustus tegutseda. Elimineerimismeetodi kohaselt on kahju tekkimine kostja teoga põhjuslikus seoses siis, kui antud tegu oli kahju tekkimise vältimatuks eelduseks ehk kahju ei oleks ilma selle teota tekkinud. Põhjuslik seos ei pea avalduma vahetu seosena kahju tekitaja teo ja tagajärje (kahju) vahel, st tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg, vaid võib seisneda sündmuste jadas, mille kahju tekitaja oma tegevusega loob. Käesoleval juhul heidetakse puudutatud isikule ette KrtS § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud korrashoiukohustuse rikkumist, selle tulemusena toimunud pesumasina vooliku riket ja vee voolamist korterisse nr 39.
9.4.Asjatundja oleks pidanud vastama küsimusele, kas korteris nr 39 oleks saanud tekkida veekahju, kui puudutatud isiku korteris poleks veeavariid olnud. Sellist järeldust VM arvamusest teha ei saa. Puudutatud isik ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada või tuvastada, et veekahju tekkis kusagil mujal või mingil muul põhjusel. Ainuüksi asjaolu, et kostja korterist voolas teoreetiliselt kahjustada saanud korterisse ainult 3,8 l vett või et fotodel paistvad niiskusemõõturi andmed on asjatundja arvates saavutatud läbi täiendava niisutamise, puudutatud isiku poolt selgitatud maja konstruktsioonide spetsiifika või keraamiliste plaatide irdumise erinevad põhjused, ei anna alust väita, et korteris nr 39 tekkinud kahju ei saanud tekkida põhjusel, et korteris nr 25 voolas pesumasina voolikust põrandale vett. Seetõttu ei ole asjatundja arvamus asjakohane ega usaldusväärne tõend selle kohta, et vesi ei lekkinud kahjustatud korterisse puudutatud isiku korterist.
9.5.Ringkonnakohtu menetluses on avaldaja palunud asja juurde võtta avaldaja esindaja ja KÜ e-kirjavahetuse, mille kohaselt ei toimunud perioodil jaanuar-detsember 2019 muid lekkeid. Määruskaebemenetluses võivad pooled esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Samas leiab ringkonnakohus, et tõendi asja juurde võtmiseks puudub vajadus. Avaldaja ei pea tõendama negatiivset asjaolu, et rohkem majas vaidlusalusel perioodil veeavariisid ei toimunud. 8(10)
Puudutatud isik ei ole vastupidist väitnud. Seega puudub tõendi vastuvõtmiseks vajadus. Kuna tõend on esitatud elektrooniliselt, selle paberkandjal tagastamist ei toimu, kuid ringkonnakohus seda toimikusse ei lisa.
10.Maakohus tuvastas õigesti kahju ulatuse ja rahalise suuruse. Puudutatud isiku väited seoses kahju käsitlenud ja hinnapakkumise teinud ehitusettevõtete pädevuse ja kvalifikatsiooniga on põhjendamatud.
10.1.E13 ja Silversoni koostatud dokumentide tõendina kvalifitseerimine ja kindlustuskaitse olemasolu korteril nr 25 kuulub kohtu ja mitte VM pädevusse, sest tegemist on õiguslike küsimustega.
10.2.Avaldaja on 04.01.2021 menetlusdokumendis viidanud avalikult kättesaadavatele andmetele ja maakohus on õigesti tuvastanud, et E13 ja Silverson omavad vastavaid tegevuslubasid ja pädevust oma tegevusvaldkonnas tegutsemiseks. Maakohus tuvastas, et T. Kont oli ülevaatusakti allkirjastamise ajal E13 juhatuse liige. Seadusest ei tulene sellises valdkonnas tegutsevate äriühingute juhatuse liikmetele nõudeid mingi kindla kvalifikatsiooni osas (praegusel juhul kahju ulatuse ja hinnapakkumiste allkirjastamiseks).
10.3.Ülevaatusakt on allkirjastatud kahjustada saanud korteri omaniku ja E13 juhatuse liikme QQ poolt, kes on määranud kahju ulatuse. JJ on ülevaatuse juures viibinud, sest ta on kahjustada saanud korteri omanik ja tõendist ei tulene, et tema oleks kahju ulatust ja suurust kindlaks määranud. Hinnapakkumise on teinud Silverson ja selle tegemine ei eelda hinnapakkumise allkirjastamist.
10.4.Kolleegiumil puudub alus kahelda kahjukäsitleja pädevuses veekahju tekkepõhjuste hindamisel. Kahjukäsitlejad, kes puutuvad igapäevaselt kokku veekahjude tekkimise küsimustega, on spetsialistid, kes on pädevad andma hinnangut nende käsutuses olevate faktide alusel veekahju tekkimise põhjustele.
11.Asjaolu, kas kahjustada saanud korteriomanik viibib korteris harva või mis põhjustel ta ligi 11 kuud hiljem kindlustusandjat tekkinud kahjust informeeris, ei oma praeguses vaidluses tähendust. On ilmne, et kindlustusandja on nõuet aktsepteerinud ja kahju hüvitanud. Nõude hilisem esitamine omaks tähendust avaldaja ja JJ vahelises kindlustuslepingust tulenevas õigussuhtes.
12.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud puudutatud isiku kanda (TsMS § 171 lg 1). Vastavalt TsMS § 174 lg 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud määruskaebemenetluses.
12.1.Avaldaja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles taotleb puudutatu isikult lepingulise esindaja kulude katteks 412,50 euro (ilma käibemaksuta) väljamõistmist. Avaldajale osutatud õigusabiteenuse sisuks on määruskaebusega tutvumine, sellele seisukoha kujundamine ja vastuse koostamine 3 h 45 min. Avaldaja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
12.2.Puudutatud isik vastustaja menetluskulude taotlusele vastuväiteid ei esitanud.
12.3.Arvestades vaidluse vähest keerukust (kindlustusandja trafaretne tagasinõue kahju tekitaja vastu) ja mahtu, apellatsioonkaebuse ja selle vastuse sisu ning mahtu, peab ringkonnakohus
9(10)
apellatsioonkaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise ajakulu 3 h 45 min ulatuses põhjendatuks.
12.4.Avaldajale on osutatud õigusteenust hinnaga 110 eurot tunnis. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades vaidluse vähest keerukust ja mahtu on põhjendatud tunnitasumääraks 80 eurot. Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Seega on avaldaja vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks 300 eurot (412,50 euro asemel).
29.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt avaldaja taotlusele määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
30.Avaldaja on taotlenud, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE147700771000526428 viitenumbriga 712603407. Nimetatut saab käsitada kohtulahendi täitmise korra määramise taotlusena (TsMS § 445 lg 1 mõttes). Maakohus on õigesti märkinud taotluse rahuldamata jätmisel maakohtu menetluses, et kohtuotsuse täitmist ei ole vajalik piirata konkreetse pangaarvega ja soovi korral saab avaldaja ka ise menetluskulud oma esindaja arvele kanda. Kolleegium leiab, et taotluses ei ole märgitud mingeid erandlikke asjaolusid, mille tõttu avaldaja sellist otsuse täitmise korda soovib. Seetõttu ei ole taotlus põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
31.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.